Mihai I

Allikas: Vikipeedia
Mihai I

Mihai I (sündinud 26. oktoobril 1921) on Rumeenia endine kuningas, kes valitses aastatel 19271930 ja 19401947.

Mihai on kuningas Carol II poeg. Ta sai esimest korda kuningaks pärast oma vanaisa Ferdinandi surma, sest Ferdinand keeldus oma priiskavalt ja lodevalt elavat poega Carolit troonile lubamast. Ent 1930. aastal teostas Carol riigipöörde, kukutas oma poja ning haaras võimu enda kätte. Kuid aastal 1940 kaotas Rumeenia Ungarile Transilvaania ning Bulgaariale lõunapoolseid alasid, lisaks veel Nõukogude Liidule Moldova ja Põhja-Bukoviina. Seetõttu muutus Caroli valitsus äärmiselt ebapopulaarseks ning too pidi trooni taas pojale loovutama. Nüüd asus Mihai ametlikult juba iseseisvalt valitsema, kuid tegeliku võimu sai endale Saksa-meelne diktaator Ion Antonescu.

1944. aastal otsustas Mihai Rumeenia Saksa-meelse režiimi kukutada, sest oli selge, et sõda kaotatakse. Ta vangistas Antonescu ning kuulutas Saksamaale sõja. Saksamaal moodustatud Horia Sima rahvuslik valitsus ütles oma üleskutses sel puhul: Kuningas Michael tõotab rahu. Tõeliselt ei tähenda see rahu muud kui Rumeenia okupeerimist Nõukogude armee poolt ja seega Rumeenia bolševiseerimist ning rumeenia rahva orjastamist ja hävitamist. See on alatu vale, et inglased ja ameeriklased olevat taganud Rumeenia iseseisvuse, sest tegelikult on nad meie maa ammugi Stalinile lubanud. ... Juba praegu seisab kuninga Michaeli jaoks lennuk valmis, et teda õigel ajal välismaale viia[1]. Kommunistlikus riigis polnud kuningale mõistagi kohta ning 1947. aastal sunniti Mihai troonist loobuma. Ta asus elama Suurbritanniasse ning hiljem Šveitsi. Peagi teatas ta, et tema loobumine troonist oli sunnitud, ning kasutas kuninga tiitlit eksiilis edasi.

Aastal 1992 aastal külastas ta 44 aasta järel taas oma kodumaad, kuid sai juba samal aastal taas sissesõidukeelu, sest toonast valitsust hirmutas kuninga suur populaarsus ning kardeti monarhia taastamist. Aastal 1997 Mihai kodakondsus taastati ning sellest ajast alates elab ta vaheldumisi Šveitsis ja Rumeenias.

Monarhia taastamist ta enam ei taotle, seda enam, et tal pole ühtegi poega, mistõttu pärimisõigus läheks pärat tema surma Hohenzollern-Sigmaringeni dünastia teisele harule. 30. detsembril 2007, troonist loobumise 60. aastapäeval, kirjutas Mihai alla Rumeenia kuningliku perekonna alusreeglitele, millega ta määras troonipärijaks printsess Margareta ning annetas talle Rumeenia kroonprintsessi ning Rumeenia krooni hooldaja tiitli. Ühtlasi palus ta Rumeenia parlamenti monarhia võimaliku taastamise korral loobuda Saali õigust järgivast troonijärglusest.

Mihai I on ainus enne Teist maailmasõda valitsenud siiani elusolev endine riigipea.

Ta abiellus Rumeenia kuninganna Annega ja neil sündis 5 tütart:

Eelnev:
Ferdinand
Rumeenia kuningas
19271930
Järgnev:
Carol II
Eelnev:
Carol II
Rumeenia kuningas
19401947
Järgnev:
Monarhia kaotati
  1. Reetmine Rumeenias. Eesti Sõna, 25. august 1944, nr. 197, lk. 1.