Enigma
 |
See artikkel räägib šifreerimismasinast; teiste tähenduste kohta vaata lehekülge Enigma (täpsustus) |
 |
Selles artiklis on õigekeele- või stiilivigu. Palun aita artiklit keeleliselt parandada. |
Enigma on 1928. aastal patenteeritud portatiivne masin sõnumite šifreerimiseks.
Algselt oli Enigma suur, üle 50 kilogrammi kaaluv kirjutusmasinat meenutav seade ning kommertskasutuses. Hiljem kujunes Enigma IV-st üks legendaarsemaid masinaid II maailmasõja ning krüptograafiaajaloos. Näiteks inglased lõid selle baasil oma Typexi, mis peale täiustusi oli isegi mõnevõrra keerukama šifreerimissüsteemiga kui Enigma. Ameeriklastel oli aga analoogne masin SIGABA, mis kasutas täiuslikumat, 15 rootoriga kolmes grupis šifreerimist, kuid mis oli kohmakas ning vähem töökindel. Enigma ajalooga on tihedalt seotud mitmed olulisemad tehnilised lahendused arvutiajaloos nagu esimene elektronarvuti Colossus ning elektromehaaniline koodimurdmise masin Bomba.
Sisukord |
Saladused [muuda]
Enigmaga seonduv oli kuni 1970. aastateni suurima saladuskatte all. Kõige rohkem varjati fakti, et Enigma sõnumite dešifreerimine on reaalselt võimalik. Seoses sellega ei teatud ka elektronarvutist Colossus ning Enigmaga sarnaseid rootortüüpi masinaid kasutati mitu aastakümmet paljude riikide armeede poolt.
Enigma kodeeritud tekst suudeti dešifreerida täielikult liitlaste poolt Teises maailmasõjas pärast seda kui 4. juunil 1944 suudeti Atlandil kätte saada Saksamaa allveelaev U-505 kust saadi vajalik dokumentatsioon ja koodiraamatud.
2002. aastal valmistas ajendatuna Enigmast Tatjana van Vark 4-a 40-e positsioonilise rootoriga kodeerimismasina [1].
Enigma variandid [muuda]
- Enigma A
- Enigma B
- Enigma III
- Enigma IV ehk Wehrmacht Enigma
Filmid [muuda]
Enigma on mitmes filmis kesksel kohal:
Välislingid [muuda]
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Enigma |
