Östrogeenid
 |
Selles artiklis puuduvad viited. Palun aita artiklit täiendada, lisades sobivaid viiteid. |
Östrogeenid ehk folliikulihormoonid (vanakreeka sõnadest oistros 'tugev kirg' ja genos 'sünd') on põhilised naissuguhormoonid, mis kuuluvad steroidide hulka. Östrogeenid, kui hormoonid ringlevad nii inimeste,roomajate,lindude kaudu aga ka mujal.
Östrogeenid tekivad peamiselt imetajate munasarjade (Graafi põiekeses), platsentas, vähesel määral ka munandeis, neerupealsetes ning rasvkoes.
Östrogeeniretseptoreid (nii α-,kui β) leidub eelkõige nais- ja meessuguelundite aga ka luude, veresoonte, kuseteede, neerupealiste, maksa, südame, rindade, aju, naha jm rakkudel. Need retseptorid on vastuvõtlikud nii kehas komplekteeritud östrogeenidele kui ka taimsetele ühenditele (nagu fütosteroidid- väljutatakse kehast mõne päeva jooksul) ja sünteetilistele östrogeenidele (nagu rasestumisvastased hormoonid ja sünteetilised meessuguhormoonid, väljutatakse kehast mitme kuu pärast aga osaliselt ka aastatega) aga ka keemilistele ainetele, mis muudavad östrogeeniretseptorite funktsioone ning olemust, põhjustades palju tervisele kahjulikke seisundeid ja ka vähki. Sellisteks aineteks on nn ksenoöstrogeenid (nende hulka kuuluvad ka mõned sünteetilised rasestumisvastased jt hormoonpreparaadid, väljutatakse kehast aastakümnetega).
Östrogeeniringlus tagab inimesele paljunemisvõimelisuse ja terve libiido, luurakkude optimaalse käibe, seedeelundkonna toimimise, kolesterooli ning sapiringluse, normaalse naha ja juuksed, vedelike tasakaalu ja hoiab ära östrogeenitundlike vähivormide vohamise (näiteks 80% rinnavähijuhtudest on hormoonitundlikud, st vajavad kasvuks ja paljunemiseks suurtes kogustes ringlevaid östrogeene).
