Vikipeedia:Üldine arutelu/Arhiiv 23

Lisa lingid
Allikas: Vikipeedia
Eelnev
Arhiiv 22 		Üldise arutelu
Arhiiv 23
27. august 2012 		Järgnev
Arhiiv 24

SOPA

Lükkasin SOPA ja PIPA teemadel väikese teate üle. Praegu oleks hea aeg neid artikleid tõsiselt arendada. Ivo 17. jaanuar 2012, kell 16:28 (EET)

URAA

Jälgimiseks: http://commons.wikimedia.org/wiki/Commons:Deletion_requests/All_files_copyrighted_in_the_US_under_the_URAA – mis osas ja kui palju see meid mõjutab?--Morel 20. jaanuar 2012, kell 00:32 (EET)

Vaatasin selle nimekirja üle ja paistab, et meid see eriti mõjutada ei tohiks. Enamus pilte on sellised, mida meil kindlasti ei kasutata. Kokku mõjutab see vist ainult kahte fotot (Juan María Bordaberry ja Eduardo Acevedo Díaz). Ivo 20. jaanuar 2012, kell 01:55 (EET)

Minu arusaamist mööda puudutab see üldjoontes Eestis avaldatud teoseid, mille autoriõiguse kehtivus lõpeb Eestis 1. jaanuaril aastatel 2017–2048. Ühendriikides kehtib nende teoste autoriõigus 95 aastat pärast avaldamist ehk mõnel juhul kauem kui Eestis. (Seni õiguspäraselt üles laaditud lõpenud autoriõiguse kehtivusega pilte ei tohiks see puudutada, sest 1. jaanuaril 1996 kehtis autoriõigus Eestis 50 aastat pärast autori surma või anonüümse/kollektiivse teose avaldamist.) Kui autoriõigus kehtib veel Ühendriikides, kuigi Eestis enam ei kehti, siis teos Commonsisse laadimiseks ei sobi, võimalik, et eestikeelsesse Vikipeediasse laadimiseks sobib. Üsna lihtsas keeles on sellest juttu siin. Pikne 30. juuli 2012, kell 21:39 (EEST)

Pooleli artiklid

Äkki oleks parema ülevaate saamiseks võimalik tekitada ka olukorra, kus pooleli malliga artiklid läheksid ka automaatselt loendisse? Analoogselt toimetamist ja vormindamist vajavate artiklitega. Mina kasutan viimasel ajal neid loendeid toimetamistöö tegemisel, sest mõttetu on luua pidevalt uusi artikleid kui vana materjal on massiliselt korrastamata. Lihtsalt mõte. -- Toomas 29. jaanuar 2012, kell 12:31 (EET)

Pead silmas seda kategooriat? Sisuvälise kategooriana on ta lugejate eest peidetud. (Kõik toimetamiskategoorad võiks olla peidetud.) Peidetud kategooriaid näed redigeerimisakna allosas või kui teed eelistuste all valiku "Näita peidetud kategooriaid". 88.196.241.249 29. jaanuar 2012, kell 14:16 (EET)
Jah, ma ei tea, miks ma seda ei suutnud leida. Mul on need peidetud kategooriad otsingusse kaasatud, aga mingipärast sellest olen suutnud üle vaadata. Aitäh osutamast, see on abiks. Pidasingi kummaliseks, miks selle toimetamismalliga kategooriat ei kaasnenud, aga nüüd näen, et olin lihtsalt hooletu. -- Toomas 29. jaanuar 2012, kell 14:27 (EET)

Kultuurimälestised Vikipeediasse 2012

Eelmisel aastal korraldasime eduka fotovõistluse Kultuurimälestised Vikipeediasse ja saime juurde suure hulga pilte Eestimaa muinsuskaitseobjektidest. Sama tehti veel 17 Euroopa riigis koondnime all Wiki Loves Monuments. Sel aastal võtavad osa ka riigid mujalt maailmast. Kas saame meie siis nendest kehvemad olla? Eestis on kindlasti veel mälestisi, millest pole ühtegi vaba pilti Vikipeediasse panemiseks või saaks teha parema või põneva nurga alt vaatava foto. Seega kutsun nii eelmise aasta vabatahtlikke kui kõiki teisi vikipediste appi seda võistlust korraldama. Igaüks saab midagi teha. Kui sulle meeldib näiteks plaane välja mõelda või programmijuppe nikerdada, e-kirju saata, joonistada, inimestele infot jagada, sponsoreid otsida, auhindu välja mõelda, fotonõuandeid jagada, oma sõpradega koos fotoretkele minna jne... mõtle ise, mida sa oskad ja mis sulle meeldib ja leiame sulle rakenduse. Ka lihtsalt oma mõtete ja arvamuse jagamine võib palju aidata, ei pea üldse suurt vastutust enda peale võtma. Mina tundsin küll eelmise aasta võistlust koos teistega korraldades, et saame millegi suure ja toredaga hakkama. Kui tahad ka nii tunda, siis anna oma huvist nädala jooksul teada. Tegutsema me veel nii vara ei hakka, aga see tuleb küll ära teatada, et Eesti sel aastal osa võtab. Võtab ju, eks? Adeliine 6. veebruar 2012, kell 09:30 (EET)

Selle yleskutse võiks me Facebooki ka riputada. Ja miks mitte blogisse. --Oop 6. veebruar 2012, kell 09:59 (EET)

Mõttekriips ja sidekriips artikli pealkirjas ja otsisõnad

Sai kirjutatud artikkel pealkirjaga "Eesti-Soome kirjandussuhted", mida saab jätkatud. Artikli pealkiri on mõttekriipsuga (Eesti–Soome), mitte aga sidekriipsuga. Eesti keeles peab eesti grammatika järgi olema sellistel juhtudel mõttekriips, mitte sidekriips. See aga vist mõjutab otsingut. Teistel artiklitel, kus on sees Eesti-Soome, on reeglitevastaselt sidekriips. Nähtavasti sellepärast, kui valida Eesti-Soome kirjandussuhted s i d e kriipsuga, siis EI ilmu mõ t t e k riipsuga artikkel "Eesti–Soome kirjandusssuhted" nähtavale. Mida peaks tegema? Oleks hea, kui keegi saaks seda asja kontrollida ja seaks selle asja korda, nii nagu siin on hea tava. Ja paneks vastavasse kohta ka õpetuse. Tänu. --Kaisulahti 8. veebruar 2012, kell 13:35 (EET) LISAN IGAKS JUHUKS KÕNEALUSE ARTIKLI LINGI http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti%E2%80%93Soome_kirjandusssuhted --Kaisulahti 8. veebruar 2012, kell 13:40 (EET)

Siin on siiski kohane sidekriips, vt http://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?p=2&p1=11&id=81 – punkt 8 --Morel 8. veebruar 2012, kell 13:49 (EET)

Hüva. Valikuid leidub. Jäägu sidekriips. Tänu. Artikkel on pealirjastatud aga mõttekriipsuga ja otsisõnade peale nähatavale ei ilmu. MIDA TEHA? Kas ümbersuunamine? Ei oska neid asju. OLEKS TARVIS ABI. Või peaks artikli kustutama ja uuesti üles laadima? Selliseid asju saab vist teha administraator? --Kaisulahti 8. veebruar 2012, kell 14:41 (EET)

WikiWomenCamp, Argentina, May 2012

I am using Google Translator. I do not speak Estonian. I am helping to organise a conference for women involved with Wikimedia Foundation projects. (http://meta.wikimedia.org/wiki/WikiWomenCamp ) If possible, would like a woman from Estonia to attend. It will be an opportunity to gain leadership skills, and to interact with women from other countries who are trying to help improve Wikimedia in their own countries. In preparation for this conference, we are trying to benchmark the participation rates of women on Wikimedia projects, the places women participate and content related to women from specific countries. We have created a page about Estonia at http://meta.wikimedia.org/wiki/WikiWomenCamp/FAQ/Perspectives/Estonia. It would be fantastic if people from Estonia could help improve this page, or create a version that is written in Estonian. Thank you for your help and patience.--22Kartika 9. veebruar 2012, kell 16:54 (EET)

Ma kasutan Google Translator. Ma ei oska eesti keelt. Ma aidates korraldada konverentsi naiste seotud Wikimedia Foundation projektid. (http://meta.wikimedia.org/wiki/WikiWomenCamp) Kui võimalik, tahaks naine, Eesti osaleda. See on võimalus saada juhtimisoskusi ja suhelda naised teistest riikidest, kes üritavad parandada Wikimedia oma kodumaal. Ettevalmistamisel sellel konverentsil, püüame võrrelda osalemise määr naiste Wikimedia projektide kohtades osalevad naised ja sisu on seotud naiste konkreetsete riikidega. Oleme loonud lehekülje kohta Eestis http://meta.wikimedia.org/wiki/WikiWomenCamp/FAQ/Perspectives/Estonia. Oleks fantastiline, kui inimesed Eestist võiks aidata parandada seda lehekülge või luua versioon, mis on kirjutatud eesti keeles. Täname abi ja kannatlikkust.--22Kartika 9. veebruar 2012, kell 16:54 (EET)

Kuni 18. märtsini on võimalik taodelda osalemisstipendimit. [1] --WikedKentaur (arutelu) 8. märts 2012, kell 16:18 (EET)

Verstapost

Täna u 12.30 täitus eestikeelses Vikipeedias 3 miljonit redaktsiooni. Ivo 11. veebruar 2012, kell 18:02 (EET)

Vene vikis Eesti nädal

13. – 19. veebruar on vene vikis Eesti nädal ru:Проект:Тематическая неделя европейских регионов/Эстонская неделя. --Mona 12. veebruar 2012, kell 14:00 (EET)

Lähme siis appi. Aga sellega seoses on tähelepanuväärne, kui paljudel vene vikisse kavandatud artiklitel puudub eesti vaste. Pyyaks needki ära teha? --Oop 12. veebruar 2012, kell 15:08 (EET)
Эй, ухнем! Eestikeelses vist taolistest nädalatest tolku poleks, kirjutajaid on liiga vähe? Või siiski?--Morel 12. veebruar 2012, kell 16:01 (EET)

Kaks aastat tagasi Läti nädalal kirjutati 63 uut artiklit ru:Википедия:Проект:Тематическая неделя европейских регионов/Латвия. Selle tulemuse võiks vähemalt lüüa :) Mona 12. veebruar 2012, kell 16:15 (EET)

Me võiks mitte nädalaid, vaid kuid proovida. Või tegelikult, kui aus olla, me võiks korraldada mõnel konkreetsel teemal väikesi vikimaratone: koguneda väikese kambaga kellegi elutuppa või mõnda ylikooliruumi ning teha mõne tunni jagu kontsentreeritud tööd, olgu või nelja-viiekesi. Äkki kraabiks MTY taskupõhjast natuke tee-ja-kypsiseraha ka. --Oop 12. veebruar 2012, kell 16:29 (EET)

Kaastöö loendur ja loodud artiklid

Kaastöö loenduri ja loodud artiklite lingid Eri:Kaastöö allääres ei töötanud, sest neid toolserveris pidava kasutaja konto aegus. Teine kasutaja võttis koodi üle, lingid on nüüd vastavalt tema kasutajanimele. Muutsin kaastöö lehe jaluses ära. Muu kõik sama. Adeliine 14. veebruar 2012, kell 16:46 (EET)

Michael Patrick Kaltenhauser

Привет из русской и латышской Википерии коллеги! Сразу извиняюсь, что пишу не на эстонском.
У меня к вам есть одна просьба - перевести на эстонский статью о футболисте ru:Кальтенхаузер, Михаэль. В прошлом сезоне он играл в составе JK Sillamäe Kalev, а в этом - будет в рядах JK Tammeka [2].
У меня у самого в планах написать о нём в латышской Википедии (с en.wiki статья была удалена, а de.wiki его пока не интересует). Так что буду очень признателен, если кто-то откликнется! С уважением, Dark Eagle 14. veebruar 2012, kell 21:57 (EET)

Robotite kasutamine

1.Kas robotite kasutamine selleks, et esile tuua mingi asutuse töövili muutumatul kujul, on ikka autoriõigustega kooskõlas? Mismoodi on Krattboti kasutamiseda (andmemaas ISIK jt vastavad.) 2.Kas boti kasutamine on kooskõlas botist hoidumise poliitikaga? Palju kasutavad botist hoidumiseks vastavaid programme. --Biblikas 15. veebruar 2012, kell 10:49 (EET)

1. Sõltub sellest, mis kujul seda tehakse. Kui kysimus on selles, et genereerida kellegi olemasoleva andmebaasi kirjetele linke Vikipeediast, siis see ei tähenda autoriõigusega kaitstud andmebaasi kopeerimist. Kui kopeeritakse teksti või pilte, on see autoriõiguse rikkumine ja ka Vikipeedias keelatud. 2. Kelle poliitikaga ja mis programme? Kui keegi ei taha, et tema veebilehti botid kylastaks, paneb ta root directory'sse robotikeelu ja asi tahe. Aga see on puhtalt tema enda rõõm. Kui ma kuulutan välja oma isikliku "botist hoidumise poliitika", siis see mõjutab mu enda tegevust ja ei kedagi muud. Või on jutt mingist Vikipeedia poliitikast, millest ma veel kuulnud ei ole? --Oop 15. veebruar 2012, kell 23:23 (EET)
Pidades silmas Euroopa inimõiguste kohtunik Julia Laffranque'i kaunis kategoorilist väidet – "juriidika on valdkond, kus on keeruline asju põhjendada ja kommenteerida nii selgelt, et tavainimesed sellest täpselt aru saaksid" (delfi, 5.11.2009), ning lisaks sellele veel asjaolu, et pole mul õnnestunud tudeerida õigusteadust, siis võib-olla et ei peakski sõna võtma, aga minu mäletamist mööda, ei tohi andmebaase, erinevalt trükistest, ka mitte isiklikuks otstarbeks kopeerida (vt nt AõS § 18 lg 2 p 3 ja Karmen Linask, "Autoriõigus raamatukogus: mida on kasulik teada"). See vist tähendab seda, et ilma loata ei tohi vist isegi linke artiklitesse panna. Sellegipoolest, enne suure töö tagasipööramist, tasuks asjaosalistel see nõusolek ühes seda saatvate vabandustega hankida. --kanakukk 19. veebruar 2012, kell 23:09 (EET).
Ei tahaks hästi uskuda, et linkide lisamine andmebaasikirjetele on sama mis andmebaasi kopeerimine. Aga juriidiliselt on muidugi kõiksugu perverssused võimalikud, nii et tasuks kontrollida. --Oop 20. veebruar 2012, kell 12:49 (EET)
Muuseas, siin võiks asjasse puutuda AõS § 19 lg 1 ja 2, ehkki linkimise juriidiline staatus on praegu segane. --Oop 20. veebruar 2012, kell 12:54 (EET)
Linkide lisamine andmebaasile ei ole selle kopeerimine. See on lubatud.--WooteleF 20. veebruar 2012, kell 17:37 (EET)
Küsimusest robotitest hoidumise eesmärgi kohta ei saanud aru, palun täpsustada. Samas märgin siinkohal ära, et minu meelest ei ole robotite kasutamine korduvate rutiinsete tegevuste läbiviimiseks küll ebasoosingus. Ammuilma tuleks kategooriate loomine sünniaastate, teenetemärkide ning biograafiate jt loendite koostamine anda üle robotitele. --kanakukk 19. veebruar 2012, kell 23:09 (EET).

Loendid on vaheetapiks linkide lisamisel artiklitesse. Kui mõni loend ei sobi, siis kustutatagu. --WikedKentaur 20. veebruar 2012, kell 17:31 (EET)

Ehk annad lingi mõnele sellisele loendile.--WooteleF 20. veebruar 2012, kell 17:37 (EET)

Vikipeedia:Vikiprojekt Biograafiad/EEVA ja Vikipeedia:Vikiprojekt Biograafiad/ISIK. --WikedKentaur 20. veebruar 2012, kell 18:03 (EET)

Mina ei näe neis rikkumist, sest kasutatud on vaid osa andmebaasidest leitavat infot.--WooteleF 20. veebruar 2012, kell 18:18 (EET)
Tõepoolest, andmebaasist yhe või paari parameetri alusel tehtud päringu salvestamine ei ole autoriõiguste rikkumine. See on andmebaasi kasutamine vastavalt AõS § 25-1: "Andmebaasi või selle koopia õiguspärasel kasutajal on õigus ilma autori nõusolekuta ja täiendavat autoritasu maksmata teostada kõiki tegusid, mis on vajalikud juurdepääsuks andmebaasi sisule ja selle sisu tavapäraseks kasutamiseks." --Oop 20. veebruar 2012, kell 18:35 (EET)
Üks Saksamaa entsüklopeedia ei lubanud oma märksõnastikku saksa vikipeedias avaldada. Andres 21. veebruar 2012, kell 05:29 (EET)
Eks kohalikud seadused ja nende tõlgendused on erinevad. --Oop 21. veebruar 2012, kell 08:34 (EET)

Natuke teemaväline, aga mis robotitesse puutub, siis kas oleks potentsiaali sellel, kui teha mingi lehekülg "soovitud robotitööd" (umbes nagu soovitud artiklid ja pildid)? Mõte see, et kui mul on mingi töö, mida saaks robot teha, aga mul endal robotit pole ja ei oska teha, siis keegi teine, kellel on robot, saaks selle töö ära teha. Näiteks mingid masskategoriseerimised jne. Kuidas robotiomanikud sellesse suhtuksid? See lehekülg ei tohiks muidugi "seisma jääda" nagu soovitud artiklid, et kui kellelgi tuju tuleb, siis teeb. Neid robotitöid oleks üldiselt üsna kiiresti mõistlik siis ära teha. Adeliine 21. veebruar 2012, kell 13:39 (EET)

Paljusid massmuudatusi saaks ka ilma mingite robotiteta ära teha, kui oleks lubatud kasutada erilehekülge replace text. Aga seda vististi keskusest lubada ei taheta. -- Ahsoous 21. veebruar 2012, kell 16:59 (EET)
Inglise Vikipeediast peaks ka teoreetiliselt abi saama paluda, seal on see leht Wikipedia:Bot requests. Pelmeen10 22. veebruar 2012, kell 14:12 (EET)

Tähelepanuväärsuse kriteeriumid

Nagu järjekordselt selgus, on meil vaja tähelepanuväärsuse kriteeriumeid. Loomulikult ei saa need olla lõplikud ja vaieldamatud, kuna alati esineb piiripealseid juhtumeid, ent me saame siiski mingid reeglid paika panna, et iga jauram ei saaks reeglite puudumisele apelleerida. ("Ja küsimus on ka selles, et kuidas nad saavad öölda et see ja see allikas ei ole usaldusväärne tähelepanuvöörtuslik? See on nii individuaalne küsimus! /---/ Viki on mailma entsüklopeedia ja iga väike looma tüüp peab seal sees olla, ainult nii ta saab olla täielik, seega ma ei usu et see on korrektne et meid ilma põhjuseta eemaldatakse.") Tegin sellise visandi: Kasutaja:Oop/Ettevõtete tähelepanuväärsuse reeglite visand. Muditagu. --Oop 15. veebruar 2012, kell 23:23 (EET)

Väärtajakirjandusest

Minu meelest võiks ajalehele Postimees autoriõiguste rikkumise osas kõvahäälse märkuse teha (juhtida nende tähelepanu AõS § 12 punktidele 1, 2 jne). Kui on ikka pandud litsents, et foto autori nimi tuleb kirja panna, siis ei ole minu meelest siin küll ruumi kaksipidi arvamiseks. Näiteks illustreeris täna postimees.ee artiklit "ERR: hauaplaatide leid lükkab Kuressaare kiriku remondi tähtaja edasi" Ivo tehtud pilt. Mina Ivo eest rääkida ei tea, aga minu tehtud piltide puhul olgu küll autori nimi/pseudonüüm kirjas. --kanakukk 17. veebruar 2012, kell 10:29 (EET).

