Tallinna Loomaaed

Allikas: Vikipeedia
Sissepääs Tallinna Loomaaeda
Tallinna Loomaaia juubelimark (NSVL, 1989)
Mälestussammas Tallinna loomaaia endisele direktorile Karoly Sternile

Tallinna Loomaaed on Tallinna linnale kuuluv loomaaed ja ainuke Eestis. Loomaaed asub Tallinnas Haabersti linnaosas Veskimetsa asumis.

Tallinna Loomaaias on palju haruldasi loomi, nt õnnekurg, hiina alligaator, amuuri tiiger, teravmokk-ninasarvik, lumeleopard, miilu ja gaur. Loomaaed osaleb mitmetes liigikaitseprojektides, mis on seotud näiteks euroopa naaritsa ja amuuri leopardiga.

Tallinna Loomaaia direktor oli aastail 1961–1975 Karoly Stern, alates 1975. aastast Mati Kaal.

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tallinna loomaaias

24. novembril 1937 toimus Peeter Pätsi juhatusel koosolek sobiva koha leidmiseks peatselt asutatavale zoo-botaanilisele pargile, vabaõhumuuseumile ja rahva lõbustuspargile[1].

26. novembril 1938 pidas zooloogiaaia "Rahvapark" eeltööde komisjon oma viimase koosoleku, leides, et Tallinna linna poolt soovitatud maa-ala Järve jaama juures pole vastav zooloogiaaia asutamiseks[2]. Loodushoiu- ja Turismi-instituut taotles loomaaia asutamiseks maad ka Pärnus, kohapeal käis asja selgitamas looduskaitseinspektor Gustav Vilbaste[3].

23. juunil 1939 avati Eesti Mängude puhul "Metsloomade näitus". Esimeseks eksponaadiks oli Alutaguse metsast püütud karupoeg.

25. augustil 1939 avas Eesti Loomakaitse Liit 1943. aastaks kavatsetud üleriikliku iluaiandusnäituse osana Kadrioru Väikese Loomaaia, seda loetakse tänapäeval Tallinna Loomaaia asutamiskuupäevaks. Eksponeeritud olid ilves, dingod, okassead, nutriad, lõvid, merisead, mäger, küülikud, jääkarud, pruunkarud, mustkaru, öökullid, punarebased, sinirebased, rebased, kitsed, ahvid, mäesokud, paavianid ja ponid. 2. novembril 1939 valiti Kadrioru Väikese Loomaaia hooldajaks Aita Päts. 1939. aasta lõpuks oli loomaaeda külastanud üle 100.000 isiku. Külastamismaks oli lastele 5 senti, õpilastele ja sõjaväelastele 10 senti, täiskasvanuile 25 senti. Talvel oli loomaaed avatud pühapäeviti kell 11–16. Eesti Loomakaitse Liidu juhatuse otsusega 20. aprillist 1940 määrati Kadrioru Väikese Loomaaia juhatajaks arvates 1. maist Hermann Talts.

Tallinna Loomaaia esimene eksponaat oli ilves Illu, kelle oli pojana kingituseks saanud 1937. aastal Helsingis maailmameistriks tulnud ja Argentina karika võitnud Eesti Laskurliidu võistkond. Illu on kujutatud ka loomaaia logol.

1939. aastal kinkisid Eestist lahkuvad saksa vähemusrahvuse liikmed loomaaiale oma loomi, eriti linde (papagoisid, paabulinde)[4].

Esialgu rajati loomaaed ajutisele territooriumile Kadrioru pargi serval. Alles 1983 sai loomaaed umbes 87 hektari suuruse ala Veskimetsas, kus olid asunud sõjaväelaod. Laod kohandati loomade hoidmiseks. Uusi rajatisi ei saanud ehitada, sest Nõukogude Liidus kehtis pärast Moskva olümpiamänge 10-aastane kultuuri- ja spordiasutuste rajamise keeld. 1989 valmis paksunahaliste maja, 1999 valmis troopikamaja ja 2005 selle idatiib.

