Tartu maakond

See artikkel räägib praegusest maakonnast; ajaloolisest maakonnast vaata artiklit Tartumaa

---

Tartu maakond
Tartumaa lipp Tartumaa vapp
Pindala: 3349 km² (2017)
Elanikke: 153 912 (1.01.2021)
Rahvastikutihedus: 46,0 in/km²
Maakonnalinn: Tartu

Tartu maakond ehk Tartumaa on 1. järgu haldusüksus Eestis. Hõlmab ajaloolise (18.-19. sajandi) Tartumaa tuumikala koos Tartu linnaga.

Maakond asub Ida- ja Lõuna-Eesti piiril Peipsi järve ja Võrtsjärve vahel. Ta piirneb põhjas Jõgeva, läänes Viljandi ning lõunas Põlva ja Valga maakonnaga.

Kohalikud omavalitsused

Tartumaa omavalitsusüksused pärast 2017. aasta haldusreformi

Eesti omavalitsuste haldusreformi tulemusel kuulub Tartu maakonna koosseisu alates 21. oktoobrist 2017 Kambja vald, alates 23. oktoobrist 2017 Peipsiääre vald, alates 24. oktoobrist 2017 Elva vald ja Kastre vald, alates 25. oktoobrist 2017 Tartu vald ning alates 1. novembrist 2017 Tartu linn. Oma haldusterritoriaalsed piirid säilitasid Luunja ja Nõo vallad. Tartu valla koosseisu kuulub nüüd ka endine Tabivere vald ja Peipsiääre valla koosseisu endine Pala vald Jõgeva maakonnast. Tartu maakonnas on 8 omavalitsusüksust.

Linnad

Tartu linn

Vallad

Elva vald – Kambja vald – Kastre vald – Luunja vald – Nõo vald – Peipsiääre vald – Tartu vald

Alevikud

Alatskivi – Ilmatsalu – Kambja – Kasepää – Kolkja – Kureküla – Kõrveküla – Käärdi – Luunja – Lähte – Märja – Nõo – Puhja – Rannu – Roiu – Rõngu – Räni – Tabivere – Tõravere – Tõrvandi – Ulila – Vahi – Varnja – Võnnu – Äksi – Ülenurme

