Vikipeedia:Üldine arutelu/Arhiiv 22

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Eelnev:
Arhiiv 21
Üldise arutelu
Arhiiv 22

12. veebruar 2012
Järgnev:
Arhiiv 23

Sisukord

Viide saatkonnale[muuda lähteteksti]

Viide saatkonnale võiks alati olla selle üldise arutelulehe alguses: Please use Embassy of the Estonian Wikipedia for translations and other requests from other Wikis.

keelekasutus[muuda lähteteksti]

eesti keeles on küll lubatud nii- või naapidi, kuid ajalehtedes-ajakirjades on keeletoimetajad, kes peaksid muuhulgas mingit ühtsust ühes ajalehes saavutama. Me peaksime samuti seda taotlema. Hetkel on näiteks kasutatud nii kirjapilti "funktsionär" kui ka "funktsionäär" eestikeelses vikis. Leian, et peaksime samuti mingisuguse harmoonia poole püüdlema. Ave Maria 2. september 2011, kell 17:20 (EEST)

Noh, põhimõtteliselt võib ytelda, et järgida tuleb ÕS-i ja grammatikaraamatut. Praktikas pyyavad paar keeletoimetuse kogemusega inimest läbivat õigekirja juurutada, aga eks see käib siiani muidugi yle jõu. Kuidas seda siis jõustada, kui inimesed õigekirja osalt ei oska ja osalt sellest ei huvitu? --Oop 2. september 2011, kell 17:29 (EEST)
ja ei saagi kunagi oskama, kuna reeglid alalõpmata muutuvad -- Ahsoous 6. september 2011, kell 12:14 (EEST)
mnjah, EKI-s kusagil kirjas ka selline soovitus, nt jutumärkide kasutuse kohta, et "läbivalt ühtemoodi, selle ül-nde võiks ehk koodi kaudu mõnele robotile delegeerida; v.k. ver jutumrk-de osas ei tundu siinsesse ruumi haakuvat; ülajutumärgiga algav ja lõppeb ver tundub minu silmadele kõige lihtsamalt "pihtasaadav", ehk, nagu EKI-s kirjas, pääasi, et läbivalt ÜHTE moodi, ja see vist tõesti asi, millega üks kenasti kirjutatud "käsuliin" (olgu see siis PHP, JS või mis iganes) hakkama saaks; muidu vaidlused,kas ikka ÕIGE keel vms, + lugejal raske aru saada, miks ühes art-s ühtviisi kasutus (j-märkide), ühe hiireklikiga jrgm-le lehele jõudes aga.... --Pietade 12. november 2011, kell 15:39 (EET)lisaks, kui alguse j-märgid alla panna, kes ütleb siis, nt, et tegemist ei ole kellegi trükiveaga, st, kaks koma lihtsalt kogemata "kokku saanud"...--Pietade 12. november 2011, kell 15:54 (EET)
ingliskeelne Vikipeedia sellist sidusust muide ei taotle, vaid sallib eripäraseid pruuke. usun, et võiksime ka enam-vähem sallida. alternatiiv on koostada stiiliraamat, kus on toimetajate jaoks eestikeelse Vikipeedia kitsamad normid kirjas.
siia küsimus: mes asi see ingleeskeelne W on, st, kas USA, Austraalia, UK Kuninganna inglisel põhinev, mingi segu neist, või midagi muud; paari päeva tagune kogemus ütleb, et ega üks (nt US) teisest (nt UK) ilma tõlgita ikka aru ei saa kyll --Pietade 12. november 2011, kell 15:58 (EET) ununes, millisesse lahtrisse siis need India 1,x miljardit i.k. kasutajat käivad/läevad, minna siis international inglise peale? viitama ju nagu siiski pääks, kirjutas "Tartu linnapää" oma 1943. a "dekreedis"...--Pietade 12. november 2011, kell 16:16 (EET) --Pietade 12. november 2011, kell 23:35 (EET)
ingliskeelses Vikipeedias on eri traditsioonid segi, on USA, Briti ja kyllap ka India kohalikest pruukidest lähtuvaid artikleid. seal nõutakse sidusust artikli piires, mitte laiemalt. muu hulgas on keelatud artikli USA pruugist Inglise pruuki ymber toimetamine, juhul kui ainus põhjendus on toimetaja isiklik eelistus või kodumaa. kirjalikes tekstides võib praegu tekkida vastastikuse arusaamise probleeme kõige hullemal juhul ainult India vs kõigi ylejäänud ingliskeelte vahel, sedagi tõenäoliselt tekstides, millest reeglina ei huvitu inimesed, kellel arusaamisega probleeme võib tekkida. (vt ka auditooriumi struktuur, mis on teksti endaga määratud.) Ohpuu 12. november 2011, kell 17:02 (EET)
praegu küll väga kiire (nt, tööd ju peab ka tegema), aga siiski, 1,2 mljr (vt W-st täpset arvu, Hiinast allpool, II koha peal, aga, hetke kellaaja arvu ei oska lisada, oleneb ilmselt toksimise kiirusest, millega vastavatele lehtedele suubuda ) Indialast, härra Kolumbuse stiilis, siis USA-lased, ja kelle keelt on nt TV-st ikka omamoodi huvitav kuulata küll, kõik ju osa meist, ja ei tundu perspektiivika ettevõtmisena hakata siin miljardeid erinevusi lahkama; mõte selles, et võiks olla mingi skeem, mida kasutada e.k. artiklites viitamiseks, nt i.k.-le artiklitele, või mitte nii väga "puht-inglees-keelsetele" artiklitele; pää-asi (vabandan, aga tempel, millel kirje "linnapää" ikka mu laual, pole leidnud aega koristamiseks, jne), et e.k. lugeja saaks aru --Pietade 12. november 2011, kell 23:38 (EET)
"tõlgin" siis ise ennast kah: kumb on õigem — "pang" või "ämber" ? ;-) --Pietade 12. november 2011, kell 23:44 (EET)
ja viimase tänase lisandusena: jälgige nt BBC One intervjuu-eeritavate koostist/kokkupanekut, US filmide tegelaskonna "komponeerimist", kui palju on selle taga üksuse sisest käsuliini poolt tulenevat, kirjutamata piiride järgimist, või siis lihtsalt seda, et isik tahab ka jrgm päeval samal kohal ametis olla ...--Pietade 12. november 2011, kell 23:59 (EET)
rikkamad ja suurema töötajate arvuga ajakirjandusväljaanded peavad selliseid stiiliraamatuid ehk majasiseseid "õigekirjapiibleid". mõni, näiteks Associated Pressi ja Economisti oma, on omandanud mõju ka väljaspool maja (osalt ilmselt seetõttu, et kirjastajad, vastavalt AP ja Economist, neid suuremas tiraažis trykivad ja majast väljaspool myyvad ning reklaamivad). kui oleks jõudu ja vabatahtlikke, võiks eestikeelse Vikipeedia kogukond samasuguse kirjutada ja siis näiteks MTÜ Wikimedia Eesti võiks selle lasta ära trykkida ja selle myygist raha teenida.
stiiliraamatus saab sallivuse määra ka kirja panna -- ehk siis stiiliraamatu koostamise käigus see sallivuse määr läbi vaielda. aga kogu see plaan võiks reaalselt praegu paigutuda kymme aastat tulevikku, tundub mulle. minu meelest on praegu pakilisemaid asju, mille jaoks vabatahtlikku tööjõudu napib. aga unistada ja sihti seada muidugi tuleb, ilma selleta on raske midagi tõeliselt suurt saavutada. Ohpuu 2. september 2011, kell 17:42 (EEST)
Ma ei arva, et selleks MTÜ rahasid peaks kulutama. saab teha Vikipeedias lehe, kus ühel pool on "vikis soovitatav" ja teisel pool tulbas "ka lubatud". sellele lehele saab siis linkida mingitest juhenditest jms. Ave Maria 2. september 2011, kell 17:47 (EEST)
Stiilijuhend oleks tervitatav. Tunnen ise sellisest asjast vahel puudus, kuna minu õigekeel on nõrga võitu. Aga kas mingit sellist stiiliraamatut ei ole eesti keele jaoks kunagi varem välja antud? Äkki ei ole vaja jalgratast leiutada ja saab juba olemasolevale standardiks kuulutada. Ingliskeelne Vikipeedia küll sallib eripärasid, kuid ühe artikli piires minuteada nõutakse ühe stiili kasutamist.--Kyng 2. september 2011, kell 17:56 (EEST)
Kui õigekeel on nõrgavõitu, siis saab kasutada "Eesti ortograafia" brošüüri. Mu küsimus oli just nende puhkude kohta, kui on mitu võimalust keelereeglite järgi. Ave Maria 2. september 2011, kell 17:59 (EEST)
no ikka ei saa pidama: on olemas selline prii/vabavara, nagu Opera/OperaMail (mida ka ise kasutan), kuhu liigendatud speller, ehk õigekirja/keele kontroll ja mille täiendajaiks, kahtlustan, eestlased üle terve maailma, st kõik meie, kogu maa-ilmast, ja see siin ju "võrgu"–ruum... ;–) --Pietade 13. november 2011, kell 00:35 (EET)
Opera ei ole mitte just vaba tarkvara, vaid ta on omanduslik tasuta tarkvara sisaldades osalt vabasid komponente -- Ahsoous 16. november 2011, kell 00:25 (EET)
Pidasin siinkohal rohkem silmas OpMaili eesti keele spellerit, mis on ikka nii jõudsas ja samas ka lõbusas/kiires arenemises/"arenemises", et, no mis sa heng siia ikke oskad lisada ... ;—) --Pietade 19. november 2011, kell 23:06 (EET)
Olen ehk vanamoeline, kuid soovitan tarvitella märgvara elik lihast ja luust kompileeritud keeletoimetajaid. On pikas perspektiivis siiski usaldusväärsemad kui softipõhised lahendused ja lisaks ka tarkvaraplatvormist sõltumatud. Meil on siin mõni. (Ja kui "ikka ei saa pidama", siis soovitan juba Xanaxit; minul aitab kyll mõnikord magada.) --Oop 20. november 2011, kell 02:23 (EET)
Mnjah! Ühe minu tõlgitud "asja" luges enne trükikotta saatmist üle viis silmapaari, ja oi mis õnn oli trükivärvisest "asjast" esimese tunniga 5 viga leida, à la "heteroogensetest" versus "heterogeensetest"... 'heteroog' ;-) OpMaili speller, no on naljakas ju, ise selliste sõnade peale ei tuleks... Samas suutis mu sõrme alt tulnuna ilutseda brauseri title real kirje "Osakonna õppejõudude ööülesanded", kulus u aasta, enne kui keegi märkas ja tõdes, et "ööülesanded" oleks antud kontekstis ilusam kujul "tööülesanded" ... ;–) --Pietade 20. november 2011, kell 21:35 (EET)
Igasugused spellerid ei asenda keeletoimetajat, sest see ei leia komavigu, vigu lauseehituses, stiilis jne. Aga see leiab üles valesti kirjutatud sõnad: kui mõni täht on üle, puudu või vahetusse läinud. Muidugi, kõiki sõnu pole andmebaasis, seega on mõned "valehäired" ja kui vea tõttu tekib mõni grammatiliselt õige sõna, mis antud kontekstis on vale, siis see ka välja ei tule. Spelleri võimekus on piiratud, aga päris kasutu ta ei ole.--Kyng 20. november 2011, kell 09:49 (EET)

"Funktsionääriga" pole mingit kaksipidimõtlemist, inimesed lihtsalt ei tea, et "funktsionär" on vale.

Minu meelest esialgu piisab sellest, kui vigu pole. Andres 2. september 2011, kell 18:21 (EEST)

Nojah, minu arvamust mööda tegi EKI "funktsionääriga" järjekordse lolluse, nii nagu näiteks kunagi "pensjonäriga". Aga kui jutt käib elementaarsest õigekirjast, siis see sentiment muidugi abiks ei ole.
Mis stiiliraamatuisse puutub, siis inglise wikipedial on oma stiiliraamat: en:Wikipedia:Manual of Style koos hulga alamlehtedega. Lisaks kõikvõimalikke juhiseid kirjutajatele ja toimetajatele, sealhulgas en:Commonly misspelled words. (Ehk oleks meilgi midagi sellist tarvis?) Ja mõistagi terve Keeletoimetajate Gild: en:Wikipedia:WikiProject Guild of Copy Editors. Kui eesti Viki kutselised keeletoimetajad gildi moodustaksid, palju meid siis tuleks? Kaks või koguni kolm?
Aga yldiselt mulle meeldib, kuidas siinkandis kommunikatsioon kulgeb. A: ...ja selle myygist raha teenida. B: Ma ei arva, et selleks MTÜ rahasid peaks kulutama. Räägi, mida tahad, kuuldakse ikka täpselt vastupidist. --Oop 2. september 2011, kell 19:11 (EEST)
eestikeelse Vikipeedia stiiliraamatu võib kas või kohe koos projektilehega moodustada. aga kas meil oleks selle peale vähemalt ykski vabatahtlik, kes selle asja oma sydameasjaks võtaks? mina praegu ei viitsi, eelistan tegeleda sisuga ja yldjuhul arvestada EKI soovitustega ning kasutada nendega lubatud lõtke, mida mujalgi kirjutades kasutan.
artikli piires sidusa keelekasutuse nõuet toetan kirglikult.
põhimõtteliselt saaks stiiliraamatu kaudu yksmeelselt-konsensuslikult kehtestada ka erisusi EKI soovitustest — näiteks otsustada jääda pigem vanema ning käibiva pruugi juurde, kui mõni uuem soovitus väga ebapopulaarne on. ("taristu" vist on liiga populaarne näide ja ma ei tea, kas sellel EKI sanktsioon on.)
kuidagi haakuks stiiliraamat paratamatult ka Vikisõnastiku projektiga, vahest arendava kogukonna poolest. Ohpuu 5. september 2011, kell 12:59 (EEST)
kas keegi tunneb kedagi, kes võiks tahta stiiliraamatut kirjutama hakata? kas keegi tunneb võimalikku arendajate seltskonda, keda värvata? kui jah, siis võiks see keegi neile e-kirja saata ja nad siia kutsuda. vabatahtlikke tuleks ehk aktiivseltki juurde värvata. Ohpuu 5. september 2011, kell 13:01 (EEST)
Kui jutt on keelenormidest, siis kuidas saaks EKI soovitustest rangemad soovitused omandada vajaliku autoriteedi? Andres 5. september 2011, kell 13:55 (EEST)
kasutajate ja toimetajate omavahelise kokkuleppe kaudu. samuti kui ajalehetoimetustes, mis EKI antud lõtku kokku tõmbavad. kui kokkulepet ei tule, siis ei ole ka autoriteeti. igayks allutaks end sellele autoriteedile vabatahtlikult.
selline asjakorraldus mõistagi seaks normi hooldavatele kasutajatele ja toimetajale kõrgeid nõudmisi — tuleb normi hooldada nii, et see autoriteedi vääriline oleks. ei tohi teha normimisotsuseid, mis oleks lugejate ja teiste kasutajate-toimetajate arvates väärad. aga see on selline normaalne keelesisene eneseregulatsiooni mehhanism — kogukond ongi autoriteet, "meie räägime nii".
(kordan, et olen praeguse eri pruukide omavahelise segamini esinemisega tegelikult rahul; kuid sellegipoolest pooldan seda, et iga artikli keelekasutus peaks olema yhtlane.) Ohpuu 5. september 2011, kell 14:02 (EEST)
Ma kahtlen, kas nt EE-l või TEA entsüklopeedial on mingit eri normide kogumit. On ilmselge, et me peame lähtuma EKI-st; nemad normivad. Mulle tundub praegune küsimus pseudoprobleemina.--Bioneer1 6. september 2011, kell 11:47 (EEST)
Päris pseudoprobleem see ei ole, kui nt ühes artiklis kasutatakse läbisegi vorme 'lõpeb' ja 'lõppeb'. Probleem on minu meelest rohkem ebaühtlases ja sageli teatmeteosele sobimatus stiilis ja selle kohta võiks mingi juhend olla. --Metsavend 6. september 2011, kell 11:57 (EEST)
Täiesti nõus, et see ei ole niisama tekkinud probleem. Peale selle muudab EKI aeg-ajalt oma otsuseid eelmistele risti vastupidiseks ja siis oleme taas olukorras, kus tuleb kõik leheküljed üle vaadata, et ega seal nüüd midagi muuta pole vaja. Mulle piisab juba olukorrast, kus mulle koolis õpetati, et nime tüvi käänamisel peab samaks jääma, aga praegusel ajal tahetakse, et neid käänatakse nagu sõnu (minu meelest seda teatmeteoses segaduste vähendamiseks tegema ei peaks, aga noh olen ma vaadanud viimase aja teatmeteoseid ja noh ei saa aru kas on Mäe või Mägi (paberteoses vastava artikli puudumisel tõsine häda), ma usun, et paljud arvavad, et Vikipeedias see ei ole linkimise pärast probleem, aga mina isiklikult arvan, et artikkel peaks olema üheselt loetav ka ilma, et kuskil klikkima hakkad). -- Ahsoous 6. september 2011, kell 12:12 (EEST)
Lisaks ei ole eesti keele ortograafiareeglid mõeldud veebitekstile, mil on teatud eripärad. Nii võib vaielda, kas artiklil on pealkiri või nimi. Stilistikat niikuinii keelenormiga lõplikult reeglistada ei saa, ent meil oleks vaja yhtlust ysna mitmes mõttes, niihästi keeleliselt kui ka sisuliselt. (Näiteks ei saa inimesed vahel aru, et entsyklopeedia ei ole ilukirjandus ega reportaaž ning et biograafilistes artiklites kirjeldatavaid eesnime pidi ei kutsuta. Keelereegel see ei ole, stiilireegel kyll.) --Oop 6. september 2011, kell 14:00 (EEST)
Sellist normi, et tüvi nime käänamisel ei muutu, kui~ka mõnele nii õpetati, pole ju olnud, ega? Ja nime algvorm võib olla eri käänetes, nii et seda, et nime algvorm oleks igas fraasis selge, ei saa minu meelest eesti keeles taotleda.
Eksid. Selline reegel oli. -- Ahsoous 6. september 2011, kell 19:15 (EEST)
EKI pole varasemaid norme valeks tunnistanud. Just pahandati pisut riigieksamite parandajatega vastupidise arusaama pärast. Nii et see iseenesest pole põhjus muutmiseks. Küll, jah, stiili ühtlustamine on tervitatav. 193.40.10.181 6. september 2011, kell 17:20 (EEST)
Vikipeedia:Vormistusreeglid ja Vikipeedia:Transliteratsiooni- ja transkriptsioonireeglid justnagu oleks stiiliraamatu peatykid. Ohpuu 7. september 2011, kell 14:12 (EEST)
ja põhimõte nr 12 Ära takerdu reeglitesse! võiks põhimõtteliselt kehtida ka stiiliraamatus. Ohpuu 7. september 2011, kell 14:25 (EEST)

Uusi artikleid on vaja (umbes 13 000)[muuda lähteteksti]

Hindikeelne vikipeedia sai 100 000 artiklit täis, palju õnne neile. Kui mu mälu nyyd väga järsult ei peta, siis möödusid nad meist alles sel kevadel (või oli see isegi suve algul?). Praeguseks on vahe umbes 13 000 artiklit. Nii või teisiti, kui arvestada, kui suur on India ja kui suur on Eesti, võiksime neile ju ometi järele jõuda. Ettepanekuid? --Oop 6. september 2011, kell 17:52 (EEST)

No ei tea, kas numbrite taga ajamine on asi, mida prioriteediks seada. Tugevdaks hoopis kvaliteeti.--Kyng 6. september 2011, kell 18:21 (EEST)
Nad on numbrite arvu kunstlikult suureks ajanud, seda pole mõtet järele teha. Sisuliselt aitab ainult see, kui meil tegijaid juurde tuleb. Andres 6. september 2011, kell 23:02 (EEST)
Noh, põhimõtteliselt on muidugi võimalik natuke stahhaanovlikku hoogtööd teha. "Indiale järele ja ette!" on ju ilus loosung. Tegijate tekitamisele mõtlen ma juba ka. --Oop 7. september 2011, kell 08:42 (EEST)

WikiConference India 2011[muuda lähteteksti]

Toimub 18.-20. novembril Mumbai Ülikooli Fort Campuses. Kui keegi Indiasse satub, astuge läbi. Konverentsi viki on siin, esialgne kava siin. Tõotab tulla põnev yritus. --Oop 10. september 2011, kell 14:41 (EEST)

Ungari on kaks korda suurem kui India[muuda lähteteksti]

Vähemalt Wikipedias: ungarikeelses Wikipedias on nyyd 200 000 artiklit. Yks kommentaar on siin. Ehk võiksime sellest ka oma blogis kirjutada? Palju õnne igatahes, kui mõni ungarlane seda siin lugema juhtub! --Oop 12. september 2011, kell 13:44 (EEST)

