Pension
 |
See artikkel vajab toimetamist. Lisainfot võib leiduda arutelulehel. Palun aita artiklit toimetada. |
Pension (ld k pensio, maks) on regulaarne väljamakse vanaduse, töövõimetuse või toitjakaotuse korral.
Sisukord |
Eesti pensionisüsteem [muuda]
Eesti pensionisüsteem toetub kolmele sambale:
- I sammas: Riiklik pension
- II sammas: Kohustuslik kogumispension
- III sammas: Täiendav kogumispension
Riikliku pensioni liigid on: vanaduspension, töövõimetuspension, toitjakaotuspension, rahvapension ja väljateenitud aastate pension. Vanaduspensioni makstakse pensioniikka jõudnud isikule, kellel on nõutav pensionistaaž. Üldine pensioniiga Eestis on meestel 63 aastat ja naistel 60,5 aastat (2008. aastal), kuid naiste pensioniiga tõuseb järk-järgult 63-le aastaks 2016. Riiklik pensionikindlustus tugineb solidaarsuspõhimõttele, st pensionisüsteemis toimuvad põlvkondadevahelised ja põlvkonnasisesed ümberjaotused. Riiklikke pensione rahastatakse sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osast ja riigieelarve muudest tuludest. Riiklike pensionide maksmist reguleerivad riikliku pensionikindlustuse seadus, soodustingimustel vanaduspensionide seadus ja väljateenitud aastate pensionide seadus[1].
- Riiklik pension jaguneb kaheks
- tööpanusest sõltuvad pensionid - vanadus-, töövõimetus- ja toitjakaotuspension;
- rahvapension.
Ennetähtaegsele vanaduspensionile võib jääda kuni 3 aastat enne seadusekohast pensioniiga, kuid sel juhul vähendatakse pensioni suurust iga varem pensionile jäädud kuu eest 0,4% võrra.
Edasilükatud pensioni puhul suurendatakse pensioni 0,9% võrra iga kuu eest, mille võrra inimene oma pensioni taotlemist edasi lükkab.
- Riiklikku pensioni makstakse tööandja poolt - töövõtja palgalt arvestatavast sotsiaalmaksust. Tööandjad maksavad 33% töötaja palgast sotsiaalmaksuks, millest 13% läheb ravikindlustuseks ja 20% praeguste pensionäride pensionideks.
Täiendavad pensionilisad ehk II ja III pensionisammas [muuda]
- II samba ehk kogumispensioni puhul tasutakse töötamise ajal vabatahtlikult enda poolt valitud suuruses pensionimakseid, et koguda endale vara pensionieaks. Kogumispensioni süsteem on eelfinantseeritav. Pensionifondid investeerivad töötajate poolt tasutud pensionimaksed erinevatesse finantsinstrumentidesse, eesmärgiga pensionivarade väärtust kasvatada.
Kohustusliku kogumispensioni puhul tuleb pensioniikka jõudmisel (üldreeglina) sõlmida annuiteetleping kindlustusseltsiga, kes võtab endale kohustuse maksta inimesele pensioni elu lõpuni.
Kogumispensioniga liitumine on kohustuslik alates 1983. aastast sündinud inimestele, kes koguvad enda pensioni ise, makstes oma brutopalgast 2% pensionifondi. Riik lisab sellele töötaja palgalt arvestatava 33% sotsiaalmaksu arvelt 4%.
- III samba ehk täiendava kogumispension on isikute poolt valitud kindlaks määrmata sissemaksete suurusega maksed, mille suurust on võimalik muuta kogu maksete perioodi kestel.
- Täiendav kogumispension kogutakse isiku enda poolt valitud suuruses, lähtudes oma sissetulekutest selleks, et hoida väljakujunenud elustandardit vanaduspõlves.
Täiendava kogumispensioni kogumiseks on võimalik sõlmida pensionikindlustusleping elukindlustusseltsiga või teha makseid vabatahtlikku pensionifondi. Täiendava kogumispensioni sissemaksed on teatud piirides maksustatavast tulust mahaarvatavad.
