Eesti NSV haldusjaotus

Eesti NSV haldusjaotus loetleb Eesti NSV tegevusaja jooksul aastail 1940 kuni 1991 toimunud haldus- ja administratiivpiirkondade muudatusi ning annab nende muudatuste põhjuste lühikirjelduse.

1940–1941

Eesti NSV territoorium 1940. aastal

Eesti NSV loomise esimesel aastal jäi Eesti Vabariigi haldusjaotus muutmata, koosseisu jäi veel Petseri maakond.

Harjumaa Järvamaa Läänemaa

Pärnumaa Petserimaa Saaremaa

Tartumaa Valgamaa Viljandimaa

Virumaa Võrumaa

 Pikemalt artiklis Eesti maakonnad enne 1940. aasta juunipööret.

1944–1950

• 1944. aastal liideti suurem osa Petserimaast ja osa Virumaast Vene NFSVga;
• 1946. aastal moodustati Hiiu maakond;
• 1949. aastal moodustati Jõgeva maakond ja Jõhvi maakond

Uue jaotuse kohaselt jaotus Eesti NSV territoorium 13 maakonnaks ja 233 vallaks;

1950

26. september 1950.a võttis Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium vastu seadluse, mille kohaselt muudeti endine halduskorraldus, mille käigus likvideeriti maakonnad ja vallad.

Eesti territoorium jagati maarajoonidesse ja muudeti külanõukogud rajooninõukogudele alluvateks esimese astme haldusüksusteks. Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi seadlusega jagati Eesti 39 rajooniks. Haldusjaotus kujunes järgmiseks: 5 vabariikliku alluvusega linna, 39 maarajooni, mis koosnes 27 rajoonilise alluvusega linnast, 22 alevist ja 641 külanõukogust.

• 5 linnaks ja 39 rajooniks:

Tallinn,

Tartu,

Pärnu,

Kohtla-Järve,

Narva linnapiirkond;

Jõhvi rajoon – keskus Jõhvi linn, Keila rajoon – keskus Keila linn, Kiviõli rajoon – keskus Kiviõli linn, Kose rajoon – keskus Kose alevik, Loksa rajoon – keskus Loksa alev, Rakvere rajoon – keskus Rakvere linn, Tapa rajoon – keskus Tapa linn, Türi rajoon – keskus Türi linn, Antsla rajoon – keskus Antsla linn, Võru rajoon – keskus Võru linn, Põlva rajoon – keskus Põlva alev, Räpina rajoon – keskus Räpina alev, Vastseliina rajoon – keskus Vastseliina alevik,

Valga rajoon – keskus Valga linn, Mustvee rajoon – keskus Mustvee linn, Kallaste rajoon – keskus Kallaste linn, Elva rajoon – keskus Elva linn, Otepää rajoon – keskus Otepää linn, Viljandi rajoon – keskus Viljandi linn, Vändra rajoon – keskus Vändra alev, Kilingi-Nõmme rajoon – keskus Kilingi-Nõmme linn, Kuressaare rajoon – keskus Kuressaare linn, Lihula rajoon – keskus Lihula alev, Orissaare rajoon – keskus Orissaare alevik, Pärnu-Jaagupi rajoon – keskus Pärnu-Jaagupi alev, Suure-Jaani rajoon – keskus Suure-Jaani linn,

Haapsalu rajoon – keskus Haapsalu linn, Hiiumaa rajoon – keskus Kärdla linn, Harju rajoon – keskus Tallinn, Väike-Maarja rajoon – keskus Väike-Maarja alevik, Jõgeva rajoon – keskus Jõgeva linn, Tartumaa rajoon – keskus Tartu linn, Tõrva rajoon – keskus Tõrva linn, Rapla rajoon – keskus Rapla linn, Pärnu rajoon – keskus Pärnu linn, Põltsamaa rajoon – keskus Põltsamaa linn, Abja rajoon – keskus Abja-Paluoja alev, Märjamaa rajoon – keskus Märjamaa alev, Paide rajoon – keskus Paide linn;

1952 Oblastiperiood

3. mail 1952 võttis Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium seadluse, mille kohaselt 10. maist 1952 muudeti endine halduskorraldus ja uue jaotuse kohaselt moodustati Eesti senise 39 rajooni asemel 3 oblastit.