Ja miks kaks korda suurem kui India (oma inglise ametikeelega)? --Mmh 12. september 2011, kell 21:43 (EEST)
Ja millise riigiga sina hindikeelset vikit seostaksid? Ega inglis seal ainuke ametlik keel ole. --Oop 13. september 2011, kell 09:02 (EEST)
India on aga rohkem. Kui Sa küsid, milline viki on India oma, siis inglise, hindi, kašmiri, gudžarati, bangla, kannada, telugu jne. Igatahes on see vale, India ainult hindikeelse vikipeediaga samastada. --Mmh 13. september 2011, kell 13:40 (EEST)
Ma olen märganud kyll, et on sedasorti inimesi, kellele ei tohi öelda "näe, päike tõuseb", sest nad hakkavad agarasti selgitama, kuidas mitte päike ei tõuse, vaid Maa pöörleb Päikese ymber tiireldes. --Oop 13. september 2011, kell 16:08 (EEST)
Siin aga ei ole tegemist päikese või muu asja tõusmise või millegagi, vaid inimestega. Lihtsalt mulle ei meeldi ütelda "vaat, kui laisad/rumalad need indialased on". Palju India vikipediste töötab näiteks just inglise vikipeedias. --Mmh 13. september 2011, kell 21:59 (EEST)
Ungari keelt räägib u. 16 miljonit inimest. Selles valguses pole 200 000 midagi erilist. Palju vingemad tulemused on soome u. 280 000 ja rootsi u. 410 000 artiklit.--WooteleF 14. september 2011, kell 11:59 (EEST)
Tihtipeale on jah huvitav, mida kõike yks inimene teise jutust välja suudab lugeda. Indialaste rumaluse kohta pole mina sõnagi öelnud, mõne konkreetse eestlase tahaks kyll. Hoidku kõik jumalad selle eest, et eesti Vikis 100 000 artikli täitumisest uudisnupp tehtaks, muidu ei jõua järgnevat ulgumist ja hammastekiristamist lätlaste diskrimineerimise teemal keegi ära kuulata (kusjuures lätlased ise itkemises ei osale). Mul on kaks ettepanekut: 1) moodustada India Närvilise Kaitsmise Selts, mis pöörduks OSCE ja Amnesty Internationali poole; 2) lõpetada probleemide väljaimemine sealt, kus neid ei ole, ning kulutada enda ja teiste aega millelegi mõistlikumale. --Oop 14. september 2011, kell 07:44 (EEST)
Kahetsusväärne, et juhatuse liige endale sellist suhtumist lubab... Ave Maria 14. september 2011, kell 09:28 (EEST)
Kahetsusväärne on hoopis see, kui inimesed tühja koha pealt probleeme tekitavad. Kas on raske lihtsalt elust rõõmu tunda? Või siis antud juhul rõõmustada selle üle, et meie väga kauge sugulaskeel on sellise vägiteoga hakkama saanud? Ivo 14. september 2011, kell 09:54 (EEST)
Kogu selle diskussiooni olemasolu veenab mind taas kord, et Vikipeedia ja Wikimedia korralduslikust poolest ja siin peetavatest aruteludest soovin ka edaspidi distantsi hoida. -- Toomas 14. september 2011, kell 10:06 (EEST)
Ja ometi sa võtsid siin sõna...oh kräpp, nüüd ma tegin seda ise ka :S Kyng 14. september 2011, kell 10:14 (EEST)
Inimesed on vastuolulised olendid. :P -- Toomas 14. september 2011, kell 10:27 (EEST)
Arutelud pööravad mõnikord küll ei tea kuhu ära, aga on ikka tarvis, et inimesed aruteludes osaleksid. See on ka halb, kui inimesed ei avalda arvamust seal, kus tuleb ühisel nõul mingi seisukoht kujundada, näiteks Arutelu:Marek Strandberg. Andres 21. september 2011, kell 13:45 (EEST)
Mul endal viskab ka vahel ikka väga üle, kui püüad nii ja püüad naa, aga mõni inimene lihtsalt ei taha sinust aru saada. Ja siis lisanduvad muidugi suurepärased süüdistused, sest kui ikka midagi on tehtud/öeldud ja sellest pole aru saadud (tahetud saada), siis eeldatakse ka kohe, et tehtu on väga halb/ öeldu all mõeldi halba silmas. Ja hoolimata sellest, et oled suure entusiasmiga miskit hirmus vajalikku asja teha püüdnud, saad lõpuks sopa kaela. Kõige lihtsam on mitte midagi teha ja suu ka kinni hoida aga ma pole miskipärast seda imeasja veel ära õppinud. Ivo 14. september 2011, kell 11:09 (EEST)

Palun kõikide poolt vabandust, et selles asjas hakkasin õiendama. Õigupoolest väljendus selles minu täiesti teises maailmaotsas toimunud vikiarutelust tekkinud nördimus (mida oleks vist liiga keeruline nüüd siin täpsemalt seletama hakata). Kui ma kohe pärast seda vaatasin eesti Vikipeediasse, ei jõudnud mulle kohale, et ma juba olen kuskil mujal; tuli tunne "nemad sellega alustavad uuesti", mis oli täitsa ebaõiglane ja ebakohane. :-( --Mmh 21. september 2011, kell 13:34 (EEST)

Uus Kesk- ja Ida-Euroopa koostöölist[muuda lähteteksti]

Kõiki Eesti vikipediste kutsutakse uude Kesk- ja Ida-Euroopa meililisti, mis loodi pärast yht töötuba tänavu Haifas toimunud Wikimanial. Listi eesmärk on tihendada siitkandi kogukondade koostööd ning korraldada kokkusaamine - võib-olla veebruaris Prahas, ehkki see on veel ysna esialgne mõte. Listi töökeel on inglis, aga kasutajaliides on saadaval ka eesti keeles. Täpsem info ja registreerumine: [1]. --Oop 13. september 2011, kell 08:57 (EEST)

Uus Babel rakendus[muuda lähteteksti]

Kasutaja keelteoskus
et-N See kasutaja valdab eesti keelt emakeelena.
en-3 This user has advanced knowledge of English.
ru-2 Этот участник владеет русским языком на среднем уровне.
liv-N Sīen kȭlbatijizõn um līvõ kēļ sindikēļ.
vro-4 Taa pruukja mõist võro kiilt pia nigu imäkiilt.
Kasutajad keelteoskuse järgi

Kõikidele vikidele lisati vidin, millega saab kasutajalehel näidata keeleoskust. Näeb välja suhteliselt sarnane praegusele mallimajandusega variandile, ainult et ei vaja malle. Toetab kõiki keeli, milles Wikimedia projektid olemas on. Kasutada kujul {{#babel:et|en-3|ru-2|fr-2|fiu-vro-1|de-1}}. Näide kõrval. Rohkem infot siit. Minumeelest oleks vaja kõpitseda seda veel natuke. Adeliine 21. september 2011, kell 18:32 (EEST)

Kui vastavaid malle pole (vt kõrval liv ja vro-4), siis pole ka tõlget juures. Muidu oleks hea küll, kui saaks mallid selle tarkvaralisaga asendada. Selleks peab ka vist midagi eraldi tegema, et puuduvate mallide korral vastavad kategooriad tuleks. Et alumine link olemasolevasse kategooriasse viiks, tuleb tekitada see sõnum sisuga :{{ns:14}}:Kasutaja:keeled 193.40.10.181 22. september 2011, kell 10:24 (EEST)

Mälumäng[muuda lähteteksti]

Homme (28. september) toimuks Tartus Vilde kohvikus mälumäng (algus kell 18.15). Moodustamisel on vikipedistide võistkond ja huvilised on oodatud. Kui oled tulemas, anna sellest mulle teada. Ivo 27. september 2011, kell 13:31 (EEST)

Viies koht kahekymne yhest, sealjuures kolmeliikmelise võistkonnaga, kui enamikus oli 4-5 ja vahel enamgi inimest. Esimese korra kohta pole yldse paha. --Oop 29. september 2011, kell 23:11 (EEST)

Kustutamismärke pruukimine[muuda lähteteksti]

Mulle isiklikult tundub, et komme lajatada vastloodud artiklile väikese ajavahega algul autoriõiguste rikkumise ja seejärel ka kustutamismärge, nagu tehti artikliga Brookhaveni Rahvuslik Laboratoorium on halb praktika. Eriti veel, kui kustutamismärge peidetakse pisiparanduse alla. Esiteks ytleb kopeerimiskahtluse mall: "Võimalikuks lahenduseks on ka teksti ümbersõnastamine, sest faktid ei ole autoriõigustega kaitstud." Kohe kustutamisega ähvardades selle lahendusega ei arvestata. Teiseks ytleb kustutamismall: "Lisateavet võid leida arutelu- või ajalooleheküljelt." Arutelu on tyhi, ajaloos pole isegi kustutusmalli lisades vaevutud sõnagagi kommenteerima, miks antud juhul peeti paremaks artikkel pkohe maha kanda, mitte seda parandada. Kolmandaks ei ole artikli kustutamine pisiparandus. Kustutamismalli varjamine pisiparanduse all tähendab, et see võib jääda kahe silma vahele isegi artikli autoril, rääkimata teistest, kes muidu võiksid artiklit parandada. Ma eelistaksin näha, et inimene, kel pole endal aega artiklit parandada, kuid leiab mahti kopeerimiskahtluse malli lisamiseks, ilmutaks vähemalt nii palju kannatlikkust, et ootaks kustutamismalliga mõned päevad. Mõneski vikipedistis lööb kustutamisiha välja piisavalt sageli, et teised võiks kustutamismalliga mõnevõrra ettevaatlikumalt vehkida. --Oop 29. september 2011, kell 23:11 (EEST)

Vaata sellega on nüüd selline lugu, et sain meili teel autorilt korralduse see artikkel korda teha või kustutada. Neist tundus lihtsam see viimane, sest minu jaoks on uue artikli tegemine lihtsam kui millegi lappimine. Kustutusmärkus on ainult ettepanek. Keegi võib alati sellise märkusega artikli ette võtta ja korda teha. Mina olen neid küll ja küll päästnud. Kui leiduks tegijaid, kes aitaksid uusi artikleid läbi vaadata, siis selliseid asju ei juhtuks. Minu arvates on kohatu kobiseda, kui ise ei viitsi nende asjadega tegeleda. --Epp 29. september 2011, kell 23:21 (EEST)
Minu meelest juletakse puudustele vastupidi liiga vähe tähelepanu juhtida, sest ei taheta saada tembeldatud kustutamisihas vaevlejateks või ka millekski hullemaks. Küll jah tuleks kustutamismärke lisamisel ja eriti kustutamise juures alati lisada kõige üldisemgi põhjus, sest teistele peale paari kogenuma administraatori pole põhjus ilmne. Märke lisamisegi minu meelest ootama ei peaks. Kustutamise endaga küll, kui on alust arvata, et teised kusutamisvajadusega ei nõustu. Minu meelest malli lisamine on siiski pisiparandus ja varjatus sõltub sellest, kuidas keegi asjadel silma peal hoiab – tegeleb süsteemselt kõigi kustutamiseks esitatud failidega või vaatab ainult viimaseid muudatusi pisiparandusetega või siis ilma. (Ja malli lisamine pole veel kustutamine.) 90.190.114.172 1. oktoober 2011, kell 10:07 (EEST)
Ei, kustutamismärkuse (või mõne muu märkuse) lisamine ei ole pisiparandus.
Pisiparanduste eristamine ongi selleks mõeldud, et viimaseid muudatusi oleks hõlpsam jälgida. Viimaste muudatuste jälgimine on tähtis asi, seda ei tohi alavääristada. Tööd on meil palju, kõik ei jõua kõigega tegelda. Andres 1. oktoober 2011, kell 12:31 (EEST)
Ma ei alavääristanudki. Muidugi tuleb viimastel muudatustel silma peal hoida, kui jõuab, siis ka pisimuudatustel. Nii ja naa, jah, märkuse lisamist võib ka piisavalt oluliseks pidada, et seda pisiparanduseks mitte märkida; kuigi põhimõtteliselt midagi ei muudeta. 90.190.114.172 1. oktoober 2011, kell 15:37 (EEST)
Minu poolest võib mis tahes muu malli lisamine olla pisiparandus, aga mitte kustutamismärke korral. Põhjus on väga lihtne: yhelgi muul mallil ei ole nii drastilisi tagajärgi. Selle malli eesmärk on mitte anda mugav ettekääne kustutamiseks, vaid kutsuda inimesi yles vastu vaidlema või artiklit niimoodi toimetama, et seda ei peaks kustutama. Kui malli lisamine märgitakse pisiparanduseks, on suurem tõenäosus, et keegi, kel oleks vastuargumente või soov artiklit parandada, seda muudatust lihtsalt ei näe. --Oop 2. oktoober 2011, kell 12:12 (EEST)

WLM Eesti: rõõmud ja mured[muuda lähteteksti]

Ma tahaks täitsa teada, kas keegi on wikilovesmonuments.ee lehel kunagi kysimusi esitanud. Kahjuks teab vastust vaid tuul, sest kirjutamiskatsele tuleb vastuseks järjekindlalt veateade, mis soovitab võtta yhendust saidi haldajaga. Tegelikult me ei tohiks endale selliseid asju lubada, see on ysna tõsine kasutajavaenulikkuse ilming. - Muuseas, keegi informeeritud isik võiks sedagi ytelda, kas pildilaadurit saab pruukida ka pärast võistluse lõppu. Server on praegu mõttetult aeglane (viie-kuue pildi laadimine võtab pool tundi), aga tavasysteemis peab pilte laadima ykshaaval, mis on kah nyri. --Oop 1. oktoober 2011, kell 02:44 (EEST)

Varem sai küll küsimusi esitada; kuidas eile-täna, ei tea. Jah, üleslaadimisviisard jääb alles. 90.190.114.172 1. oktoober 2011, kell 10:07 (EEST)
Minu isiklik arvamus on see, et selline viisard tuleb momentaalselt likvideerida, või siis teha nii, et vaikimisi oleks kasutatav vana versioon. See uus beeta-staadiumis viisard esiteks ei tööta korralikult ja teiseks on see ikka väga ebamugav. --- Ahsoous 1. oktoober 2011, kell 19:45 (EEST)
Kui sa võtad Commonsis lahti eelistused ja siis saki Tööriistad, saad panna linnukese kasti "Kasuta vana üleslaadimisvormi". Kuigi minul see praegu soovitud tulemust ei andnud. Siis ei oska aidata. Adeliine 1. oktoober 2011, kell 20:17 (EEST)
Nu ja kui seda uut kasutada, siis mina küll ei viitsi pool tundi oodata, millal üleslaadimine valmis saab (ja enamasti ka siis ei õnnestu). Niisiis minu jaoks on see täielik praak ja sooviks tollega mitte kokku puutudagi. -- Ahsoous 1. oktoober 2011, kell 21:04 (EEST)
Kuigi see uus süsteem on (hetkel veel) puudustega, siis see on vähemalt minu arvates ikka kordades mugavam, kui oli vana üleslaadimine. Tolle variandi puhul piisas mul nii umbes 10–20 foto üleslaadimisest, et kuuks ajaks oleks Commonsist põhjalikult kõrini. Ivo 1. oktoober 2011, kell 21:48 (EEST)
Täna hommikul saadetud testkiri tuli ideaalselt kohale. Lisaks teatevormile on kodulehel ka mtü meiliaadress, kuhu võib kirju saata. Uus üldine üleslaadimisviisard oli olemas ja kasutusel juba enne võistlust. Kultuurimälestiste jaoks kohandatud üleslaadimisviisard (registrinumbri jaoks on eraldi lahter) jääb töösse ka pärast võistlust, kuid sellega üles laaditud pilte ei lisata enam võistluse kategooriasse. Adeliine 1. oktoober 2011, kell 13:03 (EEST)
Uut commonsi üleslaadimisvormi ma ei kavatsegi enam iialgi üritada kasutama hakata. Kui vana varianti ei taastata vähemalt sellisel kujul, et see oleks vaikimisi kasutatav jäävad minu poolest pildid sinna ka üles laadimata ja paluks ka enda pilte enam commonsisse mitte teisaldada. -- Ahsoous 14. oktoober 2011, kell 23:10 (EEST)

Viimaste muudatuste lehe päis[muuda lähteteksti]

Tegin siin arutelus ettepaneku viimaste muudatuste lehe päise muutmiseks. Adeliine 2. oktoober 2011, kell 12:58 (EEST)

Kuna kaks oli poolt ja keegi vastu ei olnud, siis ma teen selle muudatuse ära. Ja kui keegi üldse märkab erinevust ja see ei meeldi, siis kurtku. Adeliine 8. oktoober 2011, kell 16:21 (EEST)

Pressikontakt[muuda lähteteksti]

Lehekylg Vikipeedia:Kontakteeru meiega on kyll kahetsusväärselt segane ja lohisev, aga ajab asja hädapärast ära. Ainult pressikysimuste alalõik on tyhi, meil pole yhtki kontaktisikut. Teen ettepaneku sinna mõni inimene siiski lisada ja kirjutada, et Vikipeediast huvitatud ajakirjanikel soovitame pöörduda selle või tolle inimese poole, kas siis kirjutades tema arutelulehele või saates talle e-kirja (kui ajakirjanikul on endal konto). Vahel oleks hea, kui oleks mõni avalikult leitav kontaktisik. --Oop 3. oktoober 2011, kell 15:32 (EEST)

Mina võin olla, kui tarvis. Andres 3. oktoober 2011, kell 15:46 (EEST)
Tore, panen kirja. Kas on veel vabatahtlikke? --Oop 4. oktoober 2011, kell 11:53 (EEST)

Omadussõnadest nimisõnade väljapigistamine[muuda lähteteksti]

Mu kõrvust on vist mööda lipsanud kokkulepe, et miks Vikipeedias peaks nt võõrsõnalised omadussõnad defineeritama meil nimisõnadena (nt abiootiline, me defineerisime abiootilisus; boreaalne vs boreaalsus (naljakas?)). Ma tean, et Andres mingipärast seda pooldab, aga kas võiks veel põhjuse/kokkulepe üle korrata. Isiklikult arvan, et defineerimine muutub väga kohmakaks ja ka arusaamine. Minu teada kõik eestikeelsed teatmeteosed kasutavad ikka ka omadussõnu, mida nimisõnadeks muuta kõlab võõrastavalt, ka reaalses teksis ei pruugi neid nimisõnalisi moodustisi kunagi näha--Bioneer1 13. oktoober 2011, kell 21:54 (EEST)

Ma ei ole kindlasti selles küsimuses pädev, aga ütlen oma arvamuse. Vikipeedia definitsioonid on kujul "märksõna on see ja see...". Kui märksõnaks oleks omadussõna, siis saaks seda defineerida "märksõna on omadussõna, mis tähistab/kirjeldab ...". aga Vikipeedia ei seleta sõnade tähendusi vaid defineerib mõisteid. Omadussõnad vist ei tähista mõisted, nad kirjeldavad mõisteid. Adeliine 13. oktoober 2011, kell 22:04 (EEST)
Jah, just sellepärast.
Teine võimalus oleks teha märksõnad, kus omadussõna on koos nimisõnaga, näiteks "abiootiline tegur". Kui omadussõna ei tähista iseseisvat mõistet, siis on ka nimisõnalise pealkirja puhul tegu ikkagi ainult sõnaseletusega. Andres 13. oktoober 2011, kell 22:15 (EEST)
Mul on mulje, et rangelt sellekujulised definitsioonid on eesti Viki eripära. Inglisviki lähtub mitte sõnaraamatulikust, vaid jutustavast entsyklopeediatraditsioonist ning sealsed artiklid ei alga tihti yldse mitte mõiste defineerimisega. Kas mõni haru veel definitiivset traditsiooni rangelt järgib, ei oska öelda. Nii et, jah, 1) me teeme nii ning mõnes suhtes teeb see me elu lihtsamaks, 2) aga see ei pea tingimata nii olema (st see on me enda otsus) ja me keele muudab see mõnikord ebaloomulikuks. --Oop 13. oktoober 2011, kell 23:23 (EEST)
Ei tahaks siiski, et pealkirjaks oleks omadussõna, mida ei kasutata nimisõnana (nagu "hea ja kuri"). Andres 13. oktoober 2011, kell 23:38 (EEST)
Minu meelest märksõna "abiootilisus" on liigne. See oleks üsna loomulik eluta looduse juurde suunata. Märksõnad olgu mõistetest, kus vastav omadussõna sisaldub. Või kui mõnel sarnasel juhul siiski on artiklit vaja, siis võiks märksõnaks olla ikkagi nimisõna. 90.190.114.172 14. oktoober 2011, kell 18:03 (EEST)
Olen nõus, et see märksõna on liigne. Andres 15. oktoober 2011, kell 10:01 (EEST)

lehekülgede taastamine[muuda lähteteksti]

kas olemas mingi vahend et vandaalitsemiste puhul kõik vandaali muudetud lehed korraga tagasi pöörata?

