William Parry Murphy: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 19. juuli 2013, kell 20:11

William Parry Murphy (6. veebruar 1892 Stoughton, Wisconsin – 9. oktoober 1987) oli Ameerika Ühendriikide arst. Aastal 1934 jagas ta Nobeli keemiaauhinda koos George Richards Minoti ja George Hoyt Whipple'iga uurimustööde ning makrotsütaarse aneemia (eriti pernitsioosse aneemia) ravi leiutamise eest.

Haridus

1914. aastal omandas ta Oregoni ülikoolis bakalaureusekraadi.

1922. aastal sai ta meditsiinidoktori kraadi Harvardi ülikooli Meditsiinikoolis.

Teadustöö

1924. aastal viis Murphy koos kaastöötajatega läbi loomkatseid koertega. Ta lasi koertel verd välja voolata, et nad aneemiliseks muutuksid, ja proovis seejärel neile erinevaid toitaineid sööta, et nad paraneksid. Murphy avastas, et söötes aneemilistele koertele suurtes kogustes veisemaksa, paranesid nad kiiremini kui teisi toitaineid manustades. Minot ja Whipple proovisid seejärel võimalikke ravikomponente keemiliselt eraldada. Nad leidsid, et maksas leiduv raud toimib tervendavana verekaotuse tagajärjel tekkinud aneemia korral. Vahepeal aga kasutasid teised arstiteadlased juba maksa ka pernitsioosse aneemia raviks. Aktiivseks aineks ei peetud aga mitte rauda, vaid mingit tundmatut ainet, vesilahustuvat ekstrakti. Sellest nn maksas leiduvast vesilahustuvast ekstraktist õnnestus teadlastel hiljem (1948) eraldada B₁₂-vitamiin.

Maksadieet pernitsioosse aneemia raviks seisnes igapäevases toore veisemaksa^[1] söömises, kogused aga olid üsna suured, ning leidus ka selliseid patsiente, kes polnud võimalised enam toitu ise sööma. Kuid söötnud patsientidele igapäevaselt umbes 200–400 grammi tooret maksa, leidsid nad nende vereanalüüse uurides, et erütrotsüütide arv (ingl k RBC) suurenes märgatavalt.^[2] Maksateraapia toimis ning 1926. aastal tutvustasid mõlemad uurijaid oma kliiniliste katsetuste tulemusi Ameerika Meditsiiniühingu Atlantic Citys peetud nõupidamisel. Selleks ajaks olid Minot ja Murphy edukalt ravinud 45 patsienti.^[3] Murphy omakorda olevat kuulda võtnud ühe patsiendi nõuannet ning hakkas haigeid söötma "püreestatud" toore maksaga, kuid esialgu toitesondi kaudu. Edasi töötasid Murphy ja Minot ning Edwin Cohn välja kontsentreeritud vedela maksaekstrakti, mida tunti fraktsioon G nimetuse all. ^[4]

Minot ja Murphy hilisem maksateraapia ehk ravi mitmete aneemia vormide korral seisnes peamiselt toorest maksast valmistatud tugevalt kontsentreeritud ekstrakti veenisisesel manustamisel, et saavutada maksimaalselt kiiret tervenemist.^[5]

Isiklikku

1919. aastal abiellus Murphy Pearl Harriett Adamsiga. Perre sündis kaks last: poeg William P. Murphy Jr. ja tütar Priscilla Adams Murphy.

Publikatsioone

1926, koos Minot, G.R., Treatment of Pernicious Anemia by a Special Diet, J.A.M.A., 87: 470-476;
Anemia in Practice: Pernicious Anemia (1939)
1948, koos Minot, G.R., Treatment of Pernicious Anemia by a Special Diet, Blood, 3: 8-21.

