Eesti Rahvusnõukogu

Allikas: Vikipeedia

Eesti Rahvusnõukogu

Eesmärk sidemete loomine poliitiliste parteide ja rühmituste kaudu vastavate rahvusvaheliste poliitiliste liitudega, märgukirjade saatmine, rahvusvahelistest konverentsidest osavõtmine, Eesti olukorra selgitamine ja Eesti tuleviku kavastamine[1]
Peakorter Stockholm
Asukoht Stockholm, Rootsi

Eesti Rahvusnõukogu oli eesti pagulaste poliitiline organisatsioon Rootsis.

Eesti Rahvusnõukogu asutati Stockholmis 12. mail 1947. Asutamiskoosolekust võtsid osa August Rei, Rudolf Penno, Johannes Klesment, Heinrich Laretei, Aleksander Warma, Johan Kõpp, Hans Rebane, metropoliit Aleksander, Gustav Suits, Johannes Sikkar, Heldur Tõnisson, Johannes Mihkelson, Heinrich Mark, Eerik Laid, Tõnis Kint, Artur Ekbaum, Nikolai Metslov, Kaul Kadak ja Eduard Poom.

Rahvusnõukogu ülesandeks oli sidemete loomine poliitiliste parteide ja rühmituste kaudu vastavate rahvusvaheliste poliitiliste liitudega, märgukirjade saatmine, rahvusvahelistest konverentsidest osavõtmine, Eesti olukorra selgitamine ja Eesti tuleviku kavastamine[1]

Eesti Rahvusnõukogusse kuulusid järgmised erakonnad:

Eesti Rahvusnõukogu toetas Vabariigi Valitsust eksiilis ja nende koosseisud kattusid enamasti.

Eesti Rahvusnõukogu juures asus Eesti Välisvõitluse Fond.

Eesti Rahvusnõukogu esimehed[muuda | muuda lähteteksti]

1988. aastal kolmeks aastaks valitud juhatus[muuda | muuda lähteteksti]

ERN koalitsioonirühmade poolt esitatud:

ERN Välisesindused ja usaldusmehed:

Soome: Heimo Rantala; Norra: Veslemy Gulhaugen; Taani: Sigrid Koern; Saksamaa: Ilo Käbin, Heli Muld-Schwenne; Prantsusmaa: Vahur Linnuste, Fanny de Sivers; Inglismaa: Einar Sanden; USA Idarannik: Olev Olesk, Ants Pallop, Elmar Järvesoo; USA Läänerannik: Avo Piirisild, Alfred Treiman, Arne Tõnis Kint, Heino Valvur; Kanada: Edgar A. Heinsoo (Montreal), Jaan Timusk, Endel Aruja (Toronto)

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 Heinrich Mark. Eesti Rahvusnõukogu – poliitiline koalitsioon. Teataja, 7. juuni 1997, nr. 6, lk. 8.