Willem II (Hollandi krahv)

Allikas: Vikipeedia
Guillaume II de Hollande.png

Willem II (veebruar 122828. jaanuar 1256) oli Hollandi krahv alates 1235. aastast, Saksa vastukuningas alates 1247. aastast ja Zeelandi krahv 1252. aastast kuni surmani. Ta oli Hollandi krahvi Floris IV poeg.

Kölni peapiiskopi ja Brabanti hertsogi Hendrik II abiga valiti Willem pärast keiser Friedrich II järjekordset kirikuvande alla panemist Saksa kuningaks. Teda toetasid mõned Saksa vürstid, kuid kaugeltki mitte kõik. 1248 vallutas Willem Aacheni, kus lasi end kuningaks kroonida. Siiski ei tunnistanud enamik Saksa vürste teda veel ka seejärel, mõnevõrra tugevama positsiooni omandas ta alles peale abielu Elisabeth Welfiga, kes oli Braunschweig-Lüneburgi hertsogi Otto Lapse tütar.

Oma koduprovintsides püüdis Willem saavutada dominatsiooni sõjalisel teel. Ta võitles Flandriaga Zeelandi pärast ning nimetas ennast (Saksa kuningana) viimase krahviks. Samal ajal püüdis ta alistada ka Lääne-Friisimaad, kuid 1256. aasta alguses vajus ta Hoogwoudi lähedal hobusega läbi jää ning tapeti friiside poolt. Tema laip avastati alles 26 aastat hiljem tema poja Floris V poolt. Et Willemi surres oli Floris vaid 2-aastane, ei saanud ta oma pretentsioone Saksa-Rooma valitsejatiitlile esitada. Peale Willemi surma valiti Saksa kuningateks kaks valitsejat väljastpoolt Saksa-Rooma riiki: Richard Cornwallist ja Alfonso X Kastiiliast, kuid kumbki ei saavutanud Saksa vürstide enamiku toetust.

Eelnev:
Floris IV
Hollandi krahv
12351256
Järgnev:
Floris V
Eelnev:
Konrad IV
Saksa kuningas
12471256
12471254 Konrad IV vastukuningas
Järgnev:
Richard Cornwallist ja
Alfonso X Kastiiliast

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]