Pärnu oblast, 1 linn ja 14 rajooni: Abja rajoon Haapsalu rajoon Hiiumaa rajoon Kilingi-Nõmme rajoon Kuressaare rajoon/Kingissepa rajoon Lihula rajoon Märjamaa rajoon Orissaare rajoon Pärnu linn Pärnu rajoon Pärnu-Jaagupi rajoon Suure-Jaani rajoon Tõrva rajoon Viljandi rajoon Vändra rajoon

Tallinna oblast, 3 linna ja 12 rajooni; Harju rajoon Jõhvi rajoon Keila rajoon Kiviõli rajoon Kohtla-Järve linn Kose rajoon Loksa rajoon Narva linn Paide rajoon Rakvere rajoon Rapla rajoon Tallinna linn Tapa rajoon Türi rajoon Väike-Maarja rajoon

Tartu oblast, 1 linn ja 13 rajooni: Antsla rajoon Elva rajoon Jõgeva rajoon Kallaste rajoon Mustvee rajoon Otepää rajoon Põltsamaa rajoon Põlva rajoon Räpina rajoon Tartu linn Tartu rajoon Valga rajoon Vastseliina rajoon Võru rajoon

1952. aastal nimetati ka Kuressaare rajoon ümber Kingissepa rajooniks.

1953

Oblastid Eesti NSV-s likvideeriti 27. aprillil 1953. aastal ning uueks haldusjaotuseks kujunes:

• 5 vabariikliku alluvusega linna:
  • Tallinn, Tartu, Pärnu, Kohtla-Järve, Narva;
• 30 rajooni:

Jõhvi rajoon, Keila rajoon, Kiviõli rajoon, Kose rajoon, Loksa rajoon,

Rakvere rajoon, Rapla rajoon, Tapa rajoon, Türi rajoon, Antsla rajoon,

Võru rajoon, Põlva rajoon, Räpina rajoon, Vastseliina rajoon, Valga rajoon,

Mustvee rajoon, Kallaste rajoon, Elva rajoon, Otepää rajoon, Viljandi rajoon,

Vändra rajoon, Kilingi-Nõmme rajoon, Kingissepa rajoon, Lihula rajoon, Orissaare rajoon,

Pärnu-Jaagupi rajoon, Suure-Jaani rajoon, Haapsalu rajoon, Hiiumaa rajoon, Harju rajoon

1957

24. jaanuar 1957. aastal likvideeriti Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi seadlusega 13 rajooni 37-st.

Likvideeriti:

Antsla rajoon, Kallaste rajoon, Kilingi-Nõmme rajoon, Kiviõli rajoon, Kose rajoon,

Mustvee rajoon, Orissaare rajoon, Otepää rajoon, Pärnu-Jaagupi rajoon,

Suure-Jaani rajoon, Tõrva rajoon, Türi rajoon, Vastseliina rajoon

Kiviõli rajoonist sai Kohtla-Järve linnapiirkonna tuumikosa, Pärnu rajoon nimetati Pärnu linnapiirkonnaks.

• Sillamäe linn muudeti vabariikliku alluvusega linnaks;
• 12. oktoobril 1957 likvideeriti Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi seadlusega Loksa ja Pärnu rajoon,.

1960

• 6 vabariikliku alluvusega linna: Tallinn, Tartu, Pärnu, Kohtla-Järve, Narva, Sillamäe;

• 24 rajooni;

1962

Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi seadlusega likvideeriti:

Abja rajoon, Väike-Maarja rajoon,

Vändra rajoon, Jõhvi rajoon,

Keila rajoon, Lihula rajoon,

Märjamaa rajoon, Põltsamaa rajoon,

Räpina rajoon, Tapa rajoon,

Elva rajoon.

Moodustati Pärnu rajoon

• 6 linna:
  • Tallinn, Tartu, Pärnu, Kohtla-Järve, Narva, Sillamäe;
• 14 rajooni;

1964

Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi seadlusega moodustatakse 15.12.1964 Kohtla-Järve rajoon

• 6 linna;
• 15 rajooni;