23. september
Ilme
<< September >> | ||||||
E | T | K | N | R | L | P |
26 | 27 | 28 | 29 | 30 | 31 | 1 |
2 | 3 | 4 | 5 | 6 | 7 | 8 |
9 | 10 | 11 | 12 | 13 | 14 | 15 |
16 | 17 | 18 | 19 | 20 | 21 | 22 |
23 | 24 | 25 | 26 | 27 | 28 | 29 |
30 | 1 | 2 | 3 | 4 | 5 | 6 |
2024 |
23. september on Gregoriuse kalendri 266. (liigaastal 267.) päev. Juliuse kalendri järgi 10. september (1901–2099). Aasta lõpuni on jäänud 99 päeva.
Sündmused
[muuda | muuda lähteteksti]- 1638 – Tartus immatrikuleeriti ooberst Mattias Forbesi neli poega, kellest noorim, 8-aastane Laurentius Johannes Forbuss, on Tartu Ülikooli kõigi aegade noorim üliõpilane.[1]
- 1912 – asutati spordiklubi Viljandi Tulevik.
- 1939 – algas 1. oktoobrini kestnud Kodanliku Õhukaitse Nädal.
- 1940 – Tallinna Reaalkooli ees võeti maha Vabadussõjas langenud õpilaste ja õpetajate mälestussammas.
- 1940 – Narva jõe idakaldal asuvas Dolgaja Niva külas rajati esimene kolhoos "Krasnaja Niva".[2]
- 1944 – Teine maailmasõda: Punaarmee vallutas Pärnu ja Viljandi.
- 1982 – Eesti NSV-sse jõudsid kahepäevasele visiidile India peaminister Indira Gandhi ja tema poeg Rajiv Gandhi.
- 1991 – Siim Kallas sai Eesti Panga presidendiks.
Maailmas
[muuda | muuda lähteteksti]- 1122 – sõlmiti Wormsi konkordaat, lepe, mis tasandas investituuritüli.
- 1773 – James Cook märkas esimest saart Cooki saarestikust (Manuae kaksiksaar).
- 1814 – algas Viini kongress.
- 1846 – Johann Gottfried Galle avastas Neptuuni Urbain Le Verrier' poolt välja arvutatud asukohalt.
- 1862 – Otto von Bismarck sai Preisimaa peaministriks.
- 1889 – Fusajiro Yamauchi asutas Kyōtos Hanafuda mängukaartide tootmiseks ettevõtte Nintendo.
- 1905 – Rootsi ja Norra sõlmisid Karlstadi lepingu, millega nende personaalunioon lõppes.
- 1909 – ajalehes Le Gaulois ilmus prantsuse ajakirjaniku ja kirjaniku Gaston Leroux' järjeromaani "Le Fantôme de l'Opéra" ("Ooperikummitus") esimene osa.
- 1921 – Berliinis toimunud Saksa autonäitusel esitleti esimest aerodünaamilise kujuga autot – Rumpler-Tropfenwagenit.
- 1930 – sakslane Johannes Ostermeier patentis Ameerika Ühendriikides välklambi pirni.
- 1932 – Al-Ḩijāzi ja Najdi kuningriik said uueks ühiseks nimeks Saudi Araabia Kuningriik.
- 1973 – Argentina presidendiks valiti Juan Perón ja asepresidendiks tema naine Maria Estela Perón.
- 2002 – ilmus Phoenix, Mozilla Firefoxi eelväljalase.
- 2008 – Soomes Kauhajoki koolitulistamises hukkus üksteist inimest.
Sündinud
[muuda | muuda lähteteksti]- Pikemalt artiklis Sündinud 23. septembril
- 63 eKr – Augustus, Vana-Rooma keiser
- 1214 – Hubilai, mongoli väepealik, Hiina keiser
- 1819 – Hippolyte Fizeau, prantsuse füüsik
- 1851 – Karl August Hermann, eesti helilooja, keeleteadlane ja entsüklopedist
- 1865 – Suzanne Valadon, prantsuse maalikunstnik
- 1883 – Walther Freymann, Eesti filosoof
- 1883 – Grigori Zinovjev, Venemaa kommunistlik revolutsionäär ning Nõukogude Venemaa ja Nõukogude Liidu riigitegelane
- 1890 – Friedrich Paulus, Saksamaa sõjaväelane
- 1896 – Karl Aben, eesti keeleteadlane ja tõlkija
- 1901 – Jaroslav Seifert, tšehhi kirjanik
- 1910 – Aino Järvesoo, eesti filantroop
- 1916 – Aldo Moro, Itaalia poliitik
- 1922 – Heino Kersna, eesti raamatukunstnik
- 1923 – Vello Helk, eesti ajaloolane
- 1924 – Heinrich Schultz, eesti kultuuritöötaja
- 1930 – Ray Charles, ameerika muusik
- 1933 – Aksel Küngas, eesti näitleja
- 1934 – Per Olov Enquist, rootsi kirjanik
- 1936 – Edvard Radzinski, vene näitekirjanik ja biograaf
- 1938 – Romy Schneider, filminäitleja
- 1939 – Janusz Gajos, poola näitleja
- 1943 – Julio Iglesias, hispaania laulja
- 1945 – Igor Ivanov, Nõukogude Liidu ja Venemaa diplomaat ning Venemaa poliitik
- 1949 – Urmas Eslon, eesti ajakirjanik
- 1949 – Bruce Springsteen, USA rokkmuusik
- 1955 – Egon Nuter, eesti näitleja
- 1956 – Mait Riisman, eesti veepallur
- 1962 – Kauksi Ülle, võru kirjanik
Surnud
[muuda | muuda lähteteksti]- Pikemalt artiklis Surnud 23. septembril
- 1241 – Snorri Sturluson, Islandi luuletaja ja poliitik
- 1889 – Wilkie Collins, inglise kirjanik
- 1896 – Ivar Aasen, Norra keelemees ja luuletaja
- 1939 – Sigmund Freud, Austria psühhiaater ja mõtleja
- 1973 – Pablo Neruda, Tšiili luuletaja, Nobeli kirjandusauhind 1971
- 1992 – Ivar Ivask, eesti luuletaja ja kirjandusteadlane
- 2007 – Väinö Kirstinä, soome kirjanik
- 2012 – Pavel Gratšov, Nõukogude Liidu ja Venemaa sõjaväelane, Venemaa poliitik
- 2019 – Aivar Rehe, eesti pangandustegelane
- 2020 – Juliette Gréco, prantsuse laulja ja näitleja
- 2020 – Toomas Frey, eesti ökoloog, geobotaanik ja metsateadlane
Pühad
[muuda | muuda lähteteksti]Ilmarekordid
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Arvo Tering. Album academicum der Universität Dorpat (Tartu) 1632–1710. Tallinn, Valgus, 1984. Nr. 303, lk. 181.
- ↑ "Kaido Korela: Tähtsündmusi Eesti ajaloost". Originaali arhiivikoopia seisuga 9. september 2017. Vaadatud 23. septembril 2017.