Pildi kirjelduslehel olev sõna should küll ei kohusta mainima -- Ahsoous 17. veebruar 2012, kell 14:50 (EET)
Kui litsents on cc-by-sa, siis peab tingimata omistama ju? Adeliine 17. veebruar 2012, kell 15:10 (EET)
omistatud ju on, seda küll tuleb ju nii teha nagu autor tahab, aga mida ta tahab? Muidugi seal on veel topeltlitsents (GFDL) ka ja klausel, et kasutaja valib välja selle mida ta ise soovib... nüüd mida õieti ka Postimees soovib me ei tea, aga äkki nad andsid sellega oma teksti ise ka GFDL-i alla ;) -- Ahsoous 17. veebruar 2012, kell 15:21 (EET)
Aga mul on selline mulje jäänud, et see cc-by-sa ütlebki, et tuleb minimaalselt autori nimi öelda. Enamik üleslaadijaid ei pane ju mingeid oma tingimusi kirja, litsents peaks nagu kõik ära ütlema. Kui Postimees annab teksti GFDL-i alla, peaks see artikli juures märgitud olema ja tegelikult GFDL nõuab, et litsentsi tekst oleks ka juures :P (või vähemalt link). Adeliine 17. veebruar 2012, kell 15:30 (EET)
Autori nime ei pea mainima, kui autor pole sellest selgelt märku andnud.--WooteleF 18. veebruar 2012, kell 12:00 (EET)
Kus selline asi kirjas on? Litsentsitingimustes on kirjas "Need õigused on teil järgmistel tingimustel: Autorile viitamine — Te peate viitama teose autorile samal kujul, nagu seda on teinud autor või litsentsiandja (kajastades kasutatud teose autori nime, kui see on teosel näidatud, teose nimetust, avaldamisallikat jms)". Ma saan sellest nii aru, et kui commonsis on pildi juures minu (kasutaja)nimi, siis vastavalt selle tingimusele tuleb nimi ka mujal pildi juurde panna. Ja iga pildi juures on selle üleslaadija nimi olemas. Seega tuleb vastavalt litsentsitingimusele nimi nimetada ja pole vaja seda eraldi juurde kirjutada. Millest mina aru ei saa või millest teie aru ei saa? Adeliine 20. veebruar 2012, kell 19:34 (EET)
Jajah, võiks kära teha küll. Ma veidi aega tagasi nägin enda tehtud pilti facebookis Tartu piltide albumis, mingi raam oli ümber pandud dorpat.ru kirjaga. Iseenesest tore, levitada ja muuta võib ju ikka, aga autori nime ega päritolu kirjas polnud. Dorpat.ru lehelt ma ka ei leidnud seda infot. Kirjutasin siis lehe haldajale (õigemini google translate kirjutas vene keeles) ja mingid märked said kusagile juurde. Kui ikka ise ei torgi, siis nad ei oskagi üldse litsentsitingimusi vaadata. Ja mitte ainult piltidega. Vaata seda (ma muidugi ei tea, kas kõik saavad sellele ligi). Adeliine 17. veebruar 2012, kell 14:01 (EET)
Kas te suudate veel sarnaseid juhtumeid leida? Ajakirjandus, poliitikute ja erakondade kodulehed... mis iganes suured ja tähtsad, kes Wikipediat kasutavad, kuid ei viita. Ma kirjutaks sellest yhe loo, mis sobiks praeguse autorikaitsepaanika taustal meediasse nagu rusikas silmaauku. Lihtsalt näitena sellest, et kui juba praeguste elementaarsete põhiõigustega ei suudeta normaalselt ymber käia, ega siis karistuste karmistamine kah ei aita. --Oop 17. veebruar 2012, kell 18:22 (EET)
Kas enne ajakirjanduse sarjamise kallale asumist ei peaks korda tegema Vikipeedia enda viitamata lehti või mahakirjutusi?--Morel 17. veebruar 2012, kell 18:30 (EET)
Neid ei ole väga palju, me võiks need paari väikese vikitalguga korda teha. (Ettepanekuid koha ja aja asjus?) Aga yldiselt on probleem laiem. Ma ei usu, et yhelgi poliitikul, keda hiljuti piltide virutamisega seoses nöögiti, oli midagi väga kurja kavas. Inimesed lihtsalt ei mõtle sellistele asjadele. Autoriõiguse ideoloogia ja inimeste hoiakute vahel on lõhe; rangelt võttes on Postimees pannud toime autorsuse varguse, mis on karistatav reaalse vanglakaristusega, ent vaevalt usub keegi, et PM toimetaja peaks nyyd vangi minema. Aina laiemast kriminaliseerimisest ACTA laadis ei ole sellises olukorras abi. --Oop 17. veebruar 2012, kell 19:19 (EET)
Olen näinud korduvalt kui on mainitud allikana wikipediat, kuid tavaliselt on need olnud suht vabade tingimustega pildid, kus autor ei nõua enda äramainimist.--WooteleF 18. veebruar 2012, kell 12:00 (EET)

Võib-olla tuleks teha eestindatud piltide kasutusjuhised commons:Commons:Reusing content outside Wikimedia eeskujul. --WikedKentaur 20. veebruar 2012, kell 17:34 (EET)

Internetist leitud pildi kasutamine

Tere! Lugesin küll piltide kasutamise, viitamise ja vrmistamise kohta, kuid segaseks jäi nendega seotud autoriõigused. Kui ma kasutan enda pilti, siis on loogiline, et autoriõigused kuuluvad mulle, kuid kui ma kasutan internetist leitud pilti, siis kas piisab sellest, kui ma märgin ära fotograafi/pildi omaniku või on sellest vähe? Mis saab siis, kui ma pildi autorit ei tea, nt pärineb kuskilt välismaa leheküljelt - kas neid tohibki üldse kasutada? Tänud kõigile aitajatele!

Põhimõtteliselt on lugu lihtne. Kasutada tohib kolme liiki pilte: 1) need, mis on avaldatud vaba litsentsiga (näiteks need, mis on Wikimedia Commonsis); 2) need, mida on seadusega lubatud vabalt kasutada (nt need, mille autor on vähemalt 70 aastat surnud; Eestis avalikus ruumis asuvate kunstiteoste fotosid lubab autoriõiguse seadus tarvitada mitteärilisel otstarbel, sestap tohib neid pruukida eestikeelses Vikipeedias, kuid mitte teistes vikides, kus on rangemad reeglid); 3) need, mille vabalt avaldamiseks on autorilt saadud otsene kirjalik luba (soovitavalt e-kirjaga, mis on saadetud edasi Wikipedia OTRS-systeemi - kysi selle kohta WooteleFi käest). Kõik muu, kahju kyll, on keelatud. Sealhulgas internetist (või ka tänavalt, liftist või raamatust) leitud pildid. --Oop 21. veebruar 2012, kell 20:11 (EET)

väärismetallindus

missugustes seadmetes täpsemalt kasutatakse väärismetalli(traadid,osad jms)ja mis väärismetalliga konkreetselt-teatud seadmes tegu.

Tere Veikko68!, kas sa pead silmas Väärismetalltoodete seaduse alla käivat sisaldust või mingit tegevust?, allakirjutamiseks kasuta ~~~~ suwa 23. veebruar 2012, kell 11:26 (EET)

Eesti Vabariigi aastapäev

Artikkel Eesti Vabariigi aastapäev tuleb täna Google'is logo peal klikkides esimesena välja. Täiendatagu-parandatagu, seal on toimetamismärge.--Morel 24. veebruar 2012, kell 00:36 (EET)

Pika Hermanni lipuheiskamisest pole ühtegi vaba pilti? --WikedKentaur 24. veebruar 2012, kell 09:38 (EET)

Tähtpäevad ja juubelid

Meil on mitmeid kordi juhtunud, et üldise arutelu alla ilmub postitus: "täna on isiku X X juubel/suurmaaastapäev või Y tähtpäev, eestikeelne artikkel vajab tugevat toimetamist, aga google kaudu tuleb metsik liiklus". Viimane juhtum oli Vabariigi aastapäev. Äkki oleks mõistlik koostada nimekiri (luua nt Vikiprojekt:Tähtpäevad vms) kus oleks aastate ja kuude kaupa kirjas tähtsamad riigipühad, tähtpäevad ja oluliste isikute juubelid/ümmargusemad surmaastapäevad, mille puhul võib oodata ajutiselt suurt huvi kasvu. Lühidalt: üritaks õige probleeme ette näha/ennetada?--Kyng 25. veebruar 2012, kell 13:06 (EET)

Ma ei ole kuigi kindel, et siinses keskkonnas on kuigipalju neid kaastöölisi, kes hiromantikaga tegelevad, mistõttu on vast mõistlikum hoopis Google enda käest küsida, mida nad esilehele panna kavatsevad. Tähtpäevi oskaksin vast veel nimetada, aga läbi aegade tähelepanuväärseid inimesi loendama hakata... mulle tundub, et ei ole mõtet oma aega niisugusesse tegevusse panustada. --kanakukk 25. veebruar 2012, kell 14:10 (EET).
Noh, 100. sünni- ja surmaastapäevad võiks nt olla, ja teised väga ümmargused. Nagu Luts oli.--Morel 25. veebruar 2012, kell 14:15 (EET)
Ja Ristikivi tuleb. --Oop 25. veebruar 2012, kell 14:19 (EET)
Google mainimine on lihtsalt osa näitest, ei olnud mõeldud keskse teemana. Jätsin ka täpsustamata, et tuntud isikute all mõtlesin eelkõige tuntud eestlasi ja tuntuse all üldtuntust. Oskar Lutsu teab ikka enamus eestlasi ja lõpmata palju nii tuntud eestlasi nüüd ka ei ole. Ristikivi on jälle päris hea näide. Riiklike tähtpäevi meil ka hordide kaupa ei ole: Riiklikud pühad ja lipupäevad. Esialgu võikski keskenduda kõige-kõigematele: näiteks Eerik Kumari oli veel 5 minutit tagasi minu jaoks tundmatu nimi (mis ei tähenda, et tema artiklit ei võiks 100. juubeli puhul üles vuntsida, väga hea algatus Monalt :) ) aga Vikipeedia:Eesti_100#Inimesed ja Vikipeedia:Eesti_200#Inimesed nimekirjadest näiteks tundmatuid nimesid ei leia. Selliste inimeste juubelitel võidakse tõenäoliselt korraldada konverentse ja ilmuda artiklid suuremates päevalehtedes, mis omakorda toob kaasa suurema huvi nende inimeste kohta internetist infot otsida.--Kyng 25. veebruar 2012, kell 15:13 (EET)
Jah, sellepärast saigi kõigest liivakast tehtud. Kas emakeelepäeva artikkel on siis järgmine, mis hoogtööna pikemaks saab :) --Mona 25. veebruar 2012, kell 16:49 (EET)

Tegin [3] algust. Eerik Kumaril tuleb näiteks 100. sünniaastapäev. --Mona 25. veebruar 2012, kell 14:48 (EET)

8. aprill Sonja_Henie 100, jne 1912 saab osa infot, nt 10. juuni – maadleja Martin Klein tõi Stockholmi olümpiamängudelt Eestisse esimese olümpiamedali suwa 25. veebruar 2012, kell 16:21 (EET)
Esimene suurem pauk tuleb ylehomme: Juri Lotman 90. Tagumine aeg kõpitseda. Muuseas, praeguse nimistu kõige uhkem juubel on Caligula 2000. synniaastapäev. Loodetavasti tulevad Roomas suured pidustused. --Oop 26. veebruar 2012, kell 20:25 (EET)

Vikipeedia suvepäevad 2012

Praegusel yldkoosolekul tehtud ettepanekud on siin: Kasutaja:Oop/Suvepäevad 2012. Palume arutlema. --Oop 25. veebruar 2012, kell 17:27 (EET)

mitut vikipedisti on vaja lambipirni pessa keeramiseks?

Ühte, kes loob artikli elektripirn alustuse. Teist, kes lisab artiklile toimetamismärke. Kolmandat, kes laiendab artiklit. Neljandat, kes lisab märkuse, et artiklis pole viidatud kasutatud allikatele. Viiendat, kes kahtleb elektripirni tähelepanuväärsuses. Kuuendat, kes lisab artiklile kustutamismärke. Seitsmendat, kes tõestab, et elektripirn on tähelepanuväärne ning eemaldab kustutamismärke. Kaheksandat, kes lisab viited kasutatud allikatele. Üheksandat, kes lisab pildi elektripirnist. Kümnendat, kes seab kahtluse alla pildi kasutusõigused, kuna selgus, et pildistatud pirni disain on autoriõigustega kaitstud. Üheteistkümnendat, kes lisab uue pildi, pirnist, mille disain pole kaitstud. Kahetestkümnendat, kes artikli ära toimetab. Ning kolmeteistkümnendat, kes veendununa, et elektripirni mõiste on juba piisavalt lahti seletatud, võtab elektripirni kui sellise ning keerab ta pessa. --WikedKentaur 25. veebruar 2012, kell 23:08 (EET)

:) Ivo 25. veebruar 2012, kell 23:10 (EET)
Aga kas Sa ta loendisse kandsid? Ja kes kategooriatega tegeleb?--Morel 25. veebruar 2012, kell 23:10 (EET)
Noh, tegelikult on meil tegemist ikkagi hõõglambi, mitte elektripirniga, eksole... :D Adeliine 25. veebruar 2012, kell 23:55 (EET)
Tegelikult pole mingit vajadust siin hõõglambist rääkida, sest nii E27 kui ka E14 standardpesadesse võib keerata igasuguseid pirne (LED etc), millel pole hõõglambiga midagi pistmist. Andrus Laansalu 11. juuli 2012

Siis on vaja mind, kes teisaldab artikli nime hõõglamp alla, ja Suwat, kes lisab keelelingi inglise vikipeediasse, ja LucasBoti, kes lisab ülejäänud keelelingid, ja Andrest, kes ütleb, et hõõglamp on defineeritud valesti, ja Eppu, kes lisab märkuse, et kogu artikkel on kopipeist Miksikesest, ja OhPuud, kes kõrvaldab kogu kopipeisti (ega suurt midagi järele ei jää), ja anonüümset koolilast, kes kirjutab, et hõõglamp on pede, ja Ahsooust, kes selle vandalismi tagasi keerab ja koolilapse blokeerib, ja Adeliinet, kes kategoriseerib, ja Echoechot, kes lisab täpsustusmärkuse artiklile "Hõõglamp (film)", ja ArthurBoti, kes lisab märkuse, et maoori keeles on "hõõglamp" eeskujulik artikkel, ja Vanemat Taod, kes kirjutab peatüki "Hööglamp budismis", ja Iifarit, kes lisab lingi Commonsisse, ja Saareprintsi, kes lisab omatehtud pildi, ja Avjoskat, kes Saareprintsi pildilt kopiraidi märgi maha kratsib, ja Oranži Tõru, kes sõnas "režiim" s-tähe ž-ga asendab, ja Oopi, kes võtab välja ja kustutab Saareprintsi pildi, sest Saareprints on kopiraidi märgi eemaldamise pärast hirmsat kära teinud, ja Lohusalu, kes lisab artikli "Hõõglamp" Nõmme portaali artiklite hulka (Nõmmel, teate, kasutavad kõik hõõglampi), ja anonüümset kasutajat, kes lisab välislingi "Kõige odavamad hõõglambid Eestis", ja Wootelet, kes välislingi välja võtab, ja CommonsDelinkerit, kes võtab välja Commonsist kustutatud pildi, ja Läti vandaali, kes asendab artikli tekstiga "You all suck and I will kill you all", ja Morelit, kes selle tagasi keerab, ja Ivot, kes esitab selle artikli hea artikli kandidaadiks. Taivo (arutelu) 1. märts 2012, kell 22:35 (EET)

Kõik te unustate ära, et seoses Euroopa Liidu otsustega on see asi ümber kvalifitseeritud kütteseadmeks. Aga kuna Vikipeedia on avalik ettevõte, siis selle pirni keeramisega ei tohi tegeleda vikipedist, vaid tuleb kutsuda elektrik. Ja kuna tõenäoliselt lamp asub kõrgemal kui 4 meetrit, tuleb ehitada tellingud. -- Ahsoous (arutelu) 1. märts 2012, kell 22:46 (EET)
Ja tellingud vajavad ehitusluba, mida on internetis pagana raske saada, kuna puudub vastav ametkond. Õnneks on meil olemas MTY, mille põhikirja tehakse poole aasta jooksul vastav muudatus (tegevusvaldkondadesse lisatakse elektritööd) ja kui yldkoosolek on muudatuse heas kiitnud ning järgmise poolaasta jooksul juhatus selle äriregistrisse tassinud, kutsub vikipedist Oop MTY juhatuse liikme Oobi (ei ole sugulased, lihtsalt nimekaim), kes laob lauale toolidest torni, turnib seal otsas ja keerab pika mahlaka vandumise saatel pirni sinna, kuhu vaja. --Oop (arutelu) 2. märts 2012, kell 00:23 (EET)
Selle viimase tegevuse peale aga ilmub varsti kiri Selles artiklis on vaidlustatud väiteid. Artikli sisu võib olla väär. ja viidatakse (1Mo 1:3) -- Ahsoous (arutelu) 2. märts 2012, kell 03:32 (EET)

Võtsin endale vabaduse teha siukest trikki. Adeliine (arutelu) 2. märts 2012, kell 00:12 (EET)

Keelenurk

Meenutused, mida võiks silme ees hoida ja artiklite parandamisel arvestada (täiendage!):

mhmh, oma kapsaaias lillele või metsas puule võin sina/tema öelda, kuid mitte avalikus kirjatükis, kui ma just eriliselt ei tah nt rõhutada, et kivi on elus jne. suwa 1. märts 2012, kell 21:30 (EET)
See on valearusaam, et sõna ta juures tuleb alati eeldada, et objekt on elus. Arusaadavus ei tohi muidugi kannatada, aga see oht tuleneb pigem asesõnadega liialdamisest. Kui samas pole asjasse segatud mõni elusoled ja ta-d kasutatakse rõhutus asendis varem mainitule osutamiseks (nagu EKSSis öeldud), siis ei näe ma põhjust selle sõna tekstist väljarookimiseks. Nii nagu järgmistes näitelausetes: Kirundo on linn /.../. Ta hõlmab suurema osa Kirundo künkast. Mida heledam andesiit, seda enam sisaldab ta ränidioksiidi. Tauksi pindala on umbes 2,5 km²; ta on Eestis suuruselt 19. saar. 193.40.10.181 1. märts 2012, kell 22:18 (EET)
Nõus. Mõnes kohas ei sobi "see" kuidagi. --Epp 1. märts 2012, kell 22:24 (EET)
Mina kuulun selle-toetajate leeri. Minu jaoks sobiks toodud näidetes igal pool pigem see. Samas olen tähele pannud, et ta kasutamine on järjest rohkem levinud. Nt TEA entsüklopeedias mu meelest süstemaatiliselt.--Morel (arutelu) 1. märts 2012, kell 22:53 (EET)
Samad sõnad. Ma ei näe mingit tarvidust kasutada neis näidetes just nimelt ta'd. Aga yldiselt kipub meil tihtipeale lihtsalt liiga palju asesõnu olema. --Oop (arutelu) 2. märts 2012, kell 00:25 (EET)
Mina kasutan ta'd edasi, kui nii tundub sobivam. Ma arvan, et me ei saa kirjaoskajatele inimestele mingit stiili peale suruda, sest siis nad jätavad kirjutamise järele. Ja kirjaoskamatud ei hakka niikuinii kunagi õigesti kirjutama. --Epp 2. märts 2012, kell 00:31 (EET)
  • Mind häirivad nt sellised laused: "voodis lamades hakkas äratuskell helisema". --Epp 2. märts 2012, kell 00:31 (EET)

Why I'm here

Please help: replace this red text with a translation of the English message below. Thank you!
@MonmouthpediA announces the Charles Rolls Challenge

This is the first multilingual Wikipedia collaboration to create a wiki-town. All Wikipedians can take part, in any Wikipedia language. The challenge was announced on the 1 March (Prizegiving webstreamed on 21st April).
Sign up now!
"Can you imagine a Wiki Project that involves 1,000 QRpedia codes and free WiFi?"

You are very welcome Victuallers (arutelu) 1. märts 2012, kell 12:11 (EET)

Neutraalsest vaatepunktist

Juhend:Õppekäik (Pea meeles) alajaotuses "Neutraalne vaatepunkt" kirjutatakse järgmist: Vikipeedia artiklite sisu peab olema kirjutatud neutraalsest vaatepunktist. See tähendab, et tuleb kajastada kõiki erinevaid seisukohti vaadeldava teema suhtes (seda muidugi autoriteetsetele allikmaterjalidele tuginedes). Lugejale tuleb anda võimalikult mitmekülgne ja erapooletu teemakäsitlus, püüdmata teda hinnanguid kallutada. Vikipeedia ei ole üksikute huvigruppide vaadete propageerimise koht. Artiklid võivad sisaldada arvamusi, kuid need peavad olema viidatud ja esitatud kui arvamused, mitte faktid.

  • millised allikmaterjalid on autoriteetsed (kas on olemas mingi loend või kriteeriumid, mis aitaks selgust luua)? mida peetakse silmas "üksikute huvigruppide" all?
  • kuidas eristada arvamusi faktidest (ehk igiammune küsimus: mis on absoluutse tõe kriteerium)?

--kanakukk (arutelu) 2. märts 2012, kell 18:33 (EET).

