Alan Turing

Allikas: Vikipeedia
Alan Turing
Alan Turing Crop.jpg
Alan Turing
Sünniaeg    23. juuni 1912(1912-06-23)
Sünnikoht    Maida Vale, London, Inglismaa,
Ühendkuningriik
Surnud    7. juuni 1954 (41-aastaselt)
Surmakoht    Wilmslow, Cheshire, Inglismaa,
Ühendkuningriik
Elukoht    Ühendkuningriik
Kodakondsus    Briti
Rahvus    inglane
Tegevusala    Matemaatika
Krüptoloogiline analüüs
Informaatika
Töökoht    Cambridge'i Ülikool
Riiklik Koodi- ja Šifreerimiskool (GCCS)
National Physical Laboratory
Manchesteri Ülikool
Haridus    King's College, Cambridge
Princetoni Ülikool
Tuntumad tööd    Peatumisprobleem
Enigma krüptoloogiline analüüs
Automatic Computing Engine
Turingi mustrid
Turingi masin
Turingi test
Autasud    Briti impeeriumi ordu
Kuningliku Seltsi liige
Alan Turingi raidkuju Sackville'i pargis Manchesteris

Alan Mathison Turing (23. juuni 1912 London7. juuni 1954) oli Briti matemaatik ja krüptoloog, keda loetakse üheks informaatika loojaks.

Tema poolt kirjeldatud Turingi masin on üks algoritmi mõiste mõjukamaid formaliseeringuid. Ka pärineb temalt üks Churchi teesi sõnastus.

Teise maailmasõja ajal tegeles Turing Bletchley Parkis krüptograafiaga. Muuhulgas osales ta sakslaste Enigma murdmisel. Pärast sõda projekteeris ta Londonis Rahvuslikus Füüsikalaboratooriumis ühe esimese programmeeritava elektronarvuti. Tema artikkel "Computing machinery and intelligence" oli teedrajav tehisintellekti alal.

Tollal populaarse vaidluse tõttu, kas masin võib asendada inimest, sõnastas ta Turingi testi, mille järgi saab otsustada, kas tehisintellekt suudab mõelda nii nagu inimene.

Alan Turing lõpetas elu enesetapuga, kui ta homoseksuaalsusega kaasneva turvariski tõttu kõigist salajastest projektidest taandati. Ta tappis end, süües mürgitatud õuna.

Levinud on uskumus, nagu oleks "Apple'i" logo, millel on kujutatud hammustatud õuna, inspireeritud Turingi surmast. Tegelikult oli Apple'i kõige esimesel logol kujutatud lisaks õunale ka õunapuud ja selle all Isaac Newtonit.

Alan Turing oli väljapaistev pikamaajooksja. Tema isiklik rekord maratonijooksus 2:46.03 oli ainult 11 minutit aeglasem kui 1948. aasta suveolümpiamängude võitjal.

[redigeeri] Välislingid

Personaalsed tööriistad
Nimeruumid

Variandid
Toimingud
Navigeerimiskast
Trüki või ekspordi
Tööriistad
Teistes keeltes