Külad

Aadami – Aakaru – Aakre – Aardla – Aardlapalu – Agali – Ahunapalu – Aiamaa – Alajõe – Alaküla – Alasoo – Altmäe – Annikoru – Aovere – Aruaia – Arupää – Assikvere – Astuvere – Atra – Elistvere – Enno – Erala – Ervu – Etsaste – Haage – Haapsipea – Haaslava – Haava – Haavakivi – Hammaste – Hellenurme – Härjanurme – Igavere – Igevere – Ignase – Illi – Ilmatsalu – Imste – Issaku – Ivaste – Juula – Jõusa – Järiste – Järvaküla – Järveküla – Kaagvere – Kaarlijärve – Kaarlimõisa – Kaatsi – Kabina – Kadrina – Kaiavere – Kaimi – Kaitsemõisa – Kakumetsa – Kalme – Kammeri – Kandiküla – Kannu – Kapsta – Kardla – Kargaja – Karijärve – Kassema – Kastli – Kastre – Kauda – Kavandu – Kavastu – Keeri – Keressaare – Kesklahe – Ketneri – Kikaste – Kikivere – Kipastu – Kirepi – Kirtsi – Kitseküla – Kobilu – Kobratu – Kodavere – Kodijärve – Kokanurga – Koke – Kokora – Kolga – Konguta – Koogi – Koopsi – Koosa – Koosalaane – Koruste – Kriimani – Kullaga – Kulli – Kuningvere – Kureküla – Kurelaane – Kurepalu – Kurista – Kusma – Kuusiku – Kõdesi – Kõduküla (Elva) – Kõduküla (Tartu) – Kõivu – Kõivuküla – Kõnnu – Kõnnujõe – Kõrenduse – Kõrkküla – Kämara – Käo – Kärevere – Kärkna – Kärksi – Kääni – Kükitaja – Kukulinna – Külaaseme – Külitse – Laane – Laeva – Laguja – Lahe – Lahepera – Lalli – Lammiku – Lange – Lapetukme – Lembevere – Lemmatsi – Lepiku – Liispõllu – Lilu – Linaleo – Lohkva – Lombi – Lossimäe – Luke – Läti – Lääniste – Lümati – Maarja-Magdaleena – Madise – Majala – Maramaa – Matjama – Meeri – Melliste – Meoma – Metsakivi – Metsalaane – Metsanuka – Metsanurga (Kastre) – Metsanurga (Peipsiääre) – Moku – Muri – Mustametsa – Mõisanurme – Mõra – Mäeküla – Mäelooga – Mäeotsa – Mäeselja – Mäksa – Mäletjärve – Mälgi – Möllatsi – Naelavere – Nasja – Neemisküla – Nigula – Nina – Noorma – Nõela – Nõgiaru – Nõva – Oomiste – Orgemäe – Otslava – Paali – Padakõrve – Paju – Pajukurmu – Pala – Palamuste – Paluküla – Palumäe – Palupera – Palupõhja – Pangodi – Papiaru – Passi – Pastaku – Pataste – Peatskivi – Pedaste – Perametsa – Pihva – Piibumäe – Piigandi – Piiri – Piirivarbe – Pilka – Pilpaküla – Poka – Poksi – Poole – Poriküla – Praaga – Puhtaleiva – Pulli – Punikvere – Pupastvere – Purtsi – Pusi – Põdra – Põldmaa – Põrgu – Põvvatu – Päiksi – Päkste – Pärsikivi – Pööritsa – Pühaste – Pühi – Raanitsa – Raatvere – Rahinge – Raigaste – Raigastvere – Ranna – Rannaküla – Rebase – Rebaste – Rehemetsa – Reinu – Reola – Reolasoo – Ridaküla – Riidma – Riiviku – Ronisoo – Rookse – Rootsiküla – Rupsi – Rõhu – Rõõmu – Rämsi – Saadjärve – Saare (Elva) – Saare (Tartu) – Saburi – Salu – Sangla – Sarakuste – Sassi – Sassukvere – Sava – Savastvere – Savikoja – Savimetsa – Savka – Selgise – Sepa – Siniküla – Sipe – Sipelga – Sirgu – Sirgumetsa – Sirvaku – Soeküla – Soinaste – Soitsjärve – Sojamaa – Sookalduse – Soosilla – Sootaga – Sortsi – Sudaste – Sudemäe – Sulu – Suure-Kambja – Suure-Rakke – Sõõru – Särgla – Sääritsa – Sääsekõrva – Sääsküla – Taabri – Tagumaa – Talvikese – Tamme – Tammevaldma – Tammiste – Tammistu – Tamsa – Tatra – Teedla – Teilma – Terikeste – Tigase – Tila – Tilga – Toolamaa – Tooni – Torila – Tormi – Toruküla – Tõruvere – Tõõraste – Tähemaa – Tähtvere – Tännassilma – Täsvere – Tüki – Uderna – Uhmardu – Uhti – Undi – Uniküla – Unipiha – Urmi – Utukolga – Uuta – Vahessaare – Vahi – Valgma – Valguta – Vallapalu – Valmaotsa – Vana-Kastre – Vana-Kuuste – Vanaussaia – Vara – Vasula – Vea – Vedu – Vehendi – Veibri – Vellavere – Verevi – Veskimäe – Vesneri – Vihavu – Viidike – Viira – Vilussaare – Virtsu – Virulase – Visnapuu – Vissi – Voika – Voldi – Vorbuse – Võibla – Võllinge – Võruküla – Võsivere – Võõpste – Väike-Rakke – Välgi – Väljaküla – Väägvere – Väänikvere – Õssu – Õvanurme – Õvi – Äteniidi – Ätte