Viited

↑ E. B. Hart and J. Waddell, C. A. Elvehjem, H. Steenbock, Evelin Van Donk, Blanche M. Riising, Iron in Nutrition. VI. IRON SALTS AND IRON-CONTAINING ASH EXTRACTS IN THE CORRECTION OF ANEMIA, J. Biol. Chem. 1. May 1928, 77:777-795, lk 781. [1]
↑ Paul R. Betz, Mark C. Carnes, American National Biography: Supplement 2, Oxford University Press, lk 399-400, 2005, ISBN 978-0-19-5222202-9, Google`i raamatu osaline veebiversioon (vaadatud (12.07.2013)
↑ http://www.news.harvard.edu/gazette/1998/01.22/Red-BloodedDoct.html
↑ http://www.faqs.org/health/bios/69/William-Parry-Murphy.html
↑ "William P. Murphy - Nobel Lecture: Pernicious Anemia". Nobelprize.org. Nobel Media AB 2013. Web. 11 Jul 2013.[2]

Välislingid

Minot, G R; Murphy W P (2001). Treatment of pernicious anemia by a special diet. 1926. The Yale journal of biology and medicine (United States) 74 (5): 341–53.ISSN 0044-0086. PMC 2588744. PMID 11769340. Veebiversioon (vaadatud 12.07.2013)
Murphy, William Parry, 1892-. William Parry Murphy Papers, 1906-1987 (inclusive), 1919-1987 (bulk): Finding Aid.

[1] E. B. Hart and J. Waddell, C. A. Elvehjem, H. Steenbock, Evelin Van Donk, Blanche M. Riising, Iron in Nutrition. VI. IRON SALTS AND IRON-CONTAINING ASH EXTRACTS IN THE CORRECTION OF ANEMIA, J. Biol. Chem. 1. May 1928, 77:777-795, lk 781. [1]

[2] Paul R. Betz, Mark C. Carnes, American National Biography: Supplement 2, Oxford University Press, lk 399-400, 2005, ISBN 978-0-19-5222202-9, Google`i raamatu osaline veebiversioon (vaadatud (12.07.2013)

[3] ttp://www.news.harvard.edu/gazette/1998/01.22/Red-BloodedDoct.html

[4] ttp://www.faqs.org/health/bios/69/William-Parry-Murphy.html

[5] "William P. Murphy - Nobel Lecture: Pernicious Anemia". Nobelprize.org. Nobel Media AB 2013. Web. 11 Jul 2013.[2]

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]

