Eesti Tennise Liit

Eesti Tennise Liit on Tallinnas asuv eraõiguslik juriidiline isik (MTÜ), kes koordineerib kogu tennisealast tegevust Eesti Vabariigis ja on Eesti tennise kõrgeim esindusorgan Eesti Vabariigis ning rahvusvahelistes organisatsioonides. Eesti Tennise Liit on katusorganisatsioon Eesti tenniseklubidele, ühendades neid edasiviivale koostööle ning tagades tennise populaarsuse kasvu ja järjepideva tasakaalustatud arengu. Liidu põhieesmärgid on igakülgne tennise edendamine ning liikmete huvide koondamine ja nende nimel tegutsemine. ^[1]

Tenniseliidu president on alates 12. juunist 2013 Enn Pant. ^[2]

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Tennis on Eestis pika ja järjepideva ajalooga spordiala. Esimene dokumentaalne tõend Eestis mängitud tenniseturniirist on dateeritud 1895. aastaga, kuid ajaloolaste arvates alustati tennisemängimist mõisates mitukümmend aastat varem. 1913. aastal peeti Kalevi turniir, millest võtsid osa Eesti rahvusest mängijad ning seda on loetud Eesti tennise ajaloo alguseks. Esimesed Eesti meistrivõistlused peeti aastal 1920 ning 1922. aastal asutati Eesti Tennise Liit ühendamaks kõiki Eestis tegutsevaid tenniseklubisid. Kuigi sõja-aastatel (1941–1944) ei peetud Eesti meistrivõistlusi, ei kadunud järjepidevus Eesti tennisest. Ka NSV Liidu okupatsiooni tingimustes suutsid Eesti tennisejuhid ja treenerid ülal hoida kõrget taset, mille tollaseks väljenduseks olid võidud NSV Liidu võistkondlikel ja individuaalsetel meistrivõistlustel. Eesti Tennise Liidu juriidiline taastamine Rahvusvahelises Tenniseföderatsioonis (ITF) toimus aastal 1992 ning sealt alates on Eesti kaasa teinud ITF-i egiidi all korraldatavatel võistkondlikel võistlustel. Eesti Tennise Liidul on head suhted ITF-iga ning tänu sellele on viimastel aastatel Eestile usaldatud mitme rahvusvahelise võistluse või ürituse läbiviimine. ^[3]

Ajatelg[muuda | muuda lähteteksti]

1895 – esimene dokumentaalne tõend tennisest Eestis. Ajaleht Revalsche Zeitung kirjutab 12. juulil: “Eile kell 5 pärast lõunat toimus Kadriorus Bade-Salonis lawn-tennise väljaku avamine.”

1913 – Eesti spordiseltsi Kalev korraldatud turniiril osales 20 meesmängijat. Seda võistlust loetakse ametlikult Eesti tennise sünniks. Turniiri finaalis alistas ohvitser Otto Mamers ärimees Voldemar Sellingu.

1922 – Eesti Tennise Liidu asutamine. Liit loodi ühendamaks kõiki Eestis tegutsevaid tenniseklubisid.

1934 – Eesti Tennise Liit astus Rahvusvahelise Tennise Liidu liikmeks ja osales esimest korda Davis Cupi turniiril. Eesti kaotas Poolale 0:5.

1961 – Eesti tõusis NSV Liidu juhtivaks tennisevabariigiks, mida tähistas esikoht üleliidulistel võistkondlikel meistrivõistlustel. Saavutust korrati 1963. aasta rahvaste spartakiaadil ja 1965. aasta võistkondlikel meistrivõistlustel. Kõigil juhtudel juhendas Eesti koondist Evald Kree.

1991 – pärast taasiseseisvumist taastati Eesti Tennise Liidu koht Rahvusvahelises Tenniseföderatsioonis. 1993 – Eesti asus uuesti osalema Davis Cupil ja esmakordselt võttis osa FedCupi naiskondlikust turniirist 2000 – Kaia Kanepi tuli noorte Euroopa meistriks.

2008 – Kaia Kanepi jõudis Pariisi suure slämmi turniiril veerandfinaali ja WTA Tokio turniiri finaali ning tõusis aasta lõpuks WTA edetabelis 27. kohale.

2012 – Kaia Kanepi võitis WTA Brisbane'i turniiri (finaal D. Hantuchovága) ja oma kolmanda WTA turniiri Estorilis (finaal C. Suárez Navarroga). WTA edetabelis tõusis K. Kanepi 15. kohale. Jürgen Zopp tõusis aasta lõpuks ATP edetabelis 71. kohale. Anett Kontaveit jõudis juunioriturniiridel Prantsusmaa lahtistel ja Wimbledonis poolfinaali, USA lahtistel meistrivõistlustel aga finaali.

Struktuur[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti Tennise Liit koosneb juhatusest, distsiplinaarkomisjonist, treenerite kogust, kutsekvalifikatsiooni komisjonist, seeniorspordi komisjonist ja rannatennise toimkonnast. ^[4]