Camille Saint-Saëns

Allikas: Vikipeedia
Camille Saint-Saëns

Charles Camille Saint-Saëns [ʃaʁl kamij sɛ̃sɑ̃s] (9. oktoober 1835 Pariis16. detsember 1921 Alžiir) oli prantsuse helilooja, pianist, organist, koorijuht ja muusikakriitik. Ta on eelkõige tuntud oma instrumentaalansamblile kirjutatud tsükliga "Loomade karneval" ning teostega "Danse Macabre", "Samson ja Delilah", samuti 2. klaverikontserdiga, 1. tšellokontserdiga ja 3. sümfooniaga (orelisümfoonia).

Lapsepõlv[muuda | muuda lähteteksti]

Saint-Saënsi isa oli valitsusametnik, kes suri kolm kuud pärast poja sündi. Poega kasvatasid tema ema Clémence ja tädi Charlotte Masson, kes hakkasid talle klaverit õpetama, kui ta oli kaheaastane. Sel ajal avastati ka, et Saint-Saënsil on absoluutne kuulmine. Peaaegu kohe hakkas ta ka ise komponeerima. Tema esimene säilinud helitöö on kirjutatud kolmeaastaselt 22. märtsil 1839. Kolmeaastaselt õppis ta lugema ja kirjutama, seitsmeaastaselt rääkis ladina keeles. Ta esines ametlikult esimest korda viieaastaselt, kui ta mängis kontserdil klaverisaadet Beethoveni "Viiulisonaadile". Umbes samal ajal hakkas ta põhjalikult analüüsima "Don Giovanni" partituuri. 1842. aastal alustas ta klaveriõpinguid Camille-Marie Stamaty, Friedrich Kalkbrenneri õpilase, käe all. Oma esimese avaliku soolokontserdi andis Saint-Saëns kümneaastaselt. Kuuldus temast kui imelapsest levis kiiresti, sealhulgas Ameerikasse, kus tema imetegusid mainiti Bostoni ajalehe artiklis. Ta võis mälu järgi esitada ükskõik millise Ludwig van Beethoveni 32 klaverisonaadist.

Varateismelisena asus ta Pariisi konservatooriumi orelit ja kompositsiooni õppima koos Fromental Halévyga, ent mainekat stipendiumi Prix de Rome ei saanud ta ei 1852. ega 1864. aastal. Sellele vaatamata võitis ta mitmeid eripreemiaid ja tänu oma kasvavale mainele tutvus ka Ferenc Lisztiga. 16-aastaselt kirjutas helilooja oma esimese sümfoonia; tema teine sümfoonia, "Sümfoonia nr 1 Es-duur", kanti ette 1853. aastal, põhjustades paljude kriitikute ja heliloojate hämmastust. Hector Berlioz, kellest sai üks Saint-Saënsi lähedasi sõpru, ütles tuntuks saanud lause: "Ta teab kõike, kuid tal puudub kogenematus."

Keskmised eluaastad[muuda | muuda lähteteksti]

Aastatel 18581877 oli Saint-Saëns Pariisis Madeleine'i kiriku organist. Tema iganädalased improvisatsioonid orelil meelitasid teda kuulama hulga rahvast ja ajendasid Ferenc Liszti nimetama teda maailma suurimaks orelikunstnikuks. Samas kirikus peeti ka tema matusetalitus. Sellel ajal valmis ka tema teos "Danse Macabre". Aastatel 1861–1865 oli ta klaveri eriala professor École Niedermeyeris, kus õpetas klassikalise muusika nagu Bach ja Mozart kõrval ka kaasaegset muusikat nagu Liszt, Gounod, Berlioz ja Wagner. Tema kõige edukamad õpilased olid Andre Messager ja Gabriel Fauré, neist viimane oli Saint-Saënsi lemmikõpilane, kellest hiljem sai ka ta kõige lähedasem sõber.

Suurem osa tema teoseid on loodud klassitsistlikus ja romantistlikus stiilis. Ta on loonud kokku 12 ooperit, 3 sümfoonilist poeemi 5 klaveri-, 3 viiuli- ja 2 tšellokontserti, kantaate nii viiulile kui ka orkestrile.

1875 abiellus Saint-Saëns Marie-Laure Truffot'ga. Neil oli kaks last, André ja Jean-François, kes 1878. aastal kahenädalase vahega surid. 1881 jättis Saint-Saëns oma abikaasa maha. Nad ei lahutanud abielu, kuid elasid edaspidi lahus.