Leiden

Allikas: Vikipeedia
Leiden

[ l'aiden ]
hollandi Leiden

Leideni vapp
Leideni vapp
Leideni lipp
Leideni lipp

Pindala: 23,16 km²
Elanikke: 116 936 (31.12.2008)

Koordinaadid: 52° 9′ N, 4° 29′ Ekoordinaadid: 52° 9′ N, 4° 29′ E
Leideni asendikaart

Leiden (ajalooline nimekuju Leyden) on linn Hollandis Lõuna-Hollandi provintsis. Eelkõige on Leiden tuntud Madalmaade vanima ülikooli asukohana (asutatud 1575), aga see on ka linn, kust sai alguse Hollandi tulbikasvatus. Leiden on maalikunstnik Rembrandti sünnilinn.

Linn on rajatud Oude Rijni jõe äärde.

Leiden on kokku kasvanud Leiderdorpi, Oegstgeesti, Voorschoteni ja Zoeterwoude vallaga, millega koos ta moodustab Leideni linnastu, kus elab umbes 200 000 inimest.

Rahvastik[muuda | redigeeri lähteteksti]

Rahvastikupüramiid (2007)

Linna elanikkond kasvas 2006. aastani, hakates siis aeglaselt kahanema. 1980. aastal elas linnas hinnanguliselt 103 046, 1990. aastal 110 423 ja 2000. aastal 117 191 elanikku. 1. jaanuaril 2006 hinnati Leideni elanike arvuks 118 069, kuid 1. jaanuariks 2007 oli see kahanenud 117 492 inimeseni, 1. juunil 2007 oli Leideni elanike arvuks 117 363 inimest. 30. juunil 2008 elas linnas 116 571 inimest. Nüüd on elanike arv jälle kasvama hakanud: 2008. aasta lõpus elas linnas 116 936 inimest.

Rahvuslikus koosseisus domineerivad hollandlased, keda on linna elanikkonnast 73,9 protsenti. Suuruselt teise rahvusliku rühma moodustavad 4,32 protsendiga Maroko päritolu elanikud, Türgi taustaga elanikke on 1,9 protsenti ja Suriname päritolu inimesi 1,7 protsenti. Muud väljaspoolt lääneriike pärinevad rahvusrühmad moodustavad 6,5 protsenti linna rahvaarvust. Leidenis kui ülikoolilinnas on samas keskmisest kõrgem teistest lääneriikidest pärit elanike arv, mis ulatub 11,87 protsendini.

Sooliselt on ülekaalus naised, kes 2007. aasta alguses moodustasid elanikkonnast 51,3 protsenti. Mehi oli siis vastavalt 48,7 protsenti. Ülikoolilinna Leideni elanikkond on üsna noor: kuni 19-aastasi on 21,1 protsenti, 20–64-aastasi 67,1 protsenti ja enam kui 65-aastasi inimesi ainult 11,8 protsenti. Enam kui pooled – 55,5 protsenti – linna elanikest on vallalised.

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Antiigist keskaja lõpuni[muuda | redigeeri lähteteksti]

De Burcht (ringlinnus)

Traditsiooniliselt on Leideni varast ajalugu seostatud Vana-Rooma aegse asula Lugdunum Batavorumiga. Nii väidab ka enamus reisijuhte. Tegelikult asus Lugdunum Batavorum ajaloolaste arvates hoopis tänase Katwijki linna asukohas. Siiski olid ka Leideni alad juba Rooma ajal asustatud – selle territooriumil paiknes Matilo nimeline asula ja 4. sajandist pKr on teada tänase Leideni alal asunud Rooma kindlus.

Keskaegse Leideni areng sai alguse 9. sajandil Reini jõe tollase peaharu Oude Rijni äärde kunstlikule vallimäele rajatud kindlusest, mille ümber hakkas tekkima asula. Esmakordselt on seda mainitud 860. aasta paiku Leithoni nime all. Kuni 11. sajandi lõpuni allusid Leideni maaisandad ehk linnusekrahvid Utrechti piiskopile. Aastal 1047 vallutas ja rüüstas asula seoses sõjategevusega Lotringis Saksa-Rooma keiser Heinrich III.

