Eesti Rahvusnõukogu
| Asutatud | 1947 |
|---|---|
| Eesmärk | sidemete loomine poliitiliste parteide ja rühmituste kaudu vastavate rahvusvaheliste poliitiliste liitudega, märgukirjade saatmine, rahvusvahelistest konverentsidest osavõtmine, Eesti olukorra selgitamine ja Eesti tuleviku kavastamine[1] |
| Peakorter | Stockholm |
| Asukoht | Stockholm, Rootsi |
Eesti Rahvusnõukogu oli eesti pagulaste poliitiline organisatsioon Rootsis.
Eesti Rahvusnõukogu asutati Stockholmis 12. mail 1947. Asutamiskoosolekust võtsid osa August Rei, Rudolf Penno, Johannes Klesment, Heinrich Laretei, Aleksander Warma, Johan Kõpp, Hans Rebane, metropoliit Aleksander, Gustav Suits, Johannes Sikkar, Heldur Tõnisson, Johannes Mihkelson, Heinrich Mark, Eerik Laid, Tõnis Kint, Artur Ekbaum, Nikolai Metslov, Kaul Kadak ja Eduard Poom.
Rahvusnõukogu ülesandeks oli sidemete loomine poliitiliste parteide ja rühmituste kaudu vastavate rahvusvaheliste poliitiliste liitudega, märgukirjade saatmine, rahvusvahelistest konverentsidest osavõtmine, Eesti olukorra selgitamine ja Eesti tuleviku kavastamine[1]
Eesti Rahvusnõukogusse kuulusid järgmised erakonnad:
- Eesti Sotsialistliku Partei Välismaine Koondis (esimees Johannes Mihkelson, Gustav Suits, Raimond Kolk, Aleksander Kaelas, Madli Kurdve, Ursula Wallberg)
- Eesti Liberaaldemokraatlik Koondis (Aleksander Warma, Heinrich Mark, Endel Krepp, Ants Oras, Harald Perlitz, Aleksander Terras, Kaljo Käärik)
- Eesti Demokraatlik Unioon (Rudolf Penno, Johannes Sikkar, Aksel Mark, William Muld, Evald Uustalu, Enno Penno)
- Põllumeeste Kogud (Tõnis Kint, Helmut Talts, Ruth Talts)
Eesti Rahvusnõukogu toetas Vabariigi Valitsust eksiilis ja nende koosseisud kattusid enamasti.
Eesti Rahvusnõukogu juures asus Eesti Välisvõitluse Fond.
Eesti Rahvusnõukogu esimehed[muuda | muuda lähteteksti]
- 1947–1963 August Rei (oli ka Peaminister Vabariigi Presidendi ülesandeis)
- 1963–1970 Aleksander Warma (oli samal ajal ka Peaminister Vabariigi Presidendi ülesandeis)
- 1971–1975 Tõnis Kint (oli ka Peaminister Vabariigi Presidendi ülesandeis)
- 1976–1979 Johannes Mihkelson
- 1979–1983 Aksel Mark
- 1983–1988 Mihkel Mathiesen
- 1988–1995 Ursula Wallberg
- 1995– Enno Penno
1988. aastal kolmeks aastaks valitud juhatus[muuda | muuda lähteteksti]
- Esimees: Ursula Wallberg
- Peasekretär: Arvo Horm
- Endised esimehed: Johannes Mihkelson, Aksel Mark, Mihkel Mathiesen
ERN koalitsioonirühmade poolt esitatud:
- Eesti Demokraatlik Unioon: Enno Penno, Rein Tarmet, Indrek Martinson
- Eesti Liberaal-Demokraatlik Koondis: Andres Käärik, Aleksander Terras, Kaljo Käärik
- Eesti Sotsialistliku Partei Välismaa Koondis: Ernst Peterson, Bernhard Mäelo, Jaan Seim
- Eesti Põllumeeste Kogud Rootsis: Helmut Talts, Arved Ruusa, August Sikk
- Eesti Vabariiklik Ühing: Rudolf Jalakas, Zoja Raskasov, Arvo Mägi
- Üldkogu liikmete poolt valitud: Gustav Ränk, Peeter Luksep, Ülo Ignats, Harri Kiisk, Ago Pärtel, Kalju Lepik, Hele Lüüs, Heinrich Mark, Ilo Käbin, Jaan Ruusa
- ERN esindus Göteborgis: Gerhard Peet
ERN Välisesindused ja usaldusmehed: Soome: Heimo Rantala; Norra: Veslemy Gulhaugen; Taani: Sigrid Koern; Saksamaa: Ilo Käbin, Heli Muld-Schwenne; Prantsusmaa: Vahur Linnuste, Fanny de Sivers; Inglismaa: Einar Sanden; USA Idarannik: Olev Olesk, Ants Pallop, Elmar Järvesoo; USA Läänerannik: Avo Piirisild, Alfred Treiman, Arne Tõnis Kint, Heino Valvur; Kanada: Edgar A. Heinsoo (Montreal), Jaan Timusk, Endel Aruja (Toronto)