Virunurme
| Virunurme | |
|---|---|
|
| |
| Pindala |
38,6 km² (2020)[1]  |
| Elanikke |
4 (1.01.2019)[2] |
|
| |
| EHAK-i kood |
9406[3] |
| Koordinaadid | 59° 12′ N, 27° 3′ E |
  | |
 | |
Virunurme (18. sajandi kaartidel Wirronurm) on küla Ida-Viru maakonnas Lüganuse vallas. 1424. aastal Wirenurme, 1533. aastal Wirenurm (küla), 1796. aastal Wirronurm.
Küla oli olemas juba 15. sajandil. 1424. või 1426. aastal andis Kärkna klooster Virunurme küla Saksa ordule. Hiljem kuulus küla Püssi mõisa alla.
Metsavendade memoriaal[muuda | muuda lähteteksti]
11. septembril 2004 avati Virunurme küla metsavendade memoriaalis metsavendade punker ja mälestustahvlid 165 Ida-Virumaal hukkunud metsavenna nimega. Ürituse korraldasid Alutaguse Memento ja Kaitseliidu Alutaguse malev. Memoriaal püstitati 2003. aasta suvel ja seda täiendati 2004. aastal nimetahvlitega.
Metsavendade lahing[muuda | muuda lähteteksti]
8. jaanuaril 1945 toimus memoriaali lähedal lahing metsavendade ja neile haarangu korraldanud NKVD üksuse vahel. Sel ajal oli Virunurme metsas kaks punkrit. Ühes punkris varjasid ennast nooremleitnant Kalju Toome ja vanemseersant Albert Nurk. Teises punkris soomepoisid ja Haukka luurerühma Lüganuse grupi liikmed kapral Vello Saksen (varjunimega Sahk), Evald Soomer (varjunimega Saare), Heino Muda (varjunimega Ants Mägar) ja Hans Valter Kaljurand (varjunimega Liivalaid) ning Omakaitse mees Ernst Ranne (hüüdnimedega Ärni ja Ranne-papi). NKVD avastas eest tühja soomepoiste punkri ja suundus teise punkri juurde. Haarangu ajal olid soomepoisid juhuslikult Nurka ja Toome punkris, arvatavasti tähistati Toome sünnipäeva. Metsavennad avasid ründajaid nähes punkrist tule. Järgnenud lahingus said surma Toome ja Nurk ning Saksen suri saadud haavadesse mõni tund hiljem. 2002. aasta väljakaevamisel avastati purunenud punkriahi, mis viitas sellele, et punkrisse oli visatud korstna kaudu granaate. Soomer arreteeriti ja samal päeval amputeeriti Rakvere Punaarmee haiglas küünarliigeseni tema parem käsi. Soomer leiti end üles poonuna 16. jaanuaril. Lahingust pääsesid eluga H. V. Kaljurand, H. Muda ja E. Ranne. H. V. Kaljurand oli parasjagu teel punkrisse, kui nägi metsas ründajaid, ja kuna tal ei olnud relva kaasas, siis otsustas ta põgeneda. H. Muda ja E. Ranne viibisid rünnaku hetkel samuti punkrist eemal ja põgenesid lahingumüra kuuldes. Kõik kolm meest hiljem siiski arreteeriti. H. V. Kaljurand oli olnud Eesti Vabariigi ajal politseinik ja teenis sõja alguses Saksa armees ning tegeles eestlaste vedamisega Soome. Ta sai Soomes luuraja väljaõppe ning saabus Eestisse 1944. aasta juulis. Naiste riietesse maskeerudes õnnestus Kaljurannal ennast pärast haarangut varjata kuni 1946. aasta 26. veebruarini. Talle mõisteti karistuseks 15 + 5 aastat. H. Muda sattus Soome E. Soomeri kutsel, sest nad olid sugulased ja E. Soomeri ülesandeks oli Eestist mehi värvata. H. Muda oli Soomes Staffani saarel eriväljaõppel ja omandas luuraja-radisti eriala. H. Muda naasis koos teiste Haukka meestega Eestisse 1944. aasta juulis. Pärast haarangust pääsemist varjas ta ennast kuni 1947. aastani, misjärel lubati talle amnestiat. Sellegipoolest arreteeriti ta mõni nädal hiljem Rakveres. Kohtuistungil mõisteti talle 20 + 5 aastat, millest esimesed 9 aastat oli ta vangis Komi ANSV-s Sõktõvkari lähedal ja hiljem Karaganda lähistel. V. Saksen mobiliseeriti 1941. aastal Punaarmeesse, kuid ta läks Velikie Luki lahingutes sakslaste poolele üle ja astus 1943. aasta oktoobris Soome armeesse. Punkrite asukohad näitas NKVD-le ette arvatavasti Virunurme metsavaht, keda NKVD oli eelmisel päeval põhjalikult üle kuulanud ja piinanud. Metsavaht arreteeriti 14. jaanuar 1945 ning talle mõisteti karistuseks 15 + 5 aastat.
Nime päritolust[muuda | muuda lähteteksti]
„Viru“ tähendus kohanimedes ei ole selge. Virunurme nimes võib see olla päritolu näitav täiend. L. Kettunen on Virumaa puhul pidanud võimalikeks vasteteks isikunime Viroi või Viiroi (virukas „suur, tugev“ ja viru „keeris, veekeeris”), kuid Viru-osist on peetud ka laenuks indoeuroopa keeltest. Nii V. Lõugas kui ka R. Grünthal – viimaselt pärineb pikem ülevaade Viru etümoloogiast – on pidanud kõige tõenäolisemaks sõna laenamist balti või germaani keeltest. Laenu taustal on algkeeltes sõna tähenduses „mees”.[viide?]
Virunurme küla on kuulunud Lüganuse kihelkonda.
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Maa-amet, vaadatud 21.11.2020.
- ↑ Statistikaamet, vaadatud 9.06.2019.
- ↑ Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator, vaadatud 9.06.2014.