On olemas Eri:Lauskustutamine, aga laustühistamist ma ei tea. Adeliine 14. oktoober 2011, kell 02:56 (EEST)

http://en.wikipedia.org/wiki/Wikipedia:New_admin_school/Rollback --WikedKentaur 15. oktoober 2011, kell 11:19 (EEST)

Venelaste isanimed[muuda lähteteksti]

Venelaste isanimesid tuleks eesti jooksvas tekstis vältida, nagu me seda ka Viki artiklipealkirjades teeme. Isanimi tuleks viia sulgudesse, vene originaalnime ladinatähelise transkriptsiooni järele. Artiklid kategooriast Venemaa kunstnikud [[2]] on ses osas ebajärjekindlad. Peame leidma ühise seisukoha. --Amherst99 15. oktoober 2011, kell 11:47 (EEST)

Miks sulgudesse?--WooteleF 15. oktoober 2011, kell 12:29 (EEST)
Miks üldse peaks isanimesid tekstis vältima? Andres 15. oktoober 2011, kell 14:44 (EEST)
Minu meelest ei peaks neid eesti keeles isegi mitte ära tooma -- Ahsoous 15. oktoober 2011, kell 16:28 (EEST)
Miks? Andres 15. oktoober 2011, kell 17:38 (EEST)
Asjassepuutuvas keeles kasutatav nimekuju on oluline teave. Vene keeles eristatakse tihti muidu samanimelisi inimesi isanime järgi. Tõsi, kui isanimi asjasse ei puutu (nt kui isanimega eristatakse artiklis kaht inimest), tekitab see eestikeelses tekstis pigem segadust. --Oop 15. oktoober 2011, kell 18:46 (EEST)
Seda et nime vene keeles näitamisel isanimi ära tuua on loomulik, aga mitte seal kohas, kus nimi tuuakse ära eesti keeles - seal seda näidata ei tohiks. -- Ahsoous 15. oktoober 2011, kell 20:12 (EEST)
Miks? Andres 15. oktoober 2011, kell 20:20 (EEST)
"Ei tohiks" kõlab tõesti kuidagi veidralt. --Oop 15. oktoober 2011, kell 20:41 (EEST)
Ma imestan, et sellest asjast üldse diskussioon tekkis. Isanimed suruti meile peale nõukogude ajal; isanime kasutamine võib tulla kõne alla vene keelest tõlgitud ilukirjanduses, aga mitte tarbetekstides. Mingi ühine seisukoht tuleks Vikis siiski võtta - võrreldagu enne vene nimede kasutust uues TEA entsüklopeedias. --Amherst99 15. oktoober 2011, kell 23:25 (EEST)
Isanimede kasutamine suruti peale eestlastele, venelaste jaoks on see põline tava. Seega leian, et kui jutt käib venelastest, siis tuleb isanimi vähemalt esimeses lauses kindlasti ära tuua. Teksti sees järjekindlalt selle kasutamine pole otstarbekas, kuid isiku esmakordsel mainimisel ei tee paha. Ja mulle tundub, et eriti õigustatud on see ajaloolises konteksis.--WooteleF 15. oktoober 2011, kell 23:56 (EEST)
Olen alati siin ja üldse kõigis oma tekstides vene nimede puhul isanimesid kasutanud. Toetan seisukohta, et esmakordsel nimetamisel, artikli esimeses lauses on vene isikute puhul isanime mainimine igati asjakohane. Läbivalt tõepoolest artikli tekstis seda kasutama ei peaks. -- Toomas 18. oktoober 2011, kell 16:30 (EEST)
nõus, et venelase isanimi tuleb esimeses lauses ära tuua ilma sulgudeta. teksti sees piisab ees- ja perekonnanimest.
oluline on see minu meelest muu hulgas sellepärast, et venelastel on yldises käibes nii perekonnanimesid kui ka eesnimesid kamba peale vähem kui eestlastel (olen nii aru saanud), samas on venelasi sadakond korda rohkem kui eestlasi. isanime mainimine annab suurendab artikli lugeja võimalusi identifitseerida teda huvitavat isikut. vt nt: Sergei Ivanov (täpsustus). Ohpuu 21. oktoober 2011, kell 13:30 (EEST)
Venemaa rahvastikust venelasi on alla 80%. -- Ahsoous 18. oktoober 2011, kell 22:12 (EEST)
Ei kõla minu jaoks argumendina. Kui ametlikus ja üldlevinud kõnepruugis selles riigis isanime kasutatakse, seda sõltumata rahvusest, siis ei peaks ka meil sellega probleemi olema. Aga olen ammu öelnud ka paljudes muudes asjades, tehke, mis tahate, ainult et mina ei kirjuta siis siia enam ühtegi artiklit ühestki Venemaa, Ukraina ega Valgevene inimesest. -- Toomas 18. oktoober 2011, kell 23:06 (EEST)
kle, nagunii ju artiklis tuuakse ära nimi originaalis... -- Ahsoous 19. oktoober 2011, kell 00:27 (EEST)
Esiteks, ka vene keeles on võimalik isanimi ära jätta, ja seda tehakse üsna sageli. Ka ilma isanimeta venekeelset nime võib pidada originaalnimeks.
Teiseks, lugeja ei pruugi osata originaalnime lugeda.
Kolmandaks, minu teada pole eesti keeles reeglit, mis ei lubaks vene isanime eesti tekstis kasutada. Võib ju keelekorraldajatelt küsida. Andres 19. oktoober 2011, kell 08:58 (EEST)
Ja siis ei maksaks ju ka unustada, et eesti keeles kirjutatakse nimesid ikka järjekorras ees-, perekonna ja isanimi, aga mitte nii nagu siia on neid pandud. Ja kui ma ei eksi siis seesama järjestus on ka venekeelsetes dokumentides (kellelgi on nõukaaegne pass on alles?) -- Ahsoous 19. oktoober 2011, kell 12:14 (EEST)
On küll niisugune järjestus, aga see pole ainus, mida kasutatakse. See oleneb kohast, kus nime kasutatakse. Eesti keeles samamoodi. Ka lihtsalt ees- ja perekonnanime puhul kasutatakse mõnes kohas tagurpidi järjestust. Andres 19. oktoober 2011, kell 14:40 (EEST)

Tudengite töö[muuda lähteteksti]

Kallid Vikipeedia kaastöölised, teatan teile järgmist asja. Alates tänasest hakkavad Vikipeedias lisaks muude ainete tudengitele tegutsema ligi 200 Tartu Ülikooli loodus- ja tehnoloogiateaduskonna tudengit aine "Eesti keele väljendusõpetus" raames. Vikipeedia artikkel on neile selles aines eesti keele väljenduse harjutus ja õppevahend. Sellega seoses on mul teile palve: järgmise kolme nädala jooksul võimalusel neid artikleid mitte ise ära toimetada, vaid pigem arutelulehtedel kommenteerida ja suunata. Ma tean, et ma ei saa midagi ära keelata, aga selline palve on. Minul isiklikult on antud aines ülesanne juhtida tähelepanu keelelistele vigadele, et tudengid saaksid need ise parandada. Umbes kuu aja pärast peaks vähemalt selle aine koha pealt jälle olukord rahulik olema. Koostööle ja mõistvale suhtumisele lootes. Adeliine 21. oktoober 2011, kell 12:17 (EEST)

Kas artikli päisesse lisatakse vastav mall või mil moel peaksin aru saama, et tegu on üliõpilase poolt kirjutatuga? --kanakukk 21. oktoober 2011, kell 12:20 (EEST).
Jah, mall oleks hea. Muidu ei saa ju sotti, mis on ja mis pole. --Oop 21. oktoober 2011, kell 12:39 (EEST)
Kas sellist malli pole juba varasemast ajast olemas? Ma kindel ei ole, kuid midagi nagu meenub.--WooteleF 21. oktoober 2011, kell 12:41 (EEST)
Leidsin. On olemas Mall:Koolitöö, selle sõnastust muutes saakski õige asja.--WooteleF 21. oktoober 2011, kell 12:43 (EEST)
Mallist pole ju kasu, kui selle nägemiseks peab artikli avama. 200 inimese tehtud muudatusi mitu nädalat tühjalt klikkida ja mitte parandada? --Epp 21. oktoober 2011, kell 12:44 (EEST)
Aga sa ära kliki siis. Võta endale vikipuhkus selleks ajaks :). Adeliine 21. oktoober 2011, kell 12:45 (EEST)
Nad võiksid seda siis ju oma alamlehtedel teha. --Epp 21. oktoober 2011, kell 12:28 (EEST)
Artiklitesse tuleb {{koolitöö}}. Mõnes aines nad teevad jah tõesti alamlehtedele, aga kuna siin on see aeg suhteliselt lühike, siis ma usun, et me kannatame selle paar nädalat välja. Adeliine 21. oktoober 2011, kell 12:44 (EEST)
Asi on selles, et siis ei saa selle aja jooksul muid asju ka toimetada, sest kes neid sealt vahelt välja hakkab noppima. Ja kes need pärast ära toimetab? Ma ei saa aru, miks nad ei võiks neid oma lehtedel teha. Kui valmis, võivad teisaldada. --Epp 21. oktoober 2011, kell 12:48 (EEST)
Nad peavad ise toimetama. Kolm nädalat on tähtaeg, aga kui selleks ajaks hea ei ole, siis niikaua parandavad ise, kuni sobib, enne aine arvestust kätte ei saa. Adeliine 21. oktoober 2011, kell 12:50 (EEST)
Ma olen nüüd ise ilmselt ligikaudu 24/7 vikis ja püüan nii palju segadust kui võimalik ära klaarida. Adeliine 21. oktoober 2011, kell 12:55 (EEST)
Kui teema on "Eesti keele väljendusõpetus", siis peaks enam-vähem aru saama milline artikkel selle alla käib ja milline mitte. Ja meil on tuhandeid artikleid mille toimetamine venib aastaid, need üliõpilastööd võivad rahulikult kolm nädalat omaette olla. Pealegi ei pruugi nad üldse halvasti tehtud olla.--WooteleF 21. oktoober 2011, kell 13:08 (EEST)
Kui artiklile lisatakse see koolitöö mall, siis lähevad need artiklid ju eraldi kategooriasse. Hiljem (kolme nädala) pärast saab neid sealt ju hõlpsasti vaadata ja toimetada. Oluline on ainult see, et artiklil oleks koolitöö mall ja selle lisamisele võiks kah vähemalt pool päeva küll Adeliinele jt aega anda--Bioneer1 21. oktoober 2011, kell 13:09 (EEST)
Noh, tegelikult teemad on neil vastavalt oma erialale ehk siis peamiselt loodusteadused. Adeliine 21. oktoober 2011, kell 13:11 (EEST)

Minu ettepanek oleks, et tudengid kirjutaks alati resümeesse TUDENGITÖÖ. Siis on viimastest muudatustest kohe näha millega tegu. --Mona 21. oktoober 2011, kell 13:46 (EEST)

Mh, 21.saj, kas saaks säherdust protsessi automatiseerida juba malliga? s.t samamoodi kui on kirjutise osa toimetamisjärgsel salvestamisel, kommentaari rea alguses lõigu nimi/vahepealkiri, samamoodi saab korraldada, et kui on kasutatud malli koolitöö, siis ka salvestamisel ilmub kokkuvõtte lahtrisse/realee "KOOLITÖÖ" ? suwa 21. oktoober 2011, kell 13:50 (EEST)

Leian, et sellistel tingimustel ülesannet ei tohi anda. Vikipeedia artiklid peavad olema tingimusteta toimetatavad. Andres 21. oktoober 2011, kell 14:26 (EEST)

samas ei saa ka keegi keelata sellistel tingimustel ylesande andmist. samuti kui keegi ei saa keelata väljaspoolsetel koolitööna valmiva artikli toimetamist enne arvestuse saamist. siin on lihtsalt võimalus yles näidata oma head tahet. samasuguse hea tahte näitamiseks ja kasutajate töö omavaheliseks koordineerimiseks on "oodake"-mall. kolm nädalat on muidugi väga palju pikem aeg kui paar minutit.
eks teinekord annab paremini läbi mõelda, millistel tingimustel säärane ylesanne anda. kui leiame yksmeelselt, et nii oli halb, siis tuleb teisiti teha. ma ei tea, kas nii on halb. eks näis. Ohpuu 21. oktoober 2011, kell 14:44 (EEST)
Kui ülesanne on juba antud, siis pole muidugi midagi teha. Aga leian, et niisuguse ülesande andmine on vastuolus Vikipeedia põhimõtete ja eesmärkidega. Vikipeediasse kirjutamist ei saa teha mänguks. Vikipeedia ei ole mõeldud keeleoskuse harjutamiseks. Palun vähemalt edaspidi ärge niisuguseid ülesandeid andke. Andres 21. oktoober 2011, kell 15:09 (EEST)
Mismoodi on see mänguks tehtud? Kuidas on see ülesanne põhimõtetega vastuolus? Mille poolest need kolmanda kursuse tudengid erinevad teistest uutest kasutajatest? Kusagil pole kirjas, et Vikipeediat ei tohi kasutada väljendusoskuse parandamiseks. Võru keele õppejõud Sulev Iva laseb kirjutada artikleid võru Vikipeediasse just keeleoskuse arendamiseks. Praegu siin on problemaatiline tõesti ainult see minu palve võimalusel kolme nädala jooksul neid artikleid mitte põhjalikult ära toimetada. Aga see on ainult palve. Igaüks teotseb oma kõhutundel. Kui kohe kuidagi ei saa jätta puutumata, siis puudu, aga miks just neid just nüüd ja mitte teisi tuhandeid, mis seisavad toimetamata. Adeliine 21. oktoober 2011, kell 15:34 (EEST)
Kui artiklite toimetamine on segav, siis ju ongi tegu mänguga. Päris Vikipeedias ju tuleb arvestada, et artiklit võidakse toimetada.
Kui väljendusoskuse parandamine käib nii, et teised ei tohi toimetada, muidu rikutakse midagi ära, siis on eesmärk ja vahend segi aetud.
Võib-olla keegi ei puutugi. Aga minu meelest ei tohiks põhimõtteliselt säärast olukorda tekitada, kus mingi artikli toimetamine pole soovitatav. Oleme ju ka oma võistlused nii korraldanud, et tegu oleks tavalise Vikipeedia keskkonnaga, mitte kasvuhoonega. Andres 21. oktoober 2011, kell 15:50 (EEST)
Andres, ma saan küll aru põhimõttelisest vastuolust, mis siin on, aga oleme ausad – tegelikult on sellest küsimusest tekitatud siin pseudoprobleem. Mina küll ei ütleks, et sellistel tingimustel artikli kirjutamine on rohkem mäng kui Vikipeedia "päris" täiendamine. Ka tavaolukorras on võimalik tähistada poolik artikkel märkusega, et toimetamisega oodataks. Muidugi, selle kasutusaeg on mõeldud hästi lühikesena, tavaliselt mõne tunni raames, aga see ei tähenda, et me ei võiks lubada erandeid. Ilmselt oleks olnud hundid söönud ja lambad terved, kui neid artikleid oleks tõepoolest kirjutatud kasutajate alamlehtedel ja hiljem artiklite nimeruumi tõstetud ning edaspidi võiks nii neid asju korraldada, aga mingit kohutavat katastroofi sellest praegusest korraldusest ei tõuse. Ma arvan, et pikas perspektiivis on meil sellest üritusest rohkem kasu kui kahju, eriti võib siit loota potentsiaalsete kaastööliste juurdetulekut. -- Toomas 21. oktoober 2011, kell 16:30 (EEST)
Vikipeedia eesmärk on, et internetis oleks tasuta saadaval kvaliteetne entsüklopeedia ja selle eesmärgiga antud ülesanne küll kuidagi vastuollu ei lähe. Vikipeedia pidi ka väärtustama koostööd, aga samas näib, et kui võimalus potentsiaalselt väga viljakaks koostööks avaneb, siis näidatakse üles suurt jäikust. Juhin ka tähelepanu asjaolule, et osa inimesed on Vikipeedia nimel interviusid andes lausa üles kutsunud tudengite töid Vikipeedias avaldama. Aga kui seda tehakse, siis on nägu kohe vingus.
Pean ka ise nimetatud ainet võtma ja olin täna loengus. Õppejõu jutust tuli välja see, et terve LOTE teaduskond on seadnud eesmärgiks tudengite tööd Vikipeedia artiklitena vormistada, et neis midagi kasu oleks. See on väga hea märk: väga tihti on õppejõud-õpetajad Vikipeedia suhtes parimal juhul skeptilised. Praegu on väga hea võimalus koostööd arendada. Kui praegune variant hästi ei sobi (artikli toimetamist piiratakse AJUTISELT), siis tuleb mõelda kuidas teha paremini. Üks variant käidi siin juba välja: artiklid tehakse alguses kasutaja alamlehele ja tõstetakse hiljem ümber (selline manööverdamine võib uutes kasutajates segadust tekitada). Et see asi võimalikult libedalt läheks, tuleks välja mõelda, kuidas see täpselt toimuda võiks, teha spetsiaalsed juhendid, suhelda aktiivselt ülikooli(de) ja õppejõududega. Vikipeedia ainult võidaks: pidevalt on häda, et kaastöölisi
See, et me üldiselt teeme midagi ühtemoodi, ei tähenda automaatselt, et kuidagi teistmoodi ei saa või oleks vale. Vikipeedia põhimõtteid on mingi eesmärgi nimel ennegi selektiivselt eiratud.--Kyng 21. oktoober 2011, kell 16:53 (EEST)
Nõus Andresega. Mina igatahes ei anna mingeid lubadusi. Kas korraldajad hoolitsevad selle eest, et lingid saaksid korda? Et uued artiklid kantaks vajadusel loenditesse või pandaks neile lingid kuskilt, kust link peaks minema? Kas seda uutele kaastöölistele üldse õpetatakse? Kas seda võetakse arvestuse saamisel arvesse? See, et toimetamata artiklid aastaid seisavad, ei puutu üldse asjasse. Hiljuti tekkinud artiklitel on rohkem või vähem õnnestunud silm peal hoida. Hiljem neid enam sellisel viisil üles ei leia. Kui asi oleks uute kaastöötajate valutus vastuvõtus, ei tohikski me ju enam üldse midagi parandada. Kolmandat korda – miks nad siis ikkagi ei võiks neid asju seni oma alamlehel hoida? Ja minu meelest pole meie asi kellelegi emakeeles väljendumist õpetada. Ühtki kampaaniat ei tohiks teha nii, et see kogu ülejäänud tegevuse pea peale keerab. Ja jälle, kas ei võiks sellistest asjadest juba enne nende ära otsustamist rääkida? Sel teemal on ju ka varem juttu olnud. --Epp 21. oktoober 2011, kell 17:57 (EEST)
Loenditesse kandmine ei ole ju kuidagi seotud artikli sisu või toimetamispiiranguga. Ma isiklikult leian, et üldised loendid (Biograafiad, Sõjaväelaste loend jne.) olid ehk vajalikud Vikipeedia algusaegadel, kuid mitte enam. Loendite täitmist ei tohiks kellelegi kohustuseks teha, las sellega tegelevad need, kellele see rõõmu ja rahuldust pakub. Ning linke tuleks panna vastavalt vajadusele, mitte viisaastakunormide täitmiseks.--WooteleF 22. oktoober 2011, kell 03:06 (EEST)
Ma olen nõus sellega, et tudengitelt pole tarvis nõuda loenditesse kandmist ja linkide panemist, aga leian, et need asjad on vajalikud. Õnneks tõesti need tegevused ei käi toimetamiskeelu alla.
Üldse, mulle tundub, et üliõpilaste tööde puhul on kõige tähtsam ikkagi sisu, ja hinnata tuleks eelkõige seda. Andres 22. oktoober 2011, kell 09:00 (EEST)
Kas seda ei pea uutele tegijatele õpetama, et lingid peavad õigesse artiklisse viima? Seda, et tuleb ümbersuunamised teha? Mina olen arvamusel, et Vikipeedia artiklid on entsüklopeedia artiklid. See, kas need on koolitöö, mingi muu töö või meelelahutus, ei mängi mingit rolli. Nõudmised artiklile ei saa sõltuda sellest, kes ja mis otstarbel neid teeb. Me ei saa jätta ripakile kellegi juhuslikke märkmeid, mis ei moodusta isegi üht lauset. Ja kui selliseid asju ärgitatakse artiklina üles riputama, siis ei ole ju tegemist Vikipeedia kaastööga sellisel kujul, nagu me seda eeldame. Kas meil hakkab siis olema mitut sorti artikleid, koolilaste tehtud ja pärisartiklid? --Epp 22. oktoober 2011, kell 11:20 (EEST)
Muidugi.
Mõtlen lihtsalt, et vikipeedia vormistusest tuleks kõigepealt õpetada elementaarseid asju, mitte seda toimetamist, mida meie Sinuga teeme (loenditesse kandmine ja kohtade otsimine, kuhu link uuele artiklile panna). Andres 22. oktoober 2011, kell 13:09 (EEST)
Tudengitööna valmisid hiljuti näiteks artiklid Aapo Pukk, Alari Kivisaar, Mikk Granström, Liana Kolodinskaja, Jaan Tangsoo, Peeter Vihalemm, Edvin Vesterby, Mari Pokinen ja Indrek Raudne. Kas oli väga häiriv, et neid koostati. Keegi üldse märkas? Ivo 21. oktoober 2011, kell 17:39 (EEST)
Vabandust vahelepuike eest, aga, esimene juhuslik klikk ülalolevale P. Vihalemma artiklile teavitas mind järgmisest, tsiteerin: "Peeter Vihalemm õpetas 1963. aastal Pärnu 4. Keskkooli, kust läks edasi õppima...", minu esiletõst; "ööülesanded" versus "tööülesanded" ;-) --Pietade 22. november 2011, kell 21:48 (EET)
Kas Sa ikka lugesid läbi, millest siin eespool jutt käis? Nende puhul ju ei keelatud toimetamist. Aga jah, mina märkan küll uusi artikleid. --Epp 21. oktoober 2011, kell 17:57 (EEST)
Toimetamist ei keelata ka siin. Lihtsalt soovitatakse lähema kahe nädala jooksul esitada märkuseid arutelulehele, et üliõpilastel oleks võimalus ise vigasid parandada.
Üliõpilased on ka varem artikleid kirjutanud ja koostavad neid samuti tulevikus. Selles ei ole midagi halba ja see paanitsemine siin on lausa naeruväärne. On palju-palju tõsisemaid probleeme, kui see, et järjekordselt hakkab hulk üliõpilasi artikleid koostama. Lihtsalt on avaldatud soovi, et esialgu piirdutaks juhendamisega ja teataks arvestada, et uued ei ole veel Vikipeediaga päris kohanud ning sellest tulenevalt antaks neile natuke aega. Ivo 21. oktoober 2011, kell 18:29 (EEST)
Jah, ka mina leian, et isegi kui kogu muu argumentatsioon kõrvale jätta, siis puhtalt heast tahtest võiks lasta tudengitel tegutseda. Seda enam, et see pole ju mingi absoluutne toimetamiskeeld, vaid lihtne viisakas palve. Töö tulemusena peaks Vikipeedia ju jälle natuke paremaks saama, see on meie kõigi huvides. --Oop 21. oktoober 2011, kell 17:51 (EEST)
Las tegutsevad muidugi. Aga nii, nagu Vikipeedias tegutsetakse. Mis palvetesse puutub, siis ma olen ammu nende esitamise ära lõpetanud, sest neile enamasti ei tulda vastu. --Epp 21. oktoober 2011, kell 17:57 (EEST)
"Silm silma, hammas hamba vastu!" (Jehoova) "Hallvanakesed yheskoos, hammusta ja löö!" (A. Lindgren) --Oop 21. oktoober 2011, kell 18:32 (EEST)
Muidu on täiesti normaalne, et parandusettepanekuid esitatakse ja märkusi kirjutatakse arutelulehekülgedele. Nüüd järsku oleks see aga nagu Vikipeedia põhimõtte vastane, kui esitatakse palve parandusettepanekute lisamiseks arutelulehekülgedele ja soovitatakse järgnevad kaks nädalat ennast vähem vaevata toimetamise raske tööga.
Sooviksin mõelda sellele, et mis on uuele kaastöölisele õpetlikum: kas see, kui tema vead parandatakse teiste poolt ja tal ei ole endal vaja nende pärast üldse muret tunda või see, kui tal lastakse endal kõik korda teha? Kui paljud praegustest kaastöölistest oskasid kohe kõike õigesti teha? Kas oma vigadest õpiti iseenesest või oli vaja, et keegi neile tähelepanu juhiks ja juhendaks? Kuidas peaksid uued kaastöölised leidma tee Vikipeediasse, kui neid siin juhendamise asemel korrale kutsuda soovitakse ja abistamise asemel minema peletatakse?
Kas nüüd hakkab viimaks ka verd lendama või pean veel kommenteerima :) Ivo 21. oktoober 2011, kell 22:06 (EEST)
Käesoleva semestri jooksul tekib üliõpilaste poolt loodud artikleid erinevate õppeainete raames muide 400–500 tk. Ivo 21. oktoober 2011, kell 22:06 (EEST)

Mina sain Adeliine jutust nii aru, et kogu üritus on mõeldud selleks, et üliõpilased õpiksid keelelist eneseväljendust, ning seetõttu peavad nad ise parandama vead, millele Adeliine tähelepanu juhib. Vormistus- ja sisuvigadest polnud üldse juttu. Järelikult kasutatakse Vikipeediat selleks, et keelt harjutada; artiklite sisul pole tähtsust. Kas ma sain õigesti aru? Kui ei, siis selgitage.

