Tallinna Töölisteater
Tallinna Töölisteater (1941–1944 Väiketeater) oli aastatel 1926–1944 Tallinnas tegutsenud teater.
Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
Teater asutati aastal 1926. Selle ideelise ja kunstilise suuna sõnastajateks olid Priit Põldroos ja Hugo Reiman:
| „ | Töölisteater peab oma kunstilises tegevuses eitama pessimismi, passiivsust, anarhiat, skeptitsismi, staatikat, müstikat ja individualismi. Teater peab olema optimismi, aktiivsuse, revolutsioonilisuse, organisatsiooni, enese maksmapaneku, positivismi ja kollektivismi kehastuseks.[1] | “ | |||
Teatri ülesandeks oli tööliste elu ja klassivõitluse kujutamine, kuid teater polnud parteistunud. Algul telliti lavastusi Draamastuudio Teatrilt, kuid 1929. aastal sõlmiti lepingud kutseliste näitlejatega. Lavastajatena tegutsesid Priit Põldroos, Hilda Gleser (suri 1932) ja Andres Särev. Kunstiline kujundaja oli Herbert Tamm. 1930. aastal kolis teater Estonia endisesse majja Sakala tänav 6. Teatri ülalpidaja oli Tallinna Töölisteatri Ühing.
Töölisteater andis nädalas keskmiselt kaheksa etendust. Uue teatrihoone ehitamiseks omandas teater Maakri tänaval suure ehituskrundi, kuhu alustati 1939/1940. aastal uue hoone projekteerimist. Praegu kõrgub seal Radisson Blu Sky Hotel.[1]
Aastal 1941 panid Saksa okupatsioonivõimud teatrile nimeks Väiketeater. 1944. aasta sügisel sai teatrist Eesti NSV Riiklik Noorsooteater.
Lavastusi[muuda | muuda lähteteksti]
- Tuulte pöörises (1929), August Kitzberg. Lavastajad Gleser ja Põldroos. Aegunud kohti kärbiti ning mõned kirjeldatud sündmused esitati massistseenidena. Kriitika reageeris ühiskondlik-poliitiliste rõhkude esiletoomisele vastuoluliselt.
- Möirga, Hiina! (1932), Tretjakov. Lavastas Särev. Dokumentaaldraama, mille teksti täiendati päevauudistega Hiinast.
- Kosjasõit (1932), August Kitzberg. Lavastas Põldroos. Rekvisiidid olid kas olustikuliselt ehtsad või teatraalselt grotesksed ning tegevuskohti markeeriti fotoprojektsioonidega. Pani aluse sünteetilisele lavastusstiilile, st sõna, liikumine ja muusika moodustasid ühtse terviku.
- Lõhutud kruus (1932), Heinrich von Kleist. Lavastas Põldroos. Ühendas rahvaliku ja olustikulise temaatika ning mängulise ja operetliku laadi.
- Vaese mehe ututall (1932), August Mälk. Lavastaja Andres Särev. Teksti julgelt kärbitud ja pingestatud. Menu tulenes Ruts Baumani värvikast rollist.
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 "Kahe kümnendi teater – Tallinna Töölisteater". Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum. Originaali arhiivikoopia seisuga 13. november 2013. Vaadatud 5. aprillil 2013.