Umbes 1100. aasta paiku läks Leideni valdus Hollandi krahvkonna koosseisu. 13. sajandi alguses oli Leidenil roll Hollandi krahvkonnas aset leidnud kodusõjas – linn oli oma onu Willemiga sõdinud krahvinna Ada tugipunktiks. Kodusõja käigus vallutas Willem linna ja võttis Ada vangi.

Linnaõigused sai Leiden 1266. aastal. Oude Rijni sajandeid kestnud muutumisega Reini peaharust kõrvalharuks kaotas Leiden üha enam tähtsust kaubanduskeskusena, kuid taastas osaliselt oma jõukuse 14. sajandil, mil seal leidsid pelgupaiga tänase Belgia aladelt katku eest põgenenud kangrud, pannes aluse Leideni tekstiilitööstusele. Aastaks 1389 oli linna elanikkond kasvanud umbes 4000 inimeseni.

Aastal 1420 piirasid Leidenit Hollandi sisesõdade ajal kaks kuud Baieri hertsogi Johann III väed. 17. augustil 1420 vallutas Johann III linna ja tagandas tema vastu võidelnud linnusekrahvi Filips van Wassenaari ametist.

Õitseng 15.–17. sajandil[muuda | redigeeri lähteteksti]

Leideni tähtsus tekstiilitööstuse keskusena püsis 17. sajandini. 16. sajandil lisandusid tekstiilitööstusele oluliste tegevusaladena trükitööstus, kirjastamine ja raamatukaubandus. Linnas tegutsesid sel perioodil tuntud trükkalid Christoffel Plantijn ja Lodewijk Elzevir. Neist viimase rajatud Elzeviri kirjastus tegutses aastani 1712 ja on andnud omakorda nime 1880. aastal Amsterdamis asutatud Elsevieri kirjastusele.

Leideni linnaplaan (1574)

Leiden kujunes 15.–17. sajandil ka oluliseks kunstielu keskuseks. Seal sündisid ja alustasid oma loominguteed mitmed kunstnikud, kes oma kuulsuseni jõudsid küll enamasti hilisemal eluperioodil teistes linnades. Kokkuvõtlikult on neist räägitud kui Leideni koolkonnast. Kuulsaim nende seas oli kahtlemata Rembrandt, teised koolkonna tuntumad esindajad olid Geertgen tot Sint Jans, Cornelis Engebrechtszoon, Lucas van Leyden, Jan van Goyen, Gerrit Dou, Gabriel Metsu ja Jan Steen.

Aastal 1572 liitus Leideni linn Madalmaade provintside vastupanuga Hispaania ülemvõimule ja sai oluliseks sõjaliseks tugipunktiks Madalmaade vabadusvõitluses. Linna piirasid kahel korral Hispaania väed. Esimene piiramine, mis kestis 1573. aasta lõpust märtsini 1574, kukkus läbi ega teinud linnale olulist kahju. Hispaanlased pöördusid tagasi juba 1574. aasta mais ja piirasid teisel korral Leidenit sama aasta oktoobrini. Linnaelanikke tabasid nälg ja haigused ning on arvatud, et hukkus vähemalt kolmandik linna 15 000 elanikust. Piiramine õnnestus murda oktoobri alguses kui Oranje Willem lasi purustada Leidenit kaitsvad tammid ja ujutas linna ümbruse üle. Madalapõhjalistel laevadel sai nüüd toimetada linna merelt toitu, samuti said hollandlased oma madalapõhjaliste laevadega rünnata hispaanlasi, kes katkestasid piiramise 3. oktoobril 1574. Seda päeva pühitsetakse linnas igal aastal suure paraadiga.

Tänutäheks linna poolt üles näidatud vaprusele ja vastupidavusele asutas Oranje Willem 1575. aastal Leideni Ülikooli, millest sai Hollandi vanim ülikool ja protestantliku vaimuelu keskus. Senine Madalmaade vanim ülikool, Leuveni ülikool jäi Hispaania valduses olevatele aladele ja asub tänapäeval Belgia territooriumil. Legendi kohaselt lasi Oranje Willem linnakodanikel valida ülikooli asutamise ja teatud maksuvabastuste vahel.