Kui mitusada artiklit korraga vabaneb toimetamiskeelu alt, ei jõua keegi nendega tegelda. Meil on liiga vähe inimesi, kes uusi artikleid läbi vaatab. Pole meil ka nii palju inimesi, et jõuaks parandamise asemel arutelulehele selgitusi kirjutama hakata.

Soovitan lihtsalt tulevikus anda selliseid ülesandeid, mis ei segaks toimetajate tööd. Andres 21. oktoober 2011, kell 23:19 (EEST)

Selle õppeaine eesmärk on harjutada erialast kirjalikku ja suulist eneseväljendust. Vikipeedia artikkel on üks tekstiliik, mis aitab hästi seda väljendust harjutada. Artikli juures on tähtis keeleline korrektsus, aga vähem tähtis pole sisuline kvaliteet. Et tudengid ülesandest kõige rohkem õpiksid, on eelistatud, kui nad ise oma vead ära parandavad. (Keele)vigadele tähelepanu juhtimine on tehtud minu ülesandeks, aga see ei tähenda, et teised seda teha ei või.
Mida ma palun, ei ole toimetamiskeeld. Ma pöördun Vikipeedia kaastööliste poole, kes on nõus mu palvele vastu tulema. Ma ei suru midagi peale. Ma ei kohusta kedagi. Tudengid teavad, et teistel pole keelatud nende artikleid muuta. Kui te ei toimeta artikleid ise ära, vaid kirjutate arutelulehele, mis on valesti, aitab see tudengitel efektiivsemalt õppida. See on ainult ettepanek, võimalus osaleda uute vikipedistide sisseelamise hõlbustamises. Ma palun vabandust, kui ma ebapiisavalt selgitasin. Adeliine 21. oktoober 2011, kell 23:41 (EEST)

Soovitan lihtsalt tulevikus anda selliseid ülesandeid, mis ei segaks toimetajate tööd. Andres 21. oktoober 2011, kell 23:19 (EEST)

Millised need ülesanded siis olla võiksid? Töö eesmärk ei ole ainult õigekeel vaid väga selgelt nõutakse ka Vikipeedia vormistusreeglite järgimist. Ette on nähtud ka üksteise tööde vastastikune retsenseerimine ja eeldatakse, et ka Vikipeedia kogukond üldiselt loodud artiklit normaalseks peab: see tähendab, et kui keegi kirjutab arutelulehele et siin on see ja see viga, siis tudeng artikli eest enne linnukest kirja ei saa, kui need vead kõrvaldatud.--Kyng 21. oktoober 2011, kell 23:43 (EEST)
Andres, kas sa ise ka mõistad, mida sa just ütlesid? Ma siiralt loodan, et ei ja see tuli praegu kogemata. Ivo 21. oktoober 2011, kell 23:47 (EEST)
Mida Sa silmas pead? Andres 21. oktoober 2011, kell 23:51 (EEST)
Sinu lauset võib tõlgendada täpselt nii, et igasugused püüded rohkem inimesi Vikipeediasse meelitada on täielik jama ja segab toimetajate tööd, kes sooviksid siin rahulikult üksilduses artikleid luua. Ivo 22. oktoober 2011, kell 00:04 (EEST)
Ära tõlgenda nii, loe kontekstis. Pean silmas, et kui ülesanne on niisugune, et toimetajate töö segab selle täitmist, siis see ülesanne segab toimetajate tööd. Võib ju ülesande teisiti seada. Andres 22. oktoober 2011, kell 00:12 (EEST)
Nüüd on asja olemus arusaadavam.
Minu meelest ei ole tarvis toimetamise ebasoovitavust rõhutada, sest massiliselt lisanduvaid artikleid niikuinii kuigi palju toimetada ei jõuta. Küll aga peaks enne ülesande andmist rohkem juhendama, sest praegu jääb mulje, et vormistusreeglitest ega Vikipeedia artikli olemusest suurt midagi ei teata. Andres 21. oktoober 2011, kell 23:51 (EEST)
Praegused artiklialged tulenevad sellest, et mõned üliõpilased soovivad nähtavasti kiirelt oma artikliga algust teha, et keegi teine juhuslikult sama teemat ei valiks.
Oluline on just see, et õpilasi võimalusel juhendada. Siis saavad nad oma eksimused ise likvideerida ja sellega ei kaasneks meile arutut ajakulu toimetamisel ning neile peavalu, kui nende hinde saamine keeruliseks muutub. Kuna üliõpilased peavad suutma lõpuks ise oma artiklid vormiliselt ja keeleliselt korrektseks seada, siis ei tohiks sellega küll kaasneda mingit massiivset viletsate artiklite teket. Ivo 22. oktoober 2011, kell 00:04 (EEST)
Juhendamine võtab rohkem aega kui toimetamine.
Ma ei karda viletsate artiklite teket, vaid protesteerin niisuguse ülesande vastu, mis ei võimalda tavalises korras toimetada. Andres 22. oktoober 2011, kell 00:12 (EEST)
Niipalju siis personaalsest lähenemisest :).--Kyng 22. oktoober 2011, kell 09:48 (EEST)
Mul ei ole personaalse lähenemise vastu midagi, aga meil puudub ressurss, et sadadele inimestele korraga personaalselt läheneda. Pealegi, õppida saab ka otseselt parandustest. Ehk peaks hoopis soovitama küsida, kui paranduste põhjustest aru ei saa. Andres 22. oktoober 2011, kell 10:01 (EEST)

Vaadake Arutelu:Williams-Beureni sündroom. Kas ma tohin teisaldamise ise ära teha? Andres 22. oktoober 2011, kell 14:49 (EEST)

Andres, sa võid teha, mis sulle hea ja õige tundub. Adeliine 22. oktoober 2011, kell 14:56 (EEST)
Probleem võib-olla selles, et tudeng hiljem ei leia oma leheküljet =) --KungFuDuck 22. oktoober 2011, kell 14:58 (EEST)
Leiab küll:) Andres 22. oktoober 2011, kell 15:10 (EEST)

Olen Andresega nõus: ükski algatatav vikiprojekt ei tohi hetkekski segada Vikipeedia avatud põhimõtetel arendamist. Kui tahta hinnata kellegi isiku konkreetset tööd, näeb seda ju lihtsalt kasutaja kaastöö lehelt.--Andrus Kallastu 22. oktoober 2011, kell 15:45 (EEST)


Kas nüüd ongi terve Vikipeedia üks liivakast? Palun öelge koolitöö tegijatele, et tühje artikleid ei tohi teha. --Epp 15. november 2011, kell 10:08 (EET)

kas koolitööd jätkuvad kuni novembri lõpuni? Kui jah, siis tuleb neile artiklitele asjakohane mall lisada--Bioneer1 16. november 2011, kell 00:19 (EET)
Lisaks "Eesti keele väljendusõpetusele" jõudsid nüüd Vikipeediasse näiteks "Arvutiriistvara II" ja "Sissejuhatus informaatikasse" tudengid. Koolitööd jätkuvad ilmselt umbes kuni semestri lõpuni. Kui kellelgi on ettepanekuid, kuidas seda kõike mõlemale poolele valutumalt ja kasulikumalt korraldada, kuulan rõõmuga. Adeliine 16. november 2011, kell 15:22 (EET)
Niivõrd kui mina tean, kasutab Vikipeediat koolitöödes ysna mitu ainekursust eri ylikoolides. Teps mitte kõik õppejõud pole meile sellest teatanud, mõnest oleme kuulnud ysna juhuslikult ning kyllap mõni jääbki teadmata. Ega neid keelata ei saa, nii et parim soovitus on ilmselt: harjuge ära, nyyd ongi nii. (Vaenulikkus pole ka lahendus. Katsume uute kasutajate suhtes ikka viisakaks ja sõbralikuks jääda.) Õnneks pole enamik neist mitmesaja osalejaga massikursused ja õppejõud kasutavad eri lahendusi, mõni laseb tekstid kodus valmis kirjutada ja vaatab enne ylespanekut yle. Sellistest koolitöödest ei pruugi me aru saadagi, näevad välja nagu tavalised artiklid. --Oop 16. november 2011, kell 16:10 (EET)
kas koolitöö malle, mille viimane kuupäev oli 14. november, võib pärast ülevaatamisi maha hakata võtma--Bioneer1 16. november 2011, kell 18:53 (EET)
Tunnistan oma vigu. Arvasin, et umbes selleks kuupäevaks peaksid artiklid olema võrdlemisi heas seisus ja tudengid oma vigasid märganud ja nendest õppinud. Kahjuks see nii ei ole. Põhjusteks on tudengite suur hulk (ma üksi ei jõua piisavalt kiiresti igaühega tegeleda), nende üldine koormus ja vikiülesande lühikesed tähtajad, keelelise väljenduse tase (osale tudengitest on eesti keel teine keel, kuid probleeme on ka eesti emakeelega) jne. Seega läheb nendega veel aega. Kas panna mallidesse uus kuupäev või mida teha? Ma saan aru, et Vikipeedia artiklid peaksid igal hetkel olema perfektsed ja toimetamata sisu ei tohiks pikka aega seista. Aga see seisab ju niikuinii! Ma saan aru, et toimetajal tekivad võõrutusnähud, kui ta ei saa artiklit toimetada. Ma saan aru, et iga inimene ei ole sündinud vikipedist ja Vikipeediasse oodatakse teatud kriteeriumitele vastavaid kaastöölisi. Aga Vikipeedia on mõeldud kõigile. Vikipeedia ei ole loodud "liivakastiks", aga sisuliselt ta seda ongi: erinevate oskuste ja teadmistega inimesed vormivad kühvelhaaval liivalossi - entsüklopeediat. Igaüks on väärtuslik ja puudujääkide korral aitavad teised. Õpetamine ja juhendamine on efektiivsemad kui eest ära tegemine. Keegi ei ole täiuslik, aga kõigil on õigus õppida. Adeliine 16. november 2011, kell 20:08 (EET)
Eks see projekt veidi ebaharilik on, aga minu arust on suur osa selle raames valminud artikleid algajate kohta päris viisakalt välja kukkunud ja tulevad Vikipeediale kasuks. Olen hakanud neid vaikselt toimetama. Mind näiteks häirivad rohkem hoops Vikipeedias perioodiliselt tegutsevad kitsale valdkonnale keskendunud hüperaktiivsed grafomaanid, keda on võimatu jälgida-toimetada. --Vihelik 16. november 2011, kell 21:12 (EET)

Mul ei ole midagi selle vastu, kui Vikipeediasse referaate kirjutatakse. Ma paluksin ainult anda niisugused ülesanded, mille puhul artikli toimetamine teiste tegijate poolt ei oleks ebasoovitav. Andres 16. november 2011, kell 21:56 (EET)

Alustuseks võiks me kõik Teelele appi minna. Kõigile koos ei tohiks see punt noori ju yle jõu käia. (Ja tõepoolest, grafomaanid on hullemad.) --Oop 16. november 2011, kell 22:00 (EET)

Vaata ka Malli arutelu:Koolitöö --Morel 12. jaanuar 2012, kell 01:16 (EET)

Language support group for Estonian[muuda lähteteksti]

The Wikimedia Foundation has brought together a new team of developers who are dedicated to language support. This team is to support all the languages and consequently it is not realistic to expect that the team members can provide proper support for your language. It is for this reason that we are looking for volunteers who will make up a language support team.

This language support team will be asked to provide us with information about their language. Such information may need to be provided either to us or on a website that we will indicate to you. Another activity will be to test software that will likely have an effect on the running of the MediaWiki software. We are looking for people who clearly identify their ability. Formal knowledge is definitely appreciated.

As much of the activity will be concentrated on translatewiki.net, it will be a plus when team members know how to localise at translatewiki.net. Thanks, Gmeijssen 22. oktoober 2011, kell 16:36 (EEST)

Ingliskeelne viki[muuda lähteteksti]

Tekkis küsimus: kui ma lähen inglis-viki leheküljedele, pole ma seal sisseloginud. Teistel keeltel kõik on OK. Kas seda saab kuidagi parandada, või seal tegutsemiseks pean uut kasutajat registreerida? --KungFuDuck 23. oktoober 2011, kell 14:30 (EEST)

Selleks on tarvis ühendkontot. Viimase saab luua konto eelistuste alt, täpsemini SIIT (vist?). --kanakukk 23. oktoober 2011, kell 14:50 (EEST).
Kui "teistel keeltel on kõik ok", siis eeldan, et ühendkonto on olemas. Ingliskeelses Vikipeedias logib lihtsalt kasutajat tihedamini kontost välja (kui eestikeelses versioonis võid praktiliselt kogu aeg sees olla, siis ingliskeelses pead ikka aeg-ajalt uuesti sisse logima). Ivo 23. oktoober 2011, kell 15:08 (EEST)
Olen vaatanud - seal on sama nimega kasutaja registreerinud (kes tegi 3 parandust 4 aasta jooksul). Pean vist oma kontot ümbernimetama. --KungFuDuck 23. oktoober 2011, kell 15:13 (EEST)
Kas enda oma või siis kirjutama mõnele inglisviki byrokraadile, kes kasutajanime sulle yle annaks - kui too teine viimasel ajal tõesti ära on. - Muuseas, minul on naljakas lugu eesti Vikisõnastikuga: kasutaja on sama, parool on sama, brauser logib sisse, aga yhendkonto ytleb, et kontosid yhendada ei saa. Mis toimub, seltsimehed administraatorid? --Oop 23. oktoober 2011, kell 16:06 (EEST)
Lahendatud. --KungFuDuck 23. oktoober 2011, kell 18:27 (EEST)
Kas süsteem väljastab ainult veateate, et kontosid pole võimalik ühendada? ja ei midagi rohkemat? --kanakukk 23. oktoober 2011, kell 16:23 (EEST).

Estonia[muuda lähteteksti]

Hello! The Italian Wikipedians are looking for help on how to improve the quality of their article on Estonia. They would be pleased to learn what you have to say. If you speak either Italian or English, then we need you here! :D --151.75.26.244 24. oktoober 2011, kell 02:33 (EEST)

PS: what about placing this link at the top of this page, with an English link title? It would be very useful to foreign people --151.75.26.244 24. oktoober 2011, kell 02:36 (EEST)

[:http://et.wikipedia.org/wiki/Vikipeedia_arutelu:Saatkond Embassy of the Estonian Wikipedia ] - Embassy is better place
and is similar/same as: [:http://it.wikipedia.org/wiki/Wikipedia:Ambasciata L'Ambasciata di Wikipedia]
 ;) suwa 28. oktoober 2011, kell 13:09 (EEST)
Huh, I'm sorry! :P --151.75.103.197 31. oktoober 2011, kell 15:36 (EET)

Terms of Use update[muuda lähteteksti]

I apologize that you are receiving this message in English. Please help translate it.

Hello,

The Wikimedia Foundation is discussing changes to its Terms of Use. The discussion can be found at Talk:Terms of use. Everyone is invited to join in. Because the new version of Terms of use is not in final form, we are not able to present official translations of it. Volunteers are welcome to translate it, as German volunteers have done at m:Terms of use/de, but we ask that you note at the top that the translation is unofficial and may become outdated as the English version is changed. The translation request can be found at m:Translation requests/WMF/Terms of Use 2 -- Maggie Dennis, Community Liaison 27. oktoober 2011, kell 03:43 (EEST)

Wikimedia Foundation arutab muutusi kasutustingimustes. Arutelu on Metas: m:Talk:Terms of use. Kõik on kutsutud osalema. Kuna ued kasutustingimused ei ole veel lõppkujul, ei saa me anda nende ametlikke tõlkeid. Vabatahtlikud on teretulnud neid tõlkima, nagu on teinud näiteks sakslased (m:Terms of use/de), kuid me palume lehekülje ülaservas ära märkida, et tõlge on mitteametlik ja võib vananeda, kui ingliskeelne versioon muutub. Tõlkesoov asub siin: m:Translation requests/WMF/Terms of Use 2. - kirjutas Maggie Dennis, Wikimedia Foundationi kogukonnakontakt (või kuidas iganes seda ametikohta tõlgitaks). --Oop 28. oktoober 2011, kell 19:57 (EEST)

Üks Vikipeedia sünnipäevaüritus Tartus[muuda lähteteksti]

MTÜ Wikimedia Eesti juhatus korraldab 3. novembril Tartus loengu- ja tutvumisõhtu, millega tähistatakse ingliskeelse Wikipedia kümnendat ja eestikeelse Vikipeedia üheksandat sünnipäeva. Üritus toimub Tartu Linnaraamatukogu saalis algusega kell 18.00. Ettekannetega esinevad Eesti noorim teadusdoktor Margus Niitsoo (teemal "Teadmised muutuvas maailmas") ja TÜ LOTE arvutitehnika programmijuht Karl Kruusamäe (teemal "Üks lugu Vikipeedia kasutamisest õppetöös: Arvutiriistvara II"). Pärast sõnavõtte saab maitsta kringlit ja teed-kohvi. Ootame kõiki vikipediste, kes tulla saavad. Pärast ametlikku osa toimub spontaanselt valitud kohas vikipedistide järelpidu ja arutelud sektsioonides. Adeliine 28. oktoober 2011, kell 20:20 (EEST)

Rahakogumisjuttude tõlge[muuda lähteteksti]

Jon Harald Søby, kes koordineerib tõlketööd, palus edasi ytelda järgmist:

Tere kõigile. Meil on tarvis Wikimedia foundationi rahakogumiskampaania tekstide eestikeelset tõlget. Kampaania algab 7. novembril ning oleks tore, kui eesti tõlked oleks valmis enne seda. Tõlkimisega saate aidata siin. --Jon Harald Søby
Ma olen kah natuke seal nahistanud, aga võib juhtuda, et ma yksi lihtsalt ei jõua. Nii et paluks appi. --Oop 29. oktoober 2011, kell 11:12 (EEST)

Abikäte väänamisest ehk kuidas vikipeediat paremaks teha.[muuda lähteteksti]

Selline lugu, et ühes vähetähtsas pisiteemas läks lahti sõda, kus eesti vikipedistide raskekahurvägi andis tuld minu vääritu isiku pihta. Kuidas see nii juhtus?

Pärast maausuteemalisi dispuute olin tõmbunud Vikipeediast eemale. Siis tegi Oop üleskutse ajalehes, otsitakse tavalugejate abikäsi, et see teretulnud ja vajalik. Mõtlesin et pole hullu, las nad ristiinimesed kirjutavad usuteemasid neid ei puuduta aga enda lõbuks ja teiste rõõmuks edendan mõnd väiksemat muinasajaloo asja. Sai lisatud Tabelinuse, Lembitu, Unnepewe artiklitesse tsitaate ja tähelepanekuid.