Vaevalt saab neid asju täpselt määratleda. Juhinduda tuleb tervest mõistusest, parimast äranägemisest ja teadmistest ning lahkarvamuste korral diskuteerida. "Üksikud huvigrupid" on võib-olla liiga kitsas, aga on olemas näiteks abordi põhimõttelised vastased ja abordiõiguse pooldajad. Kummalgi on oma argumendid ja seisukohad. Artikkel abordist ei tohiks esitada ühe leeri arvamusi kui tõde. Eristada tuleb väärtustest lähtuvaid hinnanguid ja väiteid selle kohta, kuidas asjad on. Näiteks see, et õigus abordile on hea või halb, on "arvamus". See, milliseid tagajärgi abort teadusuurimuste järgi kaasa toob, on "fakt". Andres (arutelu) 3. märts 2012, kell 08:36 (EET)
Kusjuures yks oluline aspekt on, et mitte kõik vaatenurgad ei pea saama võrdselt tähelepanu. Et popmytoloogias on levinud väide, nagu kuu koosneks juustust, võib ju olla ära mainitud ("Kuu kultuuriloos" vms), ent oleks ilmselt liiast anda sellele vaatenurgale sama palju tekstimahtu kui arvamusele, et kuu koosneb kivimeist. Proportsioonid peaks yldjoontes vastama seisukohtade proportsioonidele usaldusväärsetes sõltumatutes allikates. (Ning, seda reeglit ei mõelnud välja mina, sellest kirjutas juba aastate eest Jimmy Wales.) --Oop (arutelu) 3. märts 2012, kell 13:21 (EET)

Ümbersuunamised

Inimesed, palun tehke alati kõigilt nimekujudelt ja sünonüümidelt ümbersuunamised. Ja kui nimi sisaldab tähti, mida klaviatuuril pole, siis ka selliselt variandilt, mida saab klaviatuurilt sisestada. --Epp 3. märts 2012, kell 11:23 (EET)

Peaks täpsustama, et klaviatuurina mõistetakse eesti tähestiku ja paigutusega Windowsi operatsioonisüsteemiga arvuti klaviatuuri ning tähtedest arvestatakse ainult eesti tähestiku tähti. Tegelikult saab igalt selliselt klaviatuurilt sisestada ka muid tähti, näiteks č, à, ò, é jne. Linuxite klaviatuuridelt võib saada sisestada igasuguseid märke sõltuvalt distributsioonist ja versioonist.Valju (arutelu) 6. märts 2012, kell 15:34 (EET)
Ümbersuunamise peaks tegema ka jutumärkide ning mõtte- ja sidekriipsude puhul. Valju (arutelu) 6. märts 2012, kell 15:52 (EET)
kriipsudest ja muudest märkidest niipalju, et tegelikult ei soovitata artiklinimedes mõningaid märke üleüldse kasutada, sest nende tõttu võivad leheküljed otsesel pealkirja sisestamisel olla üleüldse kättesaamatud, nii et ümbersuunamised on igaljuhul vajalikud. -- Ahsoous (arutelu) 6. märts 2012, kell 16:25 (EET)
Milliseid märke ei soovitata kasutada?
Kindlasti ei saa kasutada märke # < > [ ] | { } (proovi näiteks C# ja vaata kuhu jõuad) probleeme võib tekitada kasvõi näiteks ampersand (sellel on eri tähendus URI-des), siis ei ole soovitatav kasvõi ´ (akuut), neid on teisigi (inglisvikist kui otsida leiad kindlasti põhjalikku infot -- Ahsoous (arutelu) 6. märts 2012, kell 17:26 (EET)
Üks asi seoses ümbersuunamistega on see, et pahatihti tundub, et omab mõtet ka nende kategoriseerimine. -- Ahsoous (arutelu) 6. märts 2012, kell 16:22 (EET)

Kas diakriitikutega pealkirjadelt ümbersuunamiste tegemine ei võiks olla roboti töö? Kui anda vastavad diakriitikud ja kriipsud ette, mille puhul on vajalik ümbersuunamine? Vikipeedias on ju sellised ümbersuunamised tavalised (vikisõnastikus on need keelatud, vähemasti inglise omas). Kas keegi teab, kas mõnes vikipeedias on selline robot? --Morel (arutelu) 14. märts 2012, kell 10:42 (EET)

Fantoomparandused

Jälgimisloend näitab minu parandustena sellist asja: (erin | ajal) . . P Flamenko‎; 00:31 . . (-471)‎ . . ‎Rita (arutelu | kaastöö)‎, aga ma ei ole seda teinud (ega ka tehtuga nõus). Kas keegi oskab kommenteerida? --Rita (arutelu) 6. märts 2012, kell 01:13 (EET)

Huvitav. Keegi kasutas arvutit, kuhu olid jäänud sisselogituna? Sinust erinevalt ei oska see keegi siis aga käänata sõna vastuolu. Lõhnab tegelikult mingi tehnilise rikke järele, mis salvestas sinu pähe kas kodanik MeisterTõlkija muudatused või - mis on usutavam - mingi varasema versiooni. Brauseriprobleem? Vajutasid kogemata öösel unisena mingit brauseri klahvikombinatsiooni, mille peale brauser otsustas ajaloos paar ekraanitäit tagasi kedrata ja siis salvestada? --Oop (arutelu) 6. märts 2012, kell 01:55 (EET)
Aitäh. Ma ei oskagi midagi arvata, ma ei ole siin veel nii proff, et üldse täpselt aru saada, mis toimus. Vast saab korda kokkuvõttes. --Rita (arutelu) 6. märts 2012, kell 02:12 (EET)
Ega mul ka midagi niisugust juhtunud ole. Ehk oskab mõni IT-teadlikum inime kommenteerida. --Oop (arutelu) 6. märts 2012, kell 10:54 (EET)
Ilmselt tahtsid teha seda muudatust, aga redigeersid vana redaktsiooni ja ühtlasi läksid kolme eelneva muudatusega tehtud parandused kaotsi. 193.40.10.180 6. märts 2012, kell 15:08 (EET)
Võimalik. Ma üldse ei teadnud, et selline asi saab juhtuda, st et on võimalik redigeerida vanu redaktsioone. Arvasin, et muuta saab ainult kõige viimast versiooni tekstist. Nii võib ju päris väikse näpuveaga päris suure segaduse korraldada :).

Katsun edaspidi hoolikam olla.--Rita (arutelu) 6. märts 2012, kell 15:21 (EET)

Puhvri suurus

Keelelinkideta lehekülgi näitab puhvris ainult 5000. Niimoodi ei ole sellest tähestiku lõpuosas (praeguse seisuga pärast E-tähte) eriti kasu. Kas oleks võimalik kuidagi ka edasi vaadata?--Morel (arutelu) 10. märts 2012, kell 03:14 (EET)

Vaevalt küll. Ja tegelt isegi palju näeb (inglisvikis näed ainult tuhandet). Asi selles, et suure andmebaasi mahu juures (nii) selle (ja ka paljude muude) tabeli(te) genereerimine võtab palju aega ja siis piirdutakse selle hulgaga. -- Ahsoous (arutelu) 10. märts 2012, kell 04:49 (EET)
Selle leheküljega saab kategooriate kaupa keelelinkide olemasolu kontrollida. Parem oleks muidugi, kui oskaks ise selliseid päringuid teha ja saaks alamkategooriad ka kaasata. 90.190.114.172 10. märts 2012, kell 06:59 (EET)
Jah, ma leidsin ka selle tööriista. Kirjutasin ka selle autorile, et kas oleks võimalik/mõeldav selle edasiarendamine. Näiteks kas oleks võimalik näidata ainult teatud algustäh(ted)ega artikleid.--Morel (arutelu) 10. märts 2012, kell 14:18 (EET)

Eestilaane New Yorkissa

Tere! En osaa viroa, joten kirjoitan englanniksi ja suomeksi. Voitte lukea sen, jonka ymmärrätte paremmin ja vastata kummalla tahansa kielellä. I don't speak Estonian so I write in English and Finnish. You can read the one that is easier to read and answer in both languages. Kuulin Virossa käydessäni kappaleen, jossa laulettiin ”Eestilaane New Yorkissa”. Kappale on käännös Stingin kappaleesta ”Englishman in New York”. Mikä on tämän kappaleen viron kielisen version nimi ja esittäjä? I heard song ”Eestilaane New Yorkissa” when I visited Estonia. The song is translated from Sting's song ”Englisman in New York”. What is name and presenter of this song's Estonian version? Aku506 (arutelu) 10. märts 2012, kell 22:13 (EET)

eestlane & NY
suwa 6. juuni 2012, kell 09:55 (EEST)

Kasutajaks registreerumine

Puutusin kokku ootamatu probleemiga. Käisin muusikakeskkoolis Vikipeediast ja talgutest rääkimas, ja inimesed ei saanud ennast Vikipeedia kasutajaks registreerida. Veateade ütles, et samalt ip-aadressilt saab ööpäevas registreerida ainult kuus kasutajat. Kas tõesti on selline piirang? Ja kas see on tõesti otstarbekas? --Epp 12. märts 2012, kell 15:42 (EET)

Selline piirang tõesti esineb ja juba pikka aega. Otstarbekuse kohta ei oska ma küll hinnangut anda. Ivo (arutelu) 12. märts 2012, kell 17:53 (EET)
Aa, siis on selge. Ma lihtsalt imestasin, et see kuskil kuidagi juba varem jutuks pole tulnud. --Epp 12. märts 2012, kell 18:06 (EET)
Kui sa oled sisselogitud ja lähed lehele Eri:Sisselogimine, saad oma kasutaja alt teistele kasutajaid teha nii palju kui tahad. Adeliine 12. märts 2012, kell 18:28 (EET)
Hehe, selle peale ma ei tulnudki, tõepoolest. --Epp 12. märts 2012, kell 18:35 (EET)

About Buddhism & Australia

I am just sitting behind the computer with my Estonian friend and he has translated the discussion for me. It appear you have named the International Buddhist Conference as a "meeting". Well it most definatly is not true. The conference was attended by world leading Buddhist and Academics from over 34 countries and it is an annually planned event, involving internationally recognized universities and Buddhist institutions. More than that, the conference is organized by Estonians and Estonian Wikipedia should most definetly broadcast such an event. For example see what some world leading newspapers have written- http://mingkok.buddhistdoor.com/en/news/d/24337.

The person who doubts the value of the conference must be really uneducated brute.

Also, the conference is meeting too. Please read http://en.wikipedia.org/wiki/Meeting.
In this sense, the term meeting covers a lecture (one presentation), seminar (typically several presentations, small audience, one day), conference (mid-size, one or more days), congress (large, several days), exhibition or trade show (with manned stands being visited by passers-by), workshop (smaller, with active participants), training course, team-building session and kick-off event.
Well it doesn't help when the author of the article has already named one person a "debile" and this anonymous comment calls any doubters "uneducated brutes". I don't see any references to "leading newspapers". If such references exist, they should be added to the article.--Morel (arutelu) 13. märts 2012, kell 18:51 (EET)
Kus meil sellest yritusest yldse juttu on? Siin pole ainsatki linki. --Oop (arutelu) 13. märts 2012, kell 21:31 (EET)
Buddhism & Australia oli. Kyng kustutas selle ära.--Morel (arutelu) 13. märts 2012, kell 21:52 (EET)
Just to clarify some policies: if you want to get banned, calling people "debiles" and "brutes" is a really good idea. Keep up the good work. --Oop (arutelu) 13. märts 2012, kell 22:25 (EET)

Well, read carefully the following articles and give me one good reason after you have named the international conference Buddhism & Australia a "meeting", why it is not worth mentioning in Estonian Wikipedia. I think it is wise for you not to reply at all as you are only going to embarrass yourself.

1) http://www.perthnow.com.au/buddhism-could-enlighten-australia-and-asian-cultures/story-fn8ou527-1226252787624

2) http://global.eventsfeeder.com/international-buddhism-australia-conference

3) http://events.murdoch.edu.au/event/international-conference-buddhism-australia-2012/

4) http://www.wa.buddhistcouncil.org.au/home/buddhist-conference-to-be-held-in-perth-2-4-feb-2012/

5) http://trungdao.net/Tin%20tuc%20PGTG/Nam%202012/Tin%20tuc%20PGTG%20tuan%203%20thang%2002%2012.htm

If it's so important, then why don't you write about it on english wikipedia? I mean, it seams to be your first language anyway.--Kyng (arutelu) 13. märts 2012, kell 20:10 (EET)

Google

Google'i avalehe asjad väärivad vist lausa omaette teemat. Tänane hitt on Akira Yoshizawa (en), Jaapani origamimeister. Kes teeks artikli?--Morel (arutelu) 14. märts 2012, kell 01:12 (EET)

) Aga miks mitte, tee jah, lugemishuvilisi on kindlasti. --Mona 14. märts 2012, kell 01:18 (EET)
Ehk on abiks, vt Google Doodles.
Lisasin niikauaks siia: Google#Google_sirgeldused
suwa 14. märts 2012, kell 01:25 (EET)
Ma tegelikult mõtlesin seda, et nende asjade kohta, mida guugel duudeldab, võiks meil olla artiklid. :-)--Morel (arutelu) 14. märts 2012, kell 01:34 (EET)
Sinul tuleb see artiklite kirjutamine väga hästi välja :) --Mona 14. märts 2012, kell 01:39 (EET)
Mis tuletab meelde, et Titanicul saab 100 aastat valmimisest 2. aprillil, esmareisi alustamisest 10. aprillil ja kokkupõrkest jäämäega 14. aprillil ja uppumisest 15. aprillil. Arvan, et siis me näeme 4 korstnaga siluetti google esilehel, kas me ka kirjutist kõpitseme? suwa 15. märts 2012, kell 10:42 (EET)
läheb lahti: Titanic Week — The What-If Twitter Event

Soovitusi vandalismi efektiivseks tõrjumiseks

Vandalismist. Kõige keerulisem on jälgida sisseloginud vandaalitsevaid kasutajaid, kelle muudatusi on keeruline leida. Suurtes vikides sellega enam korda majja ei saadagi (mõned vikid, nt vene ja saksa on selleks siiski teinud erifunktsiooni, s.t, et artikli pealises on märge, et viimast muudatust pole jõutud üle vaadata). Väikestes vikides (sh Eesti omas) on see omapära, et enamik muudatusi teevad administraatorid. Nüüd olekski vaja Viimaste muudatuste loendist lisafunktsioonina vm viisil kaotada ära adminnide muudatused. Tulemus oleks hiilgav. Üks võimalus võiks olla skripti [4] kohandamine eesti vikisse, mis lubab kaotada adminnide muudatused. Võib-olla pole selle eestikeelsesse vikisse toomine isegi skriptiasjatundjal võimalik--Bioneer1 (arutelu) 14. märts 2012, kell 10:42 (EET)

Mõte on väga hea. Valju (arutelu) 14. märts 2012, kell 10:53 (EET)
Minu meelest oleks olulisem teha masskategoriseerimisi kuidagi teisiti. Viimasel ajal ei leia enam muid asju sealt vahelt üles. Loll küsimus, aga kas kuidagi nii ei saa, et inimesed saaks selleks otstarbeks ajutiselt robotiks registreeruda vms? Või siis viimaseid muudatusi filtreerida kasutajate kaupa? --Epp 22. märts 2012, kell 17:41 (EET)

Tavakasutajate tehtud muudatusi artiklites näeb nüüd siit: http://et.wikipedia.org/w/index.php?namespace=&tagfilter=kontrollida&title=Eri%3AViimased+muudatused --WikedKentaur (arutelu) 24. märts 2012, kell 12:09 (EET)

Minu meelest see ei tööta...--Morel (arutelu) 24. märts 2012, kell 12:12 (EET)
mis need tavatasutajad on? Igatahes tulemus mille see annab, on täiesti kasutu -- Ahsoous (arutelu) 24. märts 2012, kell 12:25 (EET)
Küsin siis veelkord täpsemalt: kas Metsavend, Avjoska, Kyng, WikedKentaur on tavakasutajad? -- Ahsoous (arutelu) 24. märts 2012, kell 14:03 (EET)
See on parandatud, lihtsalt kord filtrist läbi läinud kirjete peal parandatud sätteid enam ei kasutata. 90.190.114.172 24. märts 2012, kell 14:13 (EET)
Ok. Siis kasu tekib sellest alles tulevikus. --Ahsoous (arutelu) 24. märts 2012, kell 14:50 (EET)

Äkki lisaks veel kuhugi nupukese, kust saaks paranduse kontrollituks märkida. --Mona 24. märts 2012, kell 15:07 (EET)

Aga võib-olla lülitaks siis sisse hoopis funktsiooni "UseRCPatrol" (mw:Help:Patrolled edits)? See peaks töötama analoogselt lehekülje Eri:Uued leheküljed vastava kasutusel oleva funktsiooniga. Administraatorite muudatused oleks automaatselt kontrollitud ja lisaks saaks tekitada kasutajarühma, mille liikmete muudatused on samuti automaatselt kontrollitud ja kuhu administraatorid saaks liikmeid lisada. (Praegu on justkui teiste vikide õiguste autoreviewer, autopatrol jms analoog siin sysop.) 90.190.114.172 24. märts 2012, kell 16:52 (EET)

Kui suudaks need nn patrollitud parandused ära peita (ehk administraatorite kaastöö) parandused olekski mu soovitu käes ja seega ka vandaalide vastu võitlejale tõhus vahend valmis--Bioneer1 (arutelu) 25. märts 2012, kell 22:34 (EEST)

Üleskutse

Tegin niisuguse lehekülje, kus programm asendab autasude ingliskeelsed nimed eestikeelsetega. Programmi kasutamiseks tuleb valida mõni artikkel redigeerimisrežiimis, seejärel kopeerida autasude nimed koos tärnidega ja kleepida see minu veebilehele tekstikasti ning vajutada "sisesta". Süsteem tõlgib kõik temale teadaolevad autasud, nende järgud ja annetamiste kuupäevad eesti keelde, kusjuures säilitades siselingid.
Kuivõrd ma ei tea kõigi autasude eestikeelseid vastseid, siis on programm veel algstaadiumis ja töötab hetkel ainult mõningate NSV Liidu ordenite-medalite puhul (katsetada võib nt NSV Liidu marssalite peal), mistõttu kutsun huvilisi üles tõlkima autasude nimesid. Tõlkimiseks on tarvis Excelit, Wordi või Notepadi. Sarnase rakenduse võib luua ka näiteks kategooriate, auastmete või miks mitte ka artikli alguses olevate mallide tarvis. Seni tõlgitud nimed on leitavad siit.
Ideed, küsimused ja parandused tõlgete osas on teretulnud. --kanakukk (arutelu) 17. märts 2012, kell 16:52 (EET).

Autoriõiguse kohaldamine definitsioonile?

Kas Sinu loodud artiklid viimastel nädalatel on kopipeistid? Ave Maria 8. veebruar 2012, kell 00:58 (EET)

Adekvaatsed definitsioonid on üldiselt otsesõnastusega allikast ja alati viidatud. Tekst on vähemal või rohkemal määral ümbersõnastatud, kuid alati viidatud. Mu meelest see pole autoriõiguse rikkumine--Bioneer1 8. veebruar 2012, kell 01:02 (EET)
Ma ikka tahan ka jälle küsida. Kas need asjad on EEst sõna-sõnalt? Tegemist pole ju mingite täpsete ega ainumõeldavate definitsioonidega. Kust Sa võtad, et see pole autoriõiguse rikkumine? See ju tähendaks, et võime kõik teatmeteosed sõna-sõnalt ümber kirjutada. Pealegi pole suur osa neist kõigi oma sulgude ja lühenditega sugugi hästi sõnastatud. --Epp 19. märts 2012, kell 02:15 (EET)
Kas autoriõiguse seadus ütleb, et täpset ja adekvaatset definitsiooni ei tohi kopeerida, kui lisad allika? Ma eeldan, et ei ütle. Seaduse silmis on ilmselt vahe, kas sa kopeerid ühe lause või sa kopeerid nt rohkem kui 3 lauset sõnasõnaliselt. Ma tahan lihtsalt rõhutada, et definitsioon on märksõna väga-väga eriline komponent, mida ei tasu ise hakata välja mõtlema, kui seda on ekspert teinud. Me tahame ju, et Vikipeedias oleks adekvaatne info, varustatult viidetega. Oma loodud definitsioonid on sageli vildakad või ei täida definitsioonile esitatud nõudeid (ning isegi ümbersõnastades ei suuda keegi öelda, et kas on seda tehtud piisavalt, et nüüd enam autoriõigust pole. Kui me aga nt inglise vikist tõlgime definitsiooni, kus pole viidet, siis see definitsioon on rangelt võttes jamps). Ei ole ratsionaalne oodata aastakümneid, et X termini uus defineerija jõuaks Vikipeediasse. Rõhutan, et definitsioon (ja mitte kogu märksõna sisu) on eriline kompoenent. V-o ongi nii, et me tohimegi viidates terveid lausejuppe Vikipeediasse nt EE-st võtta, ja ragistame praegu suuresti mõttetult pead?! Mis teha, et autoriõigus pole jõudnud tehnikaarengule järgi, või hoopis nimelt(?) jäetaksegi seadus interpreteerimise meelevalda, mis on muidugi laia pilti vaadates hiilgama hea.
Edasine arutelu. Ma muidugi ei kujuta ette, et midagi tehakse juhul, kui kohus ütleb, et Vikipeediasse ei tohi definitsiooni kopeerida (või, et iluravi definitsiooni mudides pole piisav). Kas tuleb Vikipeediast eemaldada siis need definitsioonid või pannakse Vikipeedia kinni? --Bioneer1 (arutelu) 19. märts 2012, kell 11:33 (EET)
Mina isiklikult arvan, et sedamoodi käituda ei tohi /edasist teksti ma siia kirja panema ei hakka, aga midagi head see sedamoodi käitujate kohta ei tõota/ -- Ahsoous (arutelu) 19. märts 2012, kell 12:01 (EET)
Kui sa siin "inglise vikist tõlgime definitsiooni, kus pole viidet, siis see definitsioon on rangelt võttes jamps" mõtled definitsiooni all sissejuhatavat lõiku, siis seal ei pea olema viiteid: sissejuhatav lõik on sisu kokkuvõte ja kuna sisu on juba viidatud (vähemalt peab olema), siis pole kokkuvõttele viiteid vaja. Kas definitsiooni võib lugeda faktiks? Sest faktid ei ole autori õigusega kaitstud.Kyng (arutelu) 19. märts 2012, kell 12:05 (EET)
ei pea silmas Su arvatut, vaid üksnes mõiste määratlust--Bioneer1 (arutelu) 19. märts 2012, kell 15:44 (EET)
Tõepoolest, fakte (või ka mõisteid) autoriõigus ei kaitse, kyll aga kaitseb see täpset sõnastust. Yht fakti saab sõnastada või kirjeldada ysna mitut moodi. Samas ei ole yhe või paari lause tsiteerimine probleem, kui allikale viidatakse. Loomulikult oleks parem otsida rohkem kui yks allikas, eri definitsioone kõrvutades tekib mõistest parem ylevaade. Kõigi mõistete puhul ei pruugi mitut eestikeelset allikat siiski käepärast olla. Samas pole kuigi hästi põhjendatud ka uskumus, et muudesse allikatesse koostavad definitsioone tyhja koha pealt erilised inimesed, kelletaolisi Vikipeedias ei ole ning kes midagi kunagi ei tõlgi, seepärast ei ole mõtet ka ise uusi määratlusi kirjutada. --Oop (arutelu) 19. märts 2012, kell 12:55 (EET)
No jah üksikute lausete (eriti veel kui mõistete) tsiteerimisega ei tohiks korrektselt viidates tõesti probleeme olla. Nii, et jõudu kõigile Vikipeediasse autoriteetsete definitsioonide lisamisel --Bioneer1 (arutelu) 19. märts 2012, kell 15:40 (EET)