Leideni linnaplaan (1652)

Ülikoolis tegutsesid mitmed prominentsed teadlased – humanist Julius Lipsius, keeleteadlane Daniël Heinsius, filosoof René Descartes, teoloogid Jacobus Arminius ja Franciscus Gomarus, füüsik Herman Boerhaave, arst ja füüsik Pieter van Musschenbroek ning paljud teised.

16. sajandi lõpul ja 17. sajandi algul immigreerus Leidenisse sealse usuvabaduse tõttu protestante kõikjalt üle Euroopa, kus neid taga kiusati. Aastal 1609 asus sinna Amsterdamist ümber sadakond inglise puritaani eesotsas pastor John Robinsoniga. Nad elasid seal aastani 1619, mil otsustasid asuda teele Põhja-Ameerikasse. Osa sellest seltskonnast saabus detsembris 1620 laeva Mayflower pardal tänase Bostoni lähistele ja asutas Plymouthi koloonia, esimese püsivalt asustatud koloonia Uus-Inglismaal.

17. sajandil immigreerus Leidenisse ohtralt tekstiilitöölisi Flandriast, kes tagasid linna tekstiilitööstuse kasvu ja jätkuva arengu. Sajandi lõpus, pärast 1685. aastat lisandusid immigrantidena Prantsusmaalt usulise tagakiusamise eest põgenenud hugenotid. Selleks ajaks ületas linna elanikkond 70 000 elaniku piiri.

18. sajandist tänapäevani[muuda | redigeeri lähteteksti]

Leideni linnaplaan (1868)

17. sajandi lõpul aeglaselt alanud tekstiilitööstuse allakäik jätkus läbi kogu 18. sajandi ja see tööstusharu kadus linnast peaaegu täielikult 19. sajandiks, tuues kaasa muutused linna elanike arvus. Kui 1670. aastatel oli linnas elanud 70 000 inimest, siis 1800. aastateks elas Leidenis veel vaid umbes 30 000 inimest.

12. jaanuaril 1807 tabas linna katastroof kui Leideni kesklinnas lendas õhku laev 17 400 kilogrammi püssirohuga pardal. Plahvatuses hukkus 151 inimest, enam kui 2000 elanikku sai vigastada ning purunes 220 maja. Muude hoonete seas hävis ka kirjastajate Elzeviride perekonna maja. Õnnetust oli nii suur, et linna saabus olukorraga tutvuma ja ohvreid abistama Hollandi kuningas Louis Bonaparte isiklikult.

Aprillis 1848 kirjutas Hollandi poliitik Johan Rudolf Thorbecke oma majas Leidenis Madalmaade Kuningriigi põhiseaduse, mis kuulutati välja sama aasta 3. novembril.

Kesklinn õhust (2005)

Leideni ühiskondlik ja majanduslik olukord hakkaski paranema just 19. sajandi keskel, mil valmis raudteeühendus Haarlemi (1842) ja Haagiga (1843). Areng kulges aga siiski väga aeglaselt ja oma keskaegsetest piiridest väljapoole laienes Leiden alles 1896. aastal. Uut tööstusharu, mis oleks asendanud kadunud tekstiilitööstust, ei tekkinud enne 20. sajandit. Linnaelanike arv kasvas seetõttu aeglaselt, jõudes 1904. aastaks ainult 56 000 inimeseni. Peamised tegevusalad olid seotud ülikooli ja kirjastamisega. Alles 1920. aastatel hakati linna rajama metalli- ja konservitööstuse ettevõtteid.

Teises maailmasõjas pommitasid Leidenit tugevalt liitlasriikide väed, hävitades suurema osa raudteejaama ümbrusest ja Marewijki linnaosast.

Majandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Leideni jahuvabrik (2005)

Leideni tähtsus viimastel sajanditel on olnud eelkõige akadeemiline, sest linna üheks suuremaks tööandjaks on Leideni Ülikool ja sellega seotud asutused.

Ajalooliselt on Leiden tuntud tekstiilitööstuse keskusena. Tekstiilitööstuse hiilgeaeg oli 14.17. sajandil, pärast seda käis see alla ning on tänapäevaks linnast suures osas kadunud.