Teiste vanemate kohta kirjutatud asju ei kakkund keegi maha juurde ka ei kirjutatud eriti vaid tehti kosmeetikat, aga üllatus-üllatus, teemasse "Unnepewe" lisati ports teemat ähmastavat, ühepoolset ja ideologiseerivat jura, mida tavaliselt artiklitest välja roogitakse. Mõtlesin et nojah, kõige hullemad vaenlased on endised sõbrad. Heinapuu juunior mäletas vana vimma ja tegi kogenud vikipedistina geniaalselt kahte asja:

Demagoogiavõtet kasutades seadis lugejate jaoks kahtluse alla Unnepewe nimetähenduse Õnnepäev, kuigi ta on lugenud ja teab keeleteadlase Eduard Roosi kirjutist muinasnimedest ja teab ka seda et E. Tarvel pole kusagil põhjendanud oma arvamust. Valides tsitaate ja lisades teksti lõi semantilise tähendusvälja, mis lisaks sellele, et muudab artikli laialivalguvaks, näitab vanem Unnepewe vähemtähtsama ja nõrgemana kui Läti Hendrik seda ise tegi.


Neutraalsel kõrvalvaatajal tekib kohe küsimus, et miks mina Tabelinuse muutmisi niiväga ei kaitse ja et miks Ott just Unnepewe teema pekki keeras aga mitte Tabelinuse või vanem Lembitu artikli? Ja et miks seenior Heinapuu asjas kaasa lõi. Aga vaat miks.

Sest Siseministeeriumis mindi närvi minu kirja pärast kus süüdistasin neid totaalses madalalaubalisuses ja lolluses kui nad lubanud panna eesti nimedes tähti wxyz ja nimesid Lembitu (Armastatu) aga mitte Unnepewe (Õnnepäev) ja Karl-Orm aga mitte Mees-Uss. Ja Ott vana vimma meeles pidades teadis seda. Ja teadis ka nimekomisjoni liige seenior Heinapuu. Et see kiri ei meeldinud tema ülemustele Siseministeeriumist ja et kelle leiba sööd selle laulu laulad. Ja mulle ei meeldinud et solgutati ning alandati ning algset soovitud nimekuju ei saanudki ära kinnitatud. Nimi siiski kinnitati, aga meil kõigil jäi vist mingi okas kannikasse või kuidas seda seletadagi et kõik aru saaks.

usun, et selle konflikti põhjustasid põhiliselt Hallsilma ja teiste kasutajate erinevad arusaamad Vikipeedias valitsevatest yldistest toimetamis-, käitumis- ja viitamisreeglitest.
kuna mul juhtub kodus käepärast olema Henriku Liivimaa kroonika (HCL) ladinakeelne tekst, koos eestikeelse tõlke ja isand Tarvel kommentaaridega, lisasin Oobi palve peale artiklisse Unnepewe kroonikast ladinakeelse lõigu, kus teda mainitakse. tõlke kah.
lõin sisse terve lõigu, sest minu meelest võiks kogu HCL ladina keeles näiteks Vikitekstide kaudu kättesaadav olla. kuni seda pole, võib ju jupphaaval asjakohaste artiklite juures pikalt tsiteerida, mahupiirangut pole. võib ju ka teha mingi faili, kuhu sääraseid lõike koguda, ehk saab lõpuks terve HCL kokku.
Hallsilmale ei pruugi meeldida, et refereerisin samast HCL-i väljaandest ka Tarveli kommentaarid, andes edasi nende sisu. lisasin viite. seda tegin seepärast, et Vikipeedias sisaldavad Eesti ajaloo kohta käivad artiklid (sealhulgas muinasaja ajaloo kohta käivad artiklid) tihtipeale väiteid, mis on viitamata. muinasaega puudutavate väidete juures oleks viitamine veel eriti vajalik, sest suur osa Eesti muinasaja kohta käivat kirjandust on hilisemad tõlgendused nappide allikate põhjal. Vikipeedia põhimõtete järgi peavad aga sellised allikad olema tuvastatavad ja kontrollitavad.
fakte on tarvis allikate järgi viidata, et lugejad ja teised toimetajad saaksid huvi ja tarviduse korral kindlaks teha kasutatud allika ja kontrollida Vikipeedias esitatud teksti algallikat. Vikipeedia esitab yldise kokkuleppe kohaselt juba publitseeritud infot, mitte uusi uurimistulemusi. tõlgenduse juures on eriti oluline märkida ja viidata allikat, sest võistlevaid publitseeritud tõlgendusi võib olla mitu ning need on Vikipeedia silmis põhimõtteliselt võrdsed.
näiteks samadest kaalutlustest lähtudes kõrvaldasin artiklist Lembitu hiljuti viitamata ja asjakohatu hinnangu, et Juhan Luiga on võrreldes teiste muinasaja ajaloost kirjutanud autoritega ebaprofessionaalne uurija, kelle väiteid nood nimetamata teised ei toeta. allikakriitika on vajalik, seda ma siin yldiselt räägingi, aga väited peavad olema viidetega põhjendatud.)
mul puuduvad sisulised arvamused ja eelarvamused Enn Tarveli töö kohta, sest ma ei tunne tema tööd ajaloolasena. eeldan, et ta on HCL-i kommenteerides kasutanud talle kättesaadavat varasemat kirjavara. ma arvan, et tema hinnangud ja tõlgendused on viidatuna põhimõtteliselt sama väärtuslikud kui Eduard Roosi või Edgar Rajandi või Juhan Luiga omad. need kõik peaksid viidatuna artiklis olemas olema. mul oli parasjagu käepärast ainult Tarveli kommenteeritud HCL.
need olid minu kaalutlused ja võin jumalate nimel vanduda, et räägin siin tõtt.
kuidas sellest asjast syndis vandalism, vandalismi tõkestamine ja muu toimetamissõda, oli mulle toona veidi arusaamatu. põhjendamatu sisu kustutamine artiklitest on vandalism, mida ei tohiks Vikipeedias vastutustundlik kasutaja harrastada.
Eduard Roosi artiklite sisu ma enne toimetamissõja algust ei mäletanud. võib-olla olin nende olemasolugi unustanud. jõudsin nendeni kunagi möödunud nädalal, sedagi Kairit Henno refereeringu kaudu.
teadsin kyll, et Hallsilm on oma noorema lapse nimeks pannud Unnepewe, aga ei teadnud, et see oli byrokraatlikult talle nii vaevarikas olnud. tema kirjavahetusest siseministeeriumiga polnud ma ka teadlik, enne kui ta selles kuskil siin Vikipeedias juttu tegi. minu meelest ei kuulu sellised arutelud Vikipeediasse, isegi mitte arutelulehtedele.
mina ei ole mingi nimekomisjoni liige. ma ei tea, kas keegi Heinapuu-nimeline on mõne nimekomisjoni liige või mitte. ma ei ole seda siiani kontrollinud. see võib olla tõsi, see võib olla väitja ekslik arusaamine. kui ka väide komisjoni liikme kohta vastab tõele, pole mul vähimatki aimu tema ametitegevusest komisjoni liikmena.
võin taas jumalate nimel vanduda, et räägin tõtt.
ma ei mõista hulka väiteid, mida Hallsilm siin esitab. mul on nende tõepärasuse uskumisega samuti raskusi. ma ei nõustu yhegi esitatud väitega minu motivatsiooni ja kavatsuste kohta. argumentum ad hominem on siin minu meelest kohatu. kogu loo seos artikliga Unnepewe või Vikipeediaga yleyldse on igatahes sama hästi kui olematu. Ohpuu 4. november 2011, kell 17:53 (EET)
loodan, et aegamööda on meil siin võimalik asju ajada yha rohkem sedamoodi, et sääraseid yhe kasutaja syydistusi teiste suhtes võimalikult vähe ette tuleks või siis yldse mitte. Ohpuu 4. november 2011, kell 17:57 (EET)
ahjaa — ma ei ole ka teadlik yhegi Heinapuu-nimelise inimese töösuhtest siseministeeriumiga. aga kordan, et selle arutelu õige koht oleks minu meelest kuskil mujal. Ohpuu 4. november 2011, kell 17:59 (EET)

Vikipeedia, otsing Google'is ja pahatahtlikkus internetis[muuda lähteteksti]

Google'iga otsides võib sattuda teatud märksõnade (näiteks isikunimed, aga mitte ainult) korral pornosaitidele, millesse on nähtavalt (eelvaatluselgi näha) või ka nähtamatult pandud linke, mis juhivad eestikeelse Vikipeedia lehekülgedele.

Klikkimisel saadakse JS/Kryptik.BP Trooja hobune (failile juurdepääsu katse rakendusega C:\Program Files\Internet Explorer\iexplore.exe). Ei hakka kõike välja kirjutama, aga otsingul ilmunud saitide näiteid:

Ofdatingundressedsisters.com;

get-laid-without-being-broke-core-democratic-values.massageparlourgirls.com/en;

Break Youngseductivegirl Ja Blowjob Young Seductive Girl.

Kui on reaalajaline hea kaitse, siis kustutatakse vastav jama kogemata klikkimisel ära, kuid ehk ei ole see teade siin siiski üleliigne. Korrates: neile pornisaitidele on pahatahtlikult pandud linke eestikeelse Vikipeedia juurde ja Vikipeedia materjalidega, mis on Google’i otsingu puhul näha, seda ka eelvaates.

Viitamiskonstruktsioonid segavad toimetamist?[muuda lähteteksti]

On juba ennegi öeldud, et pikad viitekonstruktsioonid teksti sees häirivad oluliselt toimetamist. Need tuleks koondada Viited rubriiki. Nt tegin nõnda artiklis Makemake (kääbusplaneet). Minu meelest on nii hoopis lihtsam ja arusaadavam kõigile. --Bioneer1 4. november 2011, kell 01:54 (EET)

Nii tundub tõesti parem. --Vihelik 4. november 2011, kell 01:57 (EET)
Muidugi parem, aga seda tuleb jälle tükk aega õppida. Andres 4. november 2011, kell 02:12 (EET)
Olen selle variandi kasutamisele juba ammu üle läinud ja pikalt polnud siin õppida midagi. Ümberharjumine võib muidugi natuke võtta, aga raketiteadust siin ei ole. (PS! Seal artiklis on kasutusel inglise keelsed viitamismallid).--Kyng 4. november 2011, kell 05:39 (EET)
Tavalise viitamise jaoks on redigeerimiskasti all nupud. Selle jaoks oleks ka nuppu tarvis, sest süntaks ei jää meelde. Andres 4. november 2011, kell 07:22 (EET)
<ref name=""></ref> ja <ref name="" /> on ju täitsa olemas. Tõsi {{viited|allikad=}} on puudu. Aga üldiselt ma ei kasuta seda redigeerimisakent. Lihtsam ja enim kasutamist leidev süntaks (milleks ma viitamise loen) on niigi peas. Pikemad asjad teen üldiselt offline tekstiredaktoriga. Kyng 4. november 2011, kell 08:59 (EET)
Tegelikult on viitamissyntaks päris paljude inimeste jaoks niigi ysna keeruline, seepärast seda nii palju ka ei kasutata kui võiks. --Oop 4. november 2011, kell 09:04 (EET)
Pigem ei ole viitsitud lihtsalt asja endale selgeks teha. Nagu öeldud, on kõik vajalikud nupud redigeerimiskasti all olemas ning {{viited|allikad=}} on tavaline mall.--WooteleF 4. november 2011, kell 12:35 (EET)
See mall tulebki redigeerimisakna alla panna. Andres 4. november 2011, kell 17:09 (EET)

WooteleF, samas ei saa üle ega ümber sellest, et neid asju on võimalik lihtsamaks teha. On täiesti võimalik, et robot lisab inimesi biograafiate loenditesse, ja niisamuti on võimalik, et süsteem suudab vastavale nupule klõpsamisel tekitada kasutajale pop-up akna, kus kaastöölisel on tarvis ainult lahtrid ära täita (trükise ilmumise aasta, pealkirja, autorite jm kohta), misjärel süsteem saadud info ise vajalikesse kohtadesse paigutab, vastavalt kursiivi seab jne. --kanakukk 4. november 2011, kell 12:53 (EET)

No tuleb nentida, et alates teatud keerukusastmest - mis mingist vaatenurgast ei pruugigi olla kuigi kõrge - ei viitsi tõepoolest suur osa inimesi endale uuendusi selgeks teha. Nad on kord juba selle asja ära õppinud, miks peaks nyyd ymber õppima? Õpiks parem midagi muud, hiina keelt või Hiiumaa geograafiat. No ja nii nad teevadki. Meeldib see meile või ei, sellega on mõistlik arvestada. --Oop 4. november 2011, kell 13:18 (EET)
Tahetakse õppida või mitte, aga asjad arenevad edasi ja muutuvad. Kes sammu pidada ei suuda jäätakse varem või hiljem karjast maha. No ja nii tehaksegi. Meeldib või mitte, aga sellega on mõistlik arvestada.Kyng 4. november 2011, kell 14:37 (EET)
Üldine arengutendents on ju ikka kasutamise lihtsuse suunas. See, et artikli redigeerimine läheb keerulisemaks, on just regress. Andres 4. november 2011, kell 17:09 (EET)
Karjaga kaasajooksmine minus tõesti ahvatlust ei tekita. Eks siis saavad uute mallide huvilised usinasti minu tehtud artikleid toimetada. --Oop 4. november 2011, kell 17:40 (EET)

Ega ka praegusel viitamissüsteemil midagi viga pole. Ma ei näe põhjust, miks tühiasjast probleemi tekitada. Kes viitsib, õpib uue ära. Kes mitte, kasutab vana edasi. Uus süsteem on parem pikemate artiklite jaoks. Lühikestega kavatsen ise praegust edasi kasutada. Isegi praegu kasutan segasüsteemi, kus kirjanduse loetelu ei ole, kuid sama allika korduvaks viitamiseks kasutan lühendeid Viidetes (ref name="ALLIKA LÜHENDNIMI"/>), nagu nt artiklis Puugipask.--Vihelik 4. november 2011, kell 19:36 (EET)

muideks, mis "uuest" süsteemist siin üldse jutt on? See kui vaadata malli {{Viited}} ajalugu, siis see allikad= variant on seal alati olemas olnud, see on siis alates 2007 juulist. Sittakanti uued kombed ikka mida õppida.Kyng 4. november 2011, kell 21:14 (EET)
Võimalus lisada allikate loetelu viidete malli alla tekkis oktoobris 2009. Selle kohta võib vaadata malli muutmise ajalugu või ka arhiivilehte Vikipeedia:Üldine_arutelu/Arhiiv17#Uus_viidete_mall. --Jaan513 4. november 2011, kell 21:52 (EET)
ok, mulle tundus, et varem oli juba olemas. Aga ikka ei ole tegu ju uue asjaga.--Kyng 5. november 2011, kell 07:43 (EET)

Kõik inimesed tõesti ei tahagi karjas liikuda. Ja kui nüüd õppimisest juttu teha, siis neid asju on ääretult palju, mille inimesed minu meelest võiksid selgeks õppida. Viidete mehaaniline kopeerimine teisest vikist ei ole just eriline raketiteadus, isegi kui midagi tuleb teise kohta tõsta. See pole ju tõesti mingi uus asi, aga alati polegi tingimata otstarbekas. Teine asi on see, mina tõesti ei kavatse kunagi hakata kasutama lohisevaid ingliskeelseid malle, mis sisaldavad omakorda mingeid katkisi malle, tõlkimata juttu ja kummaliselt lingitud kuupäevi. Ma ei saa üldse aru, kuidas saab sellist asja eeskujuks tuua. Lisaks veel see, et kopipeisti meetodil inglise vikist saadud viidete puhul tuleb alati kontrollida, kas see allikas üldse (enam) eksisteerib ja kas seal on ka tegelikult õigest asjast juttu. Minu kogemus ütleb, et väga tihti pole. Ühes viimastest artiklitest, mille tegin, olid nt inglise viki üheksast viitest viis kättesaamatud. Mõtet on kaasa võtta ikkagi ainult sellised lingid, mis töötavad, aga seda ju ei viitsita kontrollida. See, kui näiliselt on viide olemas, on veel hullem kui viite puudumine. --Epp 6. november 2011, kell 15:06 (EET)

Jah, kuidagi väga üle pea kasvavad need ingliskeelsed (ja katkised) mallid. Tuleks kiiremas korras vaadata, kuidas neid (roboti abil?) asendada saab ja nad üldse kustutada. Töökorras ja eestikeelsed viitemallid iseenesest võivad olla, et vormistamist lihtsustada. 90.190.114.172 6. november 2011, kell 15:21 (EET)

Pisut teemaväline ülestähendus[muuda lähteteksti]

Muide, üks vahemärkus viitamise kohta veel. Kui viide käib terve lause või lõigu kohta, siis pannakse see pärast interpunktsiooni. Ainult üksikute faktide kohta käivad andmeallikad märgitakse enne lauselõpumärki. --kanakukk 4. november 2011, kell 12:53 (EET).

heh, minu loogika ütleb seda, et kui viidatakse ühte lauset (nt definitsioonid), siis käib viide ENNE interpunktsiooni (nt teadusartiklid ja enamik muid publikatsioone). Kui aga viidatakse rohkem kui ühte lauset, siis pärast teise lause interpunktsiooni. (Kui nt mingi arv vm kindel märk-fraas jne on ühe lause keskel, siis on loomulik see pärast arvu vm kindlat märki-fraasi jne panna)--Bioneer1 4. november 2011, kell 23:17 (EET)
Üldiselt on Vikipeedias tehtud nii, nagu kanakukk kirjeldas, aga samas teevad osad ka erinevalt. Oleks ehk mingit ühtset süsteemi vaja. Aga mille järgi seda teha?--Kyng 5. november 2011, kell 07:43 (EET)
sõltub kontekstist. Kui lause on lihtne ("X syndis 1789."), ei ole vahet, kas viide pannakse enne või pärast punkti, kõik saavad yhtviisi aru. Kui lause on liitne ("X syndis 1678 ja tal olid karvased kõrvad."), vihjab viide pärast punkti loogiliselt võttes pigem sellele, et viide kehtib terve lause kohta, enne punkti aga jääb võimalus, et viidatakse vaid kõrvu ning synd on tegelikult viitamata. Sama probleem on juhul, kui viidatakse vaid yht lauset, millele samas lõigus eelnevad teised. Sellistel puhkudel on ehk mõistlik lisada viidatava lause või lauseosa ette mall "lisa viide", et viidatud osa oleks selgelt märgendatud. --Oop 5. november 2011, kell 11:47 (EET)

Kasutajanime muutmine 04.11.2011[muuda lähteteksti]

Tere, palun muuta minu kasutajanimi Kasutaja:Miacek --> Kasutaja:Estlandia (vahetasin hiljuti kasutajanime inglise ja vene Vikis). Miacek 4. november 2011, kell 13:46 (EET)

Tehtud. Üldine soovitus on, et kasutaja registreerib eelmise kasutajanime ka endale. Kui nüüd kerkib esile mõni mure, siis võib otse minu poole pöörduda. --Jaan513 4. november 2011, kell 15:46 (EET)

Fotovõistluse "Kultuurimälestised Vikipeediasse" autasustamine[muuda lähteteksti]

12. novembril ehk sellel laupäeval autasustatakse Tallinnas Kullo Lastegaleriis (Kuninga 6) fotovõistluse "Kultuurimälestised Vikipeediasse" võitjaid ja tänatakse toetajaid, žüriid, korraldajaid. Üritus algab kell 14.00 ning ei ole mõeldud avalikuna, aga MTÜ liikmed ja vikipedistid on oodatud, kui on võimalus ja huvi osaleda. Esineb pärimusmuusikaansambel ning tutvustatakse võistlusel äramärgitud fotodest rändnäitust. Pärast saab soovi korral minna "omadega" kuhugi edasi ennast mõnusalt tundma. Adeliine 10. november 2011, kell 16:13 (EET)

Hääldused[muuda lähteteksti]

Otsisin üldise arutelu arhiivist, aga ei leidnud peaaegu midagi häälduste märkimise kohta. Kas meil ei oleks mõtet hakata võõrpärisnimedele lisama ka hääldusi? Inglise vikis on IPA süsteemi järgi hääldused lisatud paljudele mitteinglise nimedele. Eestikeelses on hääldusi harva ja ka siis lihtsustatud eestipärane transkriptsioon. Kas selle kohta on arutelu toimunud? --Morel 13. november 2011, kell 23:04 (EET)

Me märgime eestikeelse häälduse. Pane arutelu otsingusse "eestikeelne hääldus". --Epp 13. november 2011, kell 23:35 (EET)
Inglise vikis kasutatakse hääldust pisteliselt, aga kui, siis on üldiselt hästi vormistatud, sest neil on mitu robotit pandud IPAs kirjutatud hääldusi ühtlustama. Isiklikult olen kahe käega häälduse märkimiseks IPA kasutamise poolt, kuid pessimistliku entusiastina küsin, kas me sellega hakkama saame? Tegemist on siiski väga tehniline süsteemiga, mida on vaja põhjalikult õppida-harjutada. Kõigile tuntud inglise keele häälduse märkimiseks kasutatavatest sümbolitest jääb muude keelte analüüsiks väheseks. --Vihelik 13. november 2011, kell 23:24 (EET)
Süsteem on tõesti keeruline ja eri keelte jaoks erinev ([3]), aga kui algatuseks kas või kopeerida neid korralikke ingliskeelse viki hääldusi? Või tegelikult, kui mitte IPA peale minna, siis mingeidki hääldusi peaks lisama, nii nagu meie paberentsüklopeediadki seda teevad. --Morel 13. november 2011, kell 23:32 (EET)
Ma arvan, et esiteks me ei saa sellega hakkama ja teiseks pole lugejal sest mingit kasu, sest ta ei oska seda lugeda. Mina olen nii aru saanud, et meil on kokkulepe, et see jäägu vikisõnastikku. --Epp 13. november 2011, kell 23:35 (EET)
See, mida Epp ütles, on minu seisukoht, ja kõik sellega nõus ei ole.
Leian, et lugeja peaks eelkõige teada saama, kuidas nime eesti fonoloogia raames hääldada.
Kas peaks ära tooma täpse häälduse IPA transkriptsioonis, on vaieldav. Esiteks, selle võib jätta Vikisõnastikku. Teiseks, siin (ka Vikisõnastikus) tuleb arvestada, et ei pruugi olla ainsat õiget hääldust. Näiteks inglise keeles seda minu teada üldjuhul ei ole. Kolmandaks, (ka Vikisõnastikus) tuleb lahendada küsimus, kuidas lugeja võimalikult lihtsalt suunata sümbolite tähenduse juurde. Andres 13. november 2011, kell 23:47 (EET)
Ah jaa, häälduse märkimine on ette nähtud, kuigi enamasti seda pole tehtud. Muidugi tuleb hääldused lisada. Andres 13. november 2011, kell 23:48 (EET)

