Kaarel Parts

Allikas: Vikipeedia
 See artikkel on Riigikohtu esimehest, Soomusrongide diviisi Vabadussõja-aegsest ülemast on artikkel Karl Parts

Kaarel Parts, 1907

Kaarel Parts (5. juuni 1873 Arula vald5. detsember 1940 Tartu) oli eesti õigusteadlane, Riigikohtu esimees (1919–1940) ja ühiskonnategelane.

Ta sündis talupidaja pojana. Lõpetas 1896. aastal Tartu Ülikoolis õigusteaduskonna.

Oli aastatel 18981907 Võru ja Tartu Ülemtalurahvakohtute eesistuja ning 19071917 vandeadvokaat Tartus. Sai 1919. aastal asutatud Eesti Vabariigi Riigikohtu esimeheks, seda ametit pidas kuni tagandamiseni Nõukogude okupatsioonivõimude poolt 1. augustil 1940. Riigikohtu esimese esimehena oli Kaarel Partsil oluline roll Riigikohtu ja Eesti Vabariigi kohtusüsteemi ülesehitamisel, samuti osales ta Eesti Vabariigi omariiklike ja eestikeelsete õigusaktide loomises.

Talle kuulus võõrastemaja Liivimaa Tartus[1].

Oktoobris 1933 toimunud põhiseaduse muutmise rahvahääletuse eel teatas Kaarel Parts, et ta on põhiseaduse muutmise vastu[2]

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Tema abikaasa oli tantsijanna Elmerice Parts.[3]

Suri kopsupõletikku.

Poliitiline tegevus[muuda | muuda lähteteksti]

Ühiskondlik tegevus[muuda | muuda lähteteksti]

Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]

Teosed[muuda | muuda lähteteksti]

  • Riigikohtu esimehe K. Partsi kõne 12. veebruaril 1935 Vanemuises Riigikohtu lahkumisele pühendatud koosviibimisel. Juridica, 1994, nr 5, lk 102.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Meie võõrastemajad on hirmsad. Rahvaleht, 15. detsember 1931, nr. 147, lk. 2.
  2. Poolt või vastu? Vaba Maa, 14. oktoober 1933, nr. 241, lk. 5.
  3. Esmaspäev: piltidega nädalleht, nr. 14, 3 aprill 1934
  4. "Tartu Ülikooli audoktorid". Tartu Ülikool. Vaadatud 13. detsembril 2022.

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Toomas Anepaio. Riigikohtu esimees Kaarel Parts (1873–1940). Eesti Jurist, 1992, nr 6, lk 431–434.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]