Camille Saint-Saëns

Allikas: Vikipeedia
Camille Saint-Saëns

Charles Camille Saint-Saëns [ʃaʁl kamij sɛ̃sɑ̃s] (9. oktoober 1835 Pariis16. detsember 1921 Alžiir) oli prantsuse helilooja, pianist, orelimängija, koorijuht ja muusikakriitik. Ta on eelkõige tuntud oma instrumentaalansamblile kirjutatud tsükliga "Loomade karneval"samuti oma teostega "Danse Macabre", "Samson ja Delilah", "Klaverikontsert Nr. 2", "Tšellokontsert Nr. 1" ja "Sümfoonia Nr. 3 (Oreli Sümfoonia)".

Varajased eluaastad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Saint-Saëns sündis Pariisis 9. oktoobril 1835. Tema isa oli valitsusametnik, kes suri 3 kuud pärast poja sündi. Teda kasvatasid tema ema Clémence ja tema tädi Charlotte Masson, kes hakkasid talle klaverit õpetama, kui ta oli 2-aastane. Sel ajal avastati ka, et Saint-Saënsil oli juba noorest peast absoluutne kuulmine. Peaaegu kohe hakkas ta ka ise komponeerima. Tema esimene säilinud helitöö on kirjutatud kolmeaastaselt 22. märtsil 1839. Kolmeaastaselt õppis ta lugema ja kirjutama, seitsmeaastaselt rääkis ladina keeles. Ta esines amtlikult esimest korda viieaastaselt, kui ta mängis kontserdil klaverisaadet Beethoveni "Viiuli Sonaadile". Umbes samal ajal hakkas ta põhjalikult analüüsima "Don Giovanni" partituuri. 1842. alustas ta klaveriõpinguid Camille-Marie Stamaty, Friedrich Kalkbrenneri õpilase, käe all. Oma esimese avaliku soolokontserdi andis Saint-Saëns 10-aastaselt. Kuuldus temast kui imelapsest levis kiiresti, sealhulgas Ameerikasse, kus tema imetegusid mainiti Bostoni ajalehe artiklis. Ta võis mälu järgi esitada ükskõik millise Ludwig van Beethoveni 32 klaverisonaadist.

Varateismelisena asus ta Pariisi konservatooriumi orelit ja kompositsiooni õppima koos Fromental Halévyga, ent mainekat stipendiumi Prix de Rome ei saanud ta ei 1852. ega 1864. aastal. Sellele vaatamata võitis ta mitmeid eripreemiaid ja tänu oma kasvavale mainele tutvus ka Ferenc Lisztiga. Kuueteistaastasena kirjutas helilooja oma esimese sümfoonia; tema teine sümfoonia, mis publitseeriti kui "Sümfoonia nr 1 Es-duur" kanti ette 1853. aastal, põhjustades paljude kriitikute ja heliloojate hämmastust. Hector Berlioz, kes sai samuti üheks Saint-Saënsi lähedaseks sõbraks, ütles tuntuks saanud lause: "Ta teab kõike, kuid tal puudub kogenematus."

Keskmised eluaastad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Aastatel 18581877 oli Saint-Saëns Pariisis Madeleine'i kiriku orelimängija. Tema iganädalased improvisatsioonid orelil meelitasid teda kuulama hulga rahvast ja ajendasid Ferenc Liszti nimetama teda maailma suurimaks orelikunstnikuks. Samas kirikus peeti ka tema matusetalitus. Sellel ajal valmis ka tema teos "Danse Macabre". Aastatel 1861 kuni 1865 asus ta klaveri eriala professori ametikohale École Niedermeyeris, kus õpetas klassikalise muusika nagu Bach ja Mozart kõrval ka kaasaegset muusikat nagu Liszt, Gounod, Berlioz ja Wagner. Tema kõige edukamad õpilased olid Andre Messager ja Gabriel Fauré, neist viimane oli Saint-Saënsi lemmikõpilane ja kellest hiljem sai ka ta kõige lähedasem sõber.

Suurem osa tema teoseid on loodud klassitsistlikus ja romantistlikus stiilis. Ta on loonud ühtekokku 12 ooperit, 3 sümfoonilist poeemi 5 klaveri-, 3 viiuli- ja 2 tšellokontserti, kantaate nii viiulile kui ka orkestrile.

1875 abiellus Saint-Saëns Marie-Laure Truffot'ga. Nad said kaks last André ja Jean-François, kes 1878 kahenädalase vahega surid. 1881 jättis Saint-Saëns oma naise maha. Nad ei lahutanud, kuid elasid edaspidi täiesti eraldi.