Praegu ehitatakse loomaaeda välja aeglases tempos, kasutades muu hulgas ettevõtete ja eraisikute annetusi.

Kollektsioonid[muuda | redigeeri lähteteksti]

2008 oli Tallinna Loomaaia kollektsioonis 7158 (ning järgmisel aastal 6594[5]) isendit 619 (606[5]) liigist ja alamliigist, kes jagunesid järgmiselt:[6]

Klass Liike Isendeid
Imetajad   96   1057
Linnud   117   573
Roomajad   42   132
Kahepaiksed   12   64
Kalad   145   2286
Selgrootud   207   3046
Kokku (2008)   619   7158
+ söödaloomad
Lilled suvises loomaaias
Luitekass

Troopikamaja[muuda | redigeeri lähteteksti]

Troopikamaja valmis 1999 arhitekt Rein Kersteni projekti järgi[7]. 2005 avati troopikamaja idatiib (väike troopikamaja), kus eksponeeritakse troopilisi linde, poolahve, roomajaid, kahepaikseid ja kalu[8].

Loomad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Troopikamaja tuntuimad asukad on šimpansid Pino, Betty ja Quincy ning harikrokodill Vanamees.

Liigid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Elevandimaja[muuda | redigeeri lähteteksti]

Elevandimaja

Elevandimaja (Paksunahaliste maja) avati 1989 Tallinna Loomaaia 50. sünnipäevaks. Algul asusid hoones elevandid, ninasarvikud ja jõehobud. Tänapäeval saab seal näha ka roomajaid, pisinärilisi jt. 2000. aastatel tehti afrikaaniumis mahukaid rekonstrueerimistöid[9]. 2005 valmis emaelevantide aedik ja 2008 renoveeriti elevantide siseekspositsiooni ala[6]. Aastal 2011 alustati ninasarvikute osa renoveerimist.

Tulevikus peaks elevandimajas hakkama kääbusjõehobude ekspositsiooni rekonstrueerimine.

Loomad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tallinna loomaaias elab kolm elevanti: kaks emast Draay ja Fien ning isane Carl[10]. Kõik nad on üle 20 aasta vanad, sündinud vabas looduses ja jõudnud Tallinna Loomaaeda 1980. aastate teisel poolel[11].

19. jaanuaril 2010 suri Euroopa vanim (40-aastane) loomaaias elav ninasarvik Murray.[12]

Liigid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Sise-Aasia[muuda | redigeeri lähteteksti]

buhhaara hirv ehk hangul
Prževalski hobused

Sise-Aasia kollektsiooni kuuluvad Aasia keskosast pärit asukad. Ekspositsioon avati 2002[13].

2004 valmis vööthüäänide aedik[6] ja 2006 lõvide klaasvitriinidega ümbritsetud välisekspositsioon ala, kus elavad isalõvi Juna ning emalõvi Tori[14]. Aastal 2011 valmis väikekaslaste ekspositsioon, mis asub ameerika piisonite aediku vastas.

Väikekaslaste ekspositsioon

Liigid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Väikekaslaste ekspositsiooni liigid
  • Amuuri kass (Prionailurus bengalensis euptilura)
  • Manul (Otocolobus manul) (Ajutiselt, enne alpinaariumisse kolimist)
  • Luitekass (Felis margarita)
  • Rookass (Felis chaus)

Alpinaarium[muuda | redigeeri lähteteksti]

Alpinaarium valmis aastatel 2003–2004. Samas avati Ehitajate tee poolne loomaaia läänevärav. 6,81 ha suurusel maa-alal, mis moodustab 10% loomaaia tulevasest ekspositsiooniruumist, on 18 mätaskatustega puithoonet ja ligi 3 ha eelmäestikena modelleeritud jooksuaedikuid. Siia on plaanitud ka lumeleopardide ja manulite ekspositsioon[15][16]

Tulevikus peaksid alpinaariumisse kolima veel mägedes elavad kotkad.

