Okassiga

Allikas: Vikipeedia
Okassiga
Hari-okassiga
Taksonoomia
Riik: Loomad Animalia
Hõimkond: Keelikloomad Chordata
Klass: Imetajad Mammalia
Selts: Närilised Rodentia
Sugukond: Okassigalased Hystricidae
Perekond: Okassiga
Ladinakeelne nimetus
Hystrix

Okassiga (Hystrix) on näriliste perekond okassigalaste sugukonnast.

Levik[muuda | redigeeri lähteteksti]

Okassiga elab Põhja-Ameerikas, Lõuna-Ameerikas, Lõuna-Euroopas, Aasias ja Aafrikas.

Kirjeldus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kõige pikemad okkad asetaevad seljal ja on 25 cm pikad ning 0,5 cm läbimõõduga. Vaatamata oma välimusele on see näriline täiesti ohutu. End ohustatuna tundes pöörab end ringi ja liigub tagurpidi.

Toitumine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Urust tuleb ta välja öösel, otsides toiduks vilju, taimi, juurikaid ja puukoort, mida kraabib oma tugevate küüntega.

Eluviis[muuda | redigeeri lähteteksti]

Maapinnal liigub okassiga vaevaliselt, kuid ta on suurepärane ujuja. Okasseal on tuvevad küünised, mille abil urgu kaevata. Okassiga veedab terve päeva sügavas koopas. Välja tuleb alles õhtul, et jahile minna.

Paljunemine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Okaaseaisand proovib igati emastele meeldida. Liikudes emase poole, plaksutades rütmiliselt okkaid. Okassiga võib ühe päeva või ühe öö jooksul mitu korda paarituda.

Pärast kuni 4-kuulist tiinust sünnib emasloomal 2–4 poega, kes võivad elada ligikaudu 20 aastat.

Liike[muuda | redigeeri lähteteksti]