Vambola Raudsepp

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Vambola Raudsepp (sündinud 24. mail 1941 Võrumaal Sõmerpalu vallas) on eesti majandusteadlane.

Raudsepp lõpetas Antsla Keskkooli 1960 ja Tallinna Polütehnilise Instituudi majandusteaduskonna 1966. Ta töötas seejärel Valgas. 1968 asus ta tööle Tartu Ülikooli majandusteaduskonda, töötas assistendi, vanemõpetaja, dotsendi ja professorina 19852006. Ta on olnud teaduskonnas teadusala prodekaan, kateedrijuhataja, instituudi juhataja jt). Emeriitprofessor aastast 2006.

Raudsepa teadustööd käsitlevad investeeringuid, ettevõtete rahandust ja finantsjuhtimist. Ta on viibinud külalislektorina Venemaal, Soomes, Lätis, Leedus, USAs jm. Ta on olnud aastaid väitekirjade kaitsmisnõukogu liige Peterburis, Tallinnas ja Tartus. Ta on juhendanud ja oponeerinud doktoriväitekirju.

Vambola Raudsepa teaduskraadid:

Raudsepa hobid on kodulugu, Eesti sugupuud, sugulaskeeled ja Lõuna-Eesti murded.

Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]

Raamatud[muuda | muuda lähteteksti]

  • Ehitusettevõtte rahanduse korraldamine ja planeerimine (1976);
  • Ökonoomikatöö kapitaalehituses (koos A. Susiga, 1984);
  • Rakenduslik rahandusteadus: sünteesi ja juhtimise probleemid (vene keeles, 1981);
  • Korporatsioonide rahandus (1995);
  • Finantsjuhtimine. Ettevõtte rahandus (1995);
  • Lühiajaline finantskavandamine. Ettevõtte rahandus (koos P. Raudsepaga, 1996);
  • Finantsjuhtimine otsustajale. Ettevõtte rahandus (1997);
  • Finantssituatsioonid: püstitus ja analüüs (1998);
  • Finantsjuhtimise alused. Ettevõtte rahandus (1999);
  • Ettevõtte finantsjuhtimine: Regionaalaspekt (koost. V. Raudsepp ja P. Sander) (2006);
  • Otsingute aastad: sündmused, meenutused ja mõtted (2013);
  • Kooraste. Lühimeenutusi möödanikust (koost.) (2017).[2]

Publikatsioonid[muuda | muuda lähteteksti]

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Gustav Raudsepp oli tema vanaisa.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

  • Universitas Tartuensis nr 6 juuni 2016, Vambola Raudsepp - 75.