Raoul Wallenberg
Raoul Wallenberg (4. august 1912 Stockholm – 17. juuli 1947 Moskva) oli rootsi diplomaat, Ungari juutide päästmisaktsiooni juht 1944–1945.
Sisukord |
[redigeeri] Elukäik
Wallenbergi vanemad, mereväeohvitser Raoul Oscar Wallenberg (1888–1912) ja Maria Sofia Wising (1891–1979) abiellusid 1911. Isa suri järgmisel aastal, 3 kuud enne poja sündi vähki. 1918 abiellus ema uuesti Fredrik von Dardeliga ning sellest abielust sündis poeg, Guy von Dardel ja tütar, Nina Lagergren. Ema ja kasuisa sooritasid 1979 kahepäevase vahega enesetapu ja Raouli poolõde Nina seostas oma vanemate enesetapu ahastusega selle üle, et nad Raouli leida ei suutnud.
Nina Lagergreni tütar Nane Maria Lagergren abiellus Kofi Annaniga.
1931 lõpetas Wallenberg Michigani ülikooli arhitektina. Ta töötas seejärel LAV-is ehitusmaterjale müüvas Rootsi ettevõttes ja 1935–1936 Hollandi panga harukontoris Haifas.
Alates 1936 töötas ta Kesk-Euroopa Kaubanduskompaniis, mida juhtis ungari juut Kálmán Lauer. Laueril endal oli väga keeruline Ungarisse reisida, mistõttu Wallenberg sai tema esindajaks. Wallenberg õppis ära ungari keele ning järgmisel aastal sai ta ettevõtte kaasomanikuks ja välissuhtluse direktoriks. Tööga seoses hakkas ta sageli Budapesti sõitma.
9. juulil 1944 sõitis ta taas Budapesti, seekord Rootsi saatkonna esimese sekretärina. Koos teise Rootsi diplomaadi Per Angeriga hakkas ta välja andma kaitsepasse (saksa keeles "Schutz-Pass"), mille kandjaid loeti Rootsi kodanikeks, kes ootavad kodumaale naasmist ega kuulu seetõttu deporteerimisele. Läbirääkimiste käigus saavutas Wallenberg, et kaitsepassi kandjaid ei loetud juutideks ja nad ei pidanud rinnal kandma Taaveti tähte.
Rahaga, mida oli teeninud kaubanduskompanii, üüris Wallenberg 32 ehitist ning kuulutas need ekstraterritoriaalseteks ja diplomaatilise puutumatusega kaitstuteks. Selleks, et seda arvamust kinnistada, pani ta neile sildid "Rootsi raamatukogu" ja "Rootsi uuringuinstituut" ja riputas välja ülisuured Rootsi lipud. Lõpuks elas nendes hoonetes peaaegu 10 000 inimest. Selle projekti tippajal oli sellega seotud üle 350 inimese.
Wallenberg vahistati 17. jaanuaril 1945, kui Nõukogude väed vallutasid Budapesti. Ta viidi Moskvasse, kus ta väidetavalt suri vangistuses 1947. aastal. Tema surma asjaolud on ebaselged. Mõne kaasvangi väitel oli ta elus veel 1950-ndatel.
[redigeeri] Tunnustused
Aastal 1966 andis Iisraeli holokausti muuseum Yad Vashem Raoul Wallenbergile aunimetuse Õiglane maailma rahvaste seas. Jeruusalemmas asuva Yad Vashemi Õiglaste alleel on Raoul Wallenbergi nimeline puu ja plaat.
1981. aastal nimetati ta Ameerika Ühendriikide aukodanikuks.
[redigeeri] Mälestuse jäädvustamine
Talle on püstitatud mälestusmärgid Stockholmis, Budapestis, Londonis, New Yorgis ja Tel Avivis.
Eesti helilooja Erkki-Sven Tüür on kirjutanud ooperi "Wallenberg", mille esilavastus toimus 2001 Saksamaal [1].
[redigeeri] Kirjandus
- Christoph Gann, "Raoul Wallenberg: päästa nii palju inimesi kui võimalik". Saksa keelest tõlkinud Kaire Kiviselg. Kunst, Tallinn 2001
[redigeeri] Viited
- ↑ "Kes? Mis? Kus?" 2008, lk. 358
[redigeeri] Välislingid
- Raoul Wallenbergi otsingud
- Ülo Tuulik, "Ohvrisuits ei haju" (Christoph Ganni raamatu "Raoul Wallenberg" arvustus) – Eesti Ekspress 10. mai 2001, lk B28
- Heikki Aasaru. Raoul Wallenbergi vanemate enesetapp oli 30 aastat saladus – ERR, 2. märts 2009
- Searching for Raoul Wallenberg