Rahvastik

Demograafilised näitajad

Arvestuslikult seisuga 1. jaanuar 2013 oli Tartu maakonnas 150 139 elanikku. Neist 46,63% oli mehed ning 53,37% oli naised. Sündimuse üldkordaja oli 12,24‰, suremuse üldkordaja 10,2‰ ja loomulik iive 2,04‰. 84,92% elanikest oli eestlased ja 12,23% venelased. Alaealisi (vanuses 0–14) oli 16,61%, tööealisi (vanuses 15–64) 67,22% ja pensioniealisi (65 ja vanemad) 16,17%. Elanike tihedus oli 50,2 in/km². Töötuse määr oli 6,7%.

Tammistu mõisa peahoone

Elva raudteejaama peahoone

Loodus

Pinnamood

Enamik Tartu maakonna territooriumist asub Kagu-Eesti lavamaal, mida mitmes suunas läbivad ürgorud, neist suurim on Emajõe ürgorg.

Suuremalt jaolt on tegu tasase maaga, kus leidub vaid üksikuid mõhnastikke (Vooremägi, Selgise mäed), vallseljakuid (Vapramägi) ja otsamoreene (Pangodi, Kambja).

Tartumaa lääneosas asub Võrtsjärve nõgu, idas Peipsi-äärne madalik – soised ja hõredalt asustatud piirkonnad.

Põhjas ulatub Tartumaa Vooremaani, lõunas Otepää kõrgustikuni. Maakonna kõrgeim punkt on Otepää kõrgustikus asuv Ivaste Kaldemägi (190 m).

Maastikud

View of the road from the border of the city of Tartu towards Võru

Alatskivi mõisa peahoone

Saadjärve mõisa peahoone

Peipsi järve ääres ja Võrtsjärve nõos on soised madalikud, Kagu-Eesti lavamaal tasandikud ja ürgorud. Maakonna lõunaosa ulatub Otepää kõrgustikuni ning põhjaosa Vooremaa voorte ja järvede rikka alani.

Paljandid

Ürgorgude veerudel paljandub kohati Devoni punane liivakivi, mille paljandeid leidub ka Peipsi ääres (Kallastel) ja Võrtsjärve kaldal (Tamme paljand).

Kliima

Tartu maakond kuulub Sise-Eesti mandrilise kliima piirkonda. Aasta keskmine õhutemperatuur on 4,4 kraadi, kõige külmem kuu on veebruar (keskmine temperatuur −6,6 kraadi), kõige soojem kuu juuli (17,3 kraadi).

Veestik

Tartumaal asub 42 üle 25 ruutkilomeetrise valgalaga jõge. Pikim jõgi on Eesti ilmselt tuntuim jõgi Emajõgi (100 km), mis voolab läbi Tartu linna ja poolitab maakonna. Ajalooliselt on ta olnud tähtis kaubatee olles ainus täies pikkuses laevatatav jõgi Eestis. Teised pikemad jõed on Ahja jõgi (92 km), Elva jõgi (72 km) ja Amme jõgi (64 km).

Tartumaa suuremate jõgede langus on väike, kevadiste suurvete ajal leiavad neil aset ulatuslikud üleujutused.

Emajõe alamjooksul laiub Emajõe Suursoo.

Maakonnas on ametlikult 58 järve ning 20 veehoidlat ja paisjärve. Teistel andmetel on looduslike ja tehisjärvede koguarv ligi 100. Osaliselt jäävad Tartumaa piiridesse Eesti suurimad järved Peipsi järv ja Võrtsjärv. Teised suuremad järved on Saadjärv (708 ha), Koosa järv (295 ha), Kalli järv (175,9 ha), Keeri järv(125,8 ha) ja Pangodi järv (115 ha).

Mullad

Tartumaal on valdavad punakaspruunil moreenil kujunenud kamarleetmullad. Kõige viljakamad kamar-karbonaatmullad on Rannu, Nõo ja Tartu ümbruses.