@@ 1. rida: / 1. rida: @@
 {{toimeta}}{{keeletoimeta}}
 [[Pilt:William P Murphy.jpg|pisi|William P. Murphy]]
-'''William Parry Murphy''' ([[6. veebruar]] [[1892]] [[Stoughton, Wisconsin|Stoughton]], [[Wisconsin]] – [[9. oktoober]] [[1987]]) oli [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] [[arst]]. Aastal [[1934]] jagas ta [[Nobeli keemiaauhind|Nobeli keemiaauhinda]] koos [[George Richards Minot]]i ja [[George Hoyt Whipple]]'iga uurimustööde ning makrotsütaarse [[aneemia]] (eriti [[pernitsioosne aneemia|pernitsioosse aneemia]]) ravi leiutamise eest.
+'''William Parry Murphy''' ([[6. veebruar]] [[1892]] [[Stoughton]], [[Wisconsin]] – [[9. oktoober]] [[1987]]) oli [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] [[arst]]. Aastal [[1934]] jagas ta [[Nobeli keemiaauhind|Nobeli keemiaauhinda]] koos [[George Richards Minot]]i ja [[George Hoyt Whipple]]'iga uurimustööde ning makrotsütaarse [[aneemia]] (eriti [[pernitsioosne aneemia|pernitsioosse aneemia]]) ravi leiutamise eest.
-== Haridus- ja tööeluga seonduvat ==
+== Haridus ==
-*[[1914]]. aastal omandas ta [[Oregoni ülikool]]is [[bakalaureus]]ekraadi.
+[[1914]]. aastal omandas ta [[Oregoni ülikool]]is [[bakalaureus]]ekraadi.
-*[[1922]]. aastal sai ta meditsiinidoktori kraadi [[Harvardi ülikool]]i Meditsiinikoolis.
+[[1922]]. aastal sai ta meditsiinidoktori kraadi [[Harvardi ülikool]]i Meditsiinikoolis.
-== Panus teaduse arendamisse ==
-*[[1924]]. aastal viis Murphy koos kaastöötajatega läbi loomkatseid koertega, ta lasi koertel verd välja voolata, et nad aneemiliseks muutuksid, ja proovis seejärel neile erinevaid toitaineid sööta, et nad paraneksid. Murphy avastas, et söötes aneemilistele koertele suurtes kogustes veise[[maks]]a, paranesid nad kiiremini kui teisi toitaineid manustades.
-Minot ja Whipple proovisid seejärel keemiliselt eraldada võimalikke ravikomponente. Nad leidsid, et maksas leiduv [[raud]] toimib tervendavana verekaotuse tagajärjel saabunud aneemia korral. Vahepeal aga kasutasid teised arstiteadlased juba maksa ka [[pernitsioosne aneemia|pernitsioosse aneemia]] raviks. Aktiivseks aineks ei peetud aga mitte rauda, vaid mingit tundmatut ainet, vesilahustuvat ekstrakti. Sellest nn maksas leiduvast vesilahustuvast ekstraktist õnnestus teadlastel hiljem (1948) eraldada [[B12-vitamiin|B<sub>12</sub>-vitamiin]].
+== Teadustöö ==
-Maksadieet pernitsioosse aneemia raviks seisnes igapäevases toore veisemaksa<ref>E. B. Hart and J. Waddell, C. A. Elvehjem, H. Steenbock, Evelin Van Donk, Blanche M. Riising,  Iron in Nutrition. VI. IRON SALTS AND IRON-CONTAINING ASH EXTRACTS IN THE CORRECTION OF ANEMIA, J. Biol. Chem. 1. May 1928, 77:777-795, lk 781. [http://www.jbc.org/content/77/2/777.full.pdf+html]</ref> söömises, kogused aga olid üsna suured, ning leidus ka selliseid patsiente, kes polnud võimalised enam toitu ise sööma. Kuid söötnud patsientidele igapäevaselt u 200–400 grammi tooret maksa, leidsid nad nende vereanalüüse uurides, et [[erütrotsüüt]]ide arv (ingl k RBC) suurenes märgatavalt.<ref>Paul R. Betz, Mark C. Carnes, ''American National Biography: Supplement 2'', Oxford University Press, lk 399-400, 2005, ISBN 978-0-19-5222202-9,  [http://books.google.ee/books?id=wZczV8ZxgL4C&pg=PA399&dq=William+Parry+Murphy&hl=et&sa=X&ei=J-7eUca3NsS1tAbXxIFg&ved=0CDoQ6AEwAg#v=onepage&q=William%20Parry%20Murphy&f=false Google`i raamatu osaline veebiversioon (vaadatud (12.07.2013)]</ref>
+[[1924]]. aastal viis Murphy koos kaastöötajatega läbi loomkatseid koertega. Ta lasi koertel verd välja voolata, et nad aneemiliseks muutuksid, ja proovis seejärel neile erinevaid toitaineid sööta, et nad paraneksid. Murphy avastas, et söötes aneemilistele koertele suurtes kogustes veise[[maks]]a, paranesid nad kiiremini kui teisi toitaineid manustades.
