Loomaaed

Allikas: Vikipeedia
San Diego Zoo sissepääs, juuli 2007, California.

Loomaaed (ka zoo) on asutus, kus loomi hoitakse piiratud alal, et neid külastajatele näidata, ja kus neid võidakse kasvatada ka paljundamiseks.

Lühendit zoo kasutas esmakordselt loomaaed London Zoological Gardens, mis avati teaduslike uuringute jaoks 1828. aastal ja avalikkusele 1847. aastal.[1]

Mõistete päritolu[muuda | redigeeri lähteteksti]

1828. aastal avatud Londoni loomaaed nimetas ennast esialgu sõnaga menagerie, mis tähendab loomaaia-rändtsirkust või loomade kogumikku, või kasutas mõistet zoological garden 'zooloogiaaed', mis on lühend nimest "Gardens and Menagerie of the Zoological Society of London".[2] Lühendit zoo kasutati Suurbritannias esmakordselt trükis 1847. aasta paiku Cliftoni loomaaia kohta. Samas läks veel 20 aastat enne, kui see sõna sai tänu muusikaliartisti Alfred Vance'i esitatud laulule "Walking in the Zoo on Sunday" ("Jalutades pühapäeval loomaaias") tuntuks. Mõistet zoological park kasutati suuremate rajatiste kohta Washingtonis ja Bronxis New Yorgis, mis avati vastavalt 1891. ja 1899. aastal.[3] 20. sajandi lõpus mõeldi loomaaia kohta välja uued mõisted – conservation park 'looduskaitsepark' ja biopark. Uue nime kasutuselevõtmine oli strateegia, mida kasutasid mõned loomaaiaprofessionaalid, et distantseerida oma asutused stereotüüpsest ja tänapäeval palju kritiseeritavast 19. sajandi loomaaiakontseptsioonist.[4] Mõistet biopark hakkas kasutama Washingtonis asuv Riiklik Loomaaed 1980. aastate lõpus.[5] 1993. aastal võttis New Yorgi Zooloogiaselts endale uueks nimeks Wildlife Conservation Society 'Metsiku Eluslooduse Kaitse Selts' ja hakkas kasutama oma hallatavate loomaaedade kohta mõistet wildlife conservation parks 'eluslooduse kaitsepargid'.[6]

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vanaaeg[muuda | redigeeri lähteteksti]

Loomaaia eelkäija on loomaaia-rändtsirkus (menagerie). Kõige vanem teadaolev loomade kollektsioon avastati väljakaevamiste käigus Egiptusest Hierakonpolise linnast 2009. aastal. Kogu pärines umbes 3500 aastat eKr tegutsenud rändtsirkusest ja sinna kuulusid jõehobud, kongonid, elevandid, paavianid ja metskassid.[7]

Hiina keisrinnal Tanki'l oli 2. sajandil eKr "hirvemaja" ning kuningas Wen Wang pidas 1500 aakri suurust loomaaeda, mida kutsuti Ling-Yu ehk 'Tarkuse Aed'. Tuntud loomade kogujad olid ka kuningas Saalomon, Kuningad Semiramis ja Assurbanipal, Assüüria valitsejad ning Babüloni valitseja Nebukadnetsar II.[8] Neljandal sajandil eKr eksisteerisid loomaaiad juba enamikus Kreeka linnades; Aleksander Suur oli saatnud sõjaretkedel leitud loomi Kreekasse. Rooma imperaatorid pidasid loomade erakollektsioone uuringute või areenide jaoks.[8] 19. sajandi ajaloolane William Edward Hartpole Lecky on kirjutanud Rooma mängudest, mida peeti esimest korda aastal 366 eKr.

