Amuuri tiiger

Allikas: Vikipeedia
Amuuri tiiger
Captive Siberian tiger - Copenhagen Zoo, Denmark.jpg
Kaitsestaatus
Taksonoomia
Riik: Loomad Animalia
Hõimkond: Keelikloomad Chordata
Klass: Imetajad Mammalia
Selts: Kiskjalised Carnivora
Sugukond: Kaslased Felidae
Perekond: Panter Panthera
Liik: Tiiger Panthera tigris
Alamliik: Amuuri tiiger
Trinaarne nimetus
Panthera tigris altaica
Temminck, 1884
Amuuri tiigri levila
Amuuri tiigri levila

Amuuri tiiger ehk ussuuri tiiger (ka: mandžuuria tiiger, kirde-hiina tiiger; ladinakeelne teaduslik nimetus Panthera tigris altaica) on tiigri alamliik, kes elab metsikult Kaug-Idas.

Teistest tiigri alamliikidest erineb amuuri tiiger suurema kasvu, paksema karvastiku ja pigem tumepruunide kui mustade triipude poolest.

Amuuri tiiger on esindatud ka Tallinna Loomaaia kollektsioonis.

Levila ja arvukus[muuda | redigeeri lähteteksti]

20. sajandi algul elas amuuri tiigreid kogu Korea poolsaarel, kirde-Mongoolias, kagu-Siberis ja Põhja-Hiinas.

Tänapäeval elavad nad vabas looduses peamiselt Primorje ja Habarovski krais. Nende arvukus Sihhote-Alinis on suurenenud 250-lt (1992) 350-ni (2004), hoolimata kutsikate suurest suremusest ainsal nende elupaika läbival maanteel autoõnnetuste tagajärjel. Salaküttimisele ja kutsikate salapüügile on pandud piir maanteedel sõitvate autode tiheda kontrollimise abil. Kuulduste järgi leidub üksikuid isendeid ka Mandžuurias ja Põhja-Koreas. Kogu maailmas arvatakse amuuri tiigreid olevat tuhatkond.

Loomaaedades elab rohkem amuuri tiigreid kui looduses. Neid on ka Tallinna Loomaaias.

Amuuri tiigrid on kõikjal looduskaitse all.

Suurus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Amuuri tiiger on tiigrite seas kõige suurem ning on üldse suurim kaslane, suurem ka lõvist. Ta pole küll massi poolest suurim kiskja, sest jääb alla jääkarule, ent kui mõõta pikkust ninaotsast sabaotsani, siis on amuuri tiiger ka suurim kiskja. Tiigrist suurem on liger, lõvi ja tiigri hübriid.

Isasloom kaalub kuni 300 kilo. Vanasti väideti nende suuruseks kuni 350 kilo; need põhinesid jahimeeste juttudel. Emasloom kaalub märgatavalt vähem. Keskmiselt kaalub emasloom 160 kg ja isasloom 225 kg.

Vangistuses on loomad sageli raskemad kui vabas looduses. Loomaaias on raskeim tiiger kaalunud 423 kg (lõvi 366 kg).

Tiigri suu.

Söök[muuda | redigeeri lähteteksti]

Nagu kõik teised kaslased, on ka amuuri tiiger kiskja. Peamiselt toitub ta suurtest sõralistest. Lisaks sööb ta enam-vähem kõiki loomi, kellest jõud üle käib: jäneselisi, närilisi, kalu (eriti lõhesid) jne. Ta jahib ka kaeluskaru, mis kaalub 100–200 kg. Nagu kõik suured kassid, sööb ka amuuri tiiger meeleldi koeri. Amuuri tiigrit on nähtud püüdmas leoparde, krokodille, hiidpandasid ja pruunkarusid. Korduvalt on juhtunud, et üks suur loom murrab maha terve hundikarja. On täheldatud juhtum, kus isane amuuri tiiger tappis pruunkaru kahe käpalöögi ja ühe hammustusega läbi selgroo.

Siiski moodustavad suured sõralised põder ja metssiga amuuri tiigri toidust 85%, mistõttu tema põhiliste saakloomade kaitse on tiigrite säilitamise jaoks samuti väga tähtis.

Amuuri tiiger Tallinna Loomaaias.

Inimese suudab tiiger tappa ühe käpahoobiga. Siiski on amuuri tiigrite seas inimsööjaid väga vähe, erinevalt mõnevõrra väiksemast bengali tiigrist. Ometi peab ka loomaaias tiigritega väga ettevaatlik olema. Ka Tallinna loomaaias on tiigrid korduvalt külastajaid rünnanud, kes nende puuri on käe või jala pistnud, ja nendelt jäsemeid otsast kiskunud.

Amuuri tiigrid loomaaias[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tiigreid ei ole väga keeruline loomaaias pidada. Amuuri tiigreid on paljudes Euroopa ja Põhja-Ameerika, vähem Aasia loomaaedades.

1982 alustati amuuri tiigrite säilitamise programmiga. Lähtuti 83 vabast loodusest püütud tiigriga, mida peeti piisavaks, et asurkond geneetiliselt ei manduks. Sellest ajast on loomaaedades tiigrite asurkond jõudsalt kasvanud. Amuuri tiigrite päästmise programmi esimene faas on väga edukaks osutunud. Hiljem on ka tiigri teiste alamliikide kaitseks selline programm loodud.

Teine faas, loomaaias sündinud tiigrite vabadusse laskmine, on seevastu keeruline. Tiigrid õpivad jahipidamist kutsikatena oma emadelt. Loomaaias kasvanud tiigrid pole seda õppinud ja võivad kergesti nälga jääda. Peale selle ei pruugi paljud neist inimesi karta, sest on harjunud neid toiduga seostama. Näljaga võivad sellised tiigrid koguni inimsööjateks muutuda.

Amuuri ja bengali tiigrid annavad vabalt ristandeid. Sageli on need valged. See-eest pole teada ühtki puhast tõugu valget amuuri tiigrit.

1988. aasta suveolümpiamängude maskott Hodori.

Kultuuris[muuda | redigeeri lähteteksti]

Amuuri tiiger Hodori oli Sŏulis peetud 1988. aasta suveolümpiamängude maskott.


Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]