Suursaatkond

Allikas: Vikipeedia

Suursaatkond (mitteametlikult ka: saatkond) on riigi kõrgeimat tüüpi alaline diplomaatiline esindus teises riigis. Vatikan nimetab suursaatkonna funktsioone täitvaid asutusi apostellikeks nuntsiatuurideks.

Lähetajariigi esindus asukohariigis ehk suursaatkond avatakse töökorralduse lihtsustamise huvides üldjuhul asukohariigi pealinnas.[1]

Suursaatkonna juht on erakorraline ja täievoliline suursaadik.

Suursaatkonnale alluvad konsulaadid.[1]

Ülesanded[muuda | redigeeri lähteteksti]

Oma töökohustusi täites peavad suursaatkonnad arvestama asukohariigi eripäraga. Mõnes riigis on esikohal kaubandushuvid, mõnes teises riigis võib olla olulisem koostöö kultuurivaldkonnas, poliitiline tegevus või lähetajariigi kodanike huvide kaitse.[2]

Suursaadikute ülesanne on olla minimaalset seotud administratiivse tööga, olulisem on erinevate valdkondade üritustest aktiivselt osa võtta, sest nii äratatakse suuremat tähelepanu oma riigile, ettevõtetele ja organisatsioonidele. Iga suursaatkonna kohus on tutvustada oma riiki, tekitada huvi erinevate valdkondade (näiteks majandus, kultuur, haridus, teadus, eluolu) vastu ning muuta oma riik atraktiivseks investeerimis- ja turismimaaks.[3]

Suursaatkondadele üks vastutusrikkamaid ülesandeid on käitumine kriisiolukordades (sõda, loodusõnnetus, epideemia jms).[4]

Töötajad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Suursaatkondade avamise eesmärgist ja tööülesannete iseloomust tulenevalt on nende töötajate arv ja hierarhia riikides erinevad. Suursaatkondade eesotsas asuvate suursaadikute asendamatuks abilisteks on enamjaolt nende erasekretärid, kelleta suursaatkonna efektiivsus ja konkurentsivõime teiste riikide suursaatkondadega võrreldes väheneks tunduvalt. Enamik suursaatkonda lähetatuist on rahvusvaheliselt tunnustatud au- ja ametiastmetega diplomaadid. Nendele järgnevad haldus- või tehniline personal ning mitmesugused atašeed ehk erinevate valdkondade spetsialistid, kes osalevad vastavalt vajadusele aktiivses suursaatkonnatöös.[5]

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 Örn, Torsten 2004: "Milleks diplomaatia? Kultuuriajalooline käsitlus". Olion, Tallinn. lk 49
  2. Örn, Torsten 2004: "Milleks diplomaatia? Kultuuriajalooline käsitlus". Olion, Tallinn. lk 52
  3. Örn, Torsten 2004: "Milleks diplomaatia? Kultuuriajalooline käsitlus". Olion, Tallinn. lk 50, 56
  4. Örn, Torsten 2004: "Milleks diplomaatia? Kultuuriajalooline käsitlus". Olion, Tallinn. lk 51
  5. Örn, Torsten 2004: "Milleks diplomaatia? Kultuuriajalooline käsitlus". Olion, Tallinn. lk 53-54