Johan Kõpp

Allikas: Vikipeedia
Johan Kõpp

Johan Kõpp (9. november 1874 Holdre vald21. oktoober 1970 Stockholm) oli eesti usuteadlane, ajaloolane ja haridustegelane.

Tartu Ülikooli rektor (1928–1937) ning Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kiriku piiskop (1939–1957, alates 1944 eksiilis Rootsis) ja peapiiskop (1957–1964). Asutava Kogu ja I Riiginõukogu liige.

Haridus[muuda | muuda lähteteksti]

Teenistuskäik[muuda | muuda lähteteksti]

Ühiskondlik tegevus[muuda | muuda lähteteksti]

Johan Kõpp ajaloolasena[muuda | muuda lähteteksti]

Ajaloolasena kuulub Kõpp samasse põlvkonda, millele pani aluse Jakob Hurt ning kuhu kuulusid Villem Reiman, Martin Lipp, Matthias Johann Eisen, Mihkel Kampmaa (Kampmann) ja Olaf Sild. See oli kultuurilis-kirikulooline suund (samal ajal eksisteeris vähem produktiivne materialistlik suund), mida iseloomustab keskendumine rahva "sisemisele" arengule. Seda suunda esindasid tihti usuteaduskonna lõpetanud inimesed.

Kõpu kujunemisele on ehk kõige rohkem mõju avaldanud Villem Reiman. Nende mõlema ajaloouurimuslik tegevus leidis tsaariajal raamistiku, tegutsedes kolmes seltsis – Õpetatud Eesti Selts, Eesti Üliõpilaste Selts ja Eesti Kirjanduse Selts. Esimesed Kõpu tööd valmisidki kõnede, ettekannete ja artiklitena samade seltside tegevuses kaasa lüües.

Esimene teema, millesse ta rohkem süvenes, oli Eesti Aleksandrikooli küsimus, mille käsitlus valmis Kõpul kõikide trükis avaldatud tekstide sünteesist. Järgmised teemad olid erinevateks juubeliteks valminud uurimused talurahvaseaduste kujunemisest 19. sajandil, Tartu Ülikooli ajaloost ja usuvahetusliikumisest.

Ülikooli usuteaduskonna lõpetamise järel töötas Kõpp 1906. aastast Pärnus kooliõpetajana, seejärel Palamusel ja Laiusel kirikuõpetajana.

1916. aastal sai temast esimene eesti (esialgu erakorraline) professor Tartu Ülikoolis ja 1919. aastast praktilise usuteaduse professor. Seejärel uuris ta Eesti Üliõpilaste Seltsi ajalugu, avaldades I osa 1925. aastal. Kõpp kirjutas palju ka kohalikust kiriku- ja haridusajaloost maakondade kaupa: Tartumaast, Võrumaast, Setumaast ja Pärnumaast.

1937. aastal avaldas ta ajaloolasena peateose "Laiuse kihelkonna ajalugu", mis on oma mahult siiani üks lokaalajaloo tippteoseid. Selleks oli ta varem otsinud originaalset materjali Laiuse kirikuarhiivist, kuhu Heinrich Georg von Jannau oli omal ajal kogunud informatsiooni 1830. aastate kooliolude kohta kogu Lõuna-Eestis.

Rootsis paguluses kirjutas ta käsitluse eestlaste vaimse palge kujunemisest Liivi sõjast Põhjasõjani, leides, et rahva elu kujuneb ilmaliku ja vaimuliku võimu koosmõjust.

Johan Kõpp on maetud Stockholmi Metsakalmistule.[4]

Teoseid[muuda | muuda lähteteksti]

Bibliograafia trükiväljaanded[muuda | muuda lähteteksti]

  • 1954 – "Elencus bibliographichus Johannis Kõpp" (Charasteria Johanni Kõpp octogenario oblata) (Papers of the Estonian theologcal society in exil 7.) Holmiæ & Uppsala, s. 297–304.

Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]

Teenetemärgid[muuda | muuda lähteteksti]

Aunimetused[muuda | muuda lähteteksti]

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Johann Kõpu poeg oli eesti vaimulik Endel Kõpp. Tema onupoeg oli põllumajandusteadlane Peeter Kõpp.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Piiskopi ametissepühitsemine viibib. Rahvaleht, 7. juuni 1940, nr 132, lk 2.
  2. https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=AKriigiteataja19400105.2.8
  3. Ümberasujate varandused – valus küsimus. Rahvaleht, 17. jaanuar 1940, nr 14, lk 2.
  4. Tiit Rosenberg. Johann Kõpp ajaloolasena. Johan Kõpp 125. Tartu: Eesti Kirikuloo Selts, 2000
  5. Vaba Eestlane, 10. november 1965
  6. "Tartu Ülikooli audoktorid". Tartu Ülikool. Vaadatud 13. detsembril 2022.
  7. EÜS auvilistlased

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Jumala abiga edasi. Piiskop dr. Johan Kõpp'u 75. sünnipäevaks (koguteos: artikleid, mälestusi, ka J. Kõpu trükitud tööde nimestik). Toimetaja Jakob Aunver, EELK Konsistoorium Eksiilis, Stockholm 1949, 248 lk
  • Charisteria Iohanni Kõpp octogenario oblata (artiklite kogumik). Estonian Theological Society in Exile, Stockholm 1954, 304 lk
  • Jakob Aunver, Johan Kõpp. Eesti Vaimulik Raamat, Stockholm 1969, 104 lk
  • Priit Rohtmets, Rektor Johan Kõpp. Aasta Raamat OÜ 2007, 144 lk, ISBN 9789985983317
  • Peeter Järvelaid. Juhan Kõpp ja Eesti ajaloo uurimine. // Juhan Kõpp. Laiuse kihelkonna ajalugu (2. trükk). Tartu, 1937/2009, lk 714–718.
  • Peeter Järvelaid. Johan Kõpust ja kihelkonnaidentiteedist. Eesti Elu (Toronto), 4. september 2009.
  • Johan Kõpp. Vaimu valgusel. Eesti mõttelugu 87. Koostaja ja saatesõna autor Andres Andresen. Tartu 2009

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Eelnev
Tartu Ülikooli rektor
Heinrich Koppel (1920–1928)
Tartu Ülikooli rektor
Johan Kõpp

19281937
Järgnev
Tartu Ülikooli rektor
Richard Hugo Kaho (1938–1940)