Juan Gris

Juan Gris (sünninimega José Victoriano González-Pérez; 23. märts 1887 Madrid – 11. mai 1927) oli hispaania päritolu prantsuse kunstnik, kubist.

Ta õppis joonistamist aastatel 1902–1904 Madridis Kunsti- ja Käsitöökoolis. Selle kõrvalt tegi ta kaastööd ajakirjandusele. 1904–1905 õppis ta maalimist klassikalise kunstniku José Maria Carbonero juures. Tõenäoliselt 1905. aastal hakkas ta kasutama varjunime Juan Gris, mis oli meeldejäävam tema kodanikunimest.

1906. aastal kolis ta Pariisi. Seal sõbrunes ta Henri Matisse'i, Georges Braque'i, Fernand Légeri, oma kaasmaalase Pablo Picasso ja Amedeo Modiglianiga. Viimane maalis teda 1915. aastal.

Esialgu saatis ta ajakirjadele musta huumoriga illustratsioone. 1910. aastast pühendus ta rohkem maalimisele. 1912. aastaks oli ta välja arendanud omaenese kubistliku stiili. Tema sel aastal valminud Picasso portree oli varase kubismi silmapaistev näide, üks esimesi, mille autor polnud Braque või Picasso ise.

Algul maalis Gris analüütilise kubismi stiilis, aga pärast 1913. aastat hakkas pöörduma sünteetilise kubismi suunas. Kõige rohkem maalis ya natüürmorte. Ta kasutas laialdaselt papier collé'd, mille korral lõuendile kleebitakse tasapinnalisi objekte. Erinevalt Picassost ja Braque'ist, kelle kubistlikud tööd olid monokroomsed, kasutas Gris eredate harmoneeruvate värvide julgeid kombinatsioone nagu Matisse'ki. Gris kasutas sageli guašši ja akvarelle.

1912. aastal esines ta näitusel koos Puteaux' rühmitusega. Suured Gris' näitused toimusid Pariisis Simoni kunstigaleriis (1919) ja Berliinis Flechtheimi galeriis (1923) ning Düsseldorfis Flechtheimi galeriis (1925).

See, et Gris eelistas oma maalides selgust ja korda, mõjutas pärast maailmasõda puriste, kes soovisid tagasi pöörduda selguse ja korra juurde, näiteks Le Corbusier ja Amédée Ozenfant.

1924. aastal kavandas Gris kulissid ja kostüümid Sergei Djagilevi balletilavastusele "Vene ballett".

Raamatuid illustreeris Gris ka perioodil, kui oli juba maalikunstile keskendunud. Nii näiteks ilmusid tema illustratsioonidega Guillaume Apollinaire'i, Pierre Reverdy ja Vicente García-Huidobro Fernándeze luuleraamatud.

Gris väljendas oma esteetilisi vaateid avalikel loengutel, mida ta pidas 1924–1925, sealhulgas Sorbonne'is.

Alates 1925. aasta oktoobrist oli Gris sageli haige. Teda tabasid ureemiahood ja südameprobleemid. Ta suri neerupuudulikkuse tagajärjel 40-aastaselt Pariisi eeslinnas Boulogne-sur-Seine'is. Temast jäid maha naine Josette ja poeg Georges.

2009. aastal müüdi tema 1915. aasta natüürmort "Raamat, piip ja prillid" Christie'se oksjonil 20,8 miljoni dollari eest ning 2010. aasta novembris "Viiul ja kitarr" 28,6 miljoni dollari eest.

Galerii

Josette Gris' portree (1916)
Natüürmort bordoopudeliga (1919)

Välislingid

Juan Gris' tööd (arhiiviversioon)
The Prodigious Century