Keskaja Inglismaa[muuda | redigeeri lähteteksti]

Inglismaa kuningas Henry I hoidis loomakollektsiooni oma palees Woodstockis. Oletatavalt leidus seal ka lõvisid, leoparde ja kaameleid.[9] Keskaja Inglismaa kõige suurem kollektsioon oli Londonis Toweris. Selle asutas 1204. aastal kuningas John I. Henry III sai 1235. aastal Saksa-Rooma keisri Friedrich II käest pulmakingiks kolm leopardi. 1264. aastal viidi loomad Toweri läänepoolse peasissekäigu juures asuvasse Bulwarki, mis sai uueks nimeks Lion Tower 'Lõvitorn'. See avati avalikkusele Elizabeth I valitsusajal 16. sajandil.[10] 18. sajandi ajal oli külastamise hind kolm ja pool penni või siis lõvisöödaks toodud koer või kass.[9] Kui avati Londoni loomaaed, asustati loomad sinna ümber.

Uusaeg[muuda | redigeeri lähteteksti]

NinasarvikPhilip Galle'i 1584. aasta graveering.

Maailma vanim tänini tegutsev loomaaed on Tiergarten Schönbrunn Viinis Austrias. Selle ehitas 1752. aastal Adrian van Stekhoven Saksa-Rooma keisri Franz I käsul. See asutati kui keiserlik loomaaed ja Schönbrunni lossi osa. Loomaaed oli esialgu mõeldud lahutama vaid keiserliku perekonna ja õukonna meelt, kuid 1765. aastal avati see ka avalikkusele.

1775. aastal avati loomaaed Madridis ning 1795. aastal loomaaed Jardin des Plantes Pariisis, mille asutas Jacques-Henri Bernardin de Saint-Pierre. Loomad toodi sinna Versailles' kuninglikust rändtsirkusest ning loomaaed asutati peamiselt teaduslike uuringute ja hariduse jaoks. Esimene loomaaed Venemaal rajati Kaasanisse, selle asutas 1806. aastal Kaasani ülikooli professor Karl Fuchs. Londoni Zooloogiaselts, millele oli 1826. aastal aluse pannud Stamford Raffles, rajas 1828. aastal Regenti parki Londoni loomaaia, võttes endale sealjuures eeskujuks Pariisi loomaaia. See avati tavakülastajatele 1847. aastal.[8] Esimene loomaaed Austraalias oli Melbourne'i loomaaed, mis avati 1860. aastal. Samal aastal avati ka Central Parki loomaaed New Yorgis, mis oli esimene avalik loomaaed Ameerika Ühendriikides. 1859. aastal asutas ka Philadelphia Zooloogiaselts loomaaia, aga selle avamine lükkus Ameerika Ühendriikide kodusõja tõttu edasi 1874. aastale.

Versailles' rändtsirkus Louis XIV valitsusajal 17. sajandil.

1907. aastal asutas Saksamaa ettevõtja Carl Hagenbeck Hamburgi Tierpark Hagenbecki loomaaia. Seda tuntakse kui esimest loomaaeda, kus kasutati puuride asemel avatud aedikuid, mida ümbritsesid vallikraavid.[11]

Kui ökoloogia tõusis 1970. aastatel avalikkuse huviorbiiti, hakkasid mõned loomaaiad kaaluma võimalust võtta looduskaitse oma keskseks rolliks. Seda diskussiooni juhtisid Gerald Durrell Jersey loomaaiast, George Rabb Brookfieldi loomaaiast ja William Conway Bronxi loomaaiast. Sealt alates said loomaaia professionaalid üha rohkem teadlikuks vajadusest osaleda looduskaitseprogrammides ning peagi teatas American Zoo Association, et looduskaitse on nende prioriteet.[12] Et rõhutada looduskaitseprobleeme, loobusid paljud suuremad loomaaiad loomatrikkide näitamisest. Näiteks lõpetas Detroidi loomaaed 1969. aastal oma elevandietenduse ja 1983. aastal šimpanside etenduse näitamise, tunnistades ühtlasi, et treenijad oli tõenäoliselt loomi väärkohelnud, et neid soovitud moel tegutsema saada.[13]

Inimeksponaadid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Giid metsikute inimeste ekspeditsioonist.

Mõnikord pandi koos loomadega puuri ka inimesi – oletatavasti selleks, et illustreerida erinevusi eurooplaste ja mitteeurooplaste vahel.

