Pommitaja

Allikas: Vikipeedia
Kaks B-17 pommitajat

Pommitaja ehk pommituslennuk ehk pommilennuk on sõjalennuk, mida kasutatakse maapealsete sihtmärkide hävitamiseks lennukipommide või õhk-maa tüüpi rakettidega.

Pommitajaid hakati arendama enne Esimest maailmasõda. Maailma esimese pommirünnaku korraldas Itaalia Liibüas 1. novembril 1911 Itaalia-Türgi sõja ajal. Selleks kasutati harilikku lennukit, mis ei olnud pommide heitmiseks kohandatud.

Esimene pommitaja konstrueeriti Esimeses Balkani sõjas, kui Bulgaaria ohvitser Hristo Toprakčiev soovitas lennukist granaate Türgi positsioonidele visata. Kapten Simeon Petrov konstrueeris esimesed lennukid, mis olid ette nähtud granaatide ja teiste lõhkeainete vedamiseks lennukis ja nende allaviskamiseks sealt. Neid lennukeid võibki pidada esimesteks pommitajateks. Esimene õhurünnak, kus neid kasutati, toimus 16. oktoobril 1912, kui Prodan Tarakčiev viskas kaks pommi Edirne lähedal asuvale Karaagaci raudteejaamale lennukist Albatros F II, mille piloot oli Radul Milkov. Üks niisugune pomm kaalus 6 kg ja plahvatuskohas tekitas ta 4–5 meetri laiuse ja 1 m sügavuse augu. Nende lennukite koodnimetus oli Čataldža (Türgi linna Çatalca järgi) ja Bulgaarias toodeti neid Esimese maailmasõja lõpuni. Lennuki joonised müüdi ka Saksamaale, kus neid samuti toodeti.

Esimeses maailmasõjas kasutasid sakslased ka tsepeliine pommitajatena.

Esimene nelja mootoriga pommitaja oli Venemaal 1914 toodetud Ilja Muromets.