Pärisnimed ju ei käi vikisõnastikku? Või? Ja kasutaja ei lähe ju sinna otsima, kui ta artiklit loeb. Nõus, et IPA võib olla ka lugejale liiga keeruline, aga mingid hääldused peaks ikka olema. Minu mure on ikka see, et koolilaps, kes vaatab nt artiklit Jean Cocteau'st, oskaks seda nime ka enam-vähem õigesti hääldada. Ka paberentsüklopeediad jäävad siin poolele teele, sest eesnimede hääldusi seal enamasti pole. Aga asi seegi. --Morel 13. november 2011, kell 23:50 (EET)

Tahtsin just sama öelda, aga Morel jõudis ette. Ligikaudne hääldus tuleks tõesti panna, meil on seda vikis ka tehtud (tavaliselt ilmselt EE või TEA järgi); näidet ei tule kohe pähe--Bioneer1 13. november 2011, kell 23:55 (EET)
Võib-olla enamusele IPAst abi pole, kuid paljudele siiski on. Ega nurksulgudes IPA lisamine artiklit kehvemaks tee, pigem vastupidi. Maailmas on palju keeli, mille häälduse märkimiseks meie fonoloogia absoluutselt ei küündi (toonid, klikid, helitud täishäälikud jmt.). Ja isegi kui meie oma fonoloogias on häälik olemas, nagu näiteks helitud nasaalid sõnades lehm [ˈleh] ja lasn [ˈlɑs], tahaks näha, kuidas seda ilma IPAta (ilma nullikeseta nasaali all) helilisest nasaalist eristada. On keeli, kus kas kaks sõna erinevad vaid nasaali helilisuse või helituse poolest. Sarnaseid näited minimaalsete paaride kohta on tuhandeid. Kokkuvõtlikult arvan, et kes oskab ja viitsib, see lisagu ka IPA hääldus. Topelt ei kärise. --Vihelik 14. november 2011, kell 00:12 (EET)
Ka ligikaudse häälduse puhul võiks ehk olla mingid reeglid, nt milliseid lisasümboleid häälduses kasutada (kas prantsuse nimede puhul kirjutada ö-laadse e vasteks alati ö või pigem ə, kuidas anda edasi nasalisatsiooni jne). Ka paberentsüklopeediad käituvad siin erinevalt. Ma pooldan samal ajal kahte suunda: väga lihtsate vahenditega ligikaudseid hääldusi (umbes nagu vanasti oli lasteraamatute sabas) ning IPA-hääldust. Ma ei näe ka põhjust, miks ei võiks olla mõlemad korraga või mitu varianti (nagu mõne nime puhul ongi vajalik). --Morel 14. november 2011, kell 00:17 (EET)
Täpsustuseks: mitu varianti siis selles mõttes, et nt mõnel nimel on nii bengali- kui hindikeelne hääldus vms. --Morel 14. november 2011, kell 00:21 (EET)
Lisaks kui keegi kardab, et hääldusega "rikub" ära esimese lause, siis saab selle ka eraldi märkusena artikli alla eraldi rubriiki lisada (nagu praegu vikipeedias viib ülakirjas numbriviide alla eraldi rubriiki)--Bioneer1 14. november 2011, kell 00:34 (EET)
mina muide olin väga üllatunud, kui avastasin, et viidete mehhanismi kasutatakse vahel ka märkuste lisamiseks -- naljalt neid linke ei kliki kui parasjagu väite allikat ei otsi. Ei oskaks hääldust nõnda otsida. --Ker 14. november 2011, kell 00:59 (EET)
Mina ka viiteid märkusteks ei kasutaks. Ilus näide selle kohta, kuidas IPA, omakirjaline mugandus ja heliklipp palju ruumi ei võta, on kohanimi Minot inglise vikis. Ilma häälduspildita kipuvad isegi jänkid, kes sealtkandist pärit pole, linnanime prantsuspäraselt hääldama. --Vihelik 14. november 2011, kell 01:01 (EET)
Bioneer1 mõtles vist seda: Mall:Märkus.--Kyng 14. november 2011, kell 09:18 (EET)
See mall annab lihtsalt võimaluse vajaduse korral etümoloogiat artiklis pikemalt lahata, kui vikisõnastikku ei taha seda panna. Konstruktsiooni näidet võib näha lehel Kasutaja:Bioneer1/Pooleliolev sodi--Bioneer1 14. november 2011, kell 12:27 (EET)
häälduste asi on parasjagu huvitav teema. yldiselt pooldan häälduste lisamist, kus seda suudetakse teha ja kus see vajalik võiks olla (mõistlikkuse põhimõtet järgides). helifail on alati abiks. iga lisatud häälduse kohta võiks öelda, mis keele või murde hääldus see on.
lisaks IPA-le on olemas näiteks soome-ugri keelte puhul tarvitatav FUPA ehk soome-ugri transkriptsioon (ka FUT). IPA-s eesti keelt eesti keeleteadlased reeglina ei kirjuta, olen foneetiku suust kuulnud väidet, et eesti keele IPA-s kirjutamiseks ei ole väljakujunenud traditsiooni. samuti vadja keelt ja teisi soome-ugri keeli on ka enamasti kirja pandud FUPA-s.
IPA kasutamisel on samuti systeemisiseseid modaalsusi — yhte asja saab lihtsamalt ja keerulisemalt kirjutada. et osa rahvast ei tunne IPA-t või FUPA-t, pole minu meelest kaalukas põhjus jätta seda kasutamata. FUPA ja IPA märgid saab ju arusaadavalt ning näidete varal tabelis lahti seletada. olen tarvidusel neid tabeleid tarvitanud, et hääldusest sotti saada.
pärisnimesid Vikisõnastikust vist täiesti välistatud pole: (näide 1: Smith; näide 2: Satō; näide 3: Suzuki). pärisnimed on nimisõnade alamhulk. kus näiteks eestikeelsete eesnimede ajalugu jms nende kohta käivat onomastilist teavet hoida – kas Vikipeedias või Vikisõnastikus —, selle yle annab vaielda. minu meelest võiks mõlemas olla: Vikipeedias pigem kultuuriloolise, Vikisõnastikus pigem keeleteadusliku lähenemisega, kusjuures osa materjali kattuks. Ohpuu 14. november 2011, kell 14:57 (EET)
See on muidugi õige, et ka IPA raames saab lihtsamalt ja keerulisemalt. Nt ingliskeelses Arvo Pärdist rääkivas artiklis on praegu "Estonian pronunciation: [ˈɑrvo ˈpært]", varem oli keerulisem [ˈɑr̺vɔ ˈpær̺t]. Seejuures viimane vist polnudki rangelt võttes IPA, ma ei ole tausta täpselt süvenenud. --Morel 14. november 2011, kell 21:44 (EET)

Arvan küll, et Vikisõnastikku vaadatakse, kui meil on sinna link. Igal juhul saab seal hääldust täielikumalt kajastada. Ma ei ole IPA vastu, kui on olemas ka eestipärane hääldus, esitus ei ole koormav, on olemas vajalikud lingid ja märgitud keel jne. Eesti fonoloogia piires ei saagi edasi anda kõiki võõrkeele häälduserinevusi, isegi kui need on võõrkeeles fonoloogiliselt olulised.

Pärisnimed käivad Vikisõnastikus küll.

Minu meelest on viidete paigutamine muude märkuste hulka OK. Trükis ju seda tavaliselt tehakse. Andres 15. november 2011, kell 02:06 (EET)


Kas oleks siis mõistlik teha IPA mallid eri keelte jaoks, nii nagu need inglise vikis on? Meil on Mall:IPA, ehk saab seda edasi arendada? Ma ei ole mallidega tegelenud, ehk keegi teadjam saab aidata? --Morel 16. november 2011, kell 15:06 (EET)

Kopeerin siin ja osaliselt ka siin toimunud arutlusest natuke materjali. Muutsin siis praegu Mall:IPA ehitust nii, et IPA hääldus on esitatud lingina leheküljele IPA (mida muidugi peaks selles osas kõvasti täiendama), vt Albert Camus. Vastuväide oleks see, et mõnel võib näidata linki siiski allajoonituna sõltuvalt ta enda seadetest, allajoonimine aga võib teatud IPA sümbolite puhul segama jääda. Teine võimalus oleks kirjutada malli sisse "IPA:" või "IPA hääldus:", mis kuvataks enne hääldust, kusjuures see oleks lingitud artiklile IPA. (See võib aga olla teatud juhtudel ebasoovitav, nt kui ühel lehel esitatakse selle malliga miskipärast palju hääldusi, siis poleks seda prefiksit kõikjale vaja.) Lisaks näitab endiselt häälduse peal hiirt hoides teksti "IPA hääldus".
Kas järjekord NIMI [eestipärane_hääldus, IPA_hääldus] (eluaastad) on eelistatud? Inglise ja saksa vikis näiteks on hääldus eluaastate sulgude sees. Kahe häälduse eraldusmärgiks on praegu koma; vahepeal oli ka kaldkriips, aga see ei näinud hea välja.
Milliseid soovitusi veel oleks, kui võtta aluseks, et ideaalis võiks olla kaks hääldust, ligilähedane eestlasele + IPA? Nt kus ja kuidas peaks ära näitama keele? Kas võiks ka teha malli "Hääldus", millega saaks märgistada ligilähedast eestipärast hääldust ja mis võiks seda infot ka hiirega ülelibistamisel näidata? --Morel 21. november 2011, kell 00:58 (EET)
Kärsitult katsetasin ka keelepõhise IPA-malliga: tegin inglise viki malli põhjal Mall:IPA-fr, mille puhul saab kuvada eri asju häälduse juures (dokumentatsiooni/juhendit veel ei tõlkinud), ja kasutasin seda artiklis Albert Camus.
Põhimõtteliselt saab siis eri switch'e kasutades kuvada (näited on hüpoteetilised) lihtsalt [[alˈbɛʁ kaˈmy]] või [prantsuse hääldus: [alˈbɛʁ kaˈmy]] või [prantsuse [alˈbɛʁ kaˈmy]] või [prantsuse hääldus: [alˈbɛʁ kaˈmy]] või [prantsuse hääldus: [alˈbɛʁ kaˈmy]] või [prantsuse hääldus: [alˈbɛʁ kaˈmy]] või [IPA: [alˈbɛʁ kaˈmy]]. Malli annab mõistagi timmida vastavalt vajadusele. --Morel 21. november 2011, kell 04:13 (EET)
See, mis praegu on artiklis Albert Camus, on minu meelest OK. Kui on märgitud algkeele hääldus, siis tuleb kas kogu hääldus või ainult algkeelne hääldus paigutada sulgude sisse enne sünniaega, muidu ajavad nurksulud asja ära. Andres 21. november 2011, kell 09:22 (EET)
Need kaks lauset nagu räägivad natuke üksteisele vastu. Või saan ma millestki valesti aru? --Morel 21. november 2011, kell 12:30 (EET)
Minu viga. Praegune lahendus on mulle vastuvõetav. Andres 21. november 2011, kell 16:30 (EET)

Helifail häälduses: saab kasutada Mall:Audio või Mall:Kuula, mõlemaid on eesti vikis ka kasutatud (näide 1, näide 2). Mulle endale tundub see esimese malli kõlari-ikoon silmapaistvam kui teise malli play-nupu ikoon, aga see on muidugi subjektiivne.--Morel 22. november 2011, kell 03:34 (EET)

Kekkonen[muuda lähteteksti]

Please note vandalism by different ip's to Urho Kekkonen, replacing good pictures with blurry ones. See also Commons vandalism report. Bw --Orland 15. november 2011, kell 23:33 (EET)

Wikimedia leheküljed[muuda lähteteksti]

Täna avastasin seoses ühe veateate saatmisega MediaWikile, et Wikimedia ja MediaWiki vikide lehed kaalukas enamuses enam ei valideeru. Veel mõni aeg tagasi nad kindlasti valideerusid, proovisin. See käib ka meie koduviki kohta. Võite julgelt proovida nii World Wide Web Consortiumi (http://validator.w3.org) kui ka Validome (http://www.validome.org/) validaatorit. Minu meelest on see väga tõsine mure. Kui kodulehe kood ei ole õigesti kirjutatud, võivad veebibrauseritel tekkida tõlgendamisel raskused ja vastuolud. Tegelen sellega. --Jaan513 18. november 2011, kell 16:15 (EET)

Valideerimist pole veel lahendatud, aga minu kirjeldatud viga tarkvaras on lõpuks parandatud ja sain tarkvara arendajatelt vastuse, et valideerimise läbikukkumise puhul ei ole tegu tõsise veaga. Vt Bugzilla bug 32474. --Jaan513 27. jaanuar 2012, kell 22:59 (EET)

Oleks tarvis malliabi[muuda lähteteksti]

Wikimedia Eesti ja konkreetselt minu poole pöördusid inimesed Teadusajaloo ja Teadusfilosoofia Eesti Yhendusest palvega leida keegi, kes kannaks Vikipeediasse "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" sisu: ca 8000 artiklit Eesti teadlastest (ja võib-olla ka mingis koguses pilte, nende täpseid autoriõigusi alles uuritakse). Kuna teadusfilosoofia ja -ajalugu on ysna täpselt minu valdkond, pakkusin, et võin ise olla see, kes tehnilise töö ära teeb. Vikindamine läheb mul suhteliselt sujuvalt ja pealegi olen (muuhulgas) elukutseline keeletoimetaja, millest on selle töö man palju kasu. Mingeid "niite" selle ettepaneku kyljes ei ole: ETBL-ist on ilmunud kaks köidet, järgmise kahe paberil trykkimine on kulukas ja tänapäeval ei jõua sisu pealegi sedakaudu lugejateni. Yhendust huvitab ainult, et tekstile oleks viidatud-lingitud (lähemal ajal pannakse raamatufailid algkujul Teaduste Akadeemia saidile yles, nii nagu nad parajasti on). Võime sõlmida ka Wikimedia Eesti kaudu kokkuleppe, et nt pärast juhtkonna vahetust ei saaks keegi antud luba tagasi võtta. Selline projekt võiks näidata head eeskuju ja innustada ka teisi organisatsioone ja asutusi oma teavet Vikipeedia kaudu avalikku kasutusse andma.

Kysimus on nyyd selles, et kui ma teksti olemasolevatesse artiklitesse lisan, piisab tavapärasest viitamisest, kui artikkel aga siiani puudub, läheb sinna artikli tekst suuresti algkujul, ainult vikindatuna - sorry, ent teksti ymber jutustada ma tõesti lihtsalt ei jõua, eks see hiljem tasapisi täieneb ja areneb. Ilmselt oleks mõistlik lisada artiklite alla lihtne selgitav mall umbes sellise kirjaga: "Käesoleva artikli aluseks on "Eesti Teaduse Biograafiline Leksikon" vastavalt Wikimedia Eesti ning Teadusajaloo ja Teadusfilosoofia Eesti Ühenduse kokkuleppele." Kui nad oma versiooni yles saavad, saame malli kaudu ka algtekstile linkida (oleks mõttetu käsitsi tuhandeid linke lisada). Aga kes oleks nii kena ja säherduse malli teeks? Mina lihtsalt ei oska, mõnel teisel läheks märksa sujuvamalt. --Oop 22. november 2011, kell 14:06 (EET)
Algatuseks midagi lihtsat. Või tahad rohkem kelli ja vilesid? --Morel 24. november 2011, kell 01:54 (EET)
Ei, aitäh, ma ei oska nagunii vilistada ja kella vaatan ekraaninurgast mobiilist. Suurepärane, tuhat tänu. --Oop 24. november 2011, kell 02:40 (EET)
Selline märkus võiks olla pigem arutelulehel nagu Mall:Tõlgitud leht (või artikli ajaloos). Ta pole otseselt viide ega kirjandus ja jääb sinna alla kuidagi rippuma. Kas tahad, et mallil oleks vastavale redaktsioonile viitav parameeter (lingis oldid)? See parameeter tuleks vist ikkagi igale artklile eraldi lisada. Ja kas need 8000 on kõik üldentsüklopeedia jaoks artikliväärilised? Võib-olla mõne elulugu on nagu elulugu ikka, ilma millegi eriliselt tähelepanuväärseta? Pikne 24. november 2011, kell 13:47 (EET)
Eesti Vikipeedia on siiani olnud ysna inklusionistlik. Meie tyypiliste noorsportlaste ja bussipeatustega võrreldes on ETBL-i kantud teadlased kindlasti tähelepanuväärsed; põhimõtteliselt kvalifitseerub Eesti oludes juba ETBL-i artikkel tähelepanuväärsuse kriteeriumiks. Pigem on sealt mõni puudu, kelle meie oleks ehk sisse pannud. Nad on muidugi ikkagi 17. sajandist alates ka, selle aja jooksul natuke ikka koguneb. - Praegune mall ei ole eriti silmakarjuv, nii võiks vast olla kyll. Kui neid ajapikku olulisel määral muudetakse, eks siis võetakse ka maha. – Eelneva allkirjata kommentaari kirjutas Oop (arutelukaastöö) .
Inglise vikis kasutatakse ka enamasti selliseid tagasihoidlikke malle artikli sees, vt nt artiklit Sibylline oracles, sektsioon Sources. Praegu võiks teha artikli ETBLi kohta ja viidata malliga sinna; artiklisse endasse saaks siis kunagi panna viite nende andmebaasile, kui see ükskord avalikuks saab. --Morel 24. november 2011, kell 15:15 (EET)
olen nõus, et sääraseid malle, nagu see mis teeb märkest {{Biblica}} lause "This article incorporates text from Encyclopedia Biblica, a publication now in the public domain.", võiks siin eestikeelses Vikipeedias tarvitada. usun, et ETBL pole viimane eestikeelne teatmeteos, mis vabalt kasutatavaks muutub.
arvan jätkuvalt, et ka märge selle kohta, et artikkel on mõnest teisest Vikipeediast tõlgitud, peaks olema artikli enda lehel (mulle tundub, et meil ei olnud selle kohta viimati yksmeelt, olen ise artiklilehtedele neid vahepeal juurde tekitanud).
ETBL-i ja muid sääraseid allikaid märkivad mallid peaksid minu meelest olema artikli enda lehel, isegi kui saavutame yksmeele, et tõlgitud artikli märkus peaks kolima kuhugi mujale.
nõustun praegu ka Oobi argumentidega inklusionismi poolt. ETBL-i pääsemine tundub olevat piisav tähelepanuväärsuse kriteerium. -- Ohpuu 24. november 2011, kell 16:14 (EET)
Milliste argumentidega? Et hullemaga võrreldes pole viga? Lihtsalt ühtedele meeldib enamvähem kõigest kirjutada ja teistele mõnevõrra traditsioonilisem lähenemine entsüklopeediale. Ma pole ise süvenenud ja mul puudub ülevaade ETBLi sisust, sellepärast küsin.
Kui kõnealune märge on dokumentatsiooni lisatud, siis minu meelest peaks ta sinna jääma olenemata sellest, kui palju sisu muutub. Arutelu ja artikli ajalugu on just õiged kohad igasuguste artikli kirjutamist ja konkreetseid redaktsioone puudutavate märkuste jaoks. Miks ta artiklis endas peaks olema?
A, hoopis mingisugune Vikipeedia-väline andmebaas tuleb, mille kirjele linkida? Sellele redaktsioonile, kuhu ETBLi sisu lisati, ei taheta linkida? Pikne 24. november 2011, kell 17:40 (EET)
Mis igasugustesse vabadesse allikatesse puutub, siis ma pole ka kindel, kas Vikipeedia peaks lihtsalt teisi kopeerima. Pikne 24. november 2011, kell 17:40 (EET)
Püüan kokku võtta: ETBL on seni paberil ilmuv teatmeteos, mille toimetus lubab oma materjale Vikipeedial kasutada (Oobi info). Vikipeedias kasutame, lisame lehekülje lõppu malli, et artikkel põhineb sellel. Loomulikult saab artiklit ka edasipidi täiendada, ja peabki seda tegema, aga esmaversiooni aluseks on ETBL (v-o peab seda mallis veel täpsemalt sõnastama?). Linkima ei peaks tulevikus minu arvates mitte nende andmebaasi üksikutele kirjetele (kes teab, kas ongi lingitavad), vaid lihtsalt andmebaasile endale Vikipeedia artikli "ETBL" kaudu. Mh? --Morel 24. november 2011, kell 17:53 (EET)
Kas see "luba" vastab ka CC-BY-SA 3.0 litsentsitingimustele?--AivoK 24. november 2011, kell 19:03 (EET)
1. Niivõrd kui mina ETBL-i tegijaid tean, ei tee nad mingit andmebaasi, vaid riputavad yhel hetkel lihtsalt doc-, pdf- vms formaadis failid yles (nagu selgub ka minu eelnenud jutust, kui võtta vaevaks see läbi lugeda: "raamatufailid algkujul"). Millal täpselt nad seda teevad, mina ei tea ja ise teha ei saa. Kuna seni on ilmunud vaid kaks esimest köidet, oleks meist mõistlik veebi pandud köidetele linkida, kuna millelegi muule viidata ei ole. Praegu on minu käes n-ö käsikiri. 2. Ma olen juhtumisi yks neist inimestest, kes praegu tegutsevad tasakesi selle nimel, et osa eesti Vikipeediat puudutavaist autoriõiguse lahtistest kysimustest laheneks. Olen pidanud ka mitme kirjastuse nimel autoriõiguse teemalist kirjavahetust rahvusvaheliste kirjastusagentuuridega. Jah, ma tulen ise ka selle peale, et kysida, kas tekst antakse täisvabaks. Ning jah, antakse kyll. Kopeeri, loe heliplaadile, tee mängufilm või kaltsuvaip, nii nagu ise tahad. 3. Ma olen varem ka märganud, et meil on ysna mitu inimest, kelle arvates tuleb igasugusest mujalt annetatavast sisust keelduda, näidata iga koostöösoovi peale keskmist sõrme ning tunnistada kõlbulikuks vaid pyhal automaagilisel teel taoistliku mittemidagitegemise läbi tekkiv sisu, mida jumala pärast ei tohi keegi kuidagi koordineerida, hoogtöö korras ette võtta või muul moel korrastatult teha. Teeme siis säherduse toreda kompromissi, et mina toksin need artiklid vaikselt sisse ja need, kellele ei meeldi, kustutavad kõik minu tehtu jälle ära kui mittetähelepanuväärse, nõmedalt kopeeriva, entsyklopeediale mittetraditsiooniliselt läheneva ja... kui kellelegi veel mõni patt pähe tuleb, siis need ka (lihahimulise, idolaatrilise, mõrvarliku... kriipsuta õige alla). Sel juhul peaks kõik ju ometi hea, õiglane ja õilis olema, kohe ilus vaadata ning kõigil syda rahul. --Oop 24. november 2011, kell 22:15 (EET)
Vabandust, ma ei mõtelnud seda küsida paha pärast, lihtsalt soovisin saada täpsustust nende andmete kohta? Ma ei pannud selle pika jutu see ka tähele, et plaanis on vajadusel kokkulepe sõlmida.--AivoK 24. november 2011, kell 22:41 (EET)
Aitäh, nüüd sain teada, mis algtekstile algse kommentaari järgi linkida sooviti. Tahtsin abivalmilt pakkuda, kuidas seda linki tekitada, aga see selleks siis. Vastupidi, ka mina olen seda meelt, et teatavad kokkulepped vormilistes ja sisulistes küsimustes on vajalikud ja neist lähtuvalt tuleks tegevust koordineerida või vähemasti tuleks selliste kokkulepete poole püüelda. Aga ma ei leia, et sinu moodi võimalike argumentide ja küsimuste eiramine ning hoopis kahtlejate ja vastaste millekski tembeldamisest alustamine on õige ja kontsruktiivne tee nende kokkulepeteni. Samuti on AivoK küsimus õigstatud ja selle peale ei maksa solvuda. (Et kas nad ikka tõesti loobuvad pea kõigist õigustest oma suurele tööle ja vaevale. Eks ole?) Pikne 25. november 2011, kell 11:49 (EET)

