Väikeluik
| Väikeluik | ||||||||||||||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
 |
||||||||||||||||||
| Kaitsestaatus | ||||||||||||||||||
| Taksonoomia | ||||||||||||||||||
|
||||||||||||||||||
| Ladinakeelne nimetus | ||||||||||||||||||
| Cygnus columbianus (Ord, 1815) |
Väikeluik (Cygnus columbianus) on partlaste sugukonda kuuluv veelind.
Sisukord |
Levila [muuda]
Väikeluik pesitseb artiklistel aladel, Cygnus columbianus bewickii Venemaa põhjaosa Koola poolsaarelt Vaikse ookeani rannikuni välja, Cygnus columbianus columbianus pesitseb aga Alaskal ja Kanadal. C. c. bewickii rändab üle Valge mere ja Eesti ning Elbe jõe estuaari Hollandisse ja Briti saartele, Venemaa idaosas pesitsevad linnud talvituvad Jaapanis ja Hiinas. C. c. columbianus talvitub USA edelaosas.
Väikeluige talvist arvukust Eestis hinnatakse 5-30 isendile [1].
Välimus [muuda]
Väikeluige üldpikkus on 115–127 cm, tiibade siruulatus 180–211 cm. [2]
Linnud on väga sarnased laululuikedega, ehkki viimased on hoopis kogukamad. Ka väikeluikede nokaosa kollakas toon ei ulatu nii kaugele kui laululuigel. Noorlindude noka ülaosa on roosakas.
Alamliigid [muuda]
Üldjuhul tunnustatakse kahte väikeluige alamliiki: Cygnus columbianus bewickii ja Cygnus columbianus columbianus, kuid mõned peavad neid ka eraldi liikideks.[viide?]
- Cygnus columbianus bewickii
(Yarrell, 1830) - Cygnus columbianus columbianus
(Ord, 1815)
Viited [muuda]
- ↑ 1,0 1,1 "Eesti lindude staatus, pesitsusaegne ja talvine arvukus 2003–2008". Hirundo, 1/2009. Eesti Ornitoloogiaühing. (PDF)
- ↑ Jonsson, L. Euroopa linnud. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus. 2000, lk 76–77