Septembris 1906 sai New Yorgi Bronxi loomaaia juhataja William Hornaday kokkuleppel New Yorgi Zooloogiaseltsi esimehega oma loomaaeda Kongo pügmee Ota Benga, kes pandi esialgu ühte puuri šimpansidega, hiljem orangutan Dohongi ja papagoiga. Väljapanek pidi illustreerima "puuduvat lüli" orangutani ja valge inimese vahel. See vallandas protesti linna vaimulikelt, kuid külastajad olevat tungelnud lausa parvedena, et seda näha.[14][15] Inimesi näidati puurides ka 1931. aasta Pariisi koloniaalnäituse ajal ja isegi veel 1958. aastal "Kongo küla" väljapaneku hulgas Expo 58 ajal Brüsselis.[16]

Kirjeldus ja tüübid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Loomaaialoomad elavad enamasti suletud aladel, mis nii nende endi kui ka külastajate huvides püüavad jäljendada oma asukate looduslikke elupaiku.

Loomaaias võivad olla spetsiaalsed hooned öise eluviisiga loomade jaoks. Neis on päeval nõrk või punane valgus, et loomad oleksid külastamisajal ärkvel, ja öösel eredam valgus, et loomad magaksid.

Ekstreemsetes tingimustes elavate loomade, näiteks pingviinide jaoks luuakse loomaaias spetsiaalsed kliimatingimused.

Ka lindudele, putukatele, roomajatele, kaladele ja teistele veeloomadele on ette nähtud spetsiaalsed eluruumid.

Mõned loomaaiad pakuvad ka n-ö läbikõndimise ekspositsioone, mille puhul saavad külastajad siseneda mitteohtlike loomade, näiteks leemurite, marmosettide, lindude ja kilpkonnade elualadele. Külastajatel palutakse seal käia mööda radu ning hoiduda näitamast või söömast toitu, mida loomad võivad tahta.

Loomapargid ehk vabaalaloomaaiad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Osa loomaaedu kasutab puuride asemel avaramaid väliaedu, piirates loomade liikumist kraavide ja taradega. Safariparkides on külastajail võimalik sõita autoga läbi aedade, kus loomi hoitakse, nõnda saavad nad loomi lähedalt jälgida. Vanim seda liiki loomaaed on Whipsnade Park Inglismaal Bedfordshire'is, mille Londoni Zooloogiaselts avas 1931. aastal. Selle territoorium on 2,4 km² (600 aakrit). USA-s San Diego lähedal San Pasquali orus on San Diego Zooloogiaselts 1970. aastate algusest arendanud San Diego Safariparki, mis võtab enda alla 7 km² territooriumi. Põhja-Karoliina osariigivalitsus toetab kahte loomaparki, üks neist on 8,1-ruutkilomeetrine Põhja-Karoliina loomaaed Asheboros. Melbourne'is Austraalias asuva 2-ruutkilomeetrise Werribee vabaalaloomaaia väljapanekusse kuuluvad savanniloomad.

Akvaariumid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Esimene avalik akvaarium avati Londoni loomaaias 1853. aastal. Selle järel avati mitmeid akvaariume Mandri-Euroopas (Pariisis 1859. aastal, Hamburgis 1864, Berliinis 1869) ja USA-s (Bostonis 1859, Washingtonis 1873, San Franciscos 1873, New Yorgis 1896). 2005. aastal avati Atlantas Georgia osariigis mittetulunduslik Georgia Akvaarium, kus kokku enam kui 30 miljonis liitris mere- ja magevees elab rohkem kui 100 000 looma 500 eri liigist. Akvaariumi asukate hulka kuuluvad vaalhaid ja valgevaalad.

