Ago Aaloe

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Mälestuskivi (juuli 2007)

Ago Aaloe (17. september 1927 Tallinn5. detsember 1980 Tallinn) oli eesti geoloog.

Elu- ja töökäik[muuda | muuda lähteteksti]

Lõpetas 1952. aastal Tartu Ülikooli geoloogia erialal; pärast kooli lõpetamist suunati ta tööle Alma-Atasse. Kuna ta oli keskkoolis õppimise ajal olnud loodusteaduse ringis väga aktiivne ja edukas, oli seda juhendanud professor Luha tema sealt tagasi ülikooli aspirantuuri kutsunud. Ta õppis Eesti NSV TA Geoloogia Instituudi aspirantuuris. Aastast 1955 geoloogia-mineraloogia kandidaat.

Ta töötas pikka aega Eesti NSV TA Geoloogia Instituudis vanemteadurina.

Uuris Eesti Siluri stratigraafiat ja litoloogiat. 19551980 uuris ta Kaali meteoriidikraatrite ehitust. Ta avastas peakraatris kildudekoonused, avastas ühe varem teadmata kraatri, määras kraatrite vanuse (3500 aastat), kaardistas meteoriidiaine jaotumuse kraatrite piirkonnas ning määras meteoriidi langemise suuna. Uuemad andmed lubavad oletada, et Kaali meteoriit langes siiski hiljem – 2400 kuni 2800 aastat tagasi.

Aastal 1984 rajati Kaalijärve kaitsealale mälestusmärk Ivan Reinwaldile ja Ago Aaloele.

1970. aastatel uuris Ago Aaloe esimesena Tsõõrikmäe struktuuri ning oletas selle meteoriitset päritolu. Ta uuris ka teisi meteoriidikraatreid, sealhulgas Siberis, Uuralis ja Kaukaasias.

Ta oli 19631966 Eesti Teaduste Akadeemia Looduskaitse Komisjoni liige.

Ago Aaloe tegeles ka fotograafiaga, joonistas šarže ja maalis akvarelle.

Tunnustused[muuda | muuda lähteteksti]

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Isa Otto Aloe (1894–1972), ema Aleksandra Johanna Tõnismägi (1902–1975).

1949 abiellus ta Tartu Ülikooli Loodusteaduskonna Geoloogiaosakonna III kursuse üliõpilasena sama kooli Kehakultuuriteaduskonna eelviimasel kursusel õppiva Luulega. Neile sündis 1950. aastal poeg ja 1953. aastal tütar. Kahjuks lagunes abielu 1964. aastal.

Ülev Aaloe oli tema vend.[1]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Eesti entsüklopeedia. 14. köide: Eesti elulood. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2000, lk 5.

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • R. Tiirmaa. Ago Aaloe (1927–1980). – Teaduse ajaloo lehekülgi Eestis, VII kd, 1989.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

  • Ago Aaloe Eesti biograafilises andmebaasis ISIK