Helme kihelkond

Allikas: Vikipeedia
Teises maailmasõjas hävinud Helme kiriku varemed

Helme kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Helmet im Kreis Fellin) oli kihelkond Mulgimaal ja Viljandimaal, Rootsi aegses Pärnumaal ja Pärnu kreisis[1] ja Liivimaa kubermangus Viljandi kreisis.

Viljandi kreis Liivimaa kubermangus Ludwig August Mellini kaardil "Atlas von Liefland, oder von den beyden Gouvernementern u. Herzogthümern Lief- und Ehstland, und der Provinz Oesel". 1798
Helme mõisa härrastemaja, 1797. Johann Christoph Brotze

Helme kihelkonna mõisad[muuda | muuda lähteteksti]

Helme kihelkonna vallad[muuda | muuda lähteteksti]

Haridusasutused[muuda | muuda lähteteksti]

1810. aasta Pärnu-Viljandi ülemkirikueestseisja von Liphardti korralduse alusel asutas Helme mõisnik Gustav von Rennenkampff Helme vallas asuvasse Vanakoollitare tallu kooli, mis oli esimene haridusasutis Helme kihelkonnas. Vallakoolis õpetati lugemist, katekismust ja kirikulugu. Esimesed kirjalikud andmed kooli kohta on säilinud 1853. aastast.[2] 1920. aasta "Avalikkude algkoolide seadusega" muudeti vallakoolid algkoolideks, 1920. aastal sügisel muudeti Helme algkool 4-klassiliseks ja 1924. aastal 6-klassiiiseks algkooliks ning samal ajal asus kool 1907. aastal Helme endise kihelkonnakooli ruumidesse.

Helme kihelkonna kalmistud[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Büsching, Anton Friedrich (1773). Magazin für die neue Historie und Geographie: IX. Land-rolle des Herzogthums Liefland vom Jahr 1765. Halle: Johann Jacob Curt. Lk 389.
  2. Helme algkool 120 aastane., Kaja, nr. 289, 11 detsember 1931

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]