Narva ja Ivangorod[muuda lähteteksti]

Ja nyyd kysimus hoopis teisel teemal: kas keegi oleks huvitatud eesti ja vene Wikipediate koostööprojektist Narva ja Jaanilinna/Ivangorodi teemal? See on ajalooliselt yhtne piirkond, mille kohta on allikaid kahes keeles, mõlema yhtviisi tarvitamist piirab aga kummaski kogukonnas keelebarjäär. Lisaks võiks kohalikest muuseumitest leida põnevaid materjale digiteerimiseks. Maht ei ole ylejõukäivalt tohutu, nii et mõistliku aja jooksul võiks jõuda oluliste tulemusteni, teema on aga enam-vähem neutraalne (võrreldes mõnegi muuga). Ja see, kui eestlased ja venelased suudavad tõhusalt koostööd teha, torkaks rahvusvaheliseski ajakirjanduses silma ning tõmbaks Wikipediale tähelepanu. Ainult et kes kampa lööks? --Oop 22. november 2011, kell 14:15 (EET)

Minule kui vanale russofiilile see idee meeldib, ainult et ... ajaga on nii viletsad lood, et ühtegi lisakohustust ei julge endale enam võtta. Kõik tähtajad kukuvad lähikuudel, aga tehtud pole midagi. Nii et toetan vaimus, aga muud abi ei julge ega saa lubada. -- Toomas 22. november 2011, kell 14:19 (EET)
Mida see asi endast üldse kujutaks? Lihtsalt Narva- ja Ivangorodi-teemaliste artiklite täiendamist?--WooteleF 22. november 2011, kell 14:25 (EET)
Kõike seda, mida me teha tahame. Võime teha poolakate eeskujul vikiekspeditsiooni Narva, pildistada ja kohalike asutustega kõnelda. Rääkida Narva Muuseumiga ja leida huviline, kes põnevaid materjale skänniks või yles pildistaks. Vastastikku huvipakkuvaid tekste tõlkida. Jõekaldal istuda ja jalgu kõlgutada. Kõik ettepanekud on teretulnud. Esialgu on plaan selles staadiumis, et yks vene admin käis Eestis ja pakkus mõtte välja, ma lubasin meiepoolset huvi uurida. Kõige parem oleks muidugi, kui me suudaks seda mõtet kohalikus meedias propageerida ning leida uusi kaastöölisi, kes teemast huvituvad. --Oop 22. november 2011, kell 14:33 (EET)
Geonarva elab Narvas ja oskab ideaalselt vene keelt :) Adeliine 22. november 2011, kell 14:46 (EET)
Ma tean. Aga "Las Geonarva läheb ja teeb koostööd" ei ole minu arust siiski kõige parem projekt. Pigem võiks arvestada, et ta on meie mees Havannas, nii-ytelda viies kolonn. --Oop 22. november 2011, kell 14:56 (EET)
Noh, umbes nii ma mõtlesingi. Adeliine 22. november 2011, kell 15:17 (EET)

Wikimania 2013[muuda lähteteksti]

Kui keegi on huvitatud osalemisest žüriis, mis otsustab, kus toimub 2013. aasta Wikimania, siis nüüd ja ainult nüüd on sul see võimalus. Ainsad tingimused on, et sa oleksid mõnes projektis kaastööline ja sul oleks žüriiliikme tööks veidi vaba aega 2012. aasta jaanuaris-märtsis. Kui soovid endale sellist suurepärast otsustusõigust, siis kirjuta võimalikult kohe James Forresterile (jdforrester ät gmail com), detsembri esimesel nädalal tahetakse žürii välja kuulutada. Lisainfot saab vist siit ka. Adeliine 24. november 2011, kell 03:19 (EET)

Üleslaadimisleht[muuda lähteteksti]

Miks pildi üleslaadimise lehel kasti all olevad märgid enam ei tööta? --Epp 24. november 2011, kell 15:25 (EET)

See on arvatavasti seotud MediaWiki versioonile 1.18 üleminekuga oktoobri alguses. Mõnes vikis töötavad (nt inglise omas ja Commonsis) need märgid praegu üleslaadimislehel ja mõnes mitte (saksa, prantsuse, taani). Tuleks vaadata, mis esimestes teisiti on tehtud. Pikne 24. november 2011, kell 17:40 (EET)

IPA for Tallinn[muuda lähteteksti]

Hello! On the Finnish Wikipedia (cannot really understand why?) kasutaja Espoo raised the question of how to pronounce "Tallinn". Link to the question. Perhaps you could provide the world with an answer? :) --Pxos 25. november 2011, kell 23:15 (EET)

Done. --Vihelik 26. november 2011, kell 06:26 (EET)
Thanks. How about the name Reval? Was it ever used in Estonian? If so, what was its Estonian pronunciation? de:Tallinn ambiguously claims Reval was the official name until 1918 (apparently trying to say that this was the official name in German) and en:Tallinn claims it was used only in German, Swedish, and Danish. --Espoo 5. detsember 2011, kell 23:14 (EET)
This was indeed official name until 1918, but it was not used in Estonian language. Actually, the "most official" name was Ревель in Russian. How Estonians pronounced Reval ... I think like Finns. Taivo 6. detsember 2011, kell 01:30 (EET)

Digimälu seminar[muuda lähteteksti]

Järgmisel nädalal toimub Eesti Rahvusraamatukogus digimälu seminar, mis keskendub seekord autoriõiguse, aga otsapidi ka andmekaitse teemadele. "Kurja saatuse" tahtel olen ma üks selle ürituse panelistidest, kusjuures loodeti, et lisaks raamatukogude seisukohale esindaksin ma mingil määral ka Vikipeediat ning käsitleksin vikimaailma probleeme nende kahe valdkonna kontekstis. Sellega seoses mõtlesin, et avan siin selle teema, et saada oma kaastöölistelt tagasisidet, mis on praegu sellest aspektist kõige tulisemad ja teravamad probleemid. Kuna ei ole ise viimasel ajal näiteks fotokonkursside ja muut taolisega tegelenud, siis usun, et viskate õhku küsimusi ja ideid, mille peale ma tingimata ise ei tuleks, millega aga praktilise asjaajamise käigus olete kokku puutunud. -- Toomas 30. november 2011, kell 22:22 (EET)

Üht-teist on natuke kirjas näiteks siin.
Oop peaks muidu ise ka sinna seminarile kohale tulema. Ivo 30. november 2011, kell 22:40 (EET)
Jah, keegi oli registreerunud, aga ma esimese hooga ei saanud teada, kes nimelt. Eks ta saab muidugi sõna sekka öelda, aga paneeli osalejad on juba lukus ja ma ei tea, palju selles etapis publiku panust lubatakse. -- Toomas 30. november 2011, kell 22:46 (EET)
Aga see on super, et Oop on usinalt neid probleeme talletanud. Mul polnud aimugi, et meil nii hea ülevaade kitsaskohtadest ja küsitavustest kokku on pandud. -- Toomas 30. november 2011, kell 22:47 (EET)
Mina registreerun alles homme, praegu peaks minu teada kirjas olema Irve. --Oop 30. november 2011, kell 23:38 (EET)

Järelkaja[muuda lähteteksti]

Millised põnevad arutelud aset leidisid? --kanakukk 8. detsember 2011, kell 23:45 (EET).

Pyyan täna-homme Vikipeedia blogisse kokkuvõtte kirjutada. Piltidega on vist nadisti, valgus oli vilets ja mul kõigest katkine telefon. Oli huvitav ja naljakas (eriti Euroopa kirjastajate esindaja, kes väitis, et kopiraidita sureks loovus välja, ja Läti rahvusraamatukogu digiprojekti juht, kes oma sõnul "võtab kalkuleeritud riske" ehk riputab kõik veebi ja loodab, et kohtusse ei kaevata), sain vikipedismis jube kasulik teatmeteose ("Elektropuu", autor myyb veel tänagi omakäelist elektrotehnika ajalugu Rahvusraamatukogus, tihe ja hästi kirjutatud teos, minge ja ostke) ning lõpuks tuli Muuseumiyhingu inimene uurima, kas me tahame muuseumitega sõpradeks saada. No tahame ikka, miks ei peaks tahtma. --Oop 9. detsember 2011, kell 09:22 (EET)

Kasutajanime muutmine[muuda lähteteksti]

Tere

Sain sõnumi, et ei ole mu kasutajanimi ehk kõige sobivam. Palun muuta minu kasutajanimeks Kasutaja:hendriku. – Eelneva allkirjata kommentaari kirjutas Jumal (arutelukaastöö) .

Minu meelest on Sinu kaastöö täiesti adekvaatne ning ma isiklikult ei leia põhjust selle kasutajanime muutmiseks. Aga kui Sa tõesti seda soovid või üldine seisukoht teistsuguseks kujuneb, siis saan muuta. --Jaan513 7. detsember 2011, kell 08:29 (EET)

Kinnitus kätte saadud ja nimi muudetud. --Jaan513 7. detsember 2011, kell 19:33 (EET)

Leian, et sedalaadi survestavad sõnumid on lubamatud! Inimesel on õigus valida selline kasutajanimi, nagu ta soovib.--Andrus Kallastu 7. detsember 2011, kell 09:31 (EET)
Leian, et sedalaadi survestavad sõnumid on lubamatud! Inimesel on õigus valida ka selline kasutajanimi, nagu ta ei soovi. --Oop 7. detsember 2011, kell 09:47 (EET)

Kas mul oleks õigus võtta ka kasutajanimeks AndrusAnsip või näiteks Ansip-tšmo? Utreerin, aga minu meelest on see Jumala juhtum natuke problemaatiline küll. Mitte et see mind isiklikult häiriks ja mitte, et inimest peaks sundima kasutajanime vahetama, isegi mitte seda, et Taivo põhjendus oleks kuidagi arvestatav, aga mõne nime osas võiks enne mõelda. AndrusAnsip oleks ilmselt lihtne juhtum, sest tegemist on elava inimese nimega, aga samas – mingi analoogia on ju siin ka pühade nimedega, sest paljude jaoks on nende taga olev olend sama reaalne ja elav kui meie peaminister. Ja kui inimesel on "õigus valida selline kasutajanimi, nagu ta soovib", siis on tal ilmselt õigus valida ka oma suhtumist väljendav kasutajanimi nagu üks ülal pakutud variantidest või siis näiteks Edgar-on-loll. -- Toomas 7. detsember 2011, kell 11:27 (EET)

On olemas lehekülg Vikipeedia:Kasutajanime muutmine. Kasutajanimi ei tohi olla näiteks halvustav ega solvav, antud juhtumil ei ole.
Küsisin kasutajalt üle, kas nimi muuta või samaks jätta. --Jaan513 7. detsember 2011, kell 11:36 (EET)
Jaan, ega ma Sinu tegevust ei kritiseerinudki. Ma juhtisin tähelepanu pigem sellele, et (1) kasutaja soov nime vahetada võib antud olukorras olla küllaltki mõistlik, aga tekitas pigem reaktsiooni, kus see soov seati kahtluse alla; (2) esineti resoluutsete ja emotsionaalsete avaldustega, et kasutajanimeks võib võtta, mida iganes inimene aga soovib. -- Toomas 7. detsember 2011, kell 11:40 (EET)
Võtan seda juhtumit väga rahulikult, aga minu kritiseerimine on alati teretulnud. (1) Sain sõnumi, et ei ole mu kasutajanimi ehk kõige sobivam. Palun muuta... Sellest ma järeldan, et nime muutmine ei pruukinud olla tegelikult kasutaja soov. Kui eelpool oleks lihtsalt kirjas "palun vahetada minu kasutajanimi, uus nimi ...", siis ma oleks nime ilma pikema jututa ära vahetanud; (2) just nimelt sellele proovisin eelmise postitusega tähelepanu juhtida. --Jaan513 7. detsember 2011, kell 12:46 (EET)
Toomas, minu meelest oli Andrus Ansipil koguni mitu nimekaimu, ja vist isegi mitte sugulased, ning teisalt, ei ole ju ka välistatud, et peaminister hakkab kunagi siia kaastööd looma! Ehk siis, ma tahan öelda seda, et selline piirang nimede suhtes ei ole õigustatud.
Lisaks sellele pean ära märkima, et mul on ükskõik, kas kasutaja EdgarSavisaar on ikka toosama Edgar, kes Tallinna linna ja üht erakonda juhib – hoopis tähtsam on minu meelest see, et selle nime alt kirjutatu järgiks siinse kogukonna poolt hääks kiidetud nõudmisi. --kanakukk 7. detsember 2011, kell 13:53 (EET).
Andrus Ansip ei peaks olema vähem sobiv kui Andrus Kallastu. Muuta tuleks nime (või see blokeerida), kui esinetakse mõne teise Andrus Ansipina, kellega tegelikult tegu pole. Aga eelistatavalt võiks kasutajanimi ikkagi anonüümsemapoolne olla. Minul näiteks poleks selle üle hea meel, kui keegi (olgu ta siis kas või tõesti nimekaim) minu nime all internetis askeldab ja pole selge, et tegu pole minuga. 193.40.10.180 7. detsember 2011, kell 16:17 (EET)

Pistaks ka korraks noka selle vaidluse sisse. Minu arust on olemas ühiskonna korraldust reguleerivad üldised põhimõtted ja kui neid ei järgita, siis võivad tekkida probleemid. Formaalselt, jah, võiks iga kasutaja võtta enda tunnusmärgiks tähtedejada, mis koosneb näiteks järgmistest sümbolitest - pee - ee - err - ess - ee. Sobib? Robotile vist küll, aga inimesele?--Rünno 7. detsember 2011, kell 20:38 (EET)

Mis sellest on, kui inimene ise endale sellist nime soovib? Siin ei ole ju mõisnikku inimestele lolle nimesid jagamas. Leian, et oluline on sisuline kaastöö. Toimugu see mistahes nime all. Minu reaktsioon oli terav seetõttu, et inimene kirjutas välisest survest: "suunavast" sõnumist, millega soovitati tal nimi ära muuta ("Sain sõnumi, et ei ole mu kasutajanimi ehk kõige sobivam.") Minu meelest selline surveavaldus pole õigustatud.--Andrus Kallastu 7. detsember 2011, kell 23:44 (EET)

Joonised[muuda lähteteksti]

Kas taolised joonised käivad {{AO-sobimatu}} alla? Soovitasin kasutajal need üles laadia, et näha, millised pildid need üldse on ja välja selgitada, kas on probleeme autoriõigustega. Adeliine 7. detsember 2011, kell 15:14 (EET)

Selle malli alla käimine on alati subjektiivne (kui just vastavat kohtuotsust pole). Kui keegi siiski oma triviaalsemapoolset tööd autoriõigusega kaitstavaks teoseks peab, võtaksin malli ja pildi pikemalt vaidlemata maha.
Esimesed kaht (koordinaatteljestikega) peaksin triviaalseks. Kolmas on kahtlasem: koosneb ta triviaalsetest elektroskeemi tähistest? kujutatakse seda skeemidel alati nii? Neljanda juurde ma ei paneks seda malli. 193.40.10.180 7. detsember 2011, kell 16:17 (EET)

Võimalik mall: Teistes keeltes[muuda lähteteksti]

Sooviksin lisada artikli prinditavasse versiooni mõiste tõlkevasted teistes keeltes. Praegu selline operatsioon automaatselt ei toimu. Kas keegi teab sellist malli või on suuteline vastava malli looma? --Andrus Kallastu 8. detsember 2011, kell 13:29 (EET)

Keelekasutus[muuda lähteteksti]

Tänane räuskamine Tallinna Televisiooni arutelus katkestas minu kannatuse. Mul on tunne, et me oleme roppsuu-röökurite suhtes liiga tolerantsed. Teen kõigile adminnidele ettepaneku hakata ropendamise eest heldekäelisemalt bänne jagama. Kaua võib? Kui inimene ikka ei suuda elementaarse viisakuse piiresse jääda, tuleb talle võimaldada aega elu yle järelemõtlemiseks. Las sodib aastakese või paar kuuriseintele. --Oop 9. detsember 2011, kell 16:07 (EET)

Minu taluvuspiiri ületas eile selles artiklis nähtu. Parandasin kahes üleeile tekitatud lõigus räuskamist neutraalsemaks ehk toimetasin neid. Täna nägin, et sama kirjutaja oli mu parandused ühe liigutusega tühistanud, mida pean käesoleval juhtumil vandalismiks. Et tal on kasutajanimi olemas, pean sisselogimata esinemist IP aadressi alt kohatuks ja teen ettepaneku see kasutaja blokeerida ajaks, kuni tema rikutud artiklites taastataks sekkumiseelne versioon ning seejärel täiendataks neid viisil, mis Vikipeedias kombeks. Ssgreporter 10. detsember 2011, kell 01:20 (EET)
Mul jääb võib-olla midagi kahe silma vahele, aga kas see "eilane" roppus arutelus pärineb 6. oktoobrist? Kui ropendatakse, siis tuleks viisakalt öelda, et nii ei tehta ja kui aru ei saada, siis arvatavasti pole blokeerimise vastu kellelgi midagi. Ainult, et esimese hooga aastaks või aastateks pole tarvis blokeerida. Alati saab ju vajadusel uuesti mõneks nädalaks või kuuks blokeerida. Kusjuures selle IP alt on ka omajagu asjalikku kaastööd.
Ropendamisest ja "räuskamisest" oluliselt paremaks ei pea ma seda, kui ise ei suudeta viisakaks jääda või teatatakse üleolevalt, et sinu vaated ei huvita ja saad bänni. Praegu aitab minu meelest lehekülje kaitsmine.
Kas ma olen ka kohatu sellepärast, et osa oma anonüümsusest loovutan ja IP-aadressi ei varja? Oletan, et Tallinna TV arutelus pole ka selgust, et tegu on selle kasutajaga, kellega arvatakse olevat. 90.190.114.172 10. detsember 2011, kell 10:27 (EET)
"sinu vaated ei huvita ja saad bänni" ei kajasta minu repliiki just erilise täpsusega. Antud juhul on kodanik anonyym esinenud juba ysna kaua kõigi tema vaadetega mitte kattuvate väidete korral argumendiga, et "poliitadminnid" diskrimineerivat tema poliitilisi vaateid. Kui keegi Wikipedias korduvalt ropendab, ei huvita mind tõepoolest absoluutselt, mis on tema vaated ykskõik millises kysimuses, bänni teenib ta ära sellest täiesti sõltumatult. Ja kui inimene käitub nii, nagu oleks Wikipedia tema kodune kemmergusein, olen ma tema suhtes tõepoolest yleolev.
Mis puutub 6. oktoobrisse, siis ei, ma pean silmas kodaniku järgmist samalaadset sõnavõttu: "Aga eks see isegi vastaspoole pasa kaudu Tallinna TV-le vihjamisi varju heitmine olegi siin vist taotlus omaette." See ilmselt ongi tema tavapärane sõnavara ning ta ei suuda mõista, et on kõnepruuki avalikus ruumis kuidagi valida võiks.
Igatahes on kodaniku vastus selline: "Las siis mõned artiklid olla pealegi poliitadminnide propagandaokse!" Kas keegi tahab tõepoolest väita, et tegemist on konstruktiivse kaastöölisega, keda huvitab konsensus, neutraalsus ja objektiivsus ning kes on Wikipediale väärtuslik? --Oop 10. detsember 2011, kell 14:20 (EET)
Keegi sama IP-aadressiga on teinud viimastel kuudel ka omajagu muud ringhäälingusse mittepuutuvat kaastööd. 90.190.114.172 10. detsember 2011, kell 14:55 (EET)
On küll, ja sellepärast ongi kahju, et ta oskaks ju küll teha, aga raiskab oma võimeid ja aega ülearu kirglikule teguviisile, kaitstes tema meelest ebaõiglaste "rünnakute" eest Tallinna Televisiooni ja muutes kuidagiviisi sellega seonduvaid artikleid ning sildistades teisi Vikipeedia kaastöölisi. Ssgreporter 10. detsember 2011, kell 15:47 (EET)