-Maksaterappia toimis ning 1926. aastal tutvustasid mõlemad uurijaid oma kliiniliste katsetuste tulemusi Ameerika Meditsiini ühingu poolt Atlantic City`s peetud nõupidamisel. Selleks ajaks olid Minot ja Murphy edukalt ravinud 45 patsienti.<ref>http://www.news.harvard.edu/gazette/1998/01.22/Red-BloodedDoct.html</ref>
+Minot ja Whipple proovisid seejärel võimalikke ravikomponente keemiliselt eraldada. Nad leidsid, et maksas leiduv [[raud]] toimib tervendavana verekaotuse tagajärjel tekkinud aneemia korral. Vahepeal aga kasutasid teised arstiteadlased juba maksa ka [[pernitsioosne aneemia|pernitsioosse aneemia]] raviks. Aktiivseks aineks ei peetud aga mitte rauda, vaid mingit tundmatut ainet, vesilahustuvat ekstrakti. Sellest nn maksas leiduvast vesilahustuvast ekstraktist õnnestus teadlastel hiljem (1948) eraldada [[B12-vitamiin|B<sub>12</sub>-vitamiin]].
-Murphy omakorda, olevat kuulda võtnud ühe patsiendi nõuannet ning hakkas haigeid söötma "püreestatud" toore maksaga, kuid esialgu toitesondi kaudu. Edasi töötasid Murphy ja Minot ning [[Edwin Cohn]] välja kontsentreeritud vedela maksaekstrakti, mida tunti [[fraktsioon G]] nimetuse all.
+Maksadieet pernitsioosse aneemia raviks seisnes igapäevases toore veisemaksa<ref>E. B. Hart and J. Waddell, C. A. Elvehjem, H. Steenbock, Evelin Van Donk, Blanche M. Riising,  Iron in Nutrition. VI. IRON SALTS AND IRON-CONTAINING ASH EXTRACTS IN THE CORRECTION OF ANEMIA, J. Biol. Chem. 1. May 1928, 77:777-795, lk 781. [http://www.jbc.org/content/77/2/777.full.pdf+html]</ref> söömises, kogused aga olid üsna suured, ning leidus ka selliseid patsiente, kes polnud võimalised enam toitu ise sööma. Kuid söötnud patsientidele igapäevaselt umbes 200–400 grammi tooret maksa, leidsid nad nende vereanalüüse uurides, et [[erütrotsüüt]]ide arv (ingl k RBC) suurenes märgatavalt.<ref>Paul R. Betz, Mark C. Carnes, ''American National Biography: Supplement 2'', Oxford University Press, lk 399-400, 2005, ISBN 978-0-19-5222202-9,  [http://books.google.ee/books?id=wZczV8ZxgL4C&pg=PA399&dq=William+Parry+Murphy&hl=et&sa=X&ei=J-7eUca3NsS1tAbXxIFg&ved=0CDoQ6AEwAg#v=onepage&q=William%20Parry%20Murphy&f=false Google`i raamatu osaline veebiversioon (vaadatud (12.07.2013)]</ref>
+Maksateraapia toimis ning 1926. aastal tutvustasid mõlemad uurijaid oma kliiniliste katsetuste tulemusi Ameerika Meditsiiniühingu Atlantic Citys peetud nõupidamisel. Selleks ajaks olid Minot ja Murphy edukalt ravinud 45 patsienti.<ref>http://www.news.harvard.edu/gazette/1998/01.22/Red-BloodedDoct.html</ref>
+Murphy omakorda olevat kuulda võtnud ühe patsiendi nõuannet ning hakkas haigeid söötma "püreestatud" toore maksaga, kuid esialgu toitesondi kaudu. Edasi töötasid Murphy ja Minot ning [[Edwin Cohn]] välja kontsentreeritud vedela maksaekstrakti, mida tunti [[fraktsioon G]] nimetuse all.
 <ref>http://www.faqs.org/health/bios/69/William-Parry-Murphy.html</ref>
 Minot ja Murphy hilisem [[maksateraapia]] ehk ravi mitmete aneemia vormide korral seisnes peamiselt toorest maksast valmistatud tugevalt kontsentreeritud ekstrakti veenisisesel manustamisel, et saavutada maksimaalselt kiiret tervenemist.<ref>"William P. Murphy - Nobel Lecture: Pernicious Anemia". Nobelprize.org. Nobel Media AB 2013. Web. 11 Jul 2013.[http://www.nobelprize.org/nobel_prizes/medicine/laureates/1934/murphy-lecture.html]</ref>
-== Eraelulist ==
+== Isiklikku ==
-* [[1919]]. aastal abiellus Murphy Pearl Harriett Adamsiga. Perre sündis kaks last: poeg William P. Murphy Jr. ja tütar Priscilla Adams Murphy.
+[[1919]]. aastal abiellus Murphy Pearl Harriett Adamsiga. Perre sündis kaks last: poeg William P. Murphy Jr. ja tütar Priscilla Adams Murphy.
+== Publikatsioone==
-== Publikatsioonid (osaline)==
 * [[1926]], koos [[George Richards Minot|Minot, G.R.]], ''Treatment of Pernicious Anemia by a Special Diet'', J.A.M.A., ''87'': 470-476;
 *''Anemia in Practice: Pernicious Anemia'' (1939)

