Ahja jõgi

Allikas: Vikipeedia
Ahja jõgi
Ahja jõgi
Ahja jõgi
Lähe Erastvere järv
57° 58′ 55″ N, 26° 47′ 28″ E57.9819926.7912
Suubub Emajõgi
58° 23′ 25″ N, 27° 9′ 22″ E58.3903627.1562koordinaadid: 58° 23′ 25″ N, 27° 9′ 22″ E
Valgla maad Eesti
Valgla pindala 1074,3 km²
Pikkus 102,1 km[1]
Langus 87 m
Lang 0,92 m/km
Parempoolsed lisajõed Lutsu jõgi, Orajõgi, Hatiku oja, Kooskora oja, Ahijärve oja
Vasakpoolsed lisajõed Hilba jõgi, Leevi jõgi, Akste oja, Kuriku oja, Valgupera oja, Hurmi oja, Ihamaru oja, Loko oja, Märdoja, Kuuksaare oja

Ahja jõgi on Emajõe suurim parempoolne lisajõgi, pikkus 102,1 km, valgla 1074,3 km², langus 87 m. Keskjooksul on kohaliku nimena olnud kasutusel ka Aarna jõgi. Pühapaigana on Ahja jõge nimetatud Ohvrijõeks.

Jõgi algab Erastvere järvest ja suubub Emajõkke 8,8 km enne Emajõe suubumist Peipsisse. Ahja jõgi on alamjooksul laevatatav, keskjooksul paiknevad Saesaare veehoidla ja Saesaare hüdroelektrijaam.

Ahja jõgi on Eesti üks maalilisimaid. Jõe ülemjooksul asub Tilleoru maastikukaitseala (1,9 km²) ja keskjooksul Ahja jõe ürgoru maastikukaitseala (10,4 km²), mis ulatub 18 km pikkuselt piki jõge Koorverest kuni Valgesoo küla veskini. Ürgorus paljanduvad Valgemetsas, Kiidjärvel ja Taevaskojas järskude seintena 12–20 m kõrgused Devoni punase liivakivi kaljud, mida nimetatakse taevaskodadeks.

Taimestik[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ahja jões on leitud 34 liiki soontaimi (allikmailane, sale tarn, soo-lõosilm, jõgi-särjesilm, vegetatiivne jõgitakjas, päideroog jne), samblaid (vesisammal, kallas-tömpkaanik) ja palju liike vetikaid.

Kalastik[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ahja jõgi on üks Eesti kalarohkemaid ja liigirikkamaid jõgesid. Püütud on ojasilmu (sõõrsuuliik) ja järgmisi kalu: jõeforell, vikerforell, harjus, haug, särg, turb, teib, lepamaim, roosärg, rünt, viidikas, tippviidikas, latikas, trulling, luts, luukarits, ahven, kiisk ja võldas.[viide?]

Ahja jõgi Läänistel 2008. aastal

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Ahja jõgi riiklikus keskkonnaregistris

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]