Maavarad

Tartu maakonnas leidub turvast, mis annab märkimisväärse osa ekspordist. 2004. aastal kaevandati maakonnas 97 000 tonni turvast (12,6% kogu Eesti toodangust). Varude suurus on üle 113 miljoni tonni. Leidub ka liiva ja kruusa (vähesel määral, peamiselt kohalikeks vajadusteks), savi, samuti järvelupja, järvemuda, mineraalvett ja teisi maavarasid.

Maakasutus

Umbes 32% maakonna pindalast katab mets, kolmandik on põllumaa, ligi veerandi moodustavad sood.

Metsad

Metsi on rohkem maakonna kirde-, kagu- ja edelaosas. Järvselja l kasvavad Eesti kõige kõrgemad puud. Puuliikidest on kõige levinum kask (44% puistute pindalast), järgnevad mänd (24%) ja kuusk (21%).

Ropka-Ihaste looduskaitseala. Kaugemal paistab Tartu linn

Looduskaitse

Vaatamata intensiivsele inimtegevusele on Tartumaal säilinud palju puutumatut loodust. Kaitsealad võtavad enda alla üle kümnendiku maakonna territooriumist.

Suuremate kaitsealade seas on näiteks Alam-Pedja, Järvselja, Keeri-Karijärve, Kärevere, Padakõrve, Peipsiveere, Ropka-Ihaste ja Välgi looduskaitseala ning Elva, Kääpa, Pangodi ja Pähklisaare maastikukaitseala.

Majandus

1. august 2006 seisuga oli Äriregistris registreeritud Tartumaal 8014 äriühingut ja 1903 füüsilisest isikust ettevõtjat. 70% ettevõtlusest on registreeritud Tartu linnas. 2005. aasta seisuga oli 87,2% ettevõtetest vähem kui 10 töötajaga.

Tartumaa tähtsamad tööstusharud on puidu- ja mööblitööstus, klaasi ja klaaspakettide tootmine, toiduainete-, rõiva- ja jalatsitööstus. Kõige ühtlasemalt on maakonnas arenenud puidutööstus. Tartumaa trükikojad annavad u kolmandiku Eesti raamatutoodangu nimetustest ja trükiarvust. Tänu Tartus asuvatele kõrgkoolidele ja teadusasutustele on alates 2000. aastate algusest kiiresti kasvanud mitmed infotehnoloogia- ja biotehnoloogiafirmad. Tartumaa ekspordist andis 2003. aasta seisuga 21% puit ja puidutooted ning 20% mööbel, 8% rõivad ja 7% klaasitooted.

2005. aastal registreeriti Tartumaal töötutena kuus keskmiselt 1,7% tööealisest elanikkonnast (kogu Eesti vastav näitaja oli 3,1%). Töötuse määr oli aastal 2005. keskmiselt 4,5%. Tööjõust 4% oli hõivatud primaarsektoris, 34% sekundaar- ja 62% tertsiaarsektoris. Teeninduse ja kaubanduse töökohtade rohkuse tingib Tartu linna roll kogu Lõuna-Eestile ostude, teenuste ja kultuurielamuste pakkujana. Palju töökohti on avalikus sektoris, eeskätt hariduse ja meditsiini vallas. Maakonna suurim tööandja on SA Tartu Ülikooli Kliinikum u 3500 töötajaga.

Suuremate maakonnas tegutsevate äriettevõtete sekka kuuluvad näiteks A. Le Coq, Bigbank, Eesti Viljasalv, Enics Eesti, Fortum Tartu, Kodumaja, Kroonpress, Lemeks, Lõunakeskus, Maag Grupp, Mark Oil, Olerex, Palmako, Playtech Estonia, Rand ja Tuulberg, Reval-Oil, Rondam Grupp, Saint-Gobain Glass Estonia, Salvest, Tartu Mill ja TMB.