Teeäärsed loomaaiad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Teeäärseid loomaaedu kohtab kõikjal Põhja-Ameerikas, eriti kõrvalisemates paikades. Need on väikesed loomaaiad, mille tegevust seadus ei reguleeri. Sageli on need rajatud eesmärgiga paeluda mõne muu asutuse, näiteks tankla külastajaid. Loomadele võib olla selgeks õpetatud mõni trikk, mida nad esitavad, ning külastajad pääsevad neile lähemale kui suurtes loomaaedades.[17] Kuna selliste loomaaedade tegevus on reguleerimata, on need kurikuulsad loomade hooletusejätmise[18] ja väärkohtlemise juhtumite poolest.[19]


Lasteloomaaiad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Lasteloomaaedadele iseloomuliku koosluse moodustavad kodustatud ja metsikute liikide esindajad, kes on piisavalt taltsad selleks, et neid võib puudutada ja toita. Et loomade tervis ei satuks ohtu, varustab loomaaed külastajaid ise toiduga, mida loomadele võib pakkuda, olles selleks üles seadnud automaadid või kioskid.

Loomade teemapargid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Loomade teemapark kujutab endast kombinatsiooni lõbustuspargist ja loomaaiast ning on loodud eeskätt meelelahutuslikel ja ärieesmärkidel. Mereimetajate pargid nagu Sea World ja Marineland, on delfinaariumid, kus peetakse ka vaalasid, ja kus leidub lisaks meelelahutuslikke atraktsioone. Loomade teemapark pakub rohkem meelelahutust ja lõbustusi kui klassikaline loomaaed, nagu näiteks lavašõusid, mägiraudteed või müütilisi olendeid. Mõned näited sellistest teemaparkidest on Busch Gardens Tampa Bay Tampas Floridas, Disney's Animal Kingdom Orlandos Floridas, Flamingo Land Põhja-Yorkshire's Inglismaal ja Six Flags Discovery Kingdom Vallejos Californias.

Loomade päritolu ja nende eest hoolitsemine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kui loomad saabuvad loomaaeda, pannakse nad karantiini ja lastakse neil tasapisi aklimatiseeruda hoiutingimustega, mis püütakse luua sellised, et need meenutaksid võimalikult palju loomade looduslikku keskkonda. Näiteks võivad mõnda liiki pingviinid vajada jahutatud elupaika. Juhiseid, kuidas selliste loomade eest tuleb hoolt kanda, avaldatakse väljaandes International Zoo Yearbook.[20]

Looduskaitse ja teadustöö[muuda | redigeeri lähteteksti]

Enamik tänapäeval Australaasias, Euroopas ja Põhja-Ameerikas asuvaid loomaaedu on väitnud, et nad eksponeerivad metsikuid liike eeskätt selleks, et kaitsta ohustatud liike, samuti teaduslikel ja hariduslikel eesmärkidel ning alles seejärel külastajate meelelahutuseks.[21][22] Kriitikud on seda väidet samas vaidlustanud. Londoni Zooloogiaselts väidab oma põhikirjas, et tema eesmärk on "edendada zooloogiat ja loomafüsioloogiat ning tutvustada loomariigi uudseid ja põnevaid esindajaid". Ühing peab ülal kahte uurimisinstituuti – Nuffieldi Võrdleva Meditsiini Instituuti ja Wellcome'i Võrdleva Füsioloogia Instituuti. Philadelphia loomaaia Penrose'i uurimislaboratoorium USA-s keskendub võrdleva patoloogia uuringutele. Maailma Loomaaedade ja Akvaariumide Assotsiatsioon (WAZA) töötas oma esimese looduskaitsestrateegia välja 1993. aastal. 2004. aasta novembris võttis ta vastu uue strateegia, mis esitab 21. sajandi loomaaedade missiooni.[23] Ohustatud liikide paljundamist koordineeritakse paljundusprogrammide koostöö kaudu, mis hõlmab andmebaase ja koordinaatoreid, kes hindavad üksikute loomade ja institutsioonide osatähtsust ülemaailmsest ja regionaalsest vaatenurgast. Samuti on kõikjal maailmas ohustatud liikide kaitseks loodud piirkondlikke programme.[24] Loomakaitseorganisatsioon Inimesed Loomade Eetilise Kohtlemise Eest (PETA) ja loomaaedade vastane kampaaniarühm Vangistuses Peetavate Loomade Kaitse Selts (CAPS) vaidlevad vastu loomaaedade väitele, et nende peamine eesmärk on teha teadustööd ja toetada looduskaitset. Loomakaitseorganisatsioonid väidavad, et suurem osa loomaaedade uurimistööd on suunatud sellele, et leida uusi viise, kuidas loomi vangistuses paljundada ja hoida.[25] Andrew Linzey', Oxfordi Loomaeetika Keskuse direktori väitel annavad loomaiad looduskaitsesse vaid "tibatillukese panuse".[26]

