Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei

Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei (ESDTP) oli Eesti sotsiaaldemokraatlik partei.

Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei
Eesti erakond
Esimees
Asutamine	1907, suleti 1934
Peakorter	Tallinn
Ideoloogia	sotsiaaldemokraatia
Ametlik ajaleht	"Sotsiaaldemokraat"
Kodulehekülg

August Rei

Karl Ast

Mihkel Martna

Partei asutamine

1907. aastal eraldusid seni Venemaa Sotsiaaldemokraatlikust Tööliste Parteisse (VSDTP) kuulunud vähemlaste ehk menševike poliitilisi seisukohti toetanud eesti menševike allorganisatsioonid. 1917. aasta 31. mail moodustasid nad iseseisva Eesti Sotsiaaldemokraatliku Ühenduse. 1917. aasta oktoobris peetud Eesti Sotsiaaldemokraatliku Ühenduse I kongressil nimetati erakond ümber Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Parteiks ning võeti vastu ka VSDTP menševike poliitiline platvorm.

Erakonna juhtideks olid August Rei, Mihkel Martna, Karl Ast ja aktiivselt osalesid poliitikas Aleksander Hellat jt. Partei juhatusse kuulusid ka Johan Jans jt.

Partei areng

1919. aastal pärast enamuse saamist Asutava Kogu valimistel 1919. aastal sotsiaaldemokraatide tähtsus järk-järgult vähenes, kuid paiguti osaleti valitsustes ka hiljem ning aastatel 1928-1929 õnnestus neil ise valitsus moodustada ja riigivanemaks August Rei.

Kaks aastat pärast isesisvuse väljakuulutamist eksisteeris Eesti Vabariigis kolm sotsialistliku suunitlusega parteid ning neist juhtival kohal poliitilises elus oli ESDTP.

Peale Nõukogude Venemaalt organiseeritud eesti kommunistide riigipöördekatset 1924. aasta detsembris, liitusid 1925. aasta aprillis ESDTP ja Iseseisev Sotsialistlik Tööliste Partei (ISTP) Eesti Sotsialistlikuks Tööliste Parteiks ehk Eesti Sotsialistlikuks Töölisparteiks (ESTP).

Liitumise tulemusel kujune parteis välja vasak- ja parempoolne tiib: mille parempoolse tiiva esindajad olid - August Rei, Karl Ast-Rumor, Aleksander Oinas ja Leopold Johanson, vasakpoolse tiiva esindajad - Mihkel Martna, Aleksander Jõeäär ja Nigol Andresen.

1926. aastal toimus järjekordne partei lõhenemine, mille tulemusel lahkusid kommunistlike vaadetega liikmed ja asutasid Eesti Tööliste Partei (ETP).

ESDTP Asutavas Kogus

Asutava Kogu valimistel 1919. aastal said Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Partei saadikud Asutavas Kogus 33% saadikukohtadest,

ESDTP I Riigikogus

I Riigikogu valimistel 1920. aastal said ESDTP saadikud 17,0% häältest ning 18 kohta Riigikogus.

ESDTP II Riigikogus

II Riigikogu valimistel 1923. aastal said ESDTP saadikud 14,0% häältest ning 15 kohta Riigikogus.

ESDTP III Riigikogus

III Riigikogu valimistel 1926. aastal said ESDTP saadikud 22,9% häältest ning 24 kohta Riigikogus.

 Pikemalt artiklis August Rei valitsus, 4. detsembrist 1928 kuni 9. juulini 1929

ESDTP IV Riigikogus

IV Riigikogu valimistel 1929. aastal said ESDTP saadikud 24,0% häältest ning 25 kohta Riigikogus.

ESTP V Riigikogus

V Riigikogu valimistel 1932. aastal sai Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei 22 kohta.

Valituks osutusid Tallinnast Mihkel Martna, August Sirro, Eduard Pesur; Harjumaalt Hans Martinson; Läänemaalt Mihkel Mihkelson, Pärnumaalt Oskar Gustavson, Maksim Unt; Saaremaalt Aleksander Jõeäär, Aleksander Kärner; Järvamaalt Aleksander Oinas; Tartumaalt August Rei, Leopold Johanson, Erich Joonas, Karl Freiberg, Peeter Treiberg (astus tagasi asendas A. Mekkart); Virumaalt Nigol Andresen, Bernhard Eilman; Viljandimaalt Jaan Piiskar; Võru-, Valga-Petserimaalt Karl Ast, Jüri Voiman, Peeter Schütz, August Usai. .

Programm

Eesti Sotsialistliku Tööliste Partei eesmärk oli sotsialistlik ühiskonnakord, mis erakonna 1925. aasta (pärast ESDTP ja Iseseiseva Sotsialistliku Tööliste Partei liitumist) tegevusprogrammi järgi tähendas:

• saaduste valmistamise ja tarvitajatele kätte toimetamise abinõud on ühiskonna omanduses,
• ühiskondlik varade valmistamine on korraldatud teadliku plaani järgi,
• kõigile ühiskonna liikmetele on kindlustatud hea käekäik ja igakülgne areng,
• rahva jagunemine klassidesse on kaotatud.

Majanduse valdkonnas tahts ESDTP kehtestada järk-järgult suureneva tulu-, varandus- ja pärandusmaksu. Nad tahtsid arendada riiklikku tööstust ning maa anda harijatele pärandatavaks tarvitamiseks. Võõrandatud mõisamaade eest aga ei kavatsenud nad hüvitist maksta.

Sotsiaalvaldkonnas oli ESDTP seisukohal, et kehvematele tuleb võimaldada tasuta arstiabi. Riik peab ehitama korterid töölistele ja teistele varanduseta kodanikele, üür aga tuleb normeerida. Sotsid tahtsid kehtestada üldise riikliku kindlustuse. Hariduses aga tasuta ja kohustusliku üldhariduse kuni 16. eluaastani ning tasuta kutsehariduse.

1934. aasta 9. mail suleti ESTP Tallinna Ühing sisekaitseülema korraldusel, kuna partei 1. mai puhul väljaantud ja levitatud proklamatsioonist võis välja lugeda üleskutset kehtiva riigikorra kukutamisele.