Mõnes kohas on ju kolm-neli lõiku. Kas need ülejäänud on ümber sõnastatud? Eelkõige on meil minu arust see eelis, et me saame ruumipuudust kartmata asju selgelt esitada. Ilma sulgude, lühendite ja poolikute lauseteta. Kui esimeses lauses on kahes kohas sulud, ega selgu, miks, siis minu arvates pole see selge definitsioon. Või näiteks, miks on täpne ja ainumõeldav selline definitsioon: Haisulukk ehk vesilukk on torustiku käänik või pudeljas vaheosa osa, mis tõkestab haisu pääsemise kanalisatsioonist ruumi? --Epp 19. märts 2012, kell 15:53 (EET)

Üldiselt olen ma ainult definitsiooni osas sõnasõnaliselt kopeerinud. Teiste lausete puhul ainult üksikuid fraase (või väga harva hea ja lühikese lause puhul otsesõnastust). See definitsioon on EKSS ja EE kokkupanekul saadud moodustis (NB! parandsin definitsioonis oma lohakusvea)--Bioneer1 (arutelu) 19. märts 2012, kell 17:19 (EET)
Nojah, eks see on üks neid asju, mille suhtes me jäämegi eri meelt olema. Ma tegelikult seadusi ei viitsi tundma õppida ega räägigi niivõrd autoriõiguse seisukohalt, vaid pigem Vikipeedia loetavuse seisukohalt. --Epp 19. märts 2012, kell 17:58 (EET)

Sõnastuse muutmine ei tohiks mõtet vähem adekvaatseks ega autoriteetseks teha. Ma ei näe vajadust allika sõnastuses kinni olemiseks. Vahest siis kui määratlus on tõesti väga täpseks lihvitud ja teisiti on raske sõnastada. Ümbersõnastamine võiks tähendada mõtte edasiandmist oma sõnadega, mitte üksikute sõnade muutmise vaeva. Kopeerimine ja mäng sel piiril, kas autori õigusi rikutakse või mitte, ei jäta üldiselt head muljet. 193.40.10.181 19. märts 2012, kell 20:03 (EET)

Juhul, kui sõnastuse muutmine tõesti täiesti võimatu on, siis võiks kasutada juba tsiteerimist: Vastavalt EE-le on X "...". evwikis on seda varianti kasutatud nt. Encyclopædia Britannica jms. definitsioonide puhul. Mõnikord vist ka siis, kui X definitsiooni ümber on vaidlused (mitte ainult vikipeedias) ja vaja on näidata erinevate autoriteetsete allikate definitsioone.--Kyng (arutelu) 19. märts 2012, kell 20:08 (EET)
See ei ole vajalik juhul, kui definitsioon on väga lihtne, nagu näiteks ruudu definitsioon. Andres (arutelu) 23. märts 2012, kell 02:22 (EET)
Ma ei mõtlegi lihtsaid definitsioone: pigem selliseid vaieldavaid.--Kyng (arutelu) 23. märts 2012, kell 08:45 (EET)

Ka minu meelest ei jäta kopeerimine jne head muljet. Andres (arutelu) 23. märts 2012, kell 02:22 (EET)

Kas ei ole siis viki põhimõtetes kirjas, et kopipeist on mõeldamatu? Kuidas nüüd siis ühe adminni tegevust ei peatata, kui ta kopipasteerib? Kas peaks adminnide tagandamisele mõtlema hakkama? Ave Maria (arutelu) 1. aprill 2012, kell 15:21 (EEST)
Kopeerimine-kleepimine on võimalik ka ilma admini staatuseta ja IP alt. Üritaks mingi kokkuleppe leida.--Kyng (arutelu) 1. aprill 2012, kell 15:53 (EEST)
On jah võimalik ka IP alt. Seda enam peaks iga admin ju järgima põhimõtteid. mis kokkulepet enam vaja on, kui viki põhimõtteid järgitakse? Ave Maria (arutelu) 1. aprill 2012, kell 16:01 (EEST)

Ühe vikipedisti vaatenurk

EKSS-i järgi on definitsioon mõiste (esemete v. nähtuste klassi) oluliste tunnuste lühike täpne esitus, määratlus (oluline on siinpuhul tähelepanu pöörata sõnale TÄPNE (selle sama EKSS-i järgi on täpne täiesti õige, tegelikkusele v. eeskujule, millelegi etteantule vastav, vigadeta)).
Kui autoriõiguse seadus ütleb, et faktide osas intellektuaalomandit ei teki, siis minu meelest ei ole kopeerimine antud juhul probleem. Ei ole tarvis hakata kunstlikult vigadeta (nagu ütleb EKSS) teksti ümber tegema (a la otsima sünonüümisõnastikust samatähenduslikke sõnu, vahetama lausete järjekordi jne), kui keegi on selle peensuseni lihvinud. Küsimus on tavaliselt ikkagi selles, et kas need, mis on definitsiooniks kuulutatud, ka päriselt definitsioonid on, kas nad tõesti kirjeldavad viimseni (täpselt, ainuvõimalikult, peensusteni – kuidas iganes soovite) ära mingi olukorra, nähtuse vm.
Ja veel üks mõttekoht. Oletame, et ma olen otsustanud mingi definitsiooni, näiteks "deporteerimine" kõikvõimalikud seletused kirja panna mingisse leksikoni. Neid seletusi on sadu ja sadu lehekülgi. Olen seejuures ära kasutanud kõikvõimalikud sünonüümid, metafoorid, eufemismid jm keele rikkalikud nüansid. Kas ma olen sel juhul selle mõiste täielikult enesele patenteerinud? Vikipedistid peavad siis tulema alandlikult minu juurde paluma, et kas nad ehk võiksid ühe definitsioonidest ilma tasuta (autor tahab ju oma töö eest tasu saada!) oma entsüklopeedia tarvis kasutusele võtta, sest "vabaks kasutamiseks" seletust enam ei leidu. Keegi hull tegelane on lihtsalt kõik definitsioonid endale krahmanud... --kanakukk (arutelu) 1. aprill 2012, kell 16:25 (EEST).

11 sõna on alampiir millal autoriõigused võivad kehtida?

Nagu aru saan, see kehtib siiamaani. Allikas--MärgRätik (arutelu) 24. aprill 2012, kell 16:52 (EEST)

See tõlgendus on seotud ysna konkreetse kontekstiga, mille laiendatavus Wikipediale on mitmes punktis vaieldav. Mina seda suure hurraaga reegliks ei kuulutaks. Aga kui definitsioonidele yleyldse autoriõigus kehtib (mis ei ole enesestmõistetav), võib minimaalne sõnade arv muidugi ysna pisikeseks tõmbuda. (Muuseas, seaduslikuks kaitseks vajalik miinimumsuurus võib Eestiski olla ysna tilluke. Varrak on kaubamärgistanud fraasi "101 Eesti". See on kyll täiesti teine valdkonad, kuid näitab juristide mõttelaadi.) --Oop (arutelu) 24. aprill 2012, kell 17:38 (EEST)
See allikas ei räägi ju mingist alampiirist. Programm lihtsalt kasutas 11 sõna ja kohtu hinnangul võis sinna sisse mahtuda ka sisu, mis võiks allika autoriõigusega kaitsmise vääriliseks teha. Ja iga üksikjuhtumi üle otsustab kohalik (meil siis Eesti) kohus.--Kyng (arutelu) 24. aprill 2012, kell 19:52 (EEST)

Mõtisklus vene transkriptsioonist ehk 'Я'

Miks ma selle tähe juurde tagasi tulen, on see et siinses vikis on üha sagedamini hakatud transkribeerimisel kirjutama nime lõpuski ja ehk siis Marija jne. Samas, aga reeglistikus on kirjas (tsitaat) väljaspool dokumente ja teatmeteoseid võib eesnimede lõpul и järel я asendada a-ga (Евгения = Jevgenia, Лидия = Lidia) (tsitaadi lõpp). Ütlen ausalt mina neid nii ka kirjutaksin ja ilmselt nii teeksid veel mõned. Samas mõned (või paljud vikipeedia) kaastöölised kirjutavad aga Jevgenija, Lidija jne. Nüüd on minul küsimus miks me peaksime kirjutama 'ja', kui me kirjutame Novosibirsk jne arvestades erandit (tsitaadi algus)Liitsõnalise nime järelkomponendi algul oleva с-i võib asendada ühekordse s‑iga (tsitaadi lõpp). Sest tegelikult ju reeglistiku järgi tuleb ka see nimi kirjutada Novossibirsk, aga arvan, et nii ei kirjuta mitte keegi. Miks me ühe koha peal veame näpuga rida ja teise koha peal mitte? Ehk siis miks me ühe koha peal lubame erandit ning lausa nõuame seda ja teise koha peal seda kohe üldse nagu ei taha lubada? -- Ahsoous (arutelu) 23. märts 2012, kell 20:01 (EET)

Mõlemal juhul järgime keelekorraldajate soovitusi. Peeter Päll on kinnitanud, et me peaksime kasutama j-i, sest meil on entsüklopeedia. Novosibirski nimekuju on KNAB-is. Nähtavasti see reegel üldisel kujul ei pruugi töötada, sest liitsõnalisuse üle pole alati kerge otsustada. Andres (arutelu) 24. märts 2012, kell 07:46 (EET)
Loe reeglid läbi ja saad aru, et järgimine on kahjuks valikuline. -- Ahsoous (arutelu) 24. märts 2012, kell 09:31 (EET)
Kusjuures, eks tänu nendele transkriptsioonireeglitele võib aeg-ajalt ja päris tõsiselt sõimata saada (näiteks Xenia on ikkagi Xenia ja mitte Ksenija) -- Ahsoous (arutelu) 24. märts 2012, kell 09:51 (EET)
Ei saa kummastki aru. Andres (arutelu) 27. märts 2012, kell 07:19 (EEST)

Olümpiamängude kategooriad

[Kopeeritud artikli John Kuck arutelust]:

Olümpiavõitjate üldkategooriat praegu ei ole, kas selle peaks tekitama? Praegu on eraldi vist ainult Kategooria:Eesti olümpiavõitjad.--Morel (arutelu) 24. märts 2012, kell 00:22 (EET)

Minu arust peaks. Riigiti. Aga ma ei tea, mida spordifännid arvavad. --Oop (arutelu) 24. märts 2012, kell 01:07 (EET)
Nii ligikaudse hinnangu kohaselt (ei viitsind täpsemalt midagi uurima hakata) võiks suviste ja talviste olümpiate võitjaid olla midagi isegi üle viie tuhande (kergeraks vist juba üksi on mingi tuhande kanti)... Seega kui need üldse teha, siis ilmselt riigiti. Nüüd aga edasi... olümpiamängude kunstikonkursid... alpinism (ka sellisel alal on olümpiakuldmedaleid välja antud)... Siis muud asjad... noorteolümpiamängud (need toimuvad vististi samuti ROK-i egiidi all) paraolümpia... minugi poolest siit siis edasi minnes maleolümpia, bridžiolümpia, läheb keeruliseks, aga võib-olla ju iseenesest huvitav info, aga igaljuhul tuleb taoliste kateooriate tegemisel väga täpne ja üheselt mõistetav tekst kategooria päisesse panna. -- Ahsoous (arutelu) 24. märts 2012, kell 01:47 (EET)
See oleks tõesti suur töö. Võrdluseks üks ingliseviki ülemkategooria: en:Category:Olympic medalists--Morel (arutelu) 24. märts 2012, kell 02:14 (EET)
Kas bottidega tööd kuidagi lihtsustada ei saa? Paljudel on näiteks mallid, neid oskab isegi bot kasutada. --Oop (arutelu) 24. märts 2012, kell 14:27 (EET)

Erileheküljed

Eri:Edasipääsuta leheküljed näitab 2009. aasta nimekirja. Juures on märkus "Lehekülje uuendamine ei ole hetkel lubatud ning andmeid ei värskendata." Miks?

2009. aastast on ka leht Eri:Oodatud leheküljed, samuti Eri:Vähim muudatusi.--Morel (arutelu) 24. märts 2012, kell 04:05 (EET)

teadur.ee

Ilmselt pole see just päris õige koht kirjutamiseks, aga ma hetkel paremat ei leidnud. Seega, alustan algusest. Olles siiski ka Tea entsüklopeedia kasutaja, vaatasin eile millal siis lõpuks 8. köide välja peaks tulema ja juhuslikult jäin otsa jõllitama ka sellisele lehele nagu teadur.ee. Kes pole kuulnud, siis see on Tea laste- ja noorteentsüklopeedia edasiarendus veebis. Et ma sinna lähemalt sisusse lähemalt uurima ei saa või ütleme et ei raatsi minna, siis vaatasin asja niiütelda eelvaate režiimis. Paistab suht ilus moodustis olema, kasutajaliides tundub olema esmapilgul ka mugavam kui suurel entsüklopeedial. Mõtlesin, et vaatan siis ka palju seal artikleid kokku on. Sain 1749. Tundub ju suht väike arv Vikipeedia kõrval olema, aga... Nendest sealsetest märksõnadest, on meil siin artiklitega esindatud umbes täpselt 90%. Järeldusi võib igaüks ise teha. -- Ahsoous (arutelu) 24. märts 2012, kell 15:04 (EET)

Küsimus: kasutaja alamlehtede kustutamine

Mul on kasutajalehel teksti ettevalmistamiseks loodud mõned alamlehed. Juhul kui mul neid enam vaja pole, siis kuidas nendest alamlehtedest lahti saab? --Puuslik (arutelu) 25. märts 2012, kell 17:26 (EEST)

Paned alamlehele kustutamise malli {{kustutada|}} ja annad kustutamisesoovist mõnele administratorile teada. Valju (arutelu) 25. märts 2012, kell 18:33 (EEST)
Tänan, siis on asi selge. --Puuslik (arutelu) 25. märts 2012, kell 19:08 (EEST)
Soovitav on valida mõni aktiivne admin. Meil on mõni aastate vältel ka suikunud. --Oop (arutelu) 26. märts 2012, kell 00:09 (EEST)

Läti 100 (kyll saame läbi Lätita)

Kuna Eestis teatakse Lätist yldiselt kahetsusväärselt vähe, on Vikipeedial hea võimalus seda viga parandada. Sel otstarbel panen pysti lehekylje loendi jaoks 100 olulisemast artiklist Läti, selle ajaloo ja kultuuri kohta: Vikipeedia:Läti 100. Kui saame kevadeks loendi valmis, võime kuulutada välja Läti-teemalise suve ja sygiseks artiklid vähehaaval valmis treida. Lootsin ka Läti vikipediste kampa meelitada, aga nad soovitasid meil turismiportaalidest infot otsida ning teatasid, et lätikeelne Wikipedia ei tegele Läti kajastamisega. Seega proovime ise hakkama saada. Eesti kohta me niisuguse loendi ju tegime (ja mõne muu Wikipedia rahvas on sellest täitsa huvitatud, loodan lähipäevil arutada artiklivahetust nt ukrainlastega), kyll saame jagu ka Lätist. --Oop (arutelu) 29. märts 2012, kell 12:36 (EEST)

Aga millega lätikeelne Vikipēdijā siis tegeleb? -- Ahsoous 29. märts 2012, kell 13:36 (EEST)
Mine kysi, mina nyyd ka ei tea. --Oop (arutelu) 30. märts 2012, kell 01:58 (EEST)
nende kogukond seal Lätis paistab olevat parasjagu pisuke. nad ei ytelnud otse, et ei tegele Läti kajastamisega. sealne administraator Xil ytles, et ei tegele yksnes Läti kajastamisega. igatahes nende yldises arutelus on nyyd link siinsele loendile, Xil arvas, et võivad siinset loendit täiendada. -- Ohpuu (arutelu) 2. aprill 2012, kell 12:40 (EEST)

Autoriõigused töödeldud pildil

Ma tegin eesti keelse tõlke maailma rahvastiku pildi legendile (http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Populatsioonitihedus_legend.png). Ma sattusin segadusse ja panin, et pilt kuulub mulle. Kas ma oleks pidanud panema, et kuulub NASAle? Kas ma võin üldse muuta pildi eesti keelseks julmalt? Internetis uurides peaks nagu olema OK, kuna see konkreetne pilt otseselt autoriõiguste alla ei lähe (kui NASA pilt pole märgistatud, siis nad loobuvad autoriõigustest vms). Originaalpilt. Kui vaja, siis võtan maha. Oleks kena kui inimesed, kes asja tunnevad, kommenteeriks.--MärgRätik (arutelu) 30. märts 2012, kell 15:36 (EEST)

Võib-olla ainus, mille kallal norida saaks, on see, et oleks võinud valida mingi muu litsentsi (kusjuures ei teagi millise, kas NASA või public domain). Aga maha võtmiseks või kustutamiseks küll põhjust ei näe. --Jaan513 (arutelu) 1. aprill 2012, kell 11:01 (EEST)

Autoriõiguste rikkumine.... ja siis?

