Enigma

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib šifreerimismasinast; teiste tähenduste kohta vaata lehekülge Enigma (täpsustus)

Enigma on 1928. aastal patenteeritud portatiivne masin sõnumite šifreerimiseks.

Bletchley Park, Mereväe Enigma

Algselt oli Enigma suur, üle 50 kilogrammi kaaluv kirjutusmasinaga varustatud masin kommertskasutuseks. Hiljem kujunes Enigma IV-st üks legendaarsemaid masinaid II maailmasõja ning krüptograafia ajaloos. Näiteks inglased lõid selle baasil oma Typexi, mis peale täiustusi oli isegi mõnevõrra keerukama šifreerimissüsteemiga kui Enigma. Ameeriklastel oli aga analoogne masin SIGABA, mis kasutas täiuslikumat, 15 rootoriga kolmes grupis šifreerimist, kuid mis oli kohmakas ning vähem töökindel. Enigma ajalooga on tihedalt seotud mitmed olulisemad tehnilised lahendused arvutiajaloos nagu esimene elektronarvuti Colossus ning elektromehaaniline koodimurdmise masin Bomba.

Saladused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Enigmaga seonduv oli kuni 1970. aastateni suure saladuskatte all. Kõige rohkem varjati fakti, et Enigma sõnumite dešifreerimine on reaalselt võimalik. Seoses sellega ei teatud ka elektronarvutist Colossus ning Enigmaga sarnaseid rootortüüpi masinaid kasutati mitu aastakümmet paljude riikide armeede poolt.

Enigma kodeeritud tekst suudeti liitlaste poolt Teises maailmasõjas täielikult dešifreerida pärast seda, kui 4. juunil 1944 suudeti Atlandil kätte saada Saksamaa allveelaev U-505, kust saadi vajalik dokumentatsioon ja koodiraamatud.

2002. aastal valmistas Tatjana van Vark Enigma põhimõttest ajendatuna nelja 40-positsioonilise rootoriga kodeerimismasina.[1]

Enigma variandid[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Enigma A
  • Enigma B
  • Enigma III
  • Enigma IV ehk Wehrmacht Enigma

Filmid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Enigma on kesksel kohal mitmes filmis:

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]