Sidney Poitier

Sidney Poitier (20. veebruar 1927 Miami, Florida – 6. jaanuar 2022 Beverly Hills, California) oli Bahama-USA näitleja, filmilavastaja ja diplomaat. Ta oli esimene mustanahaline, kes võitis parima meespeaosatäitja Oscari.^[1] Ta oli üks viimaseid elusolevaid Hollywoodi kuldajastu suuri filmistaare.

Ta sündis Bahama päritolu perekonnas Florida osariigis Miamis ning sai tänu sellele USA kodakondsuse. Ta kasvas üles Bahamal, kuid kolis 15-aastaselt Miamisse ning sealt aasta hiljem New Yorki. Esimese näitlejarolli tegi ta New Yorgis mustanahalise teatris American Negro Theatre. Filmimaailmas tegi läbimurde 1955. aastal filmis "Blackboard Jungle", kus kehastas keskkooliõpilast. 1958. aastal mängis ta filmis "Aheldatud" ("The Defiant Ones"; 1958) koos Tony Curtisega peaosades üksteise külge aheldatud vanglapõgenikena. Film esitati üheksale Oscarile, nii Curtis kui ka Poitier esitati parima meespeaosatäitja kategoorias, sealhulgas oli Poitier esimene mustanahaline, kes selles kategoorias nominatsiooni sai. Roll tõi Poitier'le BAFTA ja Berliini filmifestivalil parima meesnäitleja auhinna. 1964. aastal võitis Poitier Homer Smithi roli eest filmis "Lilled väljal" ("Lilies of the Field") nii parima meespeaosatäitja Oscari kui ka Kuldgloobuse.^[2]

Tänu tugevatele rollidele afroameerika meestegelastena pälvis ta lisaks tunnustust selliste filmide eest nagu "Porgy ja Bess" ("Porgy and Bess"; 1959), "A Raisin in the Sun" (1961) ja "A Patch of Blue" (1965). 1967. aastal mängis ta kolmes filmis, mis käsitlesid rassi- ja rassisuhete küsimusi: "To Sir, with Love", "Arva kes lõunale tuleb" ("Guess Who's Coming to Dinner") ja "Öö kuumuses" ("In the Heat of the Night"), millest viimane võitis parima filmi Oscari. Roll viimases filmis tõi talle Kuldgloobuse ja BAFTA nominatsioonid ning järgmisel aastal oli Poitier enim piletitulu toonud näitleja USA-s.^[3] Alates 1970. aastatest lavastas Poitier mitmeid komöödiafilme, sealhulgas "Kanapead vanglas" ("Stir Crazy"; 1980). Pärast veidi üle aastakümne kestnud eemalolekut näitlemises naasis Poitier näitlemise juurde peaosadega filmides "Ohtlik jälitus" ("Shoot to Kill"; 1988) ja "Näpumehed" ("Sneakers"; 1992).

1974. aastal sai Poitier Briti impeeriumi ordu rüütelkomandöriks.^[4]^[5] 1982. aastal pälvis ta Cecil B. DeMille'i nimelise elutööauhinna, 1995. aastal Kennedy keskuse elutööauhinna, 1999. aastal Ekraaninäitlejate Gildi elutööauhinna ja 2002. aastal elutöö-Oscari. 1999. aastal valis Ameerika Filmiinstituut Poitier'i (100 Years...100 Stars) Ameerika 20. sajandi suurimate meesnäitlejate seas 22. kohale. 2009. aastal tunnustas president Barack Obama teda Ameerika Ühendriikide kõrgeima teenetemärgi Presidendi Vabadusmedaliga.^[6] Aastatel 1997–2007 oli Poitier Bahama suursaadik Jaapanis ja 2002–2007 Bahama alaline esindaja UNESCO juures.^[7]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

↑ Kaufman, Dave (14. aprill 1964). "Sidney Poitier First Black Ever To Receive 'Best Actor' Oscar". Variety. Originaali arhiivikoopia seisuga 9. juuli 2021. Vaadatud 20. veebruaril 2021.
↑ Goodykoontz, Bill (25. veebruar 2014). "Oscar win proved Sidney Poitier was second to none". USA Today. Originaali arhiivikoopia seisuga 4. mai 2014. Vaadatud 10. augustil 2014.
↑ "Top Ten Money Making Stars". Quigley Publishing Co. Originaali arhiivikoopia seisuga 14. jaanuar 2013. Vaadatud 30. augustil 2009.
↑ "Award of Honorary Knight Commander of the British Empire (KBE) to Sidney Poitier, actor... | The National Archives". Discovery.nationalarchives.gov.uk. Originaali arhiivikoopia seisuga 5. veebruar 2020. Vaadatud 5. veebruaril 2020.
↑ "Sidney Poitier to be Honoured with BAFTA Fellowship". BAFTA. 12. jaanuar 2016. Originaali arhiivikoopia seisuga 12. märts 2017. Vaadatud 10. juunil 2017.
↑ McCann, Ruth; Anne E. Kornblut (13. september 2009). "Sidney Poitier, Sen. Ted Kennedy Among 16 Who Receive Medal of Freedom". The Washington Post. Originaali arhiivikoopia seisuga 11. november 2017. Vaadatud 10. augustil 2014.
↑ "Legendary Actor Sidney Poitier Dead at 94". NBC. Originaali arhiivikoopia seisuga 7. aprill 2022. Vaadatud 7. jaanuaril 2022.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Sidney Poitier andmekogus IMDb (inglise)
"Suri näitleja Sidney Poitier". kultuur.err.ee. 7.1.2022.
"Sidney Poitier sillutas mustanahalistele staaridele teed". elu.ohtuleht.ee. 20. veebruar 2007