Tere! Mind imestab, et eesti Vikipeedias ilmselt mitte midagi ei juhtu, kui artikkel on mujalt kopeeritud. Näiteks August von Kotzebue on juba mitu aastaid Võimalik autoriõiguste rikkumine! Aga miks sõnadele ei järgne tegusid? (kustutamine). Fransvannes (arutelu) 1. aprill 2012, kell 23:40 (EEST)

Võib-olla seepärast, et kogu artikkel ei ole maha kirjutatud? Muidugi tuleks see teiste allikate põhjal ümber kirjutada ja ümber sõnastada, aga inimesi on vähe.--Morel (arutelu) 1. aprill 2012, kell 23:45 (EEST)
Probleemiks võib olla ka see, et pole selge, kas on tegu autoriõiguste rikkumisega. Meil napib inimesi, kes asjaga järjekindlalt tegeleksid. Andres (arutelu) 2. aprill 2012, kell 07:10 (EEST)
On ilmselge, et algversioon oli täiesti mahakirjutatud. Praegune artikkel on algse teose kohandus. Ka ümber sõnastamine on autoriõiguste rikkumine, eks? Fransvannes (arutelu) 2. aprill 2012, kell 10:38 (EEST)
See nüüd sõltub natuke. Mõne sõna asendamisest päris ei piisa, kuid kui mõtted on ikka teiste sõnadega edasi antud, siis ei ole autoriõiguste rikkumine. Vastasel korral oleks refereerimine täiesti võimatu tegevus.--Kyng (arutelu) 2. aprill 2012, kell 10:55 (EEST)
nagu ikka peame eristama sõna-sõnalt mahakirjutamist(copy-paste) ja tõsielusündmuste ja üldteada-tuntud üksikasajade kajastamist, viimaste puhul „tavaliselt” erilisi valikuid kirjalikul kajastamisel pole. suwa 2. aprill 2012, kell 11:25 (EEST)
Selles artiklis on terved lõiged muutumatult seisma jäänud, aastaid pärast autoriõiguste rikkumise ülesmärkimist. Teised lõiged on minu meelest algse teose kohandused. Näeb, et siin lihtsalt oodatakse. Seega on autoriõiguste rikkumine siin praktiliselt vaba. See lähenemisviis mõjutab kahjuks ka teisi Vikipeediaid, niipea kui mittevaba materjal tõlgitakse. Fransvannes (arutelu) 2. aprill 2012, kell 12:04 (EEST)
Ega siin tegelikult muu ei aitagi, kui iga kahtlane tekst (ilma viiteta) lihtsalt maha võtta, aga siis kasvaks viki aeglasemalt (küsimuskoht: kas tahame kvaliteeti või kvantiteeti?). Ilmselt kui keegi kohtusse kaebab, siis lihtsalt sel juhul likvideeritakse asjaomane autoriõiguse rikkumine. Üldiselt on muidugi seda teksti meie vikis üksjagu, mis on maha kirjutatud, lihtsalt ei jõua jälgida ja ei leia allikaid (paberkandjate puhul)--Bioneer1 (arutelu) 2. aprill 2012, kell 16:31 (EEST)
Kvaliteeti tahaks. Suur mass lolli laga ei aita kedagi.--Kyng (arutelu) 2. aprill 2012, kell 18:51 (EEST)
Nii kvaliteeti kui ka kvantiteeti, aga muidugi mitte kumbki autoriõiguste omanikkude arvel. Fransvannes (arutelu) 2. aprill 2012, kell 21:16 (EEST)
Jah, sellisele asjale ei tohiks olla õigustust (a la kvantiteet on tähsam, ümbersõnastamine on liiga keeruline, mõni sõna pole maha kirjutatud, keegi nagunii kohtusse ei kaeva). Jääb vaid üle tuhka pähe raputada. Veel hullem lugu on praegu piltidega, mis rikuvad autoriõigust või mille puhul puuduvad igasugused andmed nende vaba litsentsi alla kuulumise kohta. Loodetavasti saab siin äärmusinklusionismi valitsemine kunagi läbi ning küllap siis leidub ka rohkem kasutajaid, kes saavad ja tahavad autoriõigusega seonduvaga tegelda. Mis ümbersõnastamisse puudub, siis tuleks ehk ka kuskil abilehel rõhutada, et see peaks tähendama mõtte oma sõnadega edasiandmist ning kindlasti mitte kellegi teise kirjutatud teksti kopeerimist ja siis selles sünonüümisõnastiku abil mõne sõna muutmist. Kärpisin Kotzebued, nüüd vajab artikkel toimetamist, sest üks vähemoluline seik võtab ebaproportsionaalselt palju ruumi. 193.40.10.181 2. aprill 2012, kell 23:31 (EEST)
Isegi selge pole see, et kui EE-st kirjutad nt 7 lauset täpselt maha ja viitad korrektselt, et kas on JOKK või pole. Kõhutunne ütleb, et kohtus ei võidaks; rääkimata heast tavast või eetilisusest--Bioneer1 (arutelu) 3. aprill 2012, kell 00:35 (EEST)

"Liivakast"

Märkasin täna esmakordselt, et ingliskeelses Wikis on sisseloginud kasutajate kasutusse tekkinud Username ja My talk kõrvale lisavõimalusena My sandbox — tundub küll väga mugava ja aega kokkuhoidva vahendina, ehk mahuks ka eestikeelsesse Vikisse Arutelu ja Eelistuste vahele selline ära?
Lisavõimalusena veel ka: For a sandbox of your own, create it here; you can also add My sandbox to your userpage for easy access. --Toivo (arutelu) 2. aprill 2012, kell 15:00 (EEST)

Poolt, väga mõistlik ettepanek, saab kiiremini harjutama hakata, mitte ei pea kõike ise otsima!, ja mitmes teises wikis tekitatakse kasutaja aruteluleht koheselt koos vajalike viidete-juhenditega. :) suwa 2. aprill 2012, kell 15:31 (EEST)
Liivakasti poolt olen küll. Automaatset arutelulehte ei poolda.--Morel (arutelu) 2. aprill 2012, kell 15:34 (EEST)
Tehnilist infot on siin: en:Help:My sandbox. Selle peaks lisama kasutajaliidese tööriistade hulka. Ilmselt ka mõne malli tõlkima. Noh, tehnilise taibuga adminid? --Morel (arutelu) 3. aprill 2012, kell 00:54 (EEST)

Ühise liivakasti päises on link, mille abil saab oma liivakasti luua. --Epp 3. aprill 2012, kell 08:19 (EEST)

Jah, aga vaikimisi isiklik liivakast oleks lihtsamini leitav.--Morel (arutelu) 3. aprill 2012, kell 11:10 (EEST)
Vaikimisi oleks tõesti lihtsamalt leitav; olemasolev töötab ka;
mo meelest üsna kasulik, iseäranis uute artiklite kirjutamisel (teiskeelseid ei saa kasutada, sest nt mallid jm erinevad) — teed eraldi aknas lahti ja muudkui kirjuta, kirjuta, kirjuta..., kustuta, kustuta, kirjuta... --Toivo (arutelu) 14. aprill 2012, kell 08:57 (EEST)

Kustutamine

Kas kõikide nende eile kustutatud artiklite puhul oli selge, et pidi kustutama? Sellisel juhul tuleb kustutada ka lingid, mis neisse viivad. --Epp 6. aprill 2012, kell 11:19 (EEST)

Jah. --Oop (arutelu) 7. aprill 2012, kell 01:12 (EEST)

Tõlkeettepanek

Järgnevatel teemadel võiks artiklid tekitada: [5]

Need pildid lähevad üles Narva Muuseumi koos meie WLM piltidega ja QR-koodide kaudu saaks linkida vikiartiklitele (QRpedia). Ivo (arutelu) 15. aprill 2012, kell 20:58 (EEST)

Samas võib julgelt üle kontrollida ka selle, et mis on vene ja inglise keeles nende Eesti objektide kohta kirjutatud [6] Ivo (arutelu) 15. aprill 2012, kell 21:03 (EEST)

Esmajoones on lühiartikleid vaja nendele piltidele vastavate artiklite kohta (need pildid on Narva näitusel):

Võib muidugi ka terve artikli tõlkida ja sellega tõlkevõistlusel osaleda... --WikedKentaur (arutelu) 22. aprill 2012, kell 11:57 (EEST)

Maa päev

233 minutit Maa Päevani:

Earth Day is a day early each year on which events are held worldwide to increase awareness and appreciation of the Earth's natural environment. Earth Day is now coordinated globally by the Earth Day Network, and is celebrated in more than 175 countries every year. In 2009, the United Nations designated April 22 International Mother Earth Day. Earth Day is planned for April 22 in all years at least through 2015.

... --Toivo (arutelu) 21. aprill 2012, kell 20:06 (EEST)

Parandused aadressilt 213.35.145.58

Täna on aadressilt 213.35.145.58 (lahte.edu.ee) tekkinud mõned lisad artiklitesse. Eemaldasin mõned, kuid ehk peaks selle IP'ga midagi ette võtma? Kooliga ühendust võtma ja paluma neil kontrollida, kes õpilastest ennast wikipedias välja elab.

Blokkisin. Aga kooliga suhtlemine ei teeks ka paha. --Oop (arutelu) 24. aprill 2012, kell 16:11 (EEST)

Hispaania Wiki

...vorming paistab täies ulatuses maas olevat, st, kõik artiklid on Times New Roman kirjas ja CSS praktiliselt puudub, lihtsalt tähelepanek... --Toivo (arutelu) 23. aprill 2012, kell 19:59 (EEST)

Loe veel

Bänneris on "Meie uuendatud kasutustingimused jõustuvad 25. mail 2012 aastal. Loe veel. Kuna see on igal lehel pakun et seal võiks olla kas "Täpsem info..." või "Lähemalt...". Loe veel on see, et ma nagunii juba "loen" seda lehte "read more" inglise keeles jätab ära [about it], mis on ajus normaalne. Eesti keeles "Loe [selle kohta] veel" nii normaalne ei ole. Pole just elu ja surma küsimus, aga ma saan mikrofrustratsiooni alati kui keegi "read more" >> "loe veel" tõlke teeb. -- 84.50.124.62 26. aprill 2012, kell 20:08 (EEST) (Irve)

Bot flag for JYBot

  • 1. Operator  : Javadyou
  • 2. Automatic or Manually Assisted : Automatic
  • 3. Programming Language(s)  : Python (pywikipedia)
  • 4. Function Summary  : Interwiki
  • 5. Edit period(s)  : Daily
  • 6. Edit rate requested  : 1EPM at most
  • 7. Already has a bot flag (Y/N)  : Yes,on over 30 wikis, see here
  • 8. Function Details  : Bot will patrol recent changes and add, remove, or modify interwiki links in autonomous mode.

I make some test edits.Regards Javadyou (arutelu) 4. mai 2012, kell 10:42 (EEST)

Please use Embassy of the Estonian Wikipedia for translations and other requests from other Wikis.
? suwa 4. mai 2012, kell 11:43 (EEST)
Ok,Thanks.Javadyou (arutelu) 4. mai 2012, kell 22:10 (EEST)

Bot status granted. Andres (arutelu) 5. mai 2012, kell 01:25 (EEST)

Article translation request

I am trying to find someone who can help to translate User:Russavia/Polandball into Estonian. If anyone could help with that, it would be great if you could drop me a message on email (russavia.wikipedia@gmail.com) or on my Commons talk page (Commons:User_talk:Russavia). All editors have my permission to edit the article at User:Russavia/Polandball to do the translation.

The article already exists on Russian, Spanish, Catalan, Arabic, Dutch, Greek, Swahili, Persian, etc Wikipedias. Any help with translating this article would be greatly appreciated

In return for a translation of the article, I will upload 50 new Estonian-related images to Commons, from a range of subjects. Russavia (arutelu) 11. mai 2012, kell 02:16 (EEST)

Article deleted on English Wikipedia , and author banned for creating attack pages Now tries to copy the attack pages on other wikis--CharlesIckens (arutelu) 12. mai 2012, kell 01:49 (EEST)

Kultuurimälestised Vikipeediasse 2012 - koosolek

Tere! Viimane aeg on hakata selleaastast kultuurimälestiste võistlust korraldama. Eelmisel aastal läks meil ju hästi :) (http://wikimediaeesti.wordpress.com/2011/11/20/fotovoistluse-kultuurimalestised-vikipeediasse-voitjad/)

Igaüks, kes tahab kaasa aidata, kas või ainult hea sõna või kasuliku ideega, on oodatud korraldusmeeskonda! Mida rohkem aga endast annad, seda suurem on pärast rahulolu. Eelmise aasta korraldusmeeskond ja uued liitujad, kirjutage palun mulle, mis päevadel järgmise nädala jooksul sobiks teile osaleda Skype'i-koosolekul (kellaaeg saab olema õhtune, nt 7 või 8). Adeliine 16. mai 2012, kell 18:04 (EEST)

Kas koosolek toimus ja millised olid tulemused? --Oop (arutelu) 2. juuni 2012, kell 18:50 (EEST)

EE mall

Tegin viimasele Eesti Entsüklopeediale viitamise lihtsustamiseks ja ühtlustamiseks malli {{EE}}. Kasutage ja avaldage arvamust vormistuse detailide osas.--Morel (arutelu) 19. mai 2012, kell 03:14 (EEST)

Fotomajandus

Minu meelest on meil probleem. Kui yks tegelane tegutseb yksnes omaenda arvamuse kohaselt ning kellegi teise seisukohtadest ega autoriõigustest ei hooli, nii et see paneb teisi kaastöölisi loobuma oma fotode avaldamisest Vikipeedias, siis minu arvates ei ole tema tegevus Vikipeedia huvides. Olen seda varemgi tähele pannud, et fotode juures ei maksa kellegi töö ja vaev midagi, aeg-ajalt kustutatakse neid ilma igasuguse põhjenduseta. Nyyd siis seab yks inimene tingimusi kõigile ylejäänutele. ("Võimalus lubada piltide kasutamist üksnes eesti Vikipeedias pole Wikimedia litsentsipõhimõtete järgi soositud. Vaadake ülejäänud enda üles laaditud pildid üle ja kui te tegelikult või tagantjärele ei soovi mõne vaba litsentsiga pildi loata kasutamist, siis kustutage need. (Mina isiklikult pole vastu.)") --Oop (arutelu) 2. juuni 2012, kell 19:08 (EEST)

Pean praegu läbirääkimisi mitme asutusega ning tegelen ysna mitme projektiga, mille käigus võidakse Vikipeediale fotosid annetada. Niisugustes tingimustes ei pea ma seda mõttekaks: suvalisel hetkel võib mul tekkida kohustus vabandada ja õigustada kellegi ees, keda tuli koostööks pikalt veenda, mulle endale vastuvõetamatut käitumist. Sellist olukorda ma ei soovi, sestap ei soovita ma kellelgi edaspidi eestikeelsele Vikipeediale fotosid annetada ning ei laadi neid siia ka ise. Kes seda teeb, arvestagu, et ta tööle võidakse iga kell igasuguse selgituseta vesi peale tõmmata. --Oop (arutelu) 2. juuni 2012, kell 19:08 (EEST)

Meil on võimalus seda takistada. Vajaduse korral saab kustutatud pildi taastada. Siin on neil lihtsam silm peal hoida kui Commonsis. Mina ei jaksa kõike kontrollida, aga kui näed pilti, mille kustutamise õigsus pole kindel, siis taasta see. Andres (arutelu) 2. juuni 2012, kell 19:18 (EEST)
Oop, ehk kirjeldad tekkinud olukorda natuke täpsemalt: millised litsentsid kaebaja lisas, millised õigused sellega tekkisid, mida Pikne valesti tegi, millised pildid on kustutatud ilma põhjenduseta.
Ja veel. Vikipeediaga tegelemisest loobumine ei tööta tingimata Vikipeediale vastu: kui inimene leiab, et põhimõtted, millest organisatsioon soovib juhinduda, temale ei sobi, siis on koguni Vikipeedia huvides, et ta oma väärtegevuse lõpetab. --kanakukk (arutelu) 2. juuni 2012, kell 20:54 (EEST).

Lahmimise ja laimu asemel võiksid välja tuua, milline foto on kustutatud põhjendamatult. Mis Wikimedia litsentsipõhimõtetesse puutub, siis ajad midagi sassi, mina ei ole see üks inimene, kes need koostas. Konkreetsed laevapildid on asendatavad ja nende mittevabana avaldamine pole nimetatud põhimõtetega ühegi võimaliku EDP korral kooskõlas. (Kusjuures, pildid, millest jutt käis, vastupidi on vaba litsentsi all avaldatud ja nad on täiesti alles.) Oma sügavamatest veendumustest lähtuvas kihutustöös soovin sulle edu, olgu su eesmärk siis parasjagu fotode juurde hankimine või alusetute hirmujuttude abil võimalike kaastööliste minemapeletamine. Pikne 2. juuni 2012, kell 20:07 (EEST)

