Mikk Titma

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Edgar Savisaar, Mikk Titma, Tiit Made ja Siim Kallas 1988. aastal ETV saates seoses Isemajandava Eesti ettepanekuga. Harald Leppiksoni foto

Mikk Titma (sündinud 2. novembril 1939 Tallinnas) on eesti sotsioloog.

Haridus[muuda | muuda lähteteksti]

Ta on lõpetanud Pärnu 2. Keskkooli (Pärnu Koidula Gümnaasium) 1958, Tartu Riikliku Ülikooli õigusteaduskonna 1963; samas aspirant 1965–68.

Teaduskraad ja -kutse[muuda | muuda lähteteksti]

Filosoofiakandidaat 1968; filosoofiadoktor 1974 (kinnitus 1975); professor 1981.

Teenistuskäik[muuda | muuda lähteteksti]

TRÜ filosoofiakateedri õpetaja 1963–65, vanemõpetaja 1969–75, sotsioloogiaga tegeleva kommunistliku kasvatuse laboratooriumi juhataja 1966–75. Eesti NSV TA Ajaloo Instituudi sotsioloogiasektori juhataja 1975–88. TTÜs 1976-1983: teadusliku kommunismi kateedri dotsent 1976–79, professor (osalise koormusega) 1979–83. Eesti TA Filosoofia, Sotsioloogia ja Õiguse Instituudi teadur 1988–91; Stanfordi Ülikooli (USA) teadur, vanemteadur 1991. aastast; TÜ sotsiaalteaduskonna professor 1999–2002; sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika osakonna sotsioloogia teooria ja ajaloo õppetooli professor 2002–2005; sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika erakorraline vanemteadur 2005. aastast.

Ta on juhtinud longituuduuringuid "Teed ja rajad" alates 1966. aastast ning "Põlvkonna eluteed" alates 1982. aastast. Aastatel 1975–1989 oli ENSV Teaduste Akadeemia

Novembrist 1988 märtsini 1990 tegutses Vaino Väljase meeskonnas EKP Keskkomitee ideoloogiasekretärina. Aastatel 1990–1991 oli Eesti NSV Ülemnõukogu saadik.

Titma oli ka koos Siim Kallase, Tiit Made ja Edgar Savisaarega üks projektile Isemajandav Eesti allakirjutanutest.

Pärast Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamist asus ta tööle Stanfordi Ülikoolis, kuid valiti samas ka 1998. aastal Tartu Ülikooli sotsioloogia osakonna professoriks, kus töötas (aeg-ajalt Ameerikast kohale lennates) kuni 2005. aastani.

2005. aastal jätkas ta lisaks Stanfordi teaduri ametikohale tööd ka Tartu Ülikoolis erakorralise teadurina, kelle peamine uurimisteema on sotsiaalne mobiilsus. Tema suurimaks panuseks Eesti sotsioloogiasse võib pidada longituuduuringute läbiviimist.

Teadustöö põhisuunad[muuda | muuda lähteteksti]

Põlvkondade sotsiaalne taastumine, mobiilsus ning kihistumine, noore põlvkonna vaimsus, kõrghariduse arengupotentsiaal; kirjutanud neil teemadel publikatsioone; avaldanud ja toimetanud monograafiaid.

Teadusorganisatoorne ja -administratiivne tegevus[muuda | muuda lähteteksti]

Sotsioloogiauuringute, eriti noorsoo ja haridusuuringute algatajaid Eestis 1960ndail ja rahvusvahelise uuringu “Põlvkonna eluteed” organisaatoreid 1982. Eesti Sotsioloogide Liidu liige; Rahvusvahelise Sotsioloogide Assotsiatsiooni (ISA) liige; akadeemiliste sotsioloogia-alaste koolitusprogrammide juhendaja 1999–…; Vabariigi Presidendi Akadeemilise Nõukogu sotsiaalarengu komisjoni liige 2002–06.

Ühiskondlik tegevus[muuda | muuda lähteteksti]

Üliõpilaste Ehitusmaleva 350-liikmelise rühma juht ehitustöödel Kasahstanis 1965; Isemajandava Eesti (IME) kontseptsiooni üks algatajatest 1987; kuulus rühmitusse “Vaba Eesti”; Eesti NSV Ülemnõukogu XII koosseisu/EV Ülemnõukogu liige 1990–91. ELKNÜ KK liige 1965–70; EKP KK liige ja ideoloogiasekretär 1988–90.