Trükitööstuse, kirjastamise ja raamatukaubanduse areng sai alguse 16. sajandil. Linnas tegutsesid sel perioodil tuntud trükkalid Christoffel Plantijn ja Lodewijk Elzevir. Neist viimase rajatud Elzeviri kirjastus tegutses aastani 1712 ja on andnud omakorda nime 1880. aastal Amsterdamis asutatud Elsevieri kirjastusele, millel on tänapäeval ka harukontor Leidenis. Samuti asub Leidenis rahvusvahelise kirjastuskontserni Brill peakorter.

Tänapäeval moodustavad valdava osa tööstusest mõned konservi- ja metallitööstuse ettevõtted. Leidenis asub rahvusvahelise firma IKEA peakorter. Peamiseks sissetuleku allikaks linnas on aga hoopis turism.

Paljud Leideni elanikud käivad tööl Haagis. Nii Haagi, Amsterdami kui ka Utrechtiga on Leidenil raudtee kaudu otseühendus. Amsterdami ja Haagi väljuvad rongid keskmiselt iga kümne kuni viieteist minuti järel.

Haridus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kõrgharidus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Leideni Ülikooli sotsiaalteaduskond

Leideni hariduselu keskuseks on alates asutamisest 1575. aastal olnud Leideni Ülikool. Tegemist on Hollandi vanima ülikooliga, mis oli aastasadu kohaliku protestantliku kõrghariduse keskuseks. Tänapäeval on ülikool sekulaarne ja avatud kõigi usutunnistuste esindajatele. Ülikoolis on üheksa teaduskonda ning selle juures tegutseb umbes nelikümmend teadusasutust ja instituuti. Seal õpib praegu umbes 17 600 üliõpilast, kelle juhendamisega tegeleb ligi 4000 õppejõudu.

Lisaks Leideni Ülikoolile asub linnas alates 1983. aastast ka Ameerika Ühendriikides Missouri osariigis tegutseva Websteri Ülikooli filiaal, mis pakub ingliskeelset haridust. Erinevalt Leideni Ülikoolist on tegu eraülikooliga, kus õpetatakse juhtimisteooriat, ettevõtlust, meediat, psühholoogiat, kunstiteadust ja erinevaid sotsiaalteadusi.

Peale ülikoolide on Leidenis ka mõned rakenduslikud kõrgkoolid. Neist tuntuim on diplomiõppe tasandil pedagoogilist haridust pakkuv Leideni Kõrgkool, kus õpib umbes 6000 inimest.

Kutseharidus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Websteri Ülikooli hoone

Alates 1901. aastast tegutseb Leidenis peenmehhaanika erialade spetsialiste koolitav Leidse Instrumentmakersschool. Muuhulgas õpitakse koolis klaasi- ja metallitööd, optiliste instrumentide valmistamist ja lasertehnoloogiat.

Linnas asub ka üleriigilisse võrgustikku kuuluv piirkondlik kutsehariduskeskus (regionaal opleidingscentrum).

Keskharidus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Leidenis asub mitmeid keskharidust pakkuvaid õppeasutusi. Nende seas on ka üks Hollandi vanimaid tänaseni tegutsevaid koole Stedelijki gümnaasium, mis asutati 1323. aastal.

Lisaks ilmalikele ja interkonfessionaalsetele koolidele on linnas ka religioossetel alustel määratletud õppeasutusi: protestantlikku haridust pakub Visser 't Hoofti lütseum, antroposoofiliste põhimõtete alusel toimub õppetöö Marecollege'is.

Kultuur[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kino ja teater[muuda | redigeeri lähteteksti]

Leidenis on kolm kino, lisaks kavandatakse linna esimese multiplekskino rajamist. Breestraati tänaval asuv kino "Trianon" on üks Hollandi kolmest tänaseni säilinud Teise maailmasõja eelsest kinohoonest.

Igal sügisel, oktoobri lõpus või novembri alguses, leiab linnas aset Leideni Filmifestival. Tegemist on uue traditsiooniga, mis sai alguse alles 2006. aastal.