Tõesti: tahaks konkreetseid näiteid milliseid pilte põhjendamatult kustutati. Commonsisse viidud piltide kustutamine etwikist on ju täiesti mõistlik tegevus. Kui commonsis aga leitakse, et pilt ei vasta vaba litsentsi tingimustele, siis ei vasta ta nendele ka etwikis või saan ma millestki valesti aru?
Ja kui sa soovid omada edaspidigi kontrolli oma piltide üle, siis miks kuradi päralt sa need GDFL ja CC litsentside all üles paned?!?! --Kyng (arutelu) 2. juuni 2012, kell 21:28 (EEST)
Pikse tegevus on muidugi üldiselt mõistlik, aga kontroll ei tee kellegi puhul paha. Põhjendamatuse all on mõistetud nähtavasti seda, et põhjust pole märgitud. Tavaliselt Pikne märgib põhjuse. Minul on talle ette heita olnud seda, et ta ei oota kannatlikult, kuni asjaolud selguvad, ning ebaselgusest hoidumine on tema meelest olulisem kui vajadus säilitada väärtuslikud pildid, kui vähegi võimalik.
Commonsisse ei saa panna kõiki pilte, mida eesti vikisse saab, sest meil on deklareeritud mittevabade piltide poliitika. Muidugi Pikne ei pane Commonsisse selliseid pilte, mis sinna ei sobi, aga Commonsis võidakse pilt märkamatult kustutada, kui mõni formaalsus on kogemata täitmata jäänud. Andres (arutelu) 3. juuni 2012, kell 00:39 (EEST)
Eksid. On ka selliseid juhuseid, et siit on pilt teisaldanud commonsisse, siis siit ära kustutatud ja mõne aja pärast on see ka commonsist kustutatud ja nii oleme siit jäänud ilma kümnetest kui mitte sadadest piltidest. Ja on pilte jm faile mida tohib kasutada Eestis ja enamikus riikides, aga mitte kõikjal ja need ei tohi olla commonsis. Samamoodi kasvõi näiteks Itaalia sümboolika itaaliakeelses vikis lubatud ja mujal mitte - -- Ahsoous 3. juuni 2012, kell 22:05 (EEST)
Ja-jah, kui tehakse midagi, lahmitakse või muidu asju välja mõeldakse, siis on tore ise kah kaasa lüüa. Mulle meenub paar juhtu, kui Commonsisse on viidud pilt, mis ei sobi ei siia ega sinna ja sellisel juhul on tõesti mõlemad pildid kustutatud. Ma pole küll kursis kõigega, mis enne mind on tehtud, aga kümnete ja sadade (teoreetiliselt) eesti Vikipeediasse sobivate piltide kaotus on kindlasti liialdus. Ma ei saa pead anda, et mul midagi kahe silma vahele pole jäänud ja ka mõnda minu teisaldatud (ja võib-olla eestikeelsesse Vikipeediasse sobinud) pilti pole kustutatud, aga sellisel juhul saab tegu olla ikkagi umbes ühe-kahe erandiga. Näiteid sa muidugi tuua ei oska, ega? Kui sa selliseid juhte tähele oled pannud, siis miks sa pilti taastanud pole? Pikne 3. juuni 2012, kell 22:35 (EEST)
Ütleme nii, et pole viitsinud. Kui sadu pilte paari tunni jooksul kustutatakse, siis vähemalt minul pole küll niipalju aega, et need ükshaaval üle kontrollida ning selle asemel kirjutan parem kaks rida juurde. -- Ahsoous 4. juuni 2012, kell 10:44 (EEST)
Kontroll kontrolliks, aga kus on konkreetsed näited? Lugesin siin Vikipeedia arutelu:Mittevaba sisu kriteeriumid. Sealt jääb mulje, et mittevaba sisu kasutustingimused pole meil absoluutselt paika pandud. Kui me ei tea, kuidas midagi teha, siis loogiliselt võttes me ei teegi seda: ei panegi mittevabasid pilte üles. Ja ei mingit segadust.--Kyng (arutelu) 3. juuni 2012, kell 11:59 (EEST)
Sealt jääb niisugune mulje küll, aga mingid kriteeriumid on meil üles antud. Kes teab, kust neid leida? Andres (arutelu) 3. juuni 2012, kell 12:10 (EEST)
Kas sulle endale ei ole imelik tundunud, et samad probleemid korduvad aastast aastasse? Kui sa otsid kogu aeg võimalusi Vikipeedia sisu kahandada, mitte täiendada, siis pole mingi eriline ime, et "lahmimist ja laimu" on täis kogu su aruteluleht. Muidugi on keeruline ja tyytu pyyda fotode autoreid reaalselt yles otsida ja nendega suhelda või siis teha sobimatu litsentsiga fotode asemele uusi, palju mõnusam on kõik kustutada ja jätta töö kellegi teise mureks. Oled sa kunagi arvutanud, milline on sinu loodud ja kustutatud fotode arvu suhe, metsa sanitar? Kogu selle suhtumisprobleemi on Andres paari aasta eest ysna kenasti kokku võtnud: "Tead, Pikne! Meil on siin tegemist reaalsete, elavate inimestega, mitte toa koristamisega, kus tuleb asju ära visata, et parem elada oleks. Andres 2. september 2010, kell 18:15 (EEST)" --Oop (arutelu) 3. juuni 2012, kell 18:51 (EEST)
Vastab tõele, et sa pole esimene põhimõtteline kustutamise vastane, kellega ma kokku puutun, aga nende argumentatsioon on olnud sama nõrk või olematu nagu sinugi oma. Kui "samad probleemid" esinevad, siis too nad selle mõistujutu asemel selgelt välja, et saaks arutada või vajadusel selgitada. (Küllap mõne üksiku pildi kustutamine võib ka küsitav olla, tegijal juhtub, aga kuna sa endiselt minu isikus kinni oled, siis kahtlustan, et arvestatavaid probleeme siiski pole.)
Mujal, Commonsis ja inglise Vikipeedias on autoriõigega pahuksis olevate ja ebaselge staatusega piltide kustutamine täiesti tavapärane ja selgelt reglementeeritud protseduur. Et siin see-vastu selliseid pilte talumatult palju on olnud ja siiani on, on ilmselt peamiselt tingitud tegijate vähesusest ja ma ei taha küll kellegi pihta näpuga näidata, aga mingil määral ka hoolimatusest. Selles valguses on need tarbetud ohhetused ja peast kinni haaramised mingil määral mõistetavad, kui keegi tõepoolest vahel midagi kustutada julgeb. Peale selle on eestikeelses Vikipeedias oldud piltide staatuse väljaselgitamise juures oluliselt paindlikum kui kahes nimetatud teises vikis, puuduste eemaldamiseks on enamasti antud kordades rohkem aega. See on küll ebapragmaatiline ja teeb piltide majandamise tarbetult keeruliseks, aga reglemendi puudumise tingimustes on see võib-olla mingil määral põhjendatud.
Lisaks ei saa ma kuidagi nõustuda seisukohaga, mille järgi peab kustutaja tegema ebainimlikke ponnistusi, et pildi staatus välja selgitada või tuleb pildi staatuse selginemisega lõputult oodata. Nagu teises arutelus just välja sai toodud, on pildi staatuse väljaselgitamine ennekõike üleslaadija ülesanne. Pildi igavesti paremaid aegu ootama jätmine tähendab, et kõik on sama hästi kui korras ning autoriõigusest ja litsentsipõhimõtetest lihtsalt ei hoolita. See viimane on tõesti tõsine suhtumisprobleem.
Ma olen kindel, et on ka inimesi, kes minu ja teiste piltidega tegelenud kasutajate tööd hinnata oskavad. Pikne 3. juuni 2012, kell 20:36 (EEST)
Ütlen siis otse välja, et sinu tegevus siin vikis piltide vallas on minu jaoks olnud algusest peale põhimõtteliselt vastuvõtmatu. Alustada tuleks ikka kõigepealt reeglistiku kirjapanemisest ja mitte kustutamisest. -- Ahsoous 3. juuni 2012, kell 22:20 (EEST)
Tuleks lähtuda argumentidest, mitte emotsioonidest. Reglementeerida saab näiteks seda, kui kaua oodata üleslaadija vastust või kuidas täpselt ebaselge staatusega pilte märgistada. Reglemendi puudumisel saab lähtuda parimast äranägemisest. Ma olen nõus, et kustutamist puudutavat tuleks enam lahti kirjutada. Aga see, et autoriõiguse ja litsentsipõhimõtetega ei tohi vastuollu minna ja pildi staatus peab selge olema, pole vaidluskoht. Pikne 3. juuni 2012, kell 22:57 (EEST)
Ma olen sulle kindlalt üle kümne korra öelnud, et kõigepealt tõlgi litsentsid, juhendid ja nende juurde käiv dokumentatsioon ära! Selle asemel aga sa tegeled siin üksnes teiste töö hävitamisega! -- Ahsoous 3. juuni 2012, kell 23:16 (EEST)
Kui see nii oleks, siis ma mäletaksin seda. Selle loogika järgi poleks tohtinud eestikeelsesse Vikipeediasse üldse hakata pilte üles laadima. Ja nagu minagi korduvalt olen toonitanud, ma ei hävita niisama heast peast teiste tööd, ma suhtlen inimestega, palun neil oma pildid üle vaadata, juhendan neid ja kustutan alles siis, kui sellest midagi välja ei tule, kui pildi staatus jääb ebaselgeks, nentides et mõistlikkusel on piirid. Pikne 3. juuni 2012, kell 23:35 (EEST)
Nujah, mida ei mäleta, seda pole olnud. Aga igatahes mina küll enam ühtegi oma pilti enam Vikipeediasse ei anneta. Vähemalt mitte seni, kuni see tõlketöö on tavainimestele arusaadavalt ära tõlgitud. -- Ahsoous 4. juuni 2012, kell 10:26 (EEST)
Ma ei ole kustutamise põhimõtteline vastane. Ma olen selle mõtteviisi põhimõtteline vastane, et kõigepealt kustutame ja siis vaatame, mis edasi saab - "tegijal juhtub". (Mis mõttes "tegijal"? Sa ju ei tee, sa yksnes kustutad.) Et kõik yksnes eestikeelses Vikipeedias lubatud fotod tuleks hävitada, on sinu puhtisiklik tõlgendus Commonsi poliitikast. Teine võimalik lähenemine on pyyda vähendada niisuguste fotode hulka sel viisil, et teed ise vabad pildid (või otsid inimese, kes teeks), räägid teoste autorite ja nende organisatsioonidega, nii et fotod kas asendataks või vabastataks ning kustutamine jääks viimaseks võimaluseks. Aga kui inimestega rääkimine nõuab sult ebainimlikke ponnistusi, siis põletatud maa taktika on muidugi mugavam. (Endiselt sinu isikus olen ma - ja Ahsoous ja veel nii mõnigi - kinni seepärast, et meil lihtsalt pole kedagi teist, kes kustutaks nagu hullunud pritsimees. Enamik inimesi, kes midagi kustutavad, teevad siiski ka ise mingisugust kaastööd.) --Oop (arutelu) 5. juuni 2012, kell 00:06 (EEST)
Pikne teeb siiski päris palju kaastööd. Ta logib end sisse tavaliselt siis, kui on tarvis teha midagi, mida ta anonüümsena teha ei saa. Andres (arutelu) 5. juuni 2012, kell 01:55 (EEST)
Tegelt olen minagisuht kindel, et Pikne on siin ka päris palju kaastööd teinud, aga anonüümselt. Lihtsalt tundub nii, aga eks seda teab üksnes ta ise. Ja seda, et nii mõnedki asjad on vaja kustutada on ka päris selge, aga enne võiks ikka märku ka anda. Ja siis veel see asi, et näiteks nädalavahetusel kustutas Pikne näiteks pildi Pilt:Juhan Parts 23 veebruaril 2004.jpg. Selle pildi varalised autoriõigused kuuluvad aga tööandjale ja mitte fotograafile. Ehk siis Tartu linnal on õigus seda reprodutseerida, levitada, avalikult esitada, teha kättesaadavaks jne. Ja kuna malli tekstis on öeldud Tartu linnavalitsus lubab Vikipeedias pilti kasutada koos allika ja autori äramärkimisega. siis võib seda pilti ka kasutada ja ta ei kuulu kustutamisele. Kes see oli, kes 4 aastat pärast malli kasutuselevõttu anonüümselt (88.196.241.249) lisas vahele sõna Vikipeedias? 2007. aastal võeti see sõna sealt pärast järeleküsimist ära! Kes tunnistab selle ip-aadressi omaks? (Mul on omad kahtlused). Aga Andres — Minu meelest administraator (üldjuhul) ei tohiks teha muudatusi anonüümselt – või mis sa arvad?-- Ahsoous 5. juuni 2012, kell 02:31 (EEST)
Minu meelest seda ei saa keelata. Andres (arutelu) 5. juuni 2012, kell 03:26 (EEST)
Peand hoogu, mina ei ole püüdnud kõiki üksnes eestikeelses Vikipeedias lubatud pilte kustutada ega isegi mitte avaldanud arvamust, et kõik sellised pildid tuleks kustutada. Küll, kui keegi seda teeks, siis (vastu võetud ja adekvaatsel kujul) EDP puudumise tõttu oleks see põhjendatud.
Kas paned tõesti ette, et autoriõigust rikkuvaid, ebaselge staatusega või litsentsipõhimõtetega vastuolus olevaid pilte tohib kustutada vaid siis, kui administraator isiklikult on hankinud iga kustutatud pildi kohta asenduspildi? Viitan veelkord Commonsile, mille järgi tõendamiskoormis lasub üleslaadijal. Enne (võimalikku) ebasobivat pilti polnud ja kui üleslaadija on selle üles laadinud, siis on. Sa küll eirad seda, aga üleslaadijaga ma üldjuhul räägin küll, kui tegu pole mõnikord just ilmse autoriõiguse rikkumisega. Kui sa eesti Vikipeediale midagi sellist ette paned, siis sa pole praktikaga kursis, pole teadlik tuhandest ja enamast problemaatilisest pildist, mis samaaegselt tähelepanu on vajanud, aga millega keegi ei tegele ja palju selliseid pilte praegugi on. See oleks absrudne, kui ükskõik millise kasutusõigusega pilte võibki Vikipeediasse laadida, sest administraatorid oleks siis kohustatud nad asendama. Kui sa ei suuda asjale adekvaatselt vaadata ning pead rääkima põletatud maast ja hullunud pritsimeestest, siis on see juba sinu probleem.
Tartu linnavalitsuse piltide kohta käiv luba on Commonsis avalikuks tehtud ja kõrvutatud sellega, mis on kirjas nende kodulehel. Selle järgi saab eeldada, et kasutusluba on antud vaid Vikipeediale. Partsu pilt konkreetselt ei sobi mittevabana avaldamiseks hoolimata sellest, milline EDP meil on või olla võiks. Sellest oli juttu nimetatud malli arutelus (enne kustutamist mõistagi), mistõttu pole tarvis praalida, et kustutamisest pole teada antud. Kui mõne pildi kohta selguvad pärast kusutamisist adekvaatsed säilitamist toetavad asjaolud, saab nad taastada.
Millist kaatööd mina teen, kas tegelen piltidega, muu hulgas kustutan või teen ka midagi muud, ei puutu asjasse.
Olete kahekesi tatti pritsides deklareerinud, et oma pilte Vikipeediasse (vist ka Commonsisse?) enam ei laadi, justkui mõni teie vaba litsentsi all avaldatud ja mõne mustandi järguski EDP punktiga kooskõlas olev pilt oleks minu tegevuse tõttu kaotsi läinud. Kas selle väljapressimise ja nõiajahi tulemus peaks siis olema, et ka mina võiks edasipidi autoriõigust ja litsentsipõhimõtteid eirata? Pikne 5. juuni 2012, kell 19:20 (EEST)
See, mis kusagil commonsi arutelulehtedel räägitakse, ei puutu üleüldse siia, ja mitte kedagi ei saa kohustada lugema seda, mis siis seal kusagil öeldud on, eriti kui ta pole seda pilti sinna isegi mitte üles laadinud ja võib ka olla, et ei ole isegi commonsis kasutaja. Ja jälle viitad sa tõlkimat asjadele, mis võivad küll ideeliselt õiged olla, aga nad on kasutuskõlbmatud!!! -- Ahsoous 5. juuni 2012, kell 19:50 (EEST)
Ennekõike viitasin nüüd malli "Tartu lubab" (see mall, millest rääkisid) arutelule siin vikis. Vabandust, oleksin võinud teha seda selgemalt. Miks kasutuskõlbmatu? Ma ei tea, kas see on määrav, aga põhisisu olen eesti keeles välja toonud. Pikne 5. juuni 2012, kell 19:56 (EEST)
Selles arutelus ei ole poolt sõna ka, sellest miks neli aastat pärast üldiseks kasutamiseks loa saamist lisati malli üks sõna. Ja loe see arutelu rahulikult läbi ja saad ise ka aru, et sa praegu siin ajad lihtsalt tühja juttu. Põhisisu väljatoomine ei ole mitte kunagi piisav – kui täpset ja kinnitatud tõlget reeglistikust ei ole, siis on see tühijutt. Nagu juristid tavaliselt küsivad – aga kus see kirjas on. Ja mida pole, seda pole. -- Ahsoous 5. juuni 2012, kell 20:11 (EEST)
Miks see täpsustav sõna lisati, ütlesin just hetk tagasi ja see on kirjas ka viidatud Commonsi arutelus. Ma võib-olla ei saa päris täpselt aru, mida silmas pead ja seetõttu vastan samuti üldsõnaliselt. Et põhisisu väljatoomine pole piisav on sinu arvamus, minu meelest on see piisav, mitte et pikemalt ja põhjalikumalt ei võiks ja piisaks ka lihtsalt võõrkeelsele tekstile viitamisest. Jällegi, kui parima äranägemise järgi ei saa talitada, kui see poleks piisav ja kui argumenteerida kirjapandud reeglite puudmisele, siis sellistes tingimustes poleks loogiliselt võttes ühtegi pilti tohtinud üles laadida, mis omakorda õigustaks endise olukorra (kui pilte polnud) taastamist. Pikne 5. juuni 2012, kell 20:26 (EEST)
Sa ise ka aru saad, kuhu ja millele sa segiläbi viitad??? Ja võõrkeelsele tekstile seaduste puhul otse ei viidata mitte kunagi, vaid tuleb teha tõlge, milles on siis öeldud, et erisuste puhul on aluseks versioon mingis keeles. Aga muide üks väike nüanns mõnede commonsi jaoks vabade piltidega -- public domaini Eesti seaduste järgi ei eksisteeri, nii et sellised pildid peaksid olema hoopiski siinmaal keelatud ja ükski siinne autor tegelikult ei tohiks pilte selliselt üles laadidagi. -- Ahsoous 5. juuni 2012, kell 20:43 (EEST)
Jah, saan. Ma ei saa aru sellest, miks seda tõlkega seotud ebaolulist nüanssi nii suureks paisutad ja jutt ülepea ei käinud seadustest ega millestki sarnasestki. Avalik omand võiks olla mõne teise arutelu teema, aga sellest on varem juttu olnud ja on eeldatud, et kui mallis on toodud ka public domain mõistest mööda vaadatav ütlus (kui see pole mõnes riigis võimalik...), siis ta sobib, nii nagu ka Commonsis on tehtud. Pikne 5. juuni 2012, kell 20:55 (EEST)
Jah. Commonsis on see lubatav, aga mitte Eesti autorite puhul. Eestis ei saa autor loobuda isiklikest õigustest ja seetõttu ei saa nad ka anda mitte ühtegi tööd PD alla (niisiis vähemalt eestikeelses vikipeedia ilmselt tuleks rippmenüüst PD valik ära võtta). Aga kui sa nüüd tõlke (tõlgete) kohta küsid, siis ma nõuan juba mitmeid aastaid, et see tõlketöö siin ometigi ükskord ära tehtaks. Kui kaua võib kakelda teemadel, mis oleks saand ammuilma ära lahendada. Aga see peab olema juriidiliselt pädev tekst, mitte nii, et ma arvan ühtemoodi ja sa teisti. -- Ahsoous 5. juuni 2012, kell 21:02 (EEST)
Sellest ma rääkisingi, kui ta ei saa loobuda isiklikest õigustest, siis ta ei loobugi, mis on kooskõlas mallis toodud lisaütlusega.
Juhendeid ja muud võib eesti keelde tõlkida, aga ma pole kindel, kas millegi tõlkimine on tingimata vajalik. Konkreetselt mille tõlkimist sa nõuad? Ma ei usu, et tõlkmine on otseselt minu kohustus, ka sina võid sellega aidata. Pikne 5. juuni 2012, kell 21:19 (EEST)
See tähendabki, et Eesti autor ei saa laadida pilti üles PD all, üelgu commonsi litsents mida iganes. --Ahsoous 5. juuni 2012, kell 21:38 (EEST)
Siin rippmenüüs pakutav litsents AO-ise ütleb sama, mis Commonsi oma. Pikne 5. juuni 2012, kell 21:51 (EEST)
Jah, aga seda võimalust tegelikult ei saa olla. -- Ahsoous 5. juuni 2012, kell 22:15 (EEST)
Võimalust anda kõigile õiguse kasutada oma tööd ükskõik mille jaoks, ilma ühegi tingimuseta, kui seadus neid just ei sea ja kui avalikku omandisse (public domain) andmine pole võimalik? Mismoodi ei saa olla? Pikne 5. juuni 2012, kell 22:25 (EEST)
Autoriõiguse seadus §11 lõige 2 - Autori isiklikud õigused on autori isikust lahutamatud ning ei ole üleantavad. — Kõik. -- Ahsoous 5. juuni 2012, kell 22:28 (EEST)
Kui sa selle malli teksti ise vaadanud pole, siis sa võib-olla ei saanud aru, et ma just (pisut ümberpööratult) tsiteerisin seda. Seal on antud paragrahviga arvestav lisaütlus. Pikne 5. juuni 2012, kell 22:37 (EEST)
See lisaütlus on õigustühine Eesti autori puhul või pigem vastupidi üksnes lisaütlus kehtib ja pilt EI KUULU ikkagi PD alla. Eesti autor ei saa loovutada isiklikke õigusi mitte mingil juhul. -- Ahsoous 5. juuni 2012, kell 22:41 (EEST)
Kui avalikku omandisse anda ei saa, siis avaldatud pilt ei kuulugi selle alla ja kehtib mallis toodud lisaütlus. Vähemalt mina saan malli tekstist nii aru ja selle mõttega eeldatavasti ongi Commonsi malli teksti see lisaütlus lisatut. Pikne 5. juuni 2012, kell 22:53 (EEST)
Sama asja sisu kohta Saksamaa autoriõigustes vaata en:Copyright law of Germany -- Ahsoous 5. juuni 2012, kell 23:02 (EEST)

Khm. Prooviks hetkeks jätta üksteise pihta muda loopimise ja vaadata, milles probleem. Probleem on selles, et mõned üleslaadijad ei lisa pildile piisavalt infot juurde (kohati ei oe ka selge, milline info on piisav) ja seepärast seisavad meil segaste asjaoludega pildid. Üleslaadijatega kontakteerumine on keeruline. Mida me saaksime teha selleks, et Vikipeedias ei oleks kahtlaste asjaoludega pilte, aga samas ei viskaks väärtuslikke pilte enneaegu üle parda? Keskenduks nüüd lahenduse leidmisele. Adeliine 5. juuni 2012, kell 20:13 (EEST)

Pooldan Adeliine küsimuseasetust. Andres (arutelu) 7. juuni 2012, kell 00:12 (EEST)
Minu meelest keegi polegi midagi enneaegu üle parda visanud. Vastupidi, paljud pildid, mis teiskeelsete vikide praktikast lähtudes ilmselgelt kustutamist vajavad, ootavad erandlikult siin paremaid aegu, sest antud tingimustes pole paraku võimalik neid kustutada. Osale (või kõikidele) piltidele mingi erilise väärtuslikkuse templi külgepanemine pole minu meelest praktiline ning autoriõigus ja litsentsipõhimõtted peaksid olema siiski ülimuslikumad. Kui autor ei vasta ja pildi staatust ei õnnestu kindlaks teha, siis tuleks minu meelest lihtsalt loota, et keegi laeb kunagi üles midagi asendusväärset (kui asendusväärseid pilte pole juba). Pikne 5. juuni 2012, kell 20:43 (EEST)
Autoriõigusi rikkuda muidugi ei tohi, aga meil on olnud juhtumeid, kus on üsna ilmne üleslaadija kavatsus, kuigi ta pole seda selgelt väljendanud. Andres (arutelu) 7. juuni 2012, kell 00:12 (EEST)
Kui kavatsusi pole selgelt väljendatud, siis ei saa minu meelest neid ühelgi juhul ilmseks pidada. Mis kasutusõigusesse puutub, siis me ei tea, kas üleslaadija on nõus oma pildi vabalt kasutamisega või näiteks jättis litsentsitingimusi mõistmata litsentsi igaksjuhuks valimata või eeldas vääralt, et tema pilt sobib Vikipeediasse ka mittevabana ja ei valinud seetõttu ühtegi pakutavatest vabadest litsentsidest. Pikne 7. juuni 2012, kell 21:46 (EEST)
Jutt on piltidest, mis on üles laaditud ajal, kui piltidel eraldi litsentse polnud. Andres (arutelu) 8. juuni 2012, kell 09:04 (EEST)
Selliseid (endiselt ebaselge staatusega) pilte pole eriti ja kui ka nende puhul ei õnnestu kindalaks teha, millised tingimused parasjagu kehtisid ja millised olid tulenevalt üleslaadija "kavatsused", siis ei saa minu meelest ka neid maa ja taeva vahele jätta ja nad vajavad asendamist. Pikne 8. juuni 2012, kell 09:57 (EEST)
Kuidas ei õnnestu kindlaks teha? Polnudki muud litsentsi kui GDFL. Andres (arutelu) 8. juuni 2012, kell 14:50 (EEST)
Seda küll, et teksti jaoks oli GFDL ainuke litsents, aga millal see siis oli, kui kõik pildid ühtlasi selle litsentsi alla läksid? Vanu redaktsioone sirvides loen, et neil ingliskeelsetel lehtedel, millele üleslaadimisvormis viidati, oli juba 2003. aasta lõpus öeldud, et iga pildi juures tulnuks autoriõigust puudutav eraldi välja tuua, näiteks kas pilt avaldati GFDLi all, oli autoriõiguse kehtivus lõppenud või lubati kasutamist ainult Vikipeedias (hiljem on nõutud selliste piltide kustutamist). Pikne 8. juuni 2012, kell 17:23 (EEST)
Võib-olla küll, aga kui inimene laadib pildi üles ja ütleb, et ise tehtud, või ka ei ütle, siis vaikimisi ju on öeldud, et ta avaldab selle GDFL-i all. Andres (arutelu) 8. juuni 2012, kell 19:19 (EEST)
Oleme vist varem millestki sarnasest rääkinud. Kuidas vaikimisi? Piltidel ei ole vaikelitsentsi. Pikne 8. juuni 2012, kell 19:30 (EEST)
Üks arutelu oli siin. --Epp 8. juuni 2012, kell 20:28 (EEST)
Mis vahe on pildil ja tekstil? Teabe aspektist. Pole mõtet tähte närida ja rääkida, et näe, teksti kirjutamisel kasutati hanesulge, aga pildi tegemisel tehti mingi masinaga plõks. Pilt on visuaalne teave ja tekst veel lisaks ka akustiline teave. Kui võib tekstil olla vaikimisi litsents, siis võib ka pildil olla vaikelitsents.--Rünno (arutelu) 8. juuni 2012, kell 19:55 (EEST)
Pildi üleslaadimisel nõutakse litsentsi valimist nimekirjast. Tegelikult ei saa üleslaadija aru, mille poolest peaks ta üht litsentsi teisele eelistama, lühendid ei ütle midagi ning kirjeldused on liiga üldised. Palju parem oleks üleslaadijalt küsida küsimusi valikvastustega ning sõltuvalt vastustest süsteemil lasta valida sobiv litsents. Vikipeediasse sobimatut pilti sel juhul üles laadida ei lastakski kui üleslaadija vastab ausalt. Vähemalt üleslaadija saab aru, miks hiljem võidakse pilt kustutada kui ta on küsimustele valesti vastanud. Valju (arutelu) 5. juuni 2012, kell 21:09 (EEST)
Valjuga täitsa nõus, inimesed ei tee lintsentsidel vahet, isegi need, kes torgivad võõraid fotosid, ei oska litsentse lugeda, vaid arvavad, et võivad teha,mis pähe tuleb,selleasemel, et derivaat tekitada. suwa 9. juuni 2012, kell 17:20 (EEST)

