Erkki-Sven Tüür

Allikas: Vikipeedia
Erkki-Sven Tüür Estonia maja 100. aastapäeva puhul korraldatud autogrammitunnis 16. septembril 2013
Erkki-Sven Tüür Hiiumaal 2012. aastal Pühalepa kirikus

Erkki-Sven Tüür (sündinud 16. oktoobril 1959 Kärdlas) on eesti helilooja. Ta on Eesti Heliloojate Liidu liige alates 1985.

Õpingud[muuda | muuda lähteteksti]

1976–1980 õppis Tüür löökpillimängu ja flööti Georg Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis.

19801984 õppis ta kompositsiooni Jaan Räätsa juhendamisel Tallinna Riiklikus Konservatooriumis. Ta täiendas end Lepo Sumera juures ning elektronmuusika alal Karlsruhe Kõrgemas Muusika- ja Teatriakadeemias.

Tegevus[muuda | muuda lähteteksti]

1979–1984 oli ta ansambli In Spe juht. Alates 1995. aastast on ta vabakutseline helilooja.

Ta on rahvusvahelise uue muusika festivali NYYD üks kunstilisi juhte.

Looming[muuda | muuda lähteteksti]

Erkki-Sven Tüüri varases muusikas põimuvad eri kompositsioonitehnikad ja stiilid: gregooriuse laul ja minimalism, mikrotonaalne muusika ja lineaarne polüfoonia, kõlaväljad ja dodekafoonia.

Erkki-Sven Tüüri esimene orkestriteos oli 1984. aastal Eesti Raadio ERSO Stuudiotunnis vaid korra ette kantud sümfoonia nr 1. Teos valmis konservatooriumi lõputööna ning ajal, mil progerokki viljeleva In Spe eestvedaja noor Tüür otsustas keerata elus uue lehekülje ja jätkata kutselise heliloojana. 2018. aasta suvel kirjutas Tüür selle teose uusversiooni, mis jõudis esiettekandele 21. veebruaril 2020, 36 aastat pärast algupärase versiooni esitust.[1]

Uudisteos tuleb ettekandele Tõnu Kaljuste juhtimisel sarjas “Kõrvaring” teisel kontserdil, kus seekord on läbivaks teemaks eri põlvkondade heliloojate sidemed. Kontserdikava teljeks on Arnold Schönbergi ja Erkki Sven Tüüri varajane loomeperiood. Mõlemad sõbrustasid vanemate kolleegidega ja õppisid neilt loomingulisi elutarkusi. Schönbergi õpetajaks oli Alexander von Zemlinsky ja Tüüril Lepo Sumera.

Teoseid esitavad sopran Yena Choi, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia koor ja Tallinna Kammerorkester Tõnu Kaljuste dirigeerimisel.

Alates 2002. aastal valminud neljandast sümfooniast ("Magma") iseloomustab Tüür oma muusikat mõistega "vektoriaalne meetod", märkides: "Olulisim erinevus varasema lähenemisega võrreldes on see, et rohujuure tasandil on kogu kompositsiooni aluseks nn algkood, geen, mis muteerudes ja arenedes moodustab sidusalt kogu teoses esineva materjali."[2]

Ta on kirjutanud Raoul Wallenbergist inspireeritud ooperi "Wallenberg", mille esilavastus toimus 2001. aastal. Selle esietendus Eestis toimus 2007. aasta juunis Estonias ning nii publik kui kriitikud võtsid selle vastu ovatsioonidega.[3]

Tüüri teoseid kirjastab ECM, kuid osa neist on avaldanud ka EMI Classics.[3]

2007. aasta aprillis ilmus Saksamaal tema plaat "Oxymoron", mis sisaldab tema esmasalvestisi aastatest 19902005. Sellel plaadil kõlavad lisaks nimiteosele "Salve Regina" meeskoorile ja ansamblile, marimbakontsert "Andor" ning "Dedication" tšellole ja klaverile. ECMi märgi all debüteeris dirigent Olari Elts, palad esitasid Vox Clamantis, NYYD Ensemble ja ERSO.[3]

2007. aasta augustis andis EMI Classics välja Tüüri plaadi "Magma", mille peateos on Tüüri neljas sümfoonia, mida samuti "Magmaks" nimetatakse. Veel on plaadil Lennart Merile pühendatud meeskooriteos "Igavik", "Inquietude de fini" kammerkoorile ja orkestrile (1992) ning "The Path and the Traces" (2005).[3]

Teoseid[muuda | muuda lähteteksti]

Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. FOTOD | Ettekandele tuleb Erkki-Sven Tüüri teos, mida on esitatud vaid korra 36 aastat tagasi. Eesti Päevaleht, 20. veebruar 2020.
  2. Erkki-Sven Tüüri biograafia Eesti muusika Infokeskuses.
  3. 3,0 3,1 3,2 3,3 "Kes? Mis? Kus?" 2008, lk 357-358
  4. Teenetemärkide kavaleride andmekogu – 3333
  5. "Rahvusmõtte auhind". Tartu Ülikool. Vaadatud 9. detsembril 2022.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Eelnev
Riho Sibul
2009
Eesti Muusikaauhinnad
Panus Eesti muusikasse

2010
Järgnev

2011