Pavel Sudoplatov

Allikas: Vikipeedia
Pavel Sudoplatov
19400000-sudoplatov.jpg
Nimi Pavel Sudoplatov
Sündinud 7. juuli 1907
Melitopol, Ukraina
Surnud 24. september 1996
Teenistused NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaat
Auaste kindralleitnant
Juhitud üksused NSVL SARKi 2. osakond
NSVL SARKi 4. valitsus
NSV Liidu RJRK 4. valitsus
Sõjad/lahingud Teine maailmasõda

Pavel Sudoplatov (vene keeles Павел Анатольевич Судоплатов; 7. juuli 1907 Melitopol, Ukraina Venemaa keisririik24. september 1996) oli Nõukogude Liidu luuraja, sõjaväelane (kindralleitnant), riikliku julgeoleku ametnik ja nõukogude luurediversiooniüksuste juht Teise maailmasõja ajal ja ka pärast sõda[1].

Elulugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Pavel Sudoplatov liitus nõukogude võimuga Vene kodusõja ajal 1919. aastal, astudes 12-aastaselt vabatahtlikult Punaarmeesse, Dnepritaguse diviisi 1. Melitopoli löögipolku. Pärast nõukogude punaarmee väljaajamist Ukrainast oli kodutu, kuid järjekordse nõukogude vägede invasiooni järel Ukrainasse liitus uuesti Punaarmeega 1920. aastal 14. armee 41. diviisi 123. kütibrigaadi sideroodu.

Pärast nõukogude võimu kehtestamist Ukrainas ja vägede demobiliserimist oli ta 1921. aastast 44. diviisi Operatiivosakonna registraator, asjaajaja ja süstemaator ning töötas seejärel Žõtomõris asuvas Volõõnia kubermangu Tšekaas.

Pärast Vene kodusõja lõppu ning Punaarmee osalist demobiliseerimist oli Sudoplatov 1923. aastal Melitopolis komsomolitööl: Üleliidulise Leninliku Kommunistliku Noorsooühingu Ukraina LKNÜ ringkonnakomitee Infoosakonna juhataja, noortööliste klubi juhatuse liige ja komandant.

1925. aastast asus uuesti tööle Ukraina NSV Siseasjade Rahvakomissariaadi juures asuvas Riiklikus Poliitvalitsuses (GPU), kus oli algul infojaoskonna arvepidaja, seejärel Melitopoli ringkonnnavoliniku abi, 1928. aasta augustist Harkovi kubermangu GPU osakonna salajas-poliitilise osakonna volinik ning seejärel Ukraina NSV GPU volinik Harkovis.

Veebruaris 1932 viidi Sudoplatov üle teenistust jätkama Moskvasse OGPU keskaparaati, kus ta töötas OGPU kaadriosakonna vaneminspektorina, kureerides OGPU Välisosakonda. Seejärel asus ka tööle välisosakonda.

Sudoplatov välisluures[muuda | redigeeri lähteteksti]

1935. aastal suunati Sudoplatov pärast väljaõpet muudetud identiteediga Venemaalt ja Ukrainast emigreerunud Ukraina rahvuslaste liikumisse (OUN), Poolas ja Saksamaal, kus ta ka läbis NSDAP poolt ukraina rahvuslastele läbiviidud natsionaalsotsialistliku suunitlusega parteilise koolituse Leipzigis. Tegevuse tulemusena infiltreerus Sudoplatov OUNi juhi Jevheni Konovaletsi lähikonda ning saatis tega tema reisidel mööda Euroopas asuvaid OUNi piirkondlikke keskusi sh Pariisi ja Viini.

Naastes tagasi NSV Liitu, tegutses Sudoplatov kaubalaeva radistiks kehastunult aastail 19371938 illegaalse kullerina ukraina rahvuslaste ja emigratsioonis viibiva OUNi organisatsiooni vahel, kuni 23. mail 1938 vastavalt ÜK(b)P KK Politbüroo ja ÜK(b)P KK peasekretäri Jossif Stalini korraldusele Rotterdamis pani toime Jevheni Konovaletsi tapmise lõhkekehaga.

Septembris 1938 poliitiliste repressioonide ajal nõukogude riiklikes julgeolekuasutuses täitis Sudoplatov NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Peavalitsuse 5. osakonna 4. jaoskonna ülema abi kohuseid ning pärast osakonna juhtide Z. Passovi ja Sergei Spigelglasi ning teiste ossakonna vanemohvitseride represseerimist aga 1938. aasta novembris-detsembris täitis NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi Riikliku Julgeoleku Peavalitsuse Riikliku Julgeoleku Peavalitsuse 5. osakonna (välisluure) ülema kohuseid.

