Iraani-Iraagi sõda

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Vasakult paremale, ülevalt alla: Lapssõdur; Iraani sõdur gaasimaskiga; USS Stark pärast eksklikult tabamust Iraagi sõjalennuki poolt; Operatsioon Mersadi käigus hukkunud Iraagimeelse rühmituse PMOI võitlejad; Iraaklastest sõjavangid pärast Khorramshahri vabastamist iraanlaste poolt; Iraani armee poolt kasutatav õhutõrjekahur ZU-23-2.

Iraani-Iraagi sõda oli piirisõda Iraani ja Iraagi relvajõudude vahel 22. septembrist 1980 kuni 20. augustini 1988.

Sõda alustas Şaddām Ḩusayni juhitud Iraak, et tagasi saada 1971. aastal Iraani valdusse läinud Hormuze väina saari (mille hõivas Iraan, kui Briti väed sealt lahkusid) ja vähendada šiiitide poliitilist mõju (muuhulgas süüdistas Iraak Iraani kurdide vabadusvõitluse toetamises). Juba 1975 tühistas Iraak ühepoolselt piirikokkuleppe Iraaniga.

Tänu naftamüügist saadud tulule ostis Iraak 1980. aastail 10% maailma relvaturul pakutavast sõjamaterjalist, tootis ise keemiarelva (kasutas seda ka sõjas) ja alustas tuumapommi valmistamist, saades selleks abi peamiselt Lääne-Euroopa riikidelt (ei saanud valmis). Kuni 1990ndateni oli Iraak maailma suurim relvaimportija.

Sõja algul olid mõlema poole sõjajõud umbkaudu võrdse suurusega. Sõja lõpul oli Iraagi armeel märkimisväärne materiaalne ülekaal: kopterite osas 2,5-kordne, suurtükkide osas 4-kordne, tankide osas 4,5-kordne ja sõjalennukite osas koguni 8-kordne.

Iraani riiki juhtis sõja ajal ajatolla Rūḩollāh Khomeynī. Iraaki juhtis Şaddām Ḩusayn.

Enamik lääneriike (sealhulgas USA ja Nõukogude Liit), kes kartsid islamirevolutsiooni-järgse Iraani poliitilise mõju kasvu, toetas Iraaki. Sellegipoolest müüsid nii USA kui ka Nõukogude Liit aeg-ajalt relvi ka Iraanile.

Raha sai Iraak ka araabia maadelt: Saudi Araabialt 30,9 miljardit dollarit, Kuveidilt 8,2 miljardit dollarit ja Araabia Ühendemiraatidelt 8 miljardit dollarit.

Sõjategevus kestis vahelduva eduga 1988. aasta relvarahuni.

Sõja ajal surus Iraak maha riigi enamususkkonna šiiitide poliitilist tegevust ja Põhja-Iraagi enamusrahvuse kurdide vabadusvõitlust, kasutades nende vastu muuhulgas keemiarelva.

Iraan kaotas 400 000 meest (sh 45 000 alaealist). Iraak kaotas 300 000 meest.

Riikide piirid sõja tulemusena ei muutunud. Mõlemad pooled kuulutasid end sõja võitjaks.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]