[1] Kaufman, Dave (14. aprill 1964). "Sidney Poitier First Black Ever To Receive 'Best Actor' Oscar". Variety. Originaali arhiivikoopia seisuga 9. juuli 2021. Vaadatud 20. veebruaril 2021.

[2] Goodykoontz, Bill (25. veebruar 2014). "Oscar win proved Sidney Poitier was second to none". USA Today. Originaali arhiivikoopia seisuga 4. mai 2014. Vaadatud 10. augustil 2014.

[3] "Top Ten Money Making Stars". Quigley Publishing Co. Originaali arhiivikoopia seisuga 14. jaanuar 2013. Vaadatud 30. augustil 2009.

[auto-4] "Award of Honorary Knight Commander of the British Empire (KBE) to Sidney Poitier, actor... | The National Archives". Discovery.nationalarchives.gov.uk. Originaali arhiivikoopia seisuga 5. veebruar 2020. Vaadatud 5. veebruaril 2020.

[bafta2016-5] "Sidney Poitier to be Honoured with BAFTA Fellowship". BAFTA. 12. jaanuar 2016. Originaali arhiivikoopia seisuga 12. märts 2017. Vaadatud 10. juunil 2017.

[6] McCann, Ruth; Anne E. Kornblut (13. september 2009). "Sidney Poitier, Sen. Ted Kennedy Among 16 Who Receive Medal of Freedom". The Washington Post. Originaali arhiivikoopia seisuga 11. november 2017. Vaadatud 10. augustil 2014.

[nbcsandiego-7] "Legendary Actor Sidney Poitier Dead at 94". NBC. Originaali arhiivikoopia seisuga 7. aprill 2022. Vaadatud 7. jaanuaril 2022.

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]

[6]

[7]

v r Parima meespeaosatäitja Oscar
1929–1950	Emil Jannings (1929) Warner Baxter (1930 (aprill)) George Arliss (1930 (november)) Lionel Barrymore (1931) Fredric March / Wallace Beery (1932) Charles Laughton (1934) Clark Gable (1935) Victor McLaglen (1936) Paul Muni (1937) Spencer Tracy (1938) Spencer Tracy (1939) Robert Donat (1940) James Stewart (1941) Gary Cooper (1942) James Cagney (1943) Paul Lukas (1944) Bing Crosby (1945) Ray Milland (1946) Fredric March (1947) Ronald Colman (1948) Laurence Olivier (1949) Broderick Crawford (1950)
1951–1975	José Ferrer (1951) Humphrey Bogart (1952) Gary Cooper (1953) William Holden (1954) Marlon Brando (1955) Ernest Borgnine (1956) Yul Brynner (1957) Alec Guinness (1958) David Niven (1959) Charlton Heston (1960) Burt Lancaster (1961) Maximilian Schell (1962) Gregory Peck (1963) Sidney Poitier (1964) Rex Harrison (1965) Lee Marvin (1966) Paul Scofield (1967) Rod Steiger (1968) Cliff Robertson (1969) John Wayne (1970) George C. Scott (1971) Gene Hackman (1972) Marlon Brando (1973) Jack Lemmon (1974) Art Carney (1975)
1975–2000	Jack Nicholson (1976) Peter Finch (1977) Richard Dreyfuss (1978) Jon Voight (1979) Dustin Hoffman (1980) Robert De Niro (1981) Henry Fonda (1982) Ben Kingsley (1983) Robert Duvall (1984) F. Murray Abraham (1985) William Hurt (1986) Paul Newman (1987) Michael Douglas (1988) Dustin Hoffman (1989) Daniel Day-Lewis (1990) Jeremy Irons (1991) Anthony Hopkins (1992) Al Pacino (1993) Tom Hanks (1994) Tom Hanks (1995) Nicolas Cage (1996) Geoffrey Rush (1997) Jack Nicholson (1998) Roberto Benigni (1999) Kevin Spacey (2000)
2001–	Russell Crowe (2001) Denzel Washington (2002) Adrien Brody (2003) Sean Penn (2004) Jamie Foxx (2005) Philip Seymour Hoffman (2006) Forest Whitaker (2007) Daniel Day-Lewis (2008) Sean Penn (2009) Jeff Bridges (2010) Colin Firth (2011) Jean Dujardin (2012) Daniel Day-Lewis (2013) Matthew McConaughey (2014) Eddie Redmayne (2015) Leonardo DiCaprio (2016) Casey Affleck (2017) Gary Oldman (2018) Rami Malek (2019) Joaquin Phoenix (2020) Anthony Hopkins (2021) Will Smith (2022) Brendan Fraser (2023) Cillian Murphy (2024)