v r Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhinna laureaadid
1901–1925	1901 Behring 1902 Ross 1903 Finsen 1904 Pavlov 1905 Koch 1906 Golgi, Ramón y Cajal 1907 Laveran 1908 Metšnikov, Ehrlich 1909 Kocher 1910 Kossel 1911 Gullstrand 1912 Carrel 1913 Richet 1914 Bárány 1915 1916 1917 1918 1919 Bordet 1920 Krogh 1921 1922 Hill, Meyerhof 1923 Banting, Macleod 1924 Einthoven 1925
1926–1950	1926 Fibiger 1927 Wagner-Jauregg 1928 Nicolle 1929 Eijkman, Hopkins 1930 Landsteiner 1931 Warburg 1932 Sherrington, Adrian 1933 Morgan 1934 Whipple, Minot, Murphy 1935 Spemann 1936 Dale, Loewi 1937 Szent-Györgyi 1938 Heymans 1939 Domagk 1940 1941 1942 1943 Dam, Doisy 1944 Erlanger, Gasser 1945 Fleming, Chain, Florey 1946 Muller 1947 C. F. Cori, G. T. Cori, Houssay 1948 Müller 1949 Hess, Egas Moniz 1950 Kendall, Reichstein, Hench
1951–1975	1951 Theiler 1952 Waksman 1953 Krebs, Lipmann 1954 Enders, Weller, Robbins 1955 Theorell 1956 Cournand, Forssmann, Richards 1957 Bovet 1958 Beadle, Tatum, Lederberg 1959 Ochoa, Kornberg 1960 Burnet, Medawar 1961 Békésy 1962 Crick, Watson, Wilkins 1963 Eccles, Hodgkin, Huxley 1964 Bloch, Lynen 1965 Jacob, Lwoff, Monod 1966 Rous, Huggins 1967 Granit, Hartline, Wald 1968 Holley, Khorana, Nirenberg 1969 Delbrück, Hershey, Luria 1970 Katz, Euler, Axelrod 1971 Sutherland 1972 Edelman, Porter 1973 Frisch, Lorenz, Tinbergen 1974 Claude, Duve, Palade 1975 Baltimore, Dulbecco, Temin
1976–2000	1976 Blumberg, Gajdusek 1977 Guillemin, Schally, Yalow 1978 Arber, Nathans, Smith 1979 Cormack, Hounsfield 1980 Benacerraf, Dausset, Snell 1981 Sperry, Hubel, Wiesel 1982 Bergström, Samuelsson, Vane 1983 McClintock 1984 Jerne, Köhler, Milstein 1985 Brown, Goldstein 1986 Cohen, Levi-Montalcini 1987 Tonegawa 1988 Black, Elion, Hitchings 1989 Bishop, Varmus 1990 Murray, Thomas 1991 Neher, Sakmann 1992 Fischer, Krebs 1993 Roberts, Sharp 1994 Gilman, Rodbell 1995 Lewis, Nüsslein-Volhard, Wieschaus 1996 Doherty, Zinkernagel 1997 Prusiner 1998 Furchgott, Ignarro, Murad 1999 Blobel 2000 Carlsson, Greengard, Kandel
2001–2025	2001 Hartwell, Hunt, Nurse 2002 Brenner, Horvitz, Sulston 2003 Lautebur, Mansfield 2004 Axel, Buck 2005 Marshall, Warren 2006 Fire, Mello 2007 Capecchi, Smithies, Evans 2008 Hausen, Barré-Sinoussi, Montagnier 2009 Blackburn, Greider, Szostak 2010 Edwards 2011 Beutler, Hoffmann, Steinman 2012 Gurdon, Yamanaka 2013 Rothman, Schekman, Südhof 2014 O'Keefe, May-Britt Moser, Edvard Moser 2015 Campbell, Ōmura, Tu 2016 Ōsumi 2017 Hall, Rosbash, Young 2018 Allison, Honjo 2019 Kaelin, Ratcliffe, Semenza 2020 Alter, Houghton, Rice 2021 Julius, Patapoutian 2022 Pääbo 2023 Karikó, Weissman