Mõned mõtted fotomajandusest

Olen seda (ja veel mõnda) arutelu lugenud ja veidikene mõelnud. Probleemid:

  1. Juriidilised aspektid pole päris selged. Nagu ma aruteludest aru saan, siis Vikipeedial endal pole pädevust juriidika tõlgendamiseks. Kui palju maksaks profesionaali palkamine?
  2. Kooskõla Wikipedia ja Vikipeedia põhimõtete vahel. Nagu ma aru saan, siis üldiselt on igasuguse mittevaba materjali üles panek viimase võimaluseni alla surutud. Meil siin soovitakse aga oluliselt libraalsemaid reegleid selles osas kui keskuses. Kas me peame sama rangeid reegleid järgima? Kuidas see seadustega kooskõlas oleks? Kuidas neid asju nii märkida, et neid ei kustutataks ja nad commonsisse ei sattuks? Ühest küljest tähendab liberaalne poliitika rohkem pilte, teisest küljest ka suurt kogust igasuguseid erandeid, mille jälgimine ei pruugi üldse tore olla. Praegu on lubatud näiteks ühe olümpia piltide kasutamine erandkorras Eesti Vikipeedias. Aga kui selliseid ühe sündmusega seotud erandeid oleks sadu või tuhandeid? Kui lihtne peaks olema sellise mittevaba staatuse loomine? Mõnes vikipeedias on mittevaba sisu täielikult keelatud ja kindlasti on nende elu selle võrra ka lihtsam.
  3. Piltide litsentsitingimuste märkimine. Vähemalt ühel korral (või oli rohkem) leidsin Pikse arutelust juhtumi, kus üleslaadija jätis pildi juurde märkimata, et luba kasutamiseks on olemas ja läks vist? kustutamisele. Kui ikka ise jätad info panemata, siis pole mõtet ainult teisi süüdistada, vaid peaks ise ka peeglisse vaatama.
  4. Segane olukord peaks peatama igasuguse tegevuse. Praegu on nii, et kui olukord on ebaselge, siis nõutakse, et kustutada ei tohi. Aga analoogselt segase staatusega materjali lisamist jätkatakse vabalt. See ei käi ainult piltide kohta. Ebaselgus on de facto legaliseerimine ja nii polegi osadel inimestel mingit huvi selgust saavutada. Pigem isegi vastupidi: selguse saabumine võib tähendada, et osa asju läheb kustutamisele. Ja inimene peab kõige väärtuslikumaks just neid asju, millest ilma kardab jääda.
  5. Kus on praegused kokkulepped?
  6. Kuidas kontakteeruda kasutajaga, kellega ei ole võimalik kontakteeruda? Kui fotoga on mingi probleem aga kasutaja ei vasta arutelule, ei vasta meilile tema tegelik isik pole teada või on aga temaga ei saa ikka kontakti, siis mis teha? Lõpmatult ei saa oodata.

Tuleks paika panna mingi tegevuskava, et asjad saaks lõpuks selgeks tehtud.--Kyng (arutelu) 12. juuni 2012, kell 20:29 (EEST)

QRpedia

Spordimuuseum asub esimese Eesti muuseumina QRpedia süsteemi kasutama. Esialgu lisanduvad lingid Eesti sportlastele: Aberg, Jaago, Hackenschmidt, Lurich, Keres ja kõik Eesti olümpiavõitjad. Need artiklid tuleks üle vaadata ja vajadusel kohendada/täiendada. Ivo (arutelu) 4. juuni 2012, kell 17:44 (EEST)

See peaks pigem niipidi olema, et kõigepealt teeme korda ja siis laseme kasutada. Andres (arutelu) 4. juuni 2012, kell 20:36 (EEST)
"laseme kasutada" - Kas nyyd on Wikipedia kasutamiseks luba vaja? Ma ei teadnudki. --Oop (arutelu) 4. juuni 2012, kell 22:27 (EEST)
Kelle algatusel asi siis toimub, ega ometi muuseumi algatusel? Andres (arutelu) 5. juuni 2012, kell 01:57 (EEST)
Niivõrd kui mina tean, alustati Spordimuuseumis QR-koodidega täiesti oma peaga. Esimesed koodid viitavad ERR-i arhiivile jms; meil oli valida, kas rääkida Tartupeedia projektist ja QRpediast või oodata, kuni kõik sildid on valmis ja midagi muutma enam ei hakata. Lähemalt oskab Ivo kommenteerida, mina näen seda seltskonda esimest korda loodetavasti reedel. --Oop (arutelu) 6. juuni 2012, kell 00:03 (EEST)
Siis ikkagi Vikipeediaga sidumine ei toimunud muuseumi algatusel. Andres (arutelu) 7. juuni 2012, kell 00:07 (EEST)
Ei toimunud. Ivo (arutelu) 7. juuni 2012, kell 12:15 (EEST)
Põhimõtteliselt kasutasime lihtsalt võimalust. Niikuinii otsisime juba muuseumi, kus teha Tartupeedia pilootprojekt, ning seda käest lasta olnuks lihtsalt tobe. --Oop (arutelu) 7. juuni 2012, kell 15:24 (EEST)
Kas Spordimuuseumi spetsialistid ei võiks neid artikleid ka ise teadja pilguga üle käia?--Morel (arutelu) 4. juuni 2012, kell 22:38 (EEST)
Eks nad mingi hetk ka vaatavad üle ja loodetavasti aitavad artikleid täiendada ning juurde lisada. Ivo (arutelu) 4. juuni 2012, kell 22:52 (EEST)

usurp username

I would like to use my SUL username here. user:linnea hasn't done any edits and the account is several years old, created in 2007. Could you rename that user, please? 86.50.91.240 6. juuni 2012, kell 23:18 (EEST)

No contributions, really. And no e-mail also. Plus, this is the only unattached account.
Please write a confirmation that you want this name to my talk page on some other wiki. Because I cannot do that based on only some anonymous IP request. I cannot guarantee anything, but I will try to comply with your wish. --Jaan513 (arutelu) 13. juuni 2012, kell 13:48 (EEST)
Linnea -> Linnea2 rename done. --Jaan513 (arutelu) 22. mai 2013, kell 07:40 (EEST)

Uus mall

Inglise Vikipeedias ringi vaadates tuli idee, et keegi võiks tõlkida infobox buildingu (Template:Infobox building). Mall on suhteliselt hea, sest annab lühikest ja täpset üldinfot. Kuna endal malli loomise kogemus puudub, siis postitangi, lootuses, et keegi viitsib seda teha. Kuuskinen 11. juuni 2012, kell 14:41 (EET)

Kas, "Mall:Hoone" ei sobi?--NOSSER (arutelu) 11. juuni 2012, kell 15:49 (EEST)
Mall:Hoone on põhimõtteliselt sama, mis inglise viki oma. Alts (arutelu) 11. juuni 2012, kell 16:43 (EEST)
Minu eksimus. Vabandan! Ma lihtsalt ei leidnud seda malli üles. Kuuskinen 11. juuni 2012, kell 17:13 (EET)

Sisu SA-150

Tere. Kirjutasin artikli Sisu SA-150 Kas keegi spetsialist võib selle õigekirja kontrollida? --Gwafton (arutelu) 12. juuni 2012, kell 11:48 (EEST)

Viidetes esineb selline fraas nagu "in soome". Oled mingit imelikku viite-malli vist kasutanud. Alts (arutelu) 13. juuni 2012, kell 18:33 (EEST)
enwiki mallid + google translate.--Kyng (arutelu) 13. juuni 2012, kell 19:08 (EEST)
Siin on see mall: Mall:Cite book. Ma ei tea mispärast see on inglise keeles. Ma kasutasin Google Translatet aga mõned vead olen ise teinut. :) Õppisin eesti keelt kui ma olin noorem aga ma ei ole seda pikka aega kasutanud. Ma arvasin, et Vikipeedia on hea viis õppida. Ma ei tea, kas minu teemad on huvitavad paljudele (Sisu veoautod). Siin on ka uus artikel: Sisu SA-110. --Gwafton (arutelu) 23. juuni 2012, kell 01:38 (EEST)

MTÜ Wikimedia Eesti yldkoosolek ja suvepäevad

Ivo koostas ankeedi sobiva aja otsinguks: http://www.doodle.com/ux69ytrr2ni9ybq7 . MTY liikmetest oleks kõigi suhtes kena, kui nad annaksid teada, millised ajad neile sobivad ja millised mitte. Yhtlasi oleks huvitav teada, kui paljud on nõus telkima. --Oop (arutelu) 20. juuni 2012, kell 10:25 (EEST)

Ühistuspämm

Tartu Hoiu-Laenuühistu ja Eesti Korteriühistute Hoiu-laenuühistu‎ seltskond on juba pikemat aega reklaaminud enda äritegevust viies artiklis: Tartu Hoiu-Laenuühistu, Eesti Korteriühistute Hoiu-laenuühistu, Eesti veksel, Ühistuleht ja Ühistusaade. Artiklitesse topitakse reklaamlinke, ettevõtete koostööpartnereid, soodustuste reklaami, sisuga seostumatuid ristviiteid ning yldist mitteentsyklopeedilist loba nagu "Logo kätkeb endas elujõulisuse ja ühistegevuse ideed: sellel on kujutatud tervet ja elurõõmust inimest, kellel on head mõtted, kes oskab neid teostada ning kes tegutseb läbi sotsiaalse kapitali poolt pakutavate võimaluste oma majanduslike vajaduste kõige parema rahuldamise nimel". Toimetamissõdades kaitsevad usinad "kaastöölised" kirjavigu, kustutavad siselinke ja taastavad sisukordusi. Lykkasin praegu kõik need artiklid kaitse alla, ent ilmselt oleks mõistlik neil silm peal hoida, kuna samad tegelased on teinud endale ka mitu kontot, mille kaudu sama reklaami toota. --Oop (arutelu) 20. juuni 2012, kell 20:34 (EEST)

Nende artiklitega on palju probleeme. Tuleks need korralikuks rookimiseks ette võtta: reklaam tuleb eemaldada ja viited üle vaadata. Tartu Hoiu-Laenuühistu järjepidevus eestiaegse ühistuga on minu arvates ka kahtlane. Ametlik järjepidevus nõuab vist midagi natuke enamat kui lihtsalt deklaratsioon? Mõned pisemad artiklid nagu Eesti veksel ja Ühistusaade võiks pigem Tartu Hoiu-Laenuühistu artikliga liita, sest need ei tundu eraldi seisvalt piisavalt tähtsust omavat.--Kyng (arutelu) 20. juuni 2012, kell 22:59 (EEST)
Minu meelest on eraldi artiklid paremad.
Oop on juba tublisti rookinud. Andres (arutelu) 22. juuni 2012, kell 08:49 (EEST)
eraldi artiklid ei ole paremad vaid täiesti mõttetud. Rookida sealt veel on.--Kyng (arutelu) 22. juuni 2012, kell 10:22 (EEST)

Eesti teaduse biograafiline leksikon

See teos ilmub viidetesse kogu aeg vääras kirjapildis - läbivalt suurtähelisena. Ehk teeks keegi paranduse ära?! --Amherst99 (arutelu) 22. juuni 2012, kell 23:54 (EEST)

Kui malli ({{ETBL}}) kasutada, siis ei ilmu. Kas mingit automaatset asendust ei saa teha?--Morel (arutelu) 23. juuni 2012, kell 12:58 (EEST)
Õigupoolest on selle tööga seoses koorunud välja päris palju pisikesi tehnilisi muudatusi, mille võiks roboti hooleks jätta (või vähemalt robotiga koostöös teha). Sedalaadi asjad tasub kokku korjata ja millalgi kõik koos ära lahendada. --Oop (arutelu) 24. juuni 2012, kell 12:44 (EEST)

Ajaloosündmuste algustäheortograafia

Sattusin lugema, et "Emakeele Seltsi keeletoimkonna otsus 11. juunil 2012: ajaloosündmuste, ajastute jms nimetusi kirjutatakse väikse algustähega, välja arvatud nendes sisalduvad muud nimed". Tundus nagu vajalik see siin igaks juhuks välja tuua (näiteks mulle on ikka "teine maailmasõda" üsna harjumatu kirjapilt). Muudatus Ivo (arutelu) 28. juuni 2012, kell 23:18 (EEST)

Selge see, et harjumatu. Samas, eks kirjutata ju ka tartlane, tallinlane, stalinlik, tammsaarelik, jõulud, aprill, toomapäev, kuigi laadilt justkui nimed, võib mõni uue seisukoha kaitseks öelda. Minu meelest peaks keeletoimkonna seisukoha või viite sellele arutelule üles päisesse panema. Muide, aitäh Ivole, selle leiu eest! --kanakukk (arutelu) 28. juuni 2012, kell 23:57 (EEST).
"Uuele reeglile üleminekul ei saa vana reegli järgimist pidada eksimuseks." Seda enam, et paari aasta pärast nad jälle muudavad...--Morel (arutelu) 29. juuni 2012, kell 01:11 (EEST)
Karta on, et pidevalt miskit muudavad, aga ikkagi oleks hea teada, et kuidas praegusel hetkel ette nähtud on. Ivo (arutelu) 29. juuni 2012, kell 01:25 (EEST)
Ma soovitaks mitte paaniliselt muutma hakata, vaid oodata, kuni kas "yleminekuetapp" läbi saab või selgub, et ylemineku asemel pööratakse tagasi. Tõsi, minu arvates on see ka ysna kahtlase väärtusega otsus. Oleks palju mõistlikumaid tegevusi, millega keeletoimkond enda olemasolu õigustada saaks. --Oop (arutelu) 29. juuni 2012, kell 10:45 (EEST)
Ma arvan ka, et olemasolevates artiklites ei pea esialgu kiiruga muutma hakkama. Küll aga võib ilmselt uutes artiklites seda järgida ilmselt? Ave Maria (arutelu) 29. juuni 2012, kell 11:32 (EEST)
Mis maailmasõja näitesse puutub, siis mina isiklikult olen varem tabanud ennast mõttelt, et väikese tähega kirjutamise reeglit oleks lihtsam põhjendada, nii et see konkreetne näide päris harjumatu pole. Üldiselt tundub olevat mõistlik otsus. Jah, ainult sellepärast pole ilmselt artikleid üle vaja käia, kuna ka senine kirjapilt pole vale (nagu muudegi varem kehtinud reeglite puhul), aga muu kirjutamis- ja toimetamistöö juures tuleks edaspidi uut õigekirjutust eelistada. Pikne 29. juuni 2012, kell 12:54 (EEST)
Ma arvan, et kõige hullem oleks see, kui ühe artikli piires kasutatakse mõlemat segiläbi. Eelkõige seda võiks vältida.--Kyng (arutelu) 29. juuni 2012, kell 13:03 (EEST)
Osaliselt on see muudatus kindlasti põhjendatud, ent teatud nimetuste puhul võib tekkida palju segadust: näiteks numbritega sõjad: Seitsmeaastane, Kolmekümneaastane, Saja-aastane. Kui neilt suurtäht ära võtta, siis ei pruugi konteksti tundmata ära tabada, millest siis räägitakse: kas konkreetsest Seitsmeaastasest sõjast (1756-63) või lihtsalt mingist sõjast, mis kestis seitse aastat? Ja on näiteks olemas ka selline sõda nagu Ratsanikesõda (sks Reiterkrieg, 1519-21, Saksa Ordu vs Poola). Kui see kirjutada väiketähega, siis tekitab see hoopis kummastust: kas on mõeldud mingit suvalist ratsanike kokkupõrget või siis ikkagi konkreetset ajaloosündmust? Athanasius Soter (arutelu) 8. juuli 2012, kell 14:54 (EEST)
Kontekst peaks aitama. Pikne 8. juuli 2012, kell 17:34 (EEST)

Arutelude kustutamine

Arutelude kustutamine muutub siin millegipärast üha levinumaks ja selle teema võiks seetõttu taas üles tõsta. Minu meelest on arutelu osa artikli redigeerimisloost nagu ajalugugi ning märkusted ja põhjendused selle kohta, mida ja miks on tehtud, ei pea olema ainult neile, kes kustutatud lehtede arhiivile ligi pääsevad. Teistes keeltes ma pole sellist asjakohaste märkuste peitmist kohanud. Näiteks siin oleks kustutamise asemel võinud kirjutada lihtsalt "Toimetasin". Pikale veninud arutelusid võib muidugi arhiivida (nii et kõik näevad, mis seal varem kirjas oli) ja küllap pole kellegi midagi selle vastu, kui kustutatakse arutelusid, mis suure tõenäosusega enam leitavad pole (näiteks siis, kui vastav vigase pealkirjaga artikkel on kustutatud).

Ja kustutamise juurde on alati viisakas lisada lühike (kas või mõnesõnaline) põhjus, nii et valdav osa kasutajaid, kes ise ei saa järele vaadata ja veenduda, et kustutamine oli põhjendatud, ei peaks lihtsalt kukalt kratsima. Pikne 6. juuli 2012, kell 10:28 (EEST)

