Betty Friedan

Allikas: Vikipeedia
Betty Friedan

Betty Friedan (4. veebruar 1921 Illinoisi osariik, Peoria4. veebruar 2006 Washington) oli ameerika feminist, ühiskondlik aktivist ja kirjanik.

Friedan sündis Illinoisi osariigis Bettye Naomi Goldsteinina ning lõpetas 1942 kiitusega Massachusettsi juhtiva Smithi naistekolledži, kus ta toimetas ülikoolilehte. Seejärel õppis ta aasta aega Californias Berkeley ülikoolis ning asus siis tööle ajakirjanikuna. 1947. aastal abiellus ta Carl Friedaniga, kellega ta sai kolm last.

Tema peateos "Naiselikkuse müstika" ("The Feminine Mystique", 1963) kasvas välja artiklist, mille ta kirjutas uuringust oma kaastudengite seas Smithi kolledžis ning mis tegeles naiste kängitsemisega vaid kodusesse sfääri. Kuigi raamat ilmus enne kui naisaktivistid alustasid laiaulatuslikku valgustustegevust, ei ole ajakirjanduslik kangelanna, keda ta kirjeldab, teinud läbi olulisi muutusi. See ei tähenda, et töötavatest naistest ei kirjutataks, ent keskmises naisteajakirjas kujutatakse töötamist mitte kutsumuse, vaid rahateenimisvahendi või lüngatäitjana kõrgkooli või kolledži lõpetamise ja abiellumise vahel. Raamatust sai bestseller ja see innustas ameerika feministlikku liikumist.

Friedan asutas ka Riikliku Naisteorganisatsiooni koos Pauli Murrayga, kes oli esimene neegrinaisest episkopaalne preester. Friedan oli organisatsiooni esimene president aastatel 19661970.

Ta aitas ka asutada NARALi (National Association for the Repeal of Abortion Laws – riiklik abordiseaduste tühistamise assotsiatsioon).

Tema teiste raamatute seas olid näiteks "The Second Stage" ("Teine staadium"), "It Changed My Life: Writings on the Women's Movement" ("See muutis mu elu: kirjutisi naisliikumisest") ja "The Fountain of Age" ("Vanuse allikas").

Friedan suri oma 85. sünnipäeval südamepuudulikkusse.

Tsitaadid[muuda | redigeeri lähteteksti]

"Traditsioonilises patriarhaalses ühiskonnas välja arendatud ja traditsiooniliste väärtuste keskel tekkinud naise elustsenaarium ei ole emantsipatsioonivõitluse mõjul muutunud üleöö. Kuigi tänapäeva tehnoloogiline ühiskond pakub rohkem võimalusi, on säilinud alistuva ja sõnakuuleliku õnnelikust koduperenaisest kangelanna mudel." (Friedan 1963).

"Ameerika naise maailm on koondunud tema enda keha ja ilu, meeste võlumise, laste kandmise ning mehe, laste ja kodu eest füüsiliselt hoolitsemise ja nende teenimise ümber." (Friedan 1963: 31).

"Betty jaoks oli feminism üks humanismi aspekte," ütles tema nõbu Emily Bazelon Reutersile.