Liigsed loomad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Iga looma kohta, kes loodusest püütakse, saavad mitu tükki selle protsessi käigus surma. Seetõttu loomade paljunemist loomaaedades soodustataksegi. Eric Baratay ja Elisabeth Hardouin-Fugier Jean-Moulini Ülikoolist ütlevad, et üldine loomade "käive" aastate lõikes on üks viiendik kuni üks neljandik, näiteks sureb kolmveerand inimahvidest vangistuses esimese kahekümne kuu jooksul. Nad ütlevad, et kõrge surevus ongi "väga laiaulatusliku impordi" põhjus.[27] Loomade vangistuses paljundamise varjukülg on, et tuhanded neist sattuvad igal aastal "liigsete loomade nimekirja" ja müüakse tsirkustesse, loomakaupmeestele, oksjonitel, lemmikloomapidajatele ja metsloomafarmidele. Ameerika ajaleht San Jose Mercury News viis läbi kaks aastat väldanud uuringu, mis andis mõista, et 19 361 imetajast, kes lahkusid Ameerika akrediteeritud loomaaedadest ajavahemikus 1992–1998, läksid 7420 (38%) edasimüüjatele, oksjonitele, jahifarmidesse, akrediteerimata loomaaedadesse, eraisikutele ja metsloomafarmidesse.[28] Loomaaiad on reklaaminud liigseid loomi ajakirjas Animal Finders' Guide 'Loomaleidja Teejuht', millesse jahifarmide pidajad panevad kuulutusi müükide ja oksjonite kohta. Matthew Scully kirjutab, et paljud jahipidajad eelistavad küttida loomaiast pärit loomi, sest neist saab ilusamad trofeed; loomaaialõvi lakk on näiteks puhtam kui metsiku lõvi oma. Ühel juhul tuli ilmsiks, et loomaaia omanik nimega William Hampton oli ostnud loomi ja neid järjekindlalt tapnud, et müüa nende nahku ja päid trofeedeks.[29] Hästisigivaid loomi võidakse tappa liha pärast. Nürnbergi loomaia direktori asetäitja Helmut Mägdefrau on öelnud: "Kui me leia loomadele häid kodusid, siis me tapame nad ja kasutame neid söödaks."[30] Teisi loomi võidakse müüa väiksematesse kehvemate tingimustega loomaaedadesse. PETA viitab šimpans Edithile, kes leiti betoonsüvendis teeäärses loomaias nimega Amarillo Wildlife Refuge Texases. Ta oli sündinud Saint Louis' loomaias Missouri osariigis, kuid müüdi maha kohe pärast kolme-aastaseks saamist ja rändas järgmise 37 aasta jooksul läbi veel viie asutuse, kuni jõudis teeäärsesse loomaaeda.[31] 2008. aasta märtsis väideti, et sajad Berliini loomaaia 23 000 loomast on puudu. Sealhulgas väideti, et neid on tapetud ning mõned tiigrid ja leopardid on saadetud Hiinasse, kus neist valmistatakse ravimeid traditsioonilise Hiina meditsiini jaoks. Rohelise Erakonna poliitik Claudia Hämmerling ütles, et tal on tõendeid, et neli aasia mustkaru ja üks jõehobu viidi Berliinist ära väidetavalt uude koju, kuid transporditi hoopis Wortelisse Belgias, mille kohta ajaleht The Guardian teatab, et seal ei ole loomaaeda, küll aga tapamaja. Loomaaia direktor Bernhard Blaszkiewitz vastas, et need väited on "ebatõed, pooltõed ja valed".[30]

