Ago Aaloe
Ago Aaloe (17. september 1927 Tallinn – 5. detsember 1980 Tallinn) oli eesti geoloog.
Elu- ja töökäik[muuda | muuda lähteteksti]
Lõpetas 1952. aastal Tartu Riikliku Ülikooli geoloogia erialal; pärast kooli lõpetamist suunati ta tööle Alma-Atasse. Kuna ta oli keskkooli ajal olnud loodusteaduse ringis väga aktiivne ja edukas, oli seda juhendanud professor Luha ta tagasi ülikooli aspirantuuri kutsunud. Ta õppis Eesti NSV TA Geoloogia Instituudi aspirantuuris. Aastast 1955 geoloogia-mineraloogia kandidaat.[viide?]
Ta töötas pikka aega Eesti NSV TA Geoloogia Instituudis vanemteadurina.[viide?]
Uuris Eesti siluri stratigraafiat ja litoloogiat. 1955–1980 uuris ta Kaali meteoriidikraatrite ehitust. Ta avastas peakraatris kildudekoonused, avastas ühe varem teadmata kraatri, määras kraatrite vanuse (3500 aastat), kaardistas meteoriidiaine jaotumuse kraatrite piirkonnas ning määras meteoriidi langemise suuna. Uuemad andmed lubavad oletada, et Kaali meteoriit langes siiski hiljem – 2400–2800 aastat tagasi.[viide?]
1984. aastal rajati Kaali järve kaitsealale mälestusmärk Ivan Reinwaldile ja Ago Aaloele.[viide?]
1970. aastatel uuris ta esimesena Tsõõrikmäe struktuuri ning oletas selle meteoriitset päritolu. Ta uuris ka teisi meteoriidikraatreid, sealhulgas Siberis, Uuralis ja Kaukaasias.[viide?]
Ta oli 1963–1966 Eesti Teaduste Akadeemia Looduskaitse Komisjoni liige.[viide?]
Ago Aaloe tegeles ka fotograafiaga, joonistas šarže ja maalis akvarelle.[viide?]
Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]
- 1972 Nõukogude Eesti preemia kollektiivile eesotsas Dimitri Kaljoga Eesti Siluri uurimise eest[viide?]
Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]
Isa Otto Aloe (1894–1972), ema Aleksandra Johanna Tõnismägi (1902–1975).[viide?]
1949. aastal abiellus ta Tartu Riikliku Ülikooli matemaatika-loodusteaduskonna geoloogiaosakonna III kursuse üliõpilasena sama kooli kehakultuuriteaduskonna eelviimasel kursusel õppiva Luulega. 1950. aastal sündis poeg ja 1953. aastal tütar. Abielu lagunes 1964. aastal.[viide?]
Ülev Aaloe oli tema vend.[1]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Eesti entsüklopeedia. 14. köide: Eesti elulood. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2000, lk 5.
Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]
- Reet Tiirmaa. "Ago Aaloe (1927–1980)". // Teaduse ajaloo lehekülgi Eestis, VII kd. 1989
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
- Ago Aaloe Eesti biograafilises andmebaasis ISIK