Loomad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tuntuimad alpinaariumi asukad on lumeleopardid Olivia, Mahnadi ja Otto.

Liigid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Lõuna-Ameerika[muuda | redigeeri lähteteksti]

Peale troopikamaja ja elevandimaja elavad Lõuna-Ameerika liigid teisteski loomaaia osades.[17]

Liigid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Linnutiik[muuda | redigeeri lähteteksti]

6 saarekese ja ühe suure poolsaarega tiik avati 2002 [18].

Tulevikus peaks linnutiikide elevandimaja poolses osas asuma ka lõunapoolsete linnuliikidele mõeldud maja.

Liigid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kured[muuda | redigeeri lähteteksti]

Liigid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kullimägi[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kullimägi asub Veskimetsa servas põlise tammiku keskel. Sealsed asukad on peamiselt pistrikulised ja kakulised.

Liigid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kaug-Ida[muuda | redigeeri lähteteksti]

Amuuri leopard Darla

Tallinna Loomaaed on teinud Hiinale ettepaneku siin sündinud miilude taasasustamiseks loodusesse.

Loomad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kaug-Ida alal elavad amuuri leopardid Darla ja Freddi, kellele on sündinud mitu pesakonda kutsikaid.

11. jaanuaril 2010 suri amuuri tiiger Bronto, kes toodi siia kümnekuuselt 1998. aastal Moskva loomaaiast.[12] 5. juulil 2012 suri Amuuri tiiger Brita immuunpuudulikkuse ning sellega kaasnenud tõvede tõttu.

Liigid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Faasanid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Liigid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Koos faasanitega eksponeeritakse siin kolme värvulist: kaljuhakki (Pyrrhocorax pyrrhocorax), albiinohallvarest (Corvus corone cornix) ja pasknääri (Garrulus glandarius)

Boreaalium[muuda | redigeeri lähteteksti]

Boreaaliumi kollektsiooni kuuluvad põhjapoolkera parasvöötmes (kitsamas mõttes taigavööndis) asuvad imetajad.[19]

Siin asub Tallinna Loomaaia vapiloom euroopa ilves (Lynx lynx lynx).

2008 oleks pidanud käivituma boreaaliumi I järgu projekt, et ehitada välja Tiigriorg. 2010 pidi käivituma huntide, kobraste ja saarmaste ning 2012 karude ja ahmide ekspositsiooni ala ehitustööd[6]

Loomad[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Hallhüljes Pöialliisi.

Liigid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Polaarium[muuda | redigeeri lähteteksti]

Jääkaru Franz

Arktika kollektsiooni kuuluvad Põhja-Jäämere ja sealsete saarte ning Euraasia ja Põhja-Ameerika rannikuaala erinevad asukad[20].

2008 pidi käivituma polaariumi I järgu projekt, et ehitada välja jääkarude ekspositsiooni ala. 2012 oleks pidanud käivituma pingviinide ja loivaliste ekspositsiooni ala ehitustööd ning karantiinikompleksi projekteerimine, kuid on selge, et seda ei juhtu[6] Tulevikus peaksid siia üle kolima lumekakk (Nyctea scandiaca L.), kes praegu elab Kullimäel, ja linnutiigi asukas lumehani (Anser caerulescens ssp)[20]

Liigid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Insektaarium[muuda | redigeeri lähteteksti]

2007. aastast töötab Tallinna Loomaaias insektaarium, kus tegeldakse troopiliste selgrootute kasvatamisega. Kuna insektaariumil puudub eksponeerimispind, siis korraldatakse iga-aastaseid ülevaatenäitusi kohviku "Illu" ruumides või väikeses troopikamajas[21]

Tallinna Loomaaia kollektsioonis oli 2008. aasta seisuga mõni tuhat putukat 70 liigist, sh prussakad, lutikad, raagritsikad, hulkjalgsed, rändtirtsud, põrnikad ja ämblikud. Siin asub Euroopa loomaaedade suurim põrnikakollektsioon. Insektaariumi kalleimaid asukad on paar Malaisia põderpõrnikaid (250 euro)[22]. Putukad ostetakse enamasti Saksamaalt, Tšehhist ja vähesel määral Põhjamaadest[23].