Loomade olukord[muuda | redigeeri lähteteksti]

Loomade elutingimused võivad olla vägagi erinevad, eriti loomaaedade puhul, mis asuvad riikides, kus seadus reguleerib seda valdkonda vähe või ei tee seda üldse. Enamik suurtest mittetulunduslikest ja teadustööle orienteeritud loomaaedadest töötavad selle nimel, et parandada oma loomade elutingimusi, kuigi mõõtmetest ja kallidusest tulenevad piirangud raskendavad luua ideaalseid tingimusi mõnede liikide jaoks, näiteks delfiinidele ja vaaladele.[32][33] Mõned kriitikud ütlevad, et loomaaedades elavaid loomi koheldakse pigem kui vuajeristlikke objekte, mitte kui elavaid olendeid, ja et loomad lähevad sageli hulluks üleminekul vabast ja metsikust elust vangistusse ja inimestest sõltuvusse.[34] Neli aastakümmet väldanud Oxfordi Ülikooli uuring avastas, et jääkarud, lõvid, tiigrid ja gepardid ilmutavad vangistuses ilmseid märke stressist.[35][36] PETA tuvastas ühe uuringu käigus, mille ta USA loomaaedades läbi viis, et mitme karuliigi esindajad ilmutasid neurootilist stereotüüpset käitumist – nad tammusid, kõndisid ringiratast, kõigutasid või pööritasid päid.[37] Badaltearingi safaripark Hiinas hoiab mõnda kaeluskaru nii väikeses puuris, et loomad ei mahu ennast ümber pöörama. Ajaleht Daily Mail teatas 2008. aasta jaanuaris, et üks neist karudest läks hulluks ning veedab aega pead raputades ja puuriseinu tagudes.[38]

Elussööt[muuda | redigeeri lähteteksti]

Badaltearingi safaripargis Hiinas lubatakse külastajail visata lõvipuuri elusaid kitsi ja vaadata pealt, kuidas neid süüakse. Samuti võivad nad kõlgutada lõviaedikute kohal elusaid kanu, kes on seotud bambusritvade külge. Külastajad saavad sõita läbi lõviaedikute bussidega, millele on ehitatud spetsiaalsed rennid, mille otsad on suunatud aedikusse ja millesse nad saavad lükata elusaid kanu. Xiongsenis Karu ja Tiigri Mäe Külas, mis asub Guilini lähedal Kagu-Hiinas, visatakse tiigritele elusaid lehmi ja sigu, et külastajaid lõbustada.[38][39] Qingdao loomaaias saavad külastajad osaleda "kilpkonnaõrritamises", mille puhul kilpkonni hoitakse väikestes ruumides kummipaelad ümber kaela seotuna, et nad ei saaks oma päid kilbi sisse tõmmata. Külastajad viskavad nende pihta münte. Turundusväide on sealjuures, et kui tabad mõne kilpkonna pead ja soovid samal ajal midagi, läheb see soov täide.[38]

Loomaaiad ja seadus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ameerika Ühendriigid[muuda | redigeeri lähteteksti]

USA-s peab iga avalik loomaekspositsioon olema litsentsitud ja seda peavad olema kontrollinud mitmed ametkonnad, nagu Ameerika Ühendriikide Põllumajandusministeerium (USDA), Ameerika Ühendriikide Keskkonnakaitseagentuur, Uimastivastane Agentuur, Tööohutuse ja Tervishoiu Administratsioon jt. Olenevalt peetavaist loomadest on loomaaedade tegevus kindlaks määratud mitmete seadustega, näiteks ohustatud liikide seadus, loomade heaolu seadus, rändlindude kohtlemise seadus aastast 1918 jt.[40] Lisaks saavad Põhja-Ameerika loomaaiad taotleda Loomaaedade ja Akvaariumide Assotsiatsiooni (AZA) akrediteeringut. Et see akrediteering saada, peab loomaaed läbima taotluste ja kontrolli protsessi ning vastama AZA standarditele, mis puudutavad loomade tervist, heaolu, loomaaia rahastamist, personali ja osalemist ülemaailmses looduskaitses. Kontrolli viivad läbi kolm eksperti (üldjuhul veterinaar, loomade eest hoolitsemise asjatundja ning loomaaia juhtimis- ja korraldustöö asjatundja) ning seejärel vaatab 12 eksperdist koosnev rühm veel kontrolli tulemused üle, enne kui akrediteering jõustub. Seda akrediteerimise protsessi korratakse iga viie aasta tagant. AZA hinnangul oli 2007. aasta veebruaris ligi 2400 loomaekspositsioonil USDA litsents, kuid vähem kui 10 protsenti neist olid akrediteeritud.[41]