1938. aasta detsembris määrati välisluure Hispaania osakonna ülema asetäitjaks, kuid sama kuu lõpus kõrvaldati Sudoplatov töölt "sidemete eest rahvavaenlastega" ning heideti asutuse ÜK(b)P osakonna allorganisatsioonist välja, mis oli kindel märk sellele järgnevast repressioonidest või vahistamisest. Kuid vastavalt NSV Liidu SaRKi juhtkonnalt saadud korraldusele otsust ei kinnitatud Siseasjade Rahvakomissariaadi parteikomitees.

16. jaanuaril 1939 kinnitati Sudoplatov RJPV 5. osakonna 4. jaoskonna ülema asetäitjaks, aga 10. maist samal aastal nõukogude välisluure, st 5. osakonna ülema asetäitjaks.

Sudoplatov ja diversioonitöö[muuda | redigeeri lähteteksti]

1939. aastal juhendas Sudoplatov koos Naum Eitingtoniga operatsiooni Utka läbiviimist, mis seisnes ÜK(b)P KK peasekretär Jossif Stalini poliitilise vastase, Mehhikos emigratsioonis viibinud Lev Trotski tapmises, mille viisid täide Mehhikos viibinud Naum Eitington ja Trotski jääkirkaga tapnud Ramón Mercader 20. augustil 1940.

26. veebruari 1941 ÜK(b)P KK Politbüroo otsusega määrati Pavel Sudoplatov vastloodud NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi Luurevalitsuse ülema asetäitjaks.

Sudoplatov Teises maailmasõjas[muuda | redigeeri lähteteksti]

Pärast Teise maailmasõja algust ning saksa sõjaväe edukat pealetungi, mida soodustasid saksa eriüksuste dessandid strateegiliselt tähtsate objektide hõivamisel moodustati NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi juures "Vaenlase langevarjudessantide ja diversioonigruppide likvideerimise staap" (Штаб по ликвидации вражеских парашютных десантов и диверсионных групп), mille ülemaks määrati 26. juunist 1941 kohakaasluse alusel Pavel Sudoplatov. Töö edukamaks koordineerimiseks määrati ta veel täiendavalt loodud "NSV Liidu hävituspataljonide keskstaabi (Центральнй штаб истребительных батальонов НКВД СССР) ülema asetäitjaks.

Sõja esmaetapil toimunud nõukogude vägede taganemise ning suurte piirkondade saksa vägede poolt okupeerimise tulemusena tekkinud Saksa vägede tagalapiirkonnas (Ukrainas, Valgevenes ja Balti vabariikides) vastupanuliikumise ja diversioonitöö organiseerimiseks moodustati 5. juulil 1941, otse NSV Liidu siseasjade rahvakomissarile alluv Erigrupp[2], mille juhiks määrati Pavel Sudoplatov, 3. oktoobril reorganiseeriti grupp seoses laia tegevuspiirkonna ja tegevuse suure mahuga ümber NSV Liidu SARKi 2. osakonnaks.

Samaaegselt luure- ja diversioonitöö organiseerimisega Saksa vägede tagalas täitis Sudoplatov ka 30. novembrist 1941 kuni 1. juulini 1942 NSV Liidu SARKi 1. valitsuse ülema asetäitja ülesandeid.

Luure- ja diversioonitöö läbiviimise efektiivsuse tõstmiseks taotles Sudoplatov NSV Liidu siseasjade rahvakomissarilt Lavrenti Berialt loa (ja sai selle) vabastada eelmiste poliitiliste repressioonide käigus vahistatud diversioonitegevuse kogemustega riikliku julgeoleku töötajad (individuaalterrorit läbi viinud Jakov Serebrjanski, nõukogude luure resident Berliinis Ivan Kaminski[3], nõukogude luure resident Prahas Pavel Zubov[4]), keda rakendas oma töös.

18. jaanuaril 1942 määrati Sudoplatov uue laiendatud NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi 4. valitsuse ülemaks, kus ta jätkas partisani ja luure-diversioonitegevuse juhtimist saksa okupatsioonivägede tagalas ning koordineeris nõukogude agentuurluurevõrke Saksa Riigis ja tema liitlasmaades.

Next.svg Pikemalt artiklis NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi 4. valitsus

Pärast Teise maailmasõja iseloomu muutumist 1943. aastal eraldati uuesti nõukogude sisejulgeoleku ja riikliku julgeolekuasutused ning Sudoplatov määrati moodustatud NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi 4. valitsuse ülemaks 12. mail 1943 ning 14. maist 1946 NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi Luurevalitsuse ülema asetäitjaks.


Pavel Sudoplatov suri 1996. aastal ja maeti Moskvas Donskoi kalmistule.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Павел Судоплатов. Разные дни тайной войны и дипломатии. 1941 год.
  2. Павел Анатольевич Судоплатов, Особая группа,nvo.ng.ru, 2001-08-10
  3. Павел Анатольевич Судоплатов, Особая группа,nvo.ng.ru, 2001-08-10
  4. Пётр Яковлевич Зубов