Aaspere mõis
Aaspere mõis oli rüütlimõis Haljala kihelkonnas Virumaal. Nüüdisajal asub mõis Lääne-Viru maakonnas Haljala vallas.
Aaspere mõisa (Kattentack või Kattentaken) mainiti kirjalikes allikates esmakordselt 1511. Mõisaomanike Hastferite nimest on tulnud mõisa eestikeelne nimi.
Sisukord |
Mõisaomanikud [muuda]
1511. aastast kuulus mõis Hans Hastferile, kes sai selle Diedrich Treidenilt. Aastatel 1625-1641 kuulus mõis Berend Hastferi lesele Dorothea Asserienile ja alates 1649. aastast nende pojale Johann Hastferile (+1674), alates 1675. aastast Johann Hastferi pojale Adam Bernhard Hastferile (+1676), seejärel tema vend Wilhelm Hinrich Hastferile.
1687. aastal loovutati ja eraldati Aaspere mõisa juure kuulunud rannaküla Käsmu pant, mõisa pandipidaja maamarssal Georg Conrad von Ungern-Sternbergi poolt meeskohtunik Fabian von Öhrtenile. Mõisa pärushärra on Wilhelm Heinrich Hastfer.
1695. aastal pantis maanõunik Wilhelm Heinrich Hastfer Aaspere mõisa Tallinna kaupmehele Elias Meyerile, kui eelmise pandiomaniku Herman Cahliga eelneva üheksaks aastaks sõlmitud (1686–1695) pandilepingu pärijale. 1700. aastal pantis maanõunik Wilhelm Heinrich von Hastfer Aaspere mõisa Tallinna bürgermeister Thomas von zur Mühlenile.
1729. aastal ostis Arend Dietrich von der Pahlen Wilhelm Hinrich von Hastferilt Aaspere pärusmõisa.
1740. aastal pantis Kihlevere mõisnik Hans von Rosen, parun Arend Dietrich von der Pahlenile 30 aastaks, poole Käsmu rannas asunud ja Kihlevere mõisale kuulunud, kuid maanõunik von Roseni poolt oobrist Hastferile päruseks müüdud ja seniajani Hulja mõisal kasutuses olnud Käsmu rannakülast, hinnaga 1 000 rubla.
1760. aastast oli Arend Dietrich von der Pahleni (+1753) pärija tema lesk Magdalena Elisabeth von der Pahlen (sünd Derfelden), kes müüs Aaspere mõisa ja terve Käsmu rannaküla oma poja Gustav Friedrich von der Pahleni nõusolekul maanõunik Georg Johann von Stackelbergile hinnaga 30 000 rubla.
Georg (Jürgen) Johann von Stackelbergi surma järel oli mõisaomanikud tema pärijad ja seejärel tema poeg Berend Gustav von Stackelberg. 1785 müüs Berend Georg von Stackelberg mõisa riiginõunik Georg Friedrich von Veltenile koos Käsmu rannakülaga, hinnaks 60 000 rubla.
Georg Friedrich von Velteni omanduses oli mõis aastail 1785–1798 ning seejärel 1798. aastal Georg Friedrich von Velten pantis mõisa Friedrich Adolph von Dellingshausenile 80 aastaks, ning Dellingshausenite järglaste kätte jäi mõis riigistamiseni 1919. aastal.
1840. aastal päris maanõunik, vabahärra Friedrich Adolph von Dellingshauseni ja tema abikaasa Karoline Elisabeth von Dellingshausenilt (sünd Krusenstiern) surma järel Aaspere mõisa nende poeg Johann Eduard von Dellingshausen, kellele kinnistati peale Aaspere ka Loobu, Sauste, Hõbeda, Hulja, Undla, Essu, Räsna ja Vatku mõisad koos Käsmu rannakülaga, Liiguste külaga.
1856. aastal päris vabahärra, kindralleitnant Johann Eduard von Dellingshausenilt, tema poeg kaardiväelipnik Nikolai von Dellingshausen Aaspere mõisa, Käsmu ja Liiguste külad, Sauste mõisa koos Sibi külaga, Läsna ja Loobu mõisad, Hõbeda koos Viitna ja Vatkuga ning majad Tallinnas.
1895. aastal kinkis parun Nikolai von Dellingshausen Aaspere, Sauste mõisad ja mõisamaatüki Kavastu-Kermo Haljala kihelkonnas, oma pojale Eduard von Dellingshausenile[1], kes oli ka Eestimaa rüütelkonna viimane peamees ja mõisa viimane omanik.
Mõisale kuulus 2582,7 hektarit mõisamaad, 53 lahutatud üksust 1859,4 hektariga, 2 kõrvalmõisat, 3 küla ja üks villa.
1919. aastal mõis riigistati.
1920. aastatel asutati mõisa lastekodu, mis asus seal kuni 1977. aastani. 1966. aastal mõisa peahoone põles, kuid taastati. 1970. aastatel ehitati mõisahoone külge kolmekorruseline koolihoone. 2000. aastal sai mõisa omanikuks Vello Sillam.
Arhitektuur [muuda]
Mõisa varaklassitsistlik kahekorruseline peahoone valmis 1770.–80. aastatel. Dellingshausenid lisasid ampiirstiilis portikuse ja eenduvad tiivad, mis mõlemas otsas pikendasid maja. Hoonet kaunistab fassaadi keskosas paiknev suursugune kuue dooria sambaga portaal. Portaalil on suur astmikviil, väiksemad astmikviilud kroonivad külgrisaliite. Tagafassaadi keskosa kaunistab nelja dooria sambaga kolmnurkfrontooniga portikus. Peahoone esist hoovi ümbritsevad ait, tall-tõllakuur, valitsejamaja ja tööliste maja, kuid neid on ümber ehitatud.
Aaspere mõisale kuulusid Kärmu, Aru, Toikvere ja Annenhofi karjamõis ning Käsmu mõis (suvemõis).
Vaata ka [muuda]
Viited [muuda]
Välislingid [muuda]
- Aaspere mõis kultuurimälestiste riiklikus registris
- Aaspere mõis kultuurimälestiste riiklikus registris
Kirik: Haljala
Mõisad: Aari mõis | Aaspere mõis | Annikvere mõis | Essu mõis | Idavere mõis | Kandle mõis | Karula mõis | Kavastu mõis | Kärmu mõis | Käsmu mõis | Loobu mõis | Metsiku mõis | Sagadi mõis | Sauste mõis | Selja mõis | Tammispea mõis | Tatruse mõis | Vanamõisa mõis | Varangu | Veltsi mõis | Vihula mõis
