Uus-Inglismaa

Allikas: Vikipeedia
Uus-Inglismaa asendikaart Ameerika Ühendriikides.
Uus-Inglismaa suurim linn on Boston Massachusettsis.
USA vanim ülikool Harvardi ülikool asub Massachussettsis Cambridge'is.

Uus-Inglismaa on ajalooline ja kultuuriline piirkond Ameerika Ühendriikide kirdenurgas. See koosneb Maine'i, New Hampshire'i, Vermonti, Massachusettsi, Rhode Islandi ja Connecticuti osariigist.

Kirdes piirneb Uus-Inglismaa Kanada New Brunswicki provintsiga, loodes Kanada Québeci provintsiga, edelas USA New Yorgi osariigiga ja kagus Atlandi ookeaniga.

Geograafia[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viimasel jääajal 18 tuhat aastat tagasi oli Uus-Inglismaa jääga kaetud. Seetõttu on Uus-Inglismaa pinnavormid jää kujundatud. Uus-Inglismaal on palju keskmise kõrgusega mägesid ning nende vahel palju väikseid järvi ja soid.

Uus-Inglismaale ulatub Apalatšide põhjaosa. New Hampshire'i kõrgeim tipp, Valgetes mägedes asuv 1918 m kõrgune Washingtoni mägi on Apalatšide kõrguselt kolmas tipp; kõrgeim tipp Mitchelli mägi (2037 m) asub Põhja-Carolinas. Vermonti kõrgeim mägi Mount Mansfield (1339 m) ja Massachusettsi kõrgeim tipp Greylock (1063 m) asuvad Roheliste mägede nimelises mäeahelikus. Maine'i kõrgeim tipp on Sugarloaf (1291 m).

Uus-Inglismaa suurim ja pikim jõgi Connecticuti jõgi jagab Uus-Inglismaa põhjast lõunasse pooleks. See algab Maine'ist ja suubub Long Islandi väina. Jõgi on 655 km pikk. Uus-Inglismaa suurimad järved on Vermonti ja New Yorgi osariigi piiril olev Champlain, Maine'is olev Moosehead ja New Hampshire'is olev Winnipesaukee.

Kliima[muuda | redigeeri lähteteksti]

Uus-Inglismaal on niiske mandriline kliima. Põhja pool, Maine'is, New Hampshire'is ja Vermontis on mõõdukad suved ja külmad talved. Lõuna pool, Connecticutis, Massachusettsis ja Rhode Islandis on soojad suved ja külmad talved. Uus-Inglismaa madalaim temperatuur -45,6 °C registreeriti 30. detsembril 1933 Vermontis Bloomfieldis ja 2009 Maine'is Big Black Riveris.

Keskmine sademete hulk Uus-Inglismaal on keskmiselt 1000–1500 mm, Vermonti ja Maine'i põhjaosas pisut vähem, 500–1000 mm. Kõige rohkem sajab harilikult kevaditi. Lund sajab aastas sageli üle 2500 mm. Seetõttu on Vermonti ja New Hampshire'i mäed ja suusakuurordid talvel populaarsed turismisihtkohad.

Uus-Inglismaa on kaetud üldiselt heitlehiste metsadega. Sügis saabub Uus-Inglismaale tavaliselt varem kui teistesse USA piirkondadesse ning sel ajal muutuvad Uus-Inglismaa metsad väga värvikirevateks. Seegi meelitab turiste kohale.

12. aprillil 1934 registreeriti Washingtoni mäe observatooriumis kõigi aegade kiireim tuul 372 km/h. [1]

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

1620. aastal palverändurite rajatud Plymouthi koloonia oli üks varasemaid eurooplaste kolooniaid tänapäeva USA maa-alal. Pärimuse järgi sai Plymouthi kolooniast alguse tänapäeval USA-s ja Kanadas tähistatav tänupüha. 18. sajandil olid Uus-Inglismaa asumaad ühed aktiivseimad iseseisvuse taotlejaid Briti impeeriumist. 19. sajandil mängis ta olulist rolli orjanduse kaotamise vastases liikumises ja ühtlasi esimene piirkond Ameerikas, kus toimus industrialiseerumine. Sealt pärinevad esimesed olulised Ameerika kirjanikud ja filosoofid. Uus-Inglismaal asub hulk mainekaid ülikoole ja sealt on alguse saanud ka tasuta üldhariduse andmine USA-s.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. The Story of the World Record Wind

44.20555556-70.306425