Alates 2009. aasta oktoobrist kuulub kollektsiooni 87 Frégate’i saare (Seišellid) fregate'i süsikut (Polposipus herculeanus). See, üks maailma ohustatumaid süsiklasi (Tenebrionidae), kuulub Rahvusvahelise Looduskaitseliidu (IUCN) punases nimestikus kriitiliselt ohustatud liikide hulka[24][25].

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Liisk langes Pirita kasuks. Rahvaleht, 26. november 1937, nr. 140, lk. 1.
  2. Loomaaia "lõpp". Rahvaleht, 30. november 1938, nr. 226, lk. 3.
  3. Loomaaed Pärnu? Rahvaleht, 29. november 1938, nr. 225, lk. 5.
  4. Lindudemaja loomaaeda. Rahvaleht, 6. november 1939, nr. 261, lk. 10.
  5. 5,0 5,1 Uwe Gnadenteich. Tallinna Loomaaias on ligi 6600 asukat. Tallinna Postimees, 30. juuli 2010
  6. 6,0 6,1 6,2 6,3 6,4 Tallinna Loomaaia arengukava 2008–2012. Tallinna Kultuuriväärtuste amet. 23. oktoobril 2007
  7. Troopika. Tallinn Zoo
  8. Tallinna loomaaed saab 66-aastaseks. ERR, 22. august 2005
  9. Elevandimaja. Tallinn Zoo
  10. Marge Sillaots. Kaubanduskeskus toetab Tallinna Loomaaia elevante. Õhtuleht, 08. jaanuar 2009
  11. Tiina Jaakson. Tallinna loomaaias avati taas elevandimaja siseekspositsioon. ERR, 23. detsember 2008
  12. 12,0 12,1 Agnes Kuus. Loomaaed leinab. Õhtuleht, 20. jaanuar 2010
  13. Sise-Aasia. Tallinn Zoo
  14. Merlis Nõgene. Loomaaias avatakse uus lõvipuur. ERR, 29. juuni 2006
  15. "Loomaaed avas alpinaariumi" Postimees, 24. aprill 2004
  16. Alpinaarium. Tallinn Zoo
  17. Lõuna–Ameerika Tallinn Zoo
  18. Linnutiigid. Tallinn Zoo
  19. Zoogeograafilises kirjanduses sagedamini kohatavate mõistete seletusi.
  20. 20,0 20,1 Arktika Tallinn Zoo
  21. Insectary Tallinn Loomaaia Insektaarium
  22. Viktoria Jürmann: "Moekaks muutunud põrnikad ootavad talvel vaatajaid" Pealinn, 15. detsember 2008
  23. Anneli Sihvart: "Raagritsikaist prussakateni" Lemmik, aprill 2008
  24. Tähelepanuväärne. Tallinn Loomaaia Insektaarium
  25. Kirsi Lattu: "Tallinna Loomaaeda jõudis haruldane Seišellidelt pärit mardikas" Maaleht, 19. oktoober 2009

Kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Tallinna väikese loomaaia juht Kadriorus (koostanud A. Põllusaar). Tallinn : Eesti Loomakaitse Liit, 1940
  • Georg Aher. Tallinna Loomaaed : juht. Tallinn : Valgus, 1989
  • Tallinna Loomaaed. Tallinn Zoo (Tallinna Loomaaia Sõprade Selts ; peatoimetaja Toomas Pranstibel). Tallinn : Tallinna Loomaaed, 2001
  • Aleksei Turovski. Minu loomad : Aleksei Turovskiga loomaaias. Tallinn : Ajakirjade Kirjastus, 2008. ISBN 9789949443246

Artiklid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]

59.42071924.658041