Sarnaselt kinodele on linnas ka kolm teatrit. Neist tähelepanuväärseim on 1705. aastal avatud Leideni Teater (Leidse Schouwburg), mis on Hollandi vanim tänaseni tegutsev teater.

Meedia[muuda | redigeeri lähteteksti]

Leidenis ilmub kolm kohalikku ajalehte – Leidsch Dagblad, Leidsch Nieuwsblad ja Het op Zondag.

Linnas tegutseb piirkondlik tele- ja raadiojaam Holland Centraal. Oma saateid edastavad ka mitmed kohalikud raadiojaamad, näiteks Koekoe Reedio ja Super Sound Leiden.

Muuseumid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ajaloolise ülikoolilinnana on Leidenis arvukalt muuseume:

De Lakenhali muuseum

Raamatukogud[muuda | redigeeri lähteteksti]

Linnas on kolm suurt avalikku raamatukogu – Leideni Ülikooli Raamatukogu, mis on ühtlasi Hollandi vanim ülikooliraamatukogu, ja Leideni ning Leiderdorpi raamatukogud, mis täidavad rahvaraamatukogu funktsioone.

Sport[muuda | redigeeri lähteteksti]

Korvpalliklubi Zorg en Zekerheid Leideni meeskond mängib riigi kõrgeimas liigas, Eredivisies. Populaarsed spordialad on ka ujumine ja veepall.

Linnas korraldatakse iga aasta juunikuus Leideni maratoni.

Vaatamisväärsused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vaade ühele Leideni kanalitest

Leidenit läbivat mitmed kanalid, millest kõige maalilisemaks peetakse Rapenburgi. Kanalit ääristavad puud ning üle selle on ehitatud kolme kaarega sillad. Kanali läänekaldale jäävad mitmed kenad varauusaegsed majad, nende seas ka 16. sajandist pärinev ülikooli administratiivhoone (Academiegebouw).

Tutvuda tasuks linna peamise kaubandustänava Breestraatiga, kus asuvad ka mitmed kultuuriasutused. Ajalooliselt viidi sellel tänaval läbi hukkamisi – vastav koht on tänapäeval märgitud sinise kiviga.

Omaette vaatamisväärsuste rühma moodustavad Leideni vaestemajad (hofje), mis on oma hollandikeelse nime saanud sellest, et need ehitati ümber sisehoovi või aia. Kokku on neid linnas kolmkümmend viis ja enamik on tänapäeval kasutusel kortermajadena. Tutvumiseks sobib näiteks 1656. aastast pärit Loridanshofje aadressil Oude Varkenmarkt 1.

Leideni kaalukoda (Waag) ehitati aastatel 16571659 arhitekt Pieter Posti kavandite järgi Oude Rijni, Nieuwe Rijni ja Mare jõgede ühinemiskohta ning seda peetakse Hollandi klassitsismi suurepäraseks näiteks.

Hooglandse Kerk (2006)

Nieuwstraati ja Burchtsteegi tänavatelt pääseb De Burchti juurde, mis on üks vanimaid tänaseni säilinud kindlusehitisi Hollandis. Just selle ringlinnuse rajamisest sai 9. sajandil alguse keskaegse Leideni linna areng. Tänapäevani säilinud kindlus pärineb aastast 1203 ja sealt avaneb suurepärane panoraamvaade Leidenile.

Leidenis on ka arvukalt kauneid kirikuid. Neist olulisemad on:

  • Pieterskerk ehk Peetri kirik – 1390. aastal gooti stiilis rajatud linna suurim kirik, mida tänapäeval enam kogudusehoonena ei kasutata;
  • Hooglandse Kerk1470. aastal gooti stiilis rajatud ja algselt pühale Pankrasele pühendatud kirik, mida kasutab reformeeritud kogudus;
  • Hartebrugkerk1836. aastal ehitatud ja Neitsi Maarja pärispatuta saamisele pühendatud katoliku kirik.

Kuulsad linnaelanikud[muuda | redigeeri lähteteksti]

Rembrandti autoportree

Sõpruslinnad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]

See on hea artikkel. Lisateabe saamiseks klõpsa siia.