Minu meelest on likvideeritud probleemidega arutelude säilitamine mõttetu. Nii pea kui ma näen, et arutelu link on sinine, tekib mul tunne, et selle artikliga on mingi probleem. Kui seal on tõesti vaidlus erinevate seisukohtade üle või diskussioon, mis on viinud praeguse versiooni sünnini, siis loomulikult ei peaks arutelu kustutama. Kui seal on üks-kaks konkreetset märkust, millele mitte keegi pole lisanud kommentaare ega vastuväiteid, siis millist lisaväärtust annab see artikli kasutajale, kes sinist linki nähes läheb vaatama, mille üle on aru peetud. Noh, tore, võib ju selle "toimetatud" sinna alla kirjutada, aga minu meelest on see pigem lugeja eksitamine. Arutelu olemasolu peaks osutama kas tõstatatud probleemile või artikli praeguse versiooni seisukohast olulisele arutluskäigule, vastasel juhul on arutelulehe säilitamine mõttetu.
Aga kui seda seisukohta ei jagata, siis heakene küll, mis minul vahet. Loobun niigi lolli peaga võetud ülesandest tuhandeid artikleid sisaldavat "toimetamist ootavad" loendit harvendada ja jätan selle töö neile, kes paremini "reegleid järgivad". -- Toomas (arutelu) 8. juuli 2012, kell 15:02 (EEST)
"Nii pea kui ma näen, et arutelu link on sinine, tekib mul tunne, et selle artikliga on mingi probleem." - See on kyll imelik tõlgendus. Arutelu on mõeldud kõikvõimalikuks artikli teemasse puutuvaks aruteluks, tihti ilma igasuguse probleemita, lihtsalt kontekstuaalselt. Samuti on oluline, et lahendatud probleemid alles jääksid: esiteks on nii ka hiljem võimalik näha probleemide levikut ja tähtsust, teiseks saavad uued tulijad õppida probleeme ära tundma ja lahendama. Vikipeedia põhimõte on, et kogu tegevus oleks võimalikult avalik. Kustutamine peaks olema pigem minimaalne kui maksimaalne. - Pealegi ei sega arutelu olemasolu kedagi toimetamata artikleid toimetamast. See on kyll tõsi, et praegu lisatakse toimetamismärkus tihti ilma arutelus kommenteerimata, mida täpselt tuleks toimetada. Märkuse lisajale tundub see ilmne, teistele mitte. Aga probleem, et mõni meist lisatud märkust pole kommenteerinud, ei lahene sellega, kui arutelu kustutatakse. --Oop (arutelu) 8. juuli 2012, kell 17:18 (EEST)
Ka minul sellist kogemust pole, et sinine arutelulink tähendaks eeskätt probleemset artiklit. Seniajani on ka valdav osa lahenduse leidnud probleeme puudutavaid märkusi ja muidu küsimusi siiski arutelulehtedel säilinud. Seda, et sina muidu head kaastööd ei tee või artikleid toimetama ei peaks, ma öelda ei tahtnud. Vabandust kui ridade vahele midagi sellele viitavat sattus. Pikne 8. juuli 2012, kell 17:34 (EEST)
Ei, asi polnud üldse Sinu tekstis, Pikne, nii et vabandada ei ole tarvis. Nagu ma ütlesin, mina sõdima oma seisukoha nimel ei hakka. Ei ole enam ammu millegi üle Vikipeedias sõdinud, seda enam, et antud juhul ei ole objektiivselt kaaludes suurt vahet, kas mõni aegunud arutelu on alles või mitte. Artikkel oleks puhtam kui sellega ei tuleks kaasa lahendatud pagasit, selles olen endiselt veendunud, aga kui enamusele tundub, et see on pedagoogilis-statistilistel eesmärkidel või glasnosti jaoks väga vajalik, siis palun, hoidke alles. Aga kuna minu arusaam on vastupidine, siis ei taha ega viitsi ma lihtsalt teha (või tegemata jätta) oma vabast ajast asju, mis minu arusaamadega kokku ei lange. See oli minu kommentaari viimase lõigu mõte. -- Toomas (arutelu) 8. juuli 2012, kell 19:00 (EEST)
Ka mina ei taha sõdida, lihtsalt pidasin vajalikuks välja tuua, et tegu pole tingimata õige lähenemisega ja päris üleüldist tava selline kustutamine ei järgi (või seni pole järginud). Paistab, et sul on veel teinegi mõttekaaslane, kes sai sellest arutelust indu juurde ja leidis just veel kustutamiseks kaks arutelu. Pikne 8. juuli 2012, kell 20:08 (EEST)
Mina jagan arvamust, et mõttetuks muutunud arutelusid ei peaks säilitama. Pahatihti kohtab siin selliseid märkusi mis on pandud viis aastat tagasi, ja mitte keegi enam ei mäletagi, mis asja need üldse enam tähendavad. Teine asi on see, et hoolimata sellest, et kuigi need arutelud võivad olla küll väikesed, siis ikkagi kulutavad nad andmebaasi ruumi. Kui vaadata siis kasvõi siinne üldine arutelu oleks aegajalt mõttekam (näiteks arhiveerimisel) üldse vahetevahel samuti kustutada ja seejärel uuesti luua, sest selle lehe maht koos ajalugudega kasvab vahetevahel ikka sadadesse megabaitidesse. --Ahsoous 8. juuli 2012, kell 17:39 (EEST)
Et kustutamisega seoses täiendavadid küsimusi ei tekiks, aitab vana märkuse juures varjamisest paremine minu meelest siiski lihtsalt täiendav märge selle kohta, et küsimus on lahendatud. Ja kui märkus on aastaid vana, siis peaks olema üsna ilmne, et artikkel on võinud vahepeal oluliselt muutuda ja märkus ei pruugi olla enam sellisel kujul aktuaalne. Kustutamine ei hoia andmebaasi ruumi kokku, sest sellega muudetakse vaid ligipääsuõigusi. Tahtsid vist öelda "kilobaitidesse". Pikne 8. juuli 2012, kell 18:02 (EEST)
Ei tahtnud. Just nimelt tegu on sadade megabaitidega -- Ahsoous 8. juuli 2012, kell 18:11 (EEST)
Tjah, see pole küll oluline, aga üldise arutelu arhiivid on üldiselt 0,1–0,2 megabaidi suurused. Muide, sinu allkirjad annavad ka omajagu juurde. :) Pikne 8. juuli 2012, kell 18:31 (EEST)
Jutt on siinsest leheküljest. Siin on praegu miskit (ei viitsi täpselt kontrollida) 7000 muudatuse kanti. Lehekülje maht on keskeltläbi 100K ringis, ehk siis korruta natuke ja saad 700M möödaminnes. See, et ma allkirja selliseks muutsin oli tüdimus ühesuguste allkirjadest, ja vähemalt sealtkaudu pääsed mu kasutajalehele ja arutelulehele, sinu omaga tuleb aga iga kord lehtedele minekuks vaeva näha. -- Ahsoous 8. juuli 2012, kell 19:39 (EEST)
Jah, keskeltläbi 100 kB (=0,1 MB), täpsemalt enne minu muudatust 147 kB. Miks ja millega seda korrutada tuleb? Pikne 8. juuli 2012, kell 20:08 (EEST)
Sellesama enamvähem seitsme tuhandega ehk siis mysqli andmebaasis eksisteerivad kõik versioonid ja mitte ainult viimane. -- Ahsoous 8. juuli 2012, kell 20:18 (EEST)
Ausalt yteldes ei ole andmebaasi maht Wikipedia jaoks eriline probleem. Tehnilised probleemid on hoopis mujal. Aga noh, Jedem das Seine - mu ema eelistab ka oma Gmaili kontolt kirju kustutada, sest arhiveerimine on liiga keeruline ja äkki saab täis. --Oop (arutelu) 9. juuli 2012, kell 01:24 (EEST)

Minu meelest kustutatagu pealegi, kui pole midagi üldiselt tähelepanuväärset. Mitte et peaks tingimata kustutama. Ja Toomas, palun toimeta edasi. Andres (arutelu) 10. juuli 2012, kell 23:26 (EEST)

Sõjaväe mall

Kas mere-, õhu-, või maaväe mall või infobox on olemas? Ma pole seni midagi sellist leidnud. Kui neid tõesti pole, siis võiks keegi hea inimene need luua, sest neid oleks minu meelest vaja. Kuuskinen 11. juuli 2012 kell 21:30 (EEST)

milliseid sa silmas pead?
nt selline mall on juba tõlgitud/loodud
kas on vaja tõlkida? suwa 11. juuli 2012, kell 22:58 (EEST)
Ma mõtlesin, et Eesti Vikipeedias võiks olla http://en.wikipedia.org/wiki/Template:Infobox_national_military ja http://en.wikipedia.org/wiki/Template:Infobox_military_unit, sinu välja otsitud, on ka head. Kuuskinen 12. juuli 2012 kell 1:00 (EEST)
Malli "Infobox military unit" järgi on tehtud Mall:Väeüksus. Mõni tõlge on seal küll endiselt kahtlane. Pikne 12. juuli 2012, kell 21:32 (EEST)
ehk siis olemasolevad ja kategoriseeritud mallid on siin: Kategooria:Sõjanduse mallid
13. juuli 2012, kell 03:17 (EEST)

Vikipeedia lehtedele ilmuvate sundreklaamide tõrjumine

Olen mõnda aega täheldanud, et Vikipeedia lehti avades tekivad sinna vahel sundreklaamid. Kas põhjus on minu arvutis/brauseris või on tegu üldisema probleemiga? --Andrus Kallastu (arutelu) 13. juuli 2012, kell 16:30 (EEST)

Õige Vikipeedia puhul pole reklaame märgata. Kas tegu on ikka Vikipeedia või hoopis mõne Vikipeedia peegeldusega? Teine võimalus on, et arvutis on viirus või mõni muu soovimatu tarkvara. Kui Sul avaneb reklaam, siis tee ekraanipilt klahviga Print Screen (Prt Scr), salvesta see kuhugi ning pane link. Valju (arutelu) 13. juuli 2012, kell 17:24 (EEST)
Siin on toodud mõned üldised soovitused puhuks, kui näed Vikipeedias reklaame. Pikne 13. juuli 2012, kell 18:24 (EEST)
Aitäh lingi eest! Sain pildi puhtaks. --Andrus Kallastu (arutelu) 14. juuli 2012, kell 11:18 (EEST)

Vikipeedia suvepäevad 2012

Vikipeedia suvepäevad ja MTÜ Wikimedia Eesti üldkoosolek toimuvad 4.–5. augustil Muhu saarel.

Ürituse esimesed 2/3 on pühendatud suvepäevadele ja põhirõhk on seega puhamisel. Nõnda ei ole vajalik näiteks arvuti kaasavõtmine (küll tasuks aga kaasa vedada fotoaparaat ja seda eriti kultuurimälestiste huvilistel). Me koguneksime pärastlõunasel ajal Liiva külas (saabumisel endast teada anda tel 51913112). Tutvume ümbrusega ja täidame kõhtu. Umbes kell 15:00 asuksime ümber paiknema Üügu panga juurde, et ringi matkata saare põhjarannikul. Jätkuvad Vikipeedia-teemalised arutelud väiksemates gruppides ja vabas looduses. Õhtul liigume ühiselt autotranspordi abil ööbimispaika Koguva külas, milleks oleks Käspri Kodumajutus. Seal on võimalus nii telkida kui ka majakestes elada (üks 4-kohaline maja on 40 €). WiFi on kohapeal olemas.

Võimalusel külastaksime ka Muhu Muuseumi Koguva külas ja Saaremaa Sõjavara Muuseumi Orissaare külje all.

MTÜ üldkoosolekut alustaksime 13:00 Hellamaa Külakeskuses ja orienteeruv lõppaeg oleks 17:00. Õhtuks jõuame tagasi Liivale ja sealt on igaühel võimalus sobivasse suunda edasi minna.

Toit võiks kõigil endal kaasas olla. Samas on võimalik toetada saare majandust ja vajaminevat kohapealt osta. Lisaks paikneb saarel ka toitlustusasutusi nagu Muhu restoran, Kalakohvik jt. Samuti on neid hulgem samas kõrval Orissaares.

Transpordikulud katab MTÜ (ka neile, kes ei ole MTÜ liikmed). Aga vajalik on avalduse esitamine. Tartu ja Tallinna poolt peaks mõlemast ka auto tulema ja seega ainult ühistranspordile lootma ei pea. Ühistransporti kohta vaata muidu siit. Siiski tuleks aga enda osavõtuplaanist kindlasti eelnevalt teada anda.

Ivo (arutelu) 27. juuli 2012, kell 17:39 (EEST)

Muidu seda, et praegusel ajastul, kus peaaegu kõik on mobiliseeritud, pole elektri ja levi olemasolul wifi leviala tekitamine eriline probleem -- Ahsoous 27. juuli 2012, kell 18:01 (EEST)
On ääretult armas, et sa lingid mittetöötavale blogile, kus on Hellamaa kylakeskusest pisike foto, aga oleks võinud ytelda ka, kus see asub ja kus peaks bussilt maha tulema, et sinna võimalikult lähedale saada. --Oop (arutelu) 1. august 2012, kell 10:25 (EEST)
Hellamaa külakeskus (Google kaart ja Street View pilt). Vt ka MTÜ viki arutelulehte, kuhu lisasin infot busside kohta.
Ma olen Muhus, aga ei saa ettevõtmistes osaleda. Asun põhjarannikul. Ujumiskoha leidmise ja igasuguse häda korral saan aidata, pühapäeva õhtul on võimalik tulla siia ka väikese paadiga sõitma, kui ilm hea ja eelnevalt kokku leppida. Ivol on mu number olemas.
Puudub lehekülg Vikipeedia:Suvepäevad 2012. --Jaan513 (arutelu) 1. august 2012, kell 12:34 (EEST)

Elanike arvu muutmine

Sooviks ühe valla külade elanike arvu uuendada (praegused andmed vähemalt osaliselt 2006. aastast), kuid enne küsiks selle kohta. Kas võin artiklis lihtsalt ära muuta "| elanikke = 254 (2006)" ja asendada see nt "| elanikke = 234 (2011)"?

Või peaks komaga eraldatuna jätma mõlemad? Andmed saaksin valla kodulehelt.

Või oleks hoopis kõige mõistlikum tekitada iga küla artiklisse tabel elanike arvuga, kuna valla kodulehelt saab andmed aastate lõikes 2006-2011? Ja siis saaks ka allikale viidata kenasti.

Jään tagasisidet ootama!

See viimane oleks muidugi kõige parem. Infokasti tuleks jätta ainult kõige uuem arv. Andres (arutelu) 1. august 2012, kell 17:05 (EEST)
Jah, vanad andmed oleks kena alles hoida. --Oop (arutelu) 1. august 2012, kell 17:32 (EEST)
Tore, teen siis lähiajal nii, nagu mainisin: lisan iga küla andmetesse tabeli elanike arvuga aastate kaupa. Ja siis infokasti vaid viimased andmed.

Liikumisest ja selle filosoofiast.

Ma ei saa aru: kas ülepea keegi on tutvunud minu (Kasutaja arutelu: Tönu Eevere)kaastööga siin, Vikipeedias? KAS see oleks huvitav? Kui, siis oleks see viide. Viide: Galilei Ruumilistele Liikumisteisendustele, eiramaks Erirelatiivsusteooriat; andmaks nende teisenduste matemaatilise arenduse ja (näitamaks, et) JÄRELDUSED on erirelatiivsusteooriaga samased - TÕLGITSUSED AGA vastandlikud (näit. Hubble`punanihe - on toodud kui Doppleri ristefekti tõlgitsus, mitte aga "seebimulli-mudel") jne. Mina: tonueevere@gmail.com

Olen paar korda põgusalt sirvinud. Kardetavasti pyyab enamik inimesi sellest eemale hoida. Eriti need, kes fyysikast midagi jagavad, kuna nad kardavad, et nende närvid ei pea vastu. Eks aeg-ajalt satub siia ikka kõiksugu huvitavaid tegelasi, mõni leiutab igiliikurit, mõni räägib Siiriuselt pyramiididega Maale lennanud egiptlastest ja mõni pyyab hingamata elama õppida. Katsu oma teooriaid mitte artiklites arendada, kasutaja nimeruumis need kurja ei tee. Jõudu tööle. --Oop (arutelu) 1. august 2012, kell 23:53 (EEST)
Vaidleksin siiski vastu, [Kasutaja:Oop|Oop]!?

Minu poolt esitatav - ei ole kunagi pretendeerinud "leiutise/avastuse" tunnustamise järgi. Küll aga pretsedendina - sooviga alustada diskussiooni sel teemal ( Hubble`i punanihke "tõlgitsemisest" - Doppleri ristefektina, ja sellest tulenevat kriitikat nn. "Erirelatiivsusteooria heuristika" kohta). /See soov on mul "küpsenud juba 80-ndaist aastaist, kuid on siiani loetud küll "ametkondlikuks, küll lubamatuks" - nimelt heuristika enda loomusest tulenevalt./ Esitan siinkohal viited ja nende päritolu: 1. 1905. aastal Lorentz`ja Poincare`poolt väljatöötatud "Aeglaste elektronide kinemaatikateooria", millekohaselt "Elektron liigub täpselt niimoodi, et ei oleks täheldatavad sellest liikumisest tekkida võivad efektid." *)/Minu tõlkes, vene k./ 2. "Einsteini peeglikatse" - eksperimentaal-füüsikute poolt faktina tunnustatud. *) 3. Akadeemik Vernadski (vene) koolkonna "Negentroopia esimene seadus": "Lõpmatus ruumis ja lõpmatus ajas tekivad paratamatult negentroopia-keskmed, mis tingivad nii Aegruumi orienteerituse kui ka Arengu (otstarbekuse ja sihituse)." **)) 4. Doppleri ristefekti täpne vastavus: nii Hubble`punanihkele kui ka selle võrdelisusele Kaugusega Vaatlejast ja homoteetsustegurile k = 1/L, milles L - on nn. Lorentz-faktor. ***))) .............. 

*): "Füüsikaline entsüklopeediline sõnaraamat", Moskva, "Nõukogude entsüklopeedia", 1984.
**)) Minu poolt tehtud märkmed akad. Vernadski töödest (tollal "keelatud").
***))) Paul Kard Relatiivsusteooria peajooned", Tallinn, "Valgus", 1980.
****)))) Järeldustes kasutan Valiku aksioomi "Hulgateooria", "Mir", Moskva, 1965.

............... Tsiteerin sõnasõnaliselt "heuristika tekke": "Tuleb rõhutada, et relatiivsusprintsiibi mõte ei seisne ainuüksi kõigi seniste absoluutse ruumi kindlakstegemise katsete viljatuse registreerimises. Üldistades kõiki seniseid kogemusi, vaatab ta kaugemale ja väidab, et viljatuks peavad jääma ka mistahes tulevased katsed, sest ebaõnnestumiste põhjus ei seisne mitte ebakohastes vahendites, vaid selles, et otsitakse olematut. Sel viisil omandab relatiivsusprintsiip kaugeleulatuva heuristilise jõu." ***))) lk.40. ............... PS. Igiliikuri leiutamisest olen küll sama kaugel, kui oli Gustav Naan - kommunismist!

Vikitöötoad Lätis-Leedus

Sakslased tahavad korraldada oktoobris Wikipedia töötube koos Goethe Instituudiga Riias või Vilniuses, nad ainult ei tea veel, kummas. Kas keegi meie seast on huvitatud? Yhtlasi kuluks marjaks ära, kui kellelgi on mõne sealse aktiivsema vikipedisti kontakte. Täpne kuupäev selgub lähiajal. Töötoad on saksa keeles ja ma ei teagi täpselt, kas järgnevas tekstis mõeldakse "saksa koolide" all saksakeelseid koole Lätis-Leedus või Saksamaal. Niisiis, lõik mulle saabunud kirjast:

I am working at Wikimedia Deutschland and looking for an expert in Wikipedia concerning active menbers in Latvia and lituania. Maybe you can help me?! Unfortunately I don't know anybody from there.
We are planning a Wikipedia-Workshop with the german "Goethe Institut" in Riga or Vilnius. The Workshops will take place in Oktober. The Language is German, since it concernes german schools.
It would be great to use this chance to share experiences and to have someone from a chapter or the community with us, who is interested in beeing part of the workshop and sharing knowledge. Further information soon, if you are interesed. Or maybe you know someone who is.
It would be nice to link these teachers with lokals for a further work togehter and to take the chance to see how our workshops work and to share ideas. --Oop (arutelu) 9. august 2012, kell 10:21 (EEST)

Koolitöödena esitatud artiklite arutelu märgistamine?

Ma panen ette, et kas koolitööde artiklites olevad arutelud jätta vastavate sõnaartiklite arutelulehtede lõppu, sest sageli pole need asjasse otseselt puutuvad; teine võimalus oleks nende sisu mingi kindla taustavärviga ära märkida. Muidugi oleks võimalik need ka teisaldada vastavate autorite kasutajalehtedele või siis kustutada need osad, mis on parandatud (õigekirja- ja toimetamismärkmed); ikka eesmärgiga, et arutelulehtedel oleks infomüra võimalikult vähe--Bioneer1 (arutelu) 10. august 2012, kell 10:47 (EEST)

tegin näite: [7]. Teksti tausta ei oska ma muuta (v-o peab selleks tooma ingliskeelse malli siit [Template:Font color]) --Bioneer1 (arutelu) 10. august 2012, kell 10:57 (EEST)
Kas asja värviliseks tegemine ei hakka häirima? Üks variant on teha mingi mall, millel on nurgas näita/peida nupp, nagu nt. Mall:Nõukogude Liidu sõjatehnika TM. Kolmas variant on koolitöödega seotud kommnetaarid peale kursuse lõppu lihtsalt arutelu arhiivi panna: silma alt ära aga vajadusel leitav ja ei nõua uue malli tegemist.--Kyng (arutelu) 10. august 2012, kell 11:41 (EEST)
Minu meelest piisaks, kui nad on eraldi sektsioonis, kas lõpus või mujal, selles ma ei näe erilist vahet. Värvilist tausta ei poolda.--Morel (arutelu) 10. august 2012, kell 12:46 (EEST)
Koolitööde artiklites olevad arutelud (just nimelt õigekirja- ja toimetamismärkmed) on näiteks algajatele kaasautoritele ysna õpetlikud. Vahel kyllap vanematelegi. (Olen näiteks pruukinud sealt leitud kirjavigu veaotsingutes: võtad vigase vormi, otsid kõik sellised välja ning parandad. Koolitöödes esineb tihtipeale vigu, mida teisedki teevad.) Märksa sisutumad on arutelulehed, kus järjekordne tunnustamata isemõtleja esitab enda omapäraseid ja huvitavaid teooriaid, ylejäänud aga raiskavad aega temaga vaidlemisele. (Arutelu:Riik, Arutelu:Sumer, Arutelu:Tartu Hoiu-laenuühistu, Arutelu:Neidan, Arutelu:Museion, Arutelu:Kalev Jaik, Arutelu:Tõde, Arutelu:Meditsiin, Arutelu:Hiina filosoofia...) Neid millegipärast ei kustuta keegi. Sisukus ei ole objektiivne mõõt, millesse kõik yhtviisi suhtuksid. --Oop (arutelu) 10. august 2012, kell 12:58 (EEST)
Minu meelest on need retsensioonid üldjoontes asjakohased, eriti sisulised märkused. Muu taustaga eristamise vastu mul eriti midagi poleks, aga alaosa teise koha peale (eriti lõppu) tõstmine tekitab segadust, üldiselt me ju tahame, et kõige lõppu kirjutataks uued kommentaarid. Pikne 10. august 2012, kell 14:42 (EEST)
Minu meelest ka pole tarvis midagi muuta. Võib muist arhiveerida, aga ainult sellised asjad, mis pole enam aktuaalsed. Andres (arutelu) 10. august 2012, kell 21:41 (EEST)

Raamatuotsing

Eri:Raamatuotsimine - ISBN otsing ei toimi apollo.ee veebilehel. 10. august 2012, kell 23:18 (EEST)

Parandasin. Pikne 10. august 2012, kell 23:45 (EEST)
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Vikipeedia:Üldine_arutelu/Arhiiv_23&oldid=6158855"