Pensioniiga Euroopas [muuda]
| Riik | Meeste [2] pensioniiga |
Naiste [2] pensioniiga |
Meeste [3] k. eluiga* |
Naiste [3] k. eluiga* |
Märkused [2] |
|---|---|---|---|---|---|
 Austria |
65,0 | 60,0 | 81,5 | 85,5 | Planeeritud naiste pensioniiga 65 aastat |
 Belgia |
65,0 | 65,0 | 81,1 | 85,3 | |
 Bulgaaria |
63,0 | 60,0 | 76,6 | 80,8 | |
 Eesti |
63,0 | 61,5 | 76,5 | 82,9 | Planeeritud pensioniiga 65 aastat (alates 2026. a.) |
 Hispaania |
65,0 | 65,0 | 81,8 | 86,4 | |
 Holland |
65,0 | 65,0 | 81,4 | 84,9 | Planeeritud pensioniiga 67 aastat |
 Iirimaa |
65,0 | 65,0 | 81,2 | 84,7 | Planeeritud pensioniiga 68 aastat |
 Itaalia |
65,0 | 60,0 | 82,0 | 86,2 | |
 Kreeka |
65,0 | 60,0 | 81,7 | 84,2 | Planeeritud naiste pensioniiga 65 aastat |
 Küpros |
65,0 | 65,0 | 81,9 | 84,9 | |
 Leedu |
62,5 | 60,0 | 76,0 | 82,0 | Planeeritud pensioniiga 65 aastat |
 Luksemburg |
65,0 | 65,0 | 81,3 | 85,4 | |
 Läti |
62,0 | 62,0 | 75,6 | 81,7 | Planeeritud pensioniiga 68 aastat |
 Malta |
61,0 | 60,0 | 80,9 | 84,4 | Planeeritud pensioniiga 65 aastat |
 Poola |
65,0 | 60,0 | 77,9 | 83,2 | |
 Portugal |
65,0 | 65,0 | 80,7 | 84,7 | |
 Prantsusmaa |
60,0 | 60,0 | 82,3 | 87,4 | Planeeritud pensioniiga 62 aastat |
 Rootsi |
65,0 | 65,0 | 82,1 | 85,3 | |
 Rumeenia |
63,5 | 59,5 | 77,2 | 81,1 | |
 Saksamaa |
65,0 | 65,0 | 81,3 | 85,0 | Planeeritud pensioniiga 67 aastat |
 Slovakkia |
62,0 | 59,0 | 77,0 | 81,9 | Planeeritud naiste pensioniiga 62 aastat |
 Sloveenia |
63,0 | 61,0 | 80,1 | 84,8 | Planeeritud pensioniiga 65 aastat |
 Soome |
65,0 | 65,0 | 81,2 | 85,7 | |
 Suurbritannia |
65,0 | 60,0 | 81,4 | 84,4 | |
 Šveits** |
65,0 | 64,0 | 82,9 | 86,6 | |
 Taani |
65,0 | 65,0 | 80,4 | 83,6 | Planeeritav pensioniiga 67 aastat |
 Tšehhi |
62,0 | 60,5 | 78,7 | 83,0 | |
 Ungari |
62,0 | 62,0 | 76,8 | 82,0 | Planeeritud naiste pensioniiga 65 aastat |
| * 60. aastani elanud inimeste keskmine eluiga, 2008. a. andmed. (Belgial, Itaalial ja Suurbritannial 2007. a. andmed) ** ei kuulu Euroopa Liitu |
|||||
Vaata ka [muuda]
Viited [muuda]
- ↑ Riiklikku pensionikindlustuse seadus (Elektrooniline Riigi Teataja)
- ↑ 2,0 2,1 2,2 Saksa vikipeedia (Rentenalter) andmed seisuga 21.10.2010.
- ↑ 3,0 3,1 Life expectancy at 60 years. European Commission, Eurostat, Kasutatud 21.10.2010. (inglise)
Välislingid [muuda]
- Pensionikeskus
- Töö- ja pensioniealistele (Sotsiaalkindlustusamet)
- Valitsus kiitis heaks pensioniea tõusu - Postimees, 16. detsember 2009
- Tõnu Prei. Eestis on ligi 8800 eripensionäri. – Saarte Hääl 09. märts 2009
- Peeter Ernits. Vaata, kellel on õigus eripensionile – Maaleht 27. august 2009