Tunnustused[muuda | muuda lähteteksti]

Publikatsioone[muuda | muuda lähteteksti]

  • 1990 Paul Kenkmann, Ellu Saar, Mikk Titma, Jaak Uueküla. "Ühe põlvkonna elutee". Tallinn: Olion
  • 1994 Paul Kenkmann, Ellu Saar, Mikk Titma. "Estonian Sociology: The Emergence of an Empirical Tradition". // Eastern Europe in transformation: the impact on sociology. Toimetajad Mike Forrest Keen, Janusz Mucha. Westport: Greenwood Press, lk 157–162
  • 1996 Titma, Mikk; Silver, Brian D.; Anderson, Barbara A. (toimetajad). "Estonia’s Transition from State Socialism: Nationalities and Society on the Eve of Independence. Part I". Historical Context and Survey Design. Special Issue of International Journal of Sociology 26 (1)
  • 1996 Titma, Mikk; Silver, Brian D.; Anderson, Barbara A. (toimetajad). "Estonia’s Transition from State Socialism: Nationalities and Society on the Eve of Independence. Part II". Political Attitudes and Behavior. Special Issue of International Journal of Sociology 26 (2)
  • 1996 Titma, Mikk; Silver, Brian D.; Anderson, Barbara A. (toimetajad). "Estonia’s Transition from State Socialism: Nationalities and Society on the Eve of Independence. Part III". Social and Economic Life. Special Issue of International Journal of Sociology 26 (3)
  • 1997 Titma, Mikk (toimetaja). Социальное расслоение возрастной когорты: выпускники 80-х в постсоветском пространстве: международный лонгитюдный проект "Пути поколения": третий этап / Институт социологии Российской Академии Наук, Центр социальных исследований по Восточной Европе (Эстония)
  • 1999 "Kolmekümneaastaste põlvkonna sotsiaalne portree". Toimetaja Mikk Titma. Tartu Ülikool, Teaduste Akadeemia Kirjastus
  • 2000 Mikk Titma, Nancy Brandon Tuma. "Modern Russia". Boston: McGraw-Hill
  • 2001 "Sõjajärgse põlvkonna elutee ja seda kujundanud faktorid". Toimetaja Mikk Titma. Tartu Ülikooli Kirjastus
  • 2002 Mikk Titma. "Sociology: Estonia". Toimetajad Max Kaase, Vera Sparschuh, Agnieszka Wenniger. Three Social Science Disciplines in Central and Eastern Europe. Handbook on Economics, Political Science and Sociology (1989 2001). Budapest: Social Science Information Center/IZ/Collegium, lk 425–436. Mikko Lagerspetzi arvustus
  • 2002 Kadri Aas, Mare Ainsaar, Anne Põder, Ave Roots, Andu Rämmer, Mikk Titma, Liina-Mai Tooding. "30- ja 50- aastaste põlvkonnad uue aastatuhande künnisel". Tartu Ülikooli Kirjastus
  • 2003 Kadi Roosma, Mikk Titma, Nancy Brandon Tuma. "Education as a Factor in Intergenerational Mobility in Soviet Society." European Sociological Review 19 (3): lk 241–255
  • 2004 Rain Rosimannus, Mikk Titma. "Estonia" in Public Opinion and Polling Around the World. Geer, J. G. (toimetaja). Public Opinion and Polling Around the World: A Historical Encyclopedia, 2, Santa Barbara: ABC-CLIO. Lk 570 – 576
  • 2004 Mikk Titma, Liina-Mai Tooding, Nancy Brandon Tuma. "Communist Party Members. Incentives and Gains". // International Journal of Sociology. Vol. 34, (2), lk 72–99

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Ta on alates 2010. aastast abielus Stanfordi Ülikooli sotsioloogia emeriitprofessor Nancy Tumaga.

Tema kohta[muuda | muuda lähteteksti]

EE 1996, 9; EE 2000, 14; EMajBL 2003; Kes on kes Eesti poliitikas 1988–1992. Tln, 1982, lk 67; Tallinna Polütehniline Instituut 1936–1986. Tln, 1986, lk 368; Universitas Tartuensis 1632–2007. Trt, 2007, lk 538, 662, 668.