Alan Turing
| Alan Turing | ||
| Alan Turing | ||
| Sünniaeg | 23. juuni 1912 | |
| Sünnikoht | Maida Vale, London, Inglismaa, Ühendkuningriik |
|
| Surnud | 7. juuni 1954 (41-aastaselt) | |
| Surmakoht | Wilmslow, Cheshire, Inglismaa, Ühendkuningriik |
|
| Elukoht | Ühendkuningriik | |
| Kodakondsus | Briti | |
| Rahvus | inglane | |
| Tegevusala | Matemaatika Krüptoloogiline analüüs Informaatika |
|
| Töökoht | Cambridge'i Ülikool Riiklik Koodi- ja Šifreerimiskool (GCCS) National Physical Laboratory Manchesteri Ülikool |
|
| Haridus | King's College, Cambridge Princetoni Ülikool |
|
| Tuntumad tööd | Peatumisprobleem Enigma krüptoloogiline analüüs Automatic Computing Engine Turingi mustrid Turingi masin Turingi test |
|
| Autasud | Briti impeeriumi ordu Kuningliku Seltsi liige |
|
Alan Mathison Turing (23. juuni 1912 London – 7. juuni 1954) oli Briti matemaatik ja krüptoloog, keda loetakse üheks informaatika loojaks.
Tema poolt kirjeldatud Turingi masin on üks algoritmi mõiste mõjukamaid formaliseeringuid. Ka pärineb temalt üks Churchi teesi sõnastus.
Teise maailmasõja ajal tegeles Turing Bletchley Parkis krüptograafiaga. Muuhulgas osales ta sakslaste Enigma murdmisel. Pärast sõda projekteeris ta Londonis Rahvuslikus Füüsikalaboratooriumis ühe esimese programmeeritava elektronarvuti. Tema artikkel "Computing machinery and intelligence" oli teedrajav tehisintellekti alal.
Tollal populaarse vaidluse tõttu, kas masin võib asendada inimest, sõnastas ta Turingi testi, mille järgi saab otsustada, kas tehisintellekt suudab mõelda nii nagu inimene.
Alan Turing lõpetas elu enesetapuga, kui ta homoseksuaalsusega kaasneva turvariski tõttu kõigist salajastest projektidest taandati. Ta tappis end, süües mürgitatud õuna.
Levinud on uskumus, nagu oleks "Apple'i" logo, millel on kujutatud hammustatud õuna, inspireeritud Turingi surmast. Tegelikult oli Apple'i kõige esimesel logol kujutatud lisaks õunale ka õunapuud ja selle all Isaac Newtonit.
Alan Turing oli väljapaistev pikamaajooksja. Tema isiklik rekord maratonijooksus 2:46.03 oli ainult 11 minutit aeglasem kui 1948. aasta suveolümpiamängude võitjal.
[redigeeri] Välislingid
| Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Alan Turing |
- Turing Digital Archive
- Alan Turingi koduleht
- "Tuhanded inimesed nõuavad, et Briti valitsus vabandaks Enigma koodimurdja ees", Eesti Ekspress, 1. september 2009