Euroopa[muuda | redigeeri lähteteksti]

Et kindlustada loomaaedade rolli looduskaitsetöös, kehtestas Euroopa Liit 1999. aasta aprillis direktiivi, mis kohustab neid looduskaitses ja samuti haridustöös osalema.[42] Samuti nõuab see direktiiv kõigilt liikmesriikidelt, et need looksid oma loomaaedade litsentsimis- ja kontrollisüsteemi. Suurbritannias reguleerib loomaaedade tegevust loomaaedade litsentsimise akt aastast 1981, mis jõustus 1984. aastal. Loomaaed on seal määratletud kui mistahes "asutus, kus metsloomi hoitakse, et neid näidata ... kuhu avalikkusel on ligipääs, kas tasuline või tasuta, vähemalt seitse päeva mistahes ajal kaheteistkümne järjestikuse kuu jooksul", välja arvatud tsirkused ja lemmikloomapoed. Akt nõuab, et kõik loomaiad peavad olema kontrollitud ja omama litsentsi ning loomadele, keda seal hoitakse, peab olema loodud sobiv keskkond, milles nad saavad käituda neile kõige loomuomasemal viisil.[42]

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. ZSL'i ajalugu , Zoological Society of London.
  2. Blunt 1976; Reichenbach 2002, pp. 151–163.
  3. Hyson 2000, p. 29; Hyson 2003, pp. 1356–1357.
  4. Maple 1995, p. 25.
  5. Robinson 1987a, pp. 10–17; Robinson 1987b, pp. 678–682.
  6. Conway 1995, pp. 259–276.
  7. Rose, Mark. World's First Zoo – Hierakonpolis, Egypt. Archaeology Magazine, I/II 2010. (inglise)
  8. 8,0 8,1 8,2 "Zoo," Encyclopaedia Britannia, 2008.
  9. 9,0 9,1 Blunt, Wilfred. The Ark in the Park: The Zoo in the Nineteenth Century. Hamish Hamilton, 1976, pp. 15–17.
  10. "Big cats prowled London's tower", BBC News, 24. oktoober 2005.
  11. Rene S. Ebersole (November 2001). "The New Zoo". Audubon Magazine (National Audubon Society). Kasutatud 18.12.2007.
  12. See Kisling, Vernon N. (ed.): Zoo and Aquarium History, Boca Raton 2001. ISBN 0-8493-2100-X; Hoage, R. J. Deiss and William A. (ed.): New Worlds, New Animals, Washington 1996. ISBN 0-8018-5110-6; Hanson, Elizabeth. Animal Attractions, Princeton 2002. ISBN 0-691-05992-6; and Hancocks, David. A Different Nature, Berkeley 2001. ISBN 0-520-21879-5
  13. Donahue, Jesse and Trump, Erik. "Political Animals: Public Art in American Zoos and Aquariums". Lexington Books, 2007, lk 79.
  14. Bradford, Phillips Verner and Blume, Harvey. Ota Benga: The Pygmy in the Zoo. St. Martins Press, 1992.
  15. "Man and Monkey Show Disapproved by Clergy", The New York Times, September 10, 1906.
  16. Blanchard, Pascal; Bancel, Nicolas; and Lemaire, Sandrine. "From human zoos to colonial apotheoses: the era of exhibiting the Other", Africultures.
  17. Guzoo Animal Farm, website about Canadian roadside zoos, accessed June 18, 2009.
  18. Roadside zoo animals starving. Free Lance-Star. 11 Jan. 1997.
  19. Dixon, Jennifer. House panel told of abuses by circuses, zoos. Times Daily. 8 July 1992.
  20. "Zoo: Procurement and care of animals," Encyclopaedia Britannica, 2008.
  21. Tudge, Colin. Last Animals in the Zoo: How Mass Extinction Can Be Stopped, London 1991. ISBN 1-55963-157-0