Ajalugu

 Pikemalt artiklites Tartumaa ja Tartu kreis

1920. aastal loodi uus Valga maakond enam-vähem tänapäevasel kujul, vaid senine Valga linn koos tühise ümbrusega pärines vanast peamiselt lätikeelsest Liivimaa kubermangu Valga maakonnast. Ülejäänud maakond moodustati Tartumaa, Viljandimaa ja Võrumaa Valga-lähedastest osadest (Sangaste kihelkond, Helme kihelkond, Karula kihelkond jt). 11. veebruaril 1921 määras valitsus kindlaks Valga maakonna maa-ala, Tartu maakonnast eraldati Tõlliste, Laatre, Sangaste, Keeni ja Kuigatsi vallad

1939. aasta vallareformiga likvideeriti Tartu maakonnas: Erastvere vald, Haaslava vald, Hellenurme vald, Härjanurme vald, Kastre-Võnnu vald, Kavilda vald, Kirepi vald, Kodijärve vald, Kokora vald, Krüüdneri vald, Laius-Tähkvere vald, Luke vald, Meeri vald, Mehikoorma vald, Palupera vald, Pangodi vald, Pilkuse vald, Päidla vald, Raadi vald, Ranna vald, Rasina vald, Reiu vald, Roela vald, Sootaga vald, Uderna vald, Ulila vald, Valguta vald, Vana-Kuuste vald, Vana-Otepää vald, Vastse-Kuuste vald, Vastse-Otepää vald, Vesneri vald, Vorbuse vald ning moodustati: Aakre vald, Ahja vald, Alatskivi vald, Avinurme vald, Elva vald, Jõgeva vald, Kaarepere vald, Kambja vald, Kasepää vald, Kavastu vald, Kiidjärve vald, Konguta vald, Kudina vald, Kuremaa vald, Kursi vald, Kuuste vald, Laeva vald, Laiuse vald, Lohusuu vald, Luunja vald, Meeksi vald, Mäksa vald, Nõo vald, Otepää vald, Pala vald, Peipsiääre vald, Puhja vald, Pühajärve vald, Rannu vald, Ropka vald, Rõngu vald, Saadjärve vald, Saare vald, Sadala vald, Tartu vald, Torma vald, Tähtvere vald, Vaimastvere vald, Vara vald, Veski vald, Voore vald, Võnnu vald, Äksi vald.

1950. aastal võttis Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium vastu seadluse, millega muudeti endine halduskorraldus ning likvideeriti maakonnad ja vallad. Moodustati Tartu rajoon, mis omakorda kuulus lühikest aega Tartu oblastisse.

Tartumaa omavalitsusüksused enne 2017. aasta haldusreformi

 Pikemalt artiklites Tartu maavanem, Tartu maavalitsus ja Tartu Maavolikogu

2011. aastal oli Tartu maakonnas: Tartu linn, Elva linn, Kallaste linn, Alatskivi vald, Haaslava vald, Kambja vald, Konguta vald, Laeva vald, Luunja vald, Meeksi vald, Mäksa vald, Nõo vald, Peipsiääre vald, Piirissaare vald, Puhja vald, Rannu vald, Rõngu vald, Tartu vald, Tähtvere vald, Vara vald, Võnnu vald, Ülenurme vald.

Eesti omavalitsuste haldusreformi tulemusel kuulub Tartu maakonna, Tartu valla koosseisu kuulub nüüd ka endine Tabivere vald ja Peipsiääre valla koosseisu endine Pala vald Jõgeva maakonnast. Samuti kuuluvad endise Palupera valla Astuvere, Atra, Hellenurme, Mäelooga, Palupera, Pastaku ja Urmi külad ning endise Puka valla Aakre, Palamuste, Pedaste, Purtsi, Pühaste ja Rebaste külad Valga maakonnast nüüdsest Elva valla koosseisu. Endine Meeksi vald arvati alates 22. oktoobrist 2017 Põlva maakonna Räpina valla koosseisu.

Vaata ka

• Ugandi

Välislingid

• Tartu maakond statistikaameti piirkondliku statistika portaalis
• Tartu maakond Tartumaa Omavalitsuste Liit