Aiviekste vald

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Aiviekste vald

läti Aiviekstes pagasts

Pindala: 144,84 km²
Elanikke: 639 (1.01.2017)[1] Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus: 4,4 in/km²
Keskus: Kriškalni
Aiviekstes pagasts LocMap.png
Veseta kivisild

Aiviekste vald (läti keeles Aiviekstes pagasts) on vald Lätis Pļaviņase piirkonnas. Vald piirneb sama piirkonna Pļaviņase linnaga ja Klintaine ning Vietalva vallaga, Madona piirkonna Kalsnava vallaga ja Aiviekste jõel Krustpilsi piirkonna Varieši ning Krustpilsi vallaga.

Valla pindala on 145 km². 2016. aasta seisuga elas seal 714 inimest.[2] Aastal 2011 elas vallas 566 lätlast, 107 venelast, 16 valgevenelast,4 ukrainlast, 6 poolakat ja 6 leedulast.[3] Valla keskuseks on Kriškalni küla, vallavanem on Giedre Zvirgzdiņa.[4]

Vald on kujunenud Vitebski kubermangu Aiviekste läänekaldale jäänud aladest. See moodustati aastal 1922, mil selle territoorium eraldati Ungurmuiža valla aladest. Aastal 1933 sai Gostiņi linnaõigused ja eraldus vallast. Aastal 1935 oli Aiviekste valla pindala 50,93 km² ja seal oli 1605 elanikku.[5]

Aastal 1945 moodustati vallas Brīvzemnieki ja Aiviekste külanõukogud, sellal kui vald likvideeriti aastal 1949. Aastal 1960 liideti Aiviekste külanõukogu Pļaviņase linnaga ja moodustati Pļaviņase linna maaterritoorium, millega liideti veel Klintaine külanõukogust sovhoosi Pļaviņas alad. Aiviekste külanõukogu moodustati Pļaviņase linna maaterritooriumist taas aastal 1975. Aastal 1990 organiseeriti külanõukogu ümber vallaks.[6] 2009. aastal liideti vald loodava Pļaviņase piirkonnaga.

Kultuurimälestistest on kohaliku kaitse all kivisild Veseta jõel.[7] Riikliku kaitse all on Puduļi linnamägi ja Draudavase muinaskalmed ning ristikivid.[8]

Vallas voolavatest jõgedest tähtsaimad on Aiviekste ja Veseta. Suurim järv on Odze järv.

Looduskaitse all on Krūmēni kalmistu männid, Alejase tamm ja Dzeņakalnsi tamm, osaliselt jääb valda ka Kalsnava dendraarium. Lisaks on vallas seitse nimetut looduskaitsealust põlispuud. Valla põhjaosa asub osaliselt Veseta luhasoo hoiualal.[9]

Vallas on kakskümmend kaks küla. Valla keskus Kriškalni on staatusega vidēciems ja seal oli 2020. aastal 146 elanikku. Kaheksa valla küla on staatusega skrajciems – Lāči 40 elanikuga aastal 2009, Maiļupsala 41 elanikuga aastal 2020, Mālkalni 14 elanikuga aastal 2009, Ozolsala 5 elanikuga aastal 2009, Sirmauši 20 elanikuga aastal 2009, Skujaiņi 22 elanikuga aastal 2009, Trakšēni 12 elanikuga aastal 2009 ja Vesetnieki 16 elanikuga aastal 2009. Kolmteist valla küla on staatusega mazciems – Aizpurves, Āpēni 15 elanikuga aastal 2009, Dankeri 30 elanikuga aastal 2009, Draudavas 2 elanikuga aastal 2016, Ezerkrasti, Geriņi, Īvāni 25 elanikuga aastal 2020, Juči 15 elanikuga aastal 2009, Krievciems 12 elanikuga aastal 2020, Ķūģi 75 elanikuga aastal 2020, Mežezers, Mežrijas 3 elanikuga aastal 2003 ja Spridzēni. Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.[10]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Läti statistika keskamet, vaadatud 11.09.2017.
  2. Latvijas iedzivotaju skaits pašvaldibas. Pilsonības un migrācijas lietu pārvalde.
  3. Ethnic composition of Latvia 2011
  4. Pļaviņu novads, vaadatud 16.10 2020
  5. Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-412-0.
  6. Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9
  7. Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts
  8. Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts
  9. Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā OZOLS
  10. Vietvārdu datubāze. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]