Kambja vald

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib praegusest vallast, 1939. aastal loodud valla kohta vaata artiklit Kambja vald (1939), veel varasema valla kohta vaata artiklit Kambja vald (Kambja kihelkond).

Kambja vald

Kambja valla vapp
Kambja valla vapp
Kambja valla lipp
Kambja valla lipp

Pindala: 189,2 km²
Elanikke: 2659 (1.01.2014)[1]
Rahvastikutihedus: 14,1 in/km²
EHAKi kood: 0282
Keskus: Kambja
Kambja valla asendikaart

Kambja vald asub Tartu maakonnas Kambja kihelkonnas. See on ajalooliselt olnud Tartumaa lõunapoolse osa keskus ja Tartu linna väljund lõunasse ning on seda ka tänapäeval. Kambja naabervallad on Haaslava, Ülenurme ja Nõo Tartumaalt, Palupera Valgamaalt ning Valgjärve, Kõlleste ja Vastse-Kuuste Põlvamaalt.

Praeguse Kambja valla territoorium on moodustunud Kambja vallast ja Vana-Kuuste, Kodijärve ning vahepealsetel aastatel eksisteerinud Pangodi, Luke ja Haaslava valdade osadest.

Vald taasloodi 16. mail 1991.

Valda läbib Tallinna–Tartu–Petseri raudtee ja kolm tähtsat maanteed: Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa, Tatra–Otepää–Sangaste ja Uhti–Põlva, mis on olulise tähtsusega Lõuna-Eesti majandusele. Valla keskusest 12 km kaugusel asub Tartu lennujaam.

Kambja vallavanem on Ivar Tedrema.[2]

Loodus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vald asub Tartu maakonna lõunaosas Otepää kõrgustiku lõunaservas. Hõlmab 6,3% Tartu maakonnast.

Rahvastik[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kambja vallas on 1 alevik (Kambja) ja 30 küla: Aakaru, Ivaste, Kaatsi, Kammeri, Kavandu, Kodijärve, Kullaga, Kõrkküla, Lalli, Madise, Mäeküla, Oomiste, Paali, Palumäe, Pangodi, Pulli, Pühi, Raanitsa, Rebase, Reolasoo, Riiviku, Sipe, Sirvaku, Sulu, Suure-Kambja, Talvikese, Tatra, Vana-Kuuste, Virulase, Visnapuu

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Üldine ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Esimest korda mainitakse Kambja preestrit Tartu piiskopkonnas 26. detsembril 1330. Kambja kihelkonda on esimest korda mainitud 21. oktoobril 1471. Kihelkonna rajajaks peetakse Suure-Kambja maaisandat Buxhövdet, kes kinkinud kirikumõisa tarbeks osa oma valdustest.

1892. aastal liitusid Suure-Kambja, Uue-Kambja ja Raanitsa kogukond Kambja vallaks, Vana-Kuuste ja Reola kogukond Vana-Kuuste vallaks, Kodijärve, Kammeri ja Unipiha kogukond Kodijärve vallaks ning Krüüdneri ja Väike-Prangli kogukond Krüüdneri vallaks. 1916. aastal liideti Krüüdneri vallaga veel Vana-Prangli ja Veski vald. Nendest valdadest kuulub praeguse Kambja valla alla mingi osa kõigist, välja arvatud tookordne Krüüdneri vald.

1922. aastal oli Kambja valla territoorium 7963,2 ha (elanikke vallaraamatu järgi 2008 – mehi 954 ja naisi 1054, sh muukeelseid 32, elanike tihedus 20,9 in/km²). Läbi aegade on nii kihelkonna kui ka valla suurim asustatud paik olnud Kambja alevik. Teisteks arenenumateks keskusteks olid Vana-Kuuste ja Kodijärve. 1922. aastal oli tolleaegse Kambja kihelkonna suurus 373,4 km². Sinna mahtus 35 mõisat ja 551 talu (neist 99 suurema pinnaga kui 60 ha).

Kambja vald muudeti külanõukoguks 1. novembril 1949, valla omavalitsuslik staatus taastati 16. mail 1991.

Kultuuriajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

1846. aasta paiku läks kihelkonnas umbes 800 inimest üle õigeusku.

Aastatel 18341839 tegutses Vana-Kuustes esimene kõrgem põllumajanduse õppe- ja teadusasutus Venemaal – Vana-Kuuste Põllumajanduse Instituut.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]