Ahja jõgi
|
||||||
|---|---|---|---|---|---|---|
 |
||||||
| Jõe lähe | Erastvere järv | |||||
| Suubub | Emajõgi | |||||
| Valgla riigid |  Eesti |
|||||
| Valgla pindala | 1074,3 km² | |||||
| Pikkus | 103,4 km[viide?] | |||||
| Jõe langus | 87 m | |||||
| Jõe lang | 0,92 m/km | |||||
| Parempoolsed lisajõed | Lutsu jõgi, Orajõgi, Hatiku oja, Kooskora oja, Ahijärve oja | |||||
| Vasakpoolsed lisajõed | Hilba jõgi, Leevi jõgi, Akste oja, Kuriku oja, Valgupera oja, Hurmi oja, Ihamaru oja, Loko oja, Märdoja, Kuuksaare oja | |||||
Ahja jõgi on Emajõe suurim parempoolne lisajõgi, pikkus 103,4 km[viide?], valgla 1074,3 km², langus 87 m. Keskjooksul on kohaliku nimena olnud kasutusel ka Aarna jõgi.
Jõgi algab Erastvere järvest ja suubub Emajõkke 8,8 km enne Emajõe suubumist Peipsisse. Ahja jõgi on alamjooksul laevatatav, keskjooksul paiknevad Saesaare veehoidla ja Saesaare hüdroelektrijaam.
Ahja jõgi on Eesti üks maalilisimaid. Jõe ülemjooksul asub Tilleoru maastikukaitseala (1,9 km²) ja keskjooksul Ahja jõe ürgoru maastikukaitseala (10,4 km²), mis ulatub 18 km pikkuselt piki jõge Koorverest kuni Valgesoo küla veskini. Ürgorus paljanduvad Valgemetsas, Kiidjärvel ja Taevaskojas järskude seintena 12–20 m kõrgused Devoni punase liivakivi kaljud, mida nimetatakse taevaskodadeks.
Sisukord |
Taimestik [muuda]
Ahja jões on leitud 34 liiki soontaimi (allikmailane, sale tarn, soo-lõosilm, jõgi-särjesilm, vegetatiivne jõgitakjas, päideroog jne), samblaid (vesisammal, kallas-tömpkaanik) ja palju liike vetikaid.
Kalastik [muuda]
Ahja jõgi on üks Eesti kalarohkemaid ja liigirikkamaid jõgesid. Püütud on ojasilmu (sõõrsuuliik) ja järgmisi kalu: jõeforell, vikerforell, harjus, haug, särg, turb, teib, lepamaim, roosärg, rünt, viidikas, tippviidikas, latikas, trulling, luts, luukarits, ahven, kiisk ja võldas.[viide?]
Vaata ka [muuda]
Välislingid [muuda]
Ahja jõgi – pildid, videod ja helifailid Wikimedia Commonsis- Ahja jõgi keskkonnaregistris