  22. "Manifesto for Zoos", John Regan Associates, 2004.
  23. "World Zoo and Aquarium Conservation Strategy", World Association of Zoos and Aquariums.
  24. In Africa, conservation is handled by the African Preservation Program APP (African Association of Zoological Gardens and Aquaria; in the U.S. and Canada by Species Survival Plans (American Zoo and Aquarium Association), and the Canadian Association of Zoos and Aquariums); in Australasia, by the Australasian Species Management Program (Australasian Regional Association of Zoological Parks and Aquaria); in Europe, by the European Endangered Species Program (European Association of Zoos and Aquaria); and in Japan, South Asia, and South East Asia, by the Japanese Association of Zoos and Aquariums, the South Asian Zoo Association for Regional Cooperation, and the South East Asian Zoo Association.
  25. Booth, William. "Naked Ape New Zoo Attraction; Surprise Results From People-Watching Study," The Washington Post, March 14, 1991.
  26. Geoghegan, Tom. "What are zoos for?", BBC News, January 8, 2008.
  27. Jensen, Derrick and Tweedy-Holmes Karen. Thought to Exist in the Wild: Awakening from the Nightmare of Zoos. No Voice Unheard, 2007, p. 21; Baratay, Eric and Hardouin-Fugier, Elisabeth. Zoo: A History of the Zoological Gardens of the West. Reaktion, London. 2002.
  28. Goldston, Linda. "Animals once admired at country's major zoos are sold or given away to dealers," San Jose Mercury News, February 11, 1999, cited in Scully, Matthew. Dominion. St. Martin's Griffin, 2004 (paperback), p. 64.
  29. Jensen, pp. 49–50.
  30. 30,0 30,1 Connolly, Kate. "Berlin zoo accused of profiting from slaughter", The Guardian, March 28, 2008.
  31. "Amarillo Wildlife Refuge", PETA. See also "Hard life, hard times", PETA.
  32. Norton, Bryan G.; Hutchins, Michael; Stevens, Elizabeth F.; Maple, Terry L. (ed.): Ethics on the Ark. Zoos, Animal Welfare, and Wildlife Conservation. Washington, D.C., 1995. ISBN 1-56098-515-1
  33. Malmud, Randy. Reading Zoos. Representations of Animals and Captivity. New York, 1998. ISBN 0-8147-5602-6
  34. Jensen, p. 48.
  35. Derr, Mark. “Big Beasts, Tight Space and a Call for Change in Journal Report,” The New York Times, October 2, 2003.
  36. Clubb, Ros & Mason, Ros. "Captivity Effects on Wide-Ranging Carnivores," Nature, October 2, 2003, cited in "Zoos: Pitiful Prisons", PETA.
  37. "Zoos: Pitiful Prisons", PETA.
  38. 38,0 38,1 38,2 Penman, Danny. "Animals torn to pieces by lions in front of baying crowds: the spectator sport China DOESN'T want you to see", The Daily Mail, January 1, 2008.
  39. Ferocity Training, Sunday Morning Post, Hong Kong, November 29, 1999.
  40. Grech, Kali S. "Overview of the Laws Affecting Zoos", Michigan State University College of Law, Animal Legal & Historical Center, 2004.
  41. AZA Accreditation Introduction
  42. 42,0 42,1 "The Zoo Licensing Act 1981", Department for Environment, Food, and Rural Affairs.