Päisesõnum vigane[muuda lähteteksti]

Palun parandage bänneris kuupäevade märkimine. Andres 12. detsember 2011, kell 17:56 (EET)

Kui juba muuta, siis ka stiililiselt paremaks. 1.–31. detsembrini kestab Vikipeedias pildikogumine HELP2 ja artiklivõistlus ELAV. Aita Vikipeediat paremaks muuta!
Huvitav, et mul mõnikord uued päisesõnumid üldse ei ilmu. Ei mäleta küll, et oleks selle kinni pannud. Aga see on üldse kohmakas jah. Kas tõesti keegi ei suuda meelde tuletada, kust seda muuta sai? Mina ei mäleta. --Epp 12. detsember 2011, kell 23:44 (EET)
Sa peaksid kustutama dismissSiteNotice küpsise, siis ilmub päisesõnum taas nähtavale. Firefoxis saab seda teha Tööriistad->Veebilehe info->Turvalisus->Vaata küpsiseid aknas.[4]
Aitäh! Imestasin lihtsalt sellepärast, et enamasti ilmuvad need sõnumid ilma midagi tühjendamata. Ja ma panen tegelt nad kohe kinni niikuinii. :-) --Epp 13. detsember 2011, kell 09:45 (EET)

Päisesõnumis on ikka viga, õige peaks olema 1.–31. detsembrini. Palun parandage! Valju 23. detsember 2011, kell 11:21 (EET)

Kusjuures vahepeal oli kuupäeva märkimine õige. Praegu on uuesti lausesse toodud kantseleikeelne toimub. Valju 23. detsember 2011, kell 11:33 (EET)
Mispoolest 1.-31. detsembrini parem oleks? "1. detsembrini" ei juhtu ju midagi, see on ammu läbi. Õigupoolest võiks yldse ainult 31. detsembrini alles jätta, algus pole enam oluline. Aga "toimumisega" on nii, et sageli on see sõna tõesti kantseliidi ilming, samas pole mõtet ka yle pingutada ja seda eesti keelest tulise roobiga välja põletada. --Oop 23. detsember 2011, kell 13:47 (EET)
1.-31. detsembrini loetakse Esimesest kolmekümneesimese detsembrini.Valju 23. detsember 2011, kell 14:07 (EET)
Kuidas keegi. --Oop 23. detsember 2011, kell 18:10 (EET)

Olulisemad artiklid Eesti kohta[muuda lähteteksti]

Seoses sellega, et viimasel ajal on hakatud teistest vikidest Eesti vastu (ja teiste maade Eestis tutvustamise vastu) huvi tundma, pyydsime koos Ivoga panna kokku lyhikese nimekirja Eesti-teemalistest artiklitest, mille võiks huvilistele Eesti tutvustamiseks pihku pista (et loodetavasti neilt vahetuskaubana teised nimekirjad vastu saada). Loomulikult on iga selline valik meelevaldne, aga kuskilt võiks ju pihta hakata. Vaadake ja pakkuge parandusi. Tõsi, praegu on mõned artiklid eesti keeleski puudu ning inglises kesised (või vastupidi), aga see pole mingi vabandus. Ajapikku tuleks nad lihtsalt korda teha. Loend on siin: Kasutaja:Oop/Eesti 100. --Oop 13. detsember 2011, kell 16:39 (EET)

Selline asi sai ka siia mõned päevad tagasi üles nagu Vikipeedia:Eesti 100 (küll ilma täiendusteta). Ivo 13. detsember 2011, kell 16:48 (EET)
Vikipeedia:Eesti 200 on pikem nimekiri, kuhu mahub kaks korda rohkem artikleid (praegu olemas 172). nii saab rohkem ettepanekuid arvesse võtta. Vikipeedia:Eesti 500 ja Vikipeedia:Eesti 1000 tuleks moodustada siis, kui 200 ka kitsaks muutub. nii et ettepanekud on teretulnud.
lyhemat nimekirja, nt võimalik Vikipeedia:Eesti 10, on raskem koostada kui pikemat. lyhemad nimekirjad võivad pikemate sisu setitamise kaudu paremaks muutuda. -- Ohpuu 21. detsember 2011, kell 16:19 (EET)

Jõulupidu[muuda lähteteksti]

Vikipedistidele ja MTÜ liikmetele toimub 26. detsembril Tallinnas jõulupidu. Küll me juba leiame, millest rääkida, mida süüa-juua ja esialgsete plaanide järgi on oodata ka "jõuluvana". Ainus probleem on sellest, et jõulupeo jaoks ei ole kohta. Nüüd palun ma kõigil mõelda sellele, mida nad saavad teha kogukonna hüvanguks, ehk kui kellelgi on elamises natuke suuremal hulgal ruutmeetreid ja toole kui väikses korteris, siis palun endast teada anda. Majaperemehele(-naisele) püüame siis elu mitte raskeks teha ja igaüks võtab head-paremat kaasa. Loodan teie peale! Adeliine 17. detsember 2011, kell 17:01 (EET)

Samuti paluksin teada anda, kes on peole tulemas. Adeliine 18. detsember 2011, kell 13:08 (EET)
Jõulupidu toimub 26. detsembril kell 19.00 gruusia restoranis Suliko. Aadress on Nõmme tee 51, ühistranspordiga tulles buss nr 17 peatus Räägu. Adeliine 22. detsember 2011, kell 13:49 (EET)
Või 17A :-)--Morel 22. detsember 2011, kell 15:06 (EET)
Jah, vabandust. Mina eluaegse kohalikuna ei tee neil vahet. Adeliine 22. detsember 2011, kell 17:31 (EET)
Kui pidu lausa üle tee tuuakse, peaks vist ka läbi astuma...--Morel 22. detsember 2011, kell 19:04 (EET)

Väeosade kategooriad[muuda lähteteksti]

Alustasin väeosade kategooriaid, praegu on nad küll väga nirud. Aga mul tekkis paar küsimust:

Mida teha väeosadega, mida on liidetud, lahutatud ja ümber nimetatud (nagu soomusrongi- või ratsarügemendid)? Kas panna kõik kokku viimasena kasutatud nime alla või iga nime all eraldi?

Kas tänapäeval on sõjaväelase kuulumine kindlasse väeosasse sõjasaladus, mida on parem mitte torkida?

Kas teha Eesti-aegsete (enne 1940) ja tänapäeva samanimeliste väeosade (nagu Kuperjanovi pataljon) või sümboolsete järglaste kohta ühine kategooria või viia nad lahku? --Numbriga kärumees 19. detsember 2011, kell 11:52 (EET)

Soovitan järgida väeosade endi liini. Kui Kuperjanovi pataljon peab ennast enne 1940. aastat eksisteerinud väeosa õigusjärglaseks (mida ta minu teada ka teeb), siis võib üks artikkel olla. Pataljonide ülemad on nt. sõjaväe enda kodulehel kirjas, juu siis ei ole saladus.--Kyng 19. detsember 2011, kell 12:18 (EET)
kaitseväe peastaabi teavitusosakond väljastab www.mil.ee kaudu ja e-kirjaga aeg-ajalt ikka andmeid ylemate vahetusest, sama teeb Kaitseliit. tihtipeale on nendes teadetes ka ohvitseri CV, millest selgub, kus ta varem teeninud on. selline info kohe kindlasti enam salajane pole. samuti peavad teavitusohvitserid yle vaatama ja heaks kiitma igasuguse muu suhtlemise avalikkusega. pärast seda on info vabalt kasutatav. J2, luurepataljoni ja muid sääraseid salajasemaid asju puudutav info on tundlikum, seda ei jagata kah. -- Ohpuu 21. detsember 2011, kell 16:04 (EET)

Open Call for 2012 Wikimedia Fellowship Applicants[muuda lähteteksti]

Wikimedia Foundation RGB logo with text.svg

I apologize that you are receiving this message in English. Please help translate it.

  • Do you want to help attract new contributors to Wikimedia projects?
  • Do you want to improve retention of our existing editors?
  • Do you want to strengthen our community by diversifying its base and increasing the overall number of excellent participants around the world?

The Wikimedia Foundation is seeking Community Fellows and project ideas for the Community Fellowship Program. A Fellowship is a temporary position at the Wikimedia Foundation in order to work on a specific project or set of projects. Submissions for 2012 are encouraged to focus on the theme of improving editor retention and increasing participation in Wikimedia projects. If interested, please submit a project idea or apply to be a fellow by January 15, 2012. Please visit https://meta.wikimedia.org/wiki/Wikimedia_Fellowships for more information.

Thanks!

--Siko Bouterse, Head of Community Fellowships, Wikimedia Foundation 21. detsember 2011, kell 14:57 (EET)

Distributed via Global message delivery. (Wrong page? Fix here.)

Eesti ja Armeenia vikipedistide koostöö[muuda lähteteksti]

Mõne aja eest kylastas Eestit Armeenia vikipedist Vardan Movsisjan, kes uuris mitut sorti koostöövõimalusi.

  • Leppisime kokku, et pyyame jõudumööda aidata armeenlasi Wikimedia haruorganisatsiooni rajamisel.
  • Samuti pyyame edendada Eesti temaatika kajastamist armeeniakeelses Wikipedias (see on yks põhjus, miks oleme kõiksugu "Eesti 10", "Eesti 100" ja "Eesti 200" nimekirju koostama hakanud)
  • ja Armeenia teemasid meil. Sel viimasel eesmärgil klopsisin põlve otsas kokku (seni veel) mitte eriti ägeda väljanägemisega Portaal:Armeenia ning lyhikokkuvõtte Eesti ja Armeenia kultuurikontaktidest, mis võiks olla kajastatud mõlemas Wikipedias. Kõiksugu abi on teretulnud.
  • Vardan omalt poolt võttis yhendust Eesti armeenia noortega, kes võiks hakata vastavaid artikleid täiendama armeeniakeelsete allikate põhjal.
  • Ja lõpetuseks sain eile armeenlaste ehitatud boti, millega saab teatmeteoseid vikindada. Uurin seda nyyd ja yritan häälestada, sellisest asjast võib palju kasu olla. --Oop 30. detsember 2011, kell 10:47 (EET)

Lahutus- ja eraldusvõime ei ole resolutsioon[muuda lähteteksti]

Ära väsitab, seekord siis kirjutises Playstation Vita on „... kuvama 960×540 resolutsiooniga pilti 5-tollisel ...”, ehk saab miskid säherdused jaburdused robotiga parandada? Viited:

? suwa 2. jaanuar 2012, kell 13:02 (EET)

Probleem on üldisem. Inimesed lihtsalt ei oska taibata, et eri keeltes võivad sama algupära ja kujuga sõnadel olla erinev tähendus või mitte 100% kattuv tähendus. Näiteks inglise conductor või number eesti keeles pole alati konduktor ega number. Valju 2. jaanuar 2012, kell 13:43 (EET)
Ma olin kah kunagi kohutavalt pedantne keele ja sellesamuse "õigekirjutuse" osas. Nüüd, üle õla tagasi vaadates, mõtlen sellele ajajärgule enese elus üsna viltu. Ah et miks? Seletus tegelikult õige lihtne – on ju keeles üksjagu neid sõnu, millede algvormid või mõni käände- aga ehk ka pöördevorm kokku langeb. Ei ütle teist keegi ilma konteksti tundmata ära, mida ma parasjagu sõnaga "tall" silmas pean. Sest ei või selleski kindel olla, kas pole ehk düsgraafia mulle külmal talvekuul külge hakanud (ühes teiste hädadega), s.t jutt ei käi mitte hoopis hobusetallist, mille ümber noored tallekesed värske lume sees jälgi teevad, vaid hoopis asesõnast "temal" oma lühivormis. Märksa tähtsam sellest, kas keegi julges mõttetu asemel kirjutada mõtetu, on minu arvates hoopis see, et kirjutise sisu oleks arusaadav, et oleks selge, kus on tema algus ja ots ning mis on tema elav mõte. Punktuaalsus (kõiksugu täpid ja t-d, aga ka komad!) hakkab maksma siis, kui eelpool tähendatav on kadunud. Siis jääb vaid lugeja viimne katse grammatika abil süntaks ja semantika paika saada, tekstile elu uuesti sisse puhuda, ja vahel eh piisa sellestki. --kanakukk 2. jaanuar 2012, kell 14:22 (EET).
suwa toodud probleem pole ju õigekirjutuses, vaid sõnade tähenduses. Inglise keele resolution ei ole sama, mis resolutsioon eesti keeles. Just arusaamisega on raskusi. Valju 2. jaanuar 2012, kell 14:50 (EET)
Ei mõtle ju keegi, et nimetatud artiklis käib jutt 960x540 mõõtmetega vastu võetud otsusest. Võib-olla me tõesti ei peaks omavoliliselt sõnu juurutama, aga minu meelest ei saa ka eirata, et seda sõna kasutatakse. Ma ootaksin natuke rohkem selgitusi selles osas, mis täpsemalt segadust valmistab? On siis sel sõnal võõralt mõjuvaid tähti nagu c, x ja y liigselt või foneetiline kõla robustne või ehk on hoopis mõni kolmas viga küljes? Ei ole antud mulle seda mõista, aidake palun... --kanakukk 5. jaanuar 2012, kell 17:24 (EET).
Pigem lihtsalt asi selles, et taoline sõnakasutus ei ole leidnud eesti keelekorraldajate poolt tunnustamist – ilmselt on seda tähendust peetud sõna algsest tähendusest liialt hälbivaks või siis segadust tekitavaks, ei oska ju ka täpselt öelda, korralikku põhjendust tuleks küsida EKI-st. Fakt on aga see, et nagu ülal osutatud, ei toeta enamus erialasõnastikke ega ka kirjakeele normiks olev ÕS "resolutsiooni" kasutamist siin räägitud tähenduses ja seetõttu peaksime seda artikli tekstides korrigeerima. -- Toomas 5. jaanuar 2012, kell 17:47 (EET)
Lahutusvõime on oskussõnana fotograafias, televisiooniaparatuuris, teleskoopide, mikroskoopide juures kasutust leidnud juba ammu. Näiteks:
  • Fotoamatööri käsiraamat. Tallinn, Valgus, 1981
  • ENE 4. köide, Tallinn, 1972, lk 341
Pole vajadust võtta kasutusele uut oskussõna, mille tähendus seejärel hägustuks ning mille eelis varasema sõna ees oleks üksühene vastavus inglise keeles kasutusel oleva sõnaga. Eesti keele oskussõnavara traditsioon põhineb saksa, aga mitte inglise traditsioonil. Valju 6. jaanuar 2012, kell 08:37 (EET)

Ei tea ei häiri see mind, aga kui keegi pildilehti juhtub vaatama, siis seal EXIF-info hulgast võib leida lahtri Kiirus (ISO). Vanasti nimetati seda asja 'Valgustundlikkus'. Äkki oleks keegi nii kena, et suudaks selle sõna üldiselt ka ära muuta. -- Ahsoous 5. jaanuar 2012, kell 22:48 (EET)

See on originaalis ISO speed rating. Ma ei tea, kas see on õigesti tõlgitud, aga tundlikkus on inglise keeles gain ja selle jaoks on teine EXIF-tabeli lahter. 88.196.241.249 6. jaanuar 2012, kell 08:59 (EET)
Film speed is the measure of a photographic film's sensitivity to light selgitab inglise vikipeedia http://en.wikipedia.org/wiki/ISO_speed. Valju 6. jaanuar 2012, kell 09:16 (EET)
Sõna gain kasutatakse video puhul, aga mitte fotograafias. -- Ahsoous 6. jaanuar 2012, kell 10:09 (EET)
Vaata nt commons:File:Copenhagen 0932.JPG#metadata (low gain up). Võib-olla sul on õigus ja speed rate tõlkeks sobib ka tundlikkus. 88.196.241.249 6. jaanuar 2012, kell 10:43 (EET)
tundub mulle, et Scene controli ei saa küll kuidagi valgustundlikkuseks tõlkida... äga see low gain up peaks tähendama hoopiski seda, et sensori signaali on nati võimendatud. -- Ahsoous 6. jaanuar 2012, kell 11:27 (EET)
Kas võimendatud signaal ei tähenda siis suuremat tundlikkust? 88.196.241.249 6. jaanuar 2012, kell 12:19 (EET)
Iseenesest ei tähenda -- Ahsoous 7. jaanuar 2012, kell 14:32 (EET)

Sõrendatud kiri[muuda lähteteksti]

Kuidas saaks teha sõrendatud kirja? --Erbbauer 13. jaanuar 2012, kell 16:36 (EET)

Milleks sul seda vaja oleks? Adeliine 13. jaanuar 2012, kell 16:56 (EET)
Võib kasutada tähevahe defineerimist stiili abil. Näited (vaata koodi redigeerimisvaates):
kamarajura
kamarajura
kamarajura
kamarajura
Samas ma üldse ei soovitaks seda Vikipeedias kasutada. Sõrendus esiletõstmise vahendina oli kasutusel üsna ammustel aegadel. --Morel 13. jaanuar 2012, kell 23:32 (EET)
Tänan, mul on vaja Vikitekstides paar asja võimalikult täpselt reprodutseerida ja need ongi vanad artiklid. --Erbbauer 16. jaanuar 2012, kell 16:28 (EET)
Siin, kuidas tundub?: http://et.wikisource.org/wiki/Kaitseseisukorra_%C3%A4ramuutmise_tingimustest --Erbbauer 17. jaanuar 2012, kell 12:25 (EET)

Üleskutse lüüa kaasa Eesti kultuuripoliitika arengusuundade aastani 2020 koostamisel[muuda lähteteksti]

Teade! Kutsun vikipediste üles Eesti kultuuripoliitika arengusuundade aastani 2020 teksti vikipõhisele väljatöötamisele lehel http://et.konsensus.wikia.com/wiki/Eesti_kultuuripoliitika_arengusuunad_aastani_2020. 5.11.2011 Kultuuriministeeriumi poolt välja pakutud kavandis puudub näiteks kavatsus kirjutada lahti vabatahtliku, kuid kõrgel professionaalsel tasemel kultuuritegevuse definitsioon, kontseptsioon ja roll, mis on ju aluseks kasvõi Vikipeedia arendamisel.--Andrus Kallastu 13. jaanuar 2012, kell 21:43 (EET)

Kas autoriõiguste rikkumine või ...?[muuda lähteteksti]

Ma olen aru saanud, et kui ma mõnest EE või Ökoloogialeksikoni märksõnaartiklist kirjutan nt otse maha neli, viis, kuus... informatiivset lauset ja need viitan, siis eksin ma ainult Vikipeedia hea tava vastu? Kas mul on õigus? Või on siin tegemist ka seaduse vastu pahuksisse minekuga?--Bioneer1 14. jaanuar 2012, kell 11:27 (EET)

Selles mahus tsiteerimine tervest leksikonist ei tohiks olla probleem. Ja Vikipeedia hea tava eeldab ka usku, et keegi teine täiendab ja parandab. --Oop 14. jaanuar 2012, kell 12:14 (EET)
Minu arvates on mahakirjutamine koos algallikale viitamisega ok, s.t kui mingi mõiste definitsioon on peensusteni lihvitud, siis miks paganama pihta pean ma hakkam mingit "oma sõnadega ümberjutustust" vorpima? Teisalt, kui mahakirjutatud on mõnest referaadist vmt, siis üldjuhul ei ole sõnastus parim ning sel juhul tasub tõesti mahakirjutatud juttu kohendada (mis iseenesest ei pruugi kaotada viitamise nõuet). --kanakukk 14. jaanuar 2012, kell 12:21 (EET).
§ 19. Teose vaba kasutamine teaduslikel, hariduslikel, informatsioonilistel ja õigusemõistmise eesmärkidel - jällegi, kas Vikipeedia sisu ei pea olema ka äriliselt kasutatav?--WooteleF 14. jaanuar 2012, kell 12:30 (EET)
kui kasutada ka samu mõisteid ja sama mõttega definitsiooni kui mõnes muus allikas, ei eelda see, et lause oleks päris identne. tähendus, definitsiooni sisu ega mõisted tingimata ei muutu, kui konkreetse lause struktuur ka veidi teistsuguseks läheb.
näiteks: "ja" võib asendada "ningiga"; liitlause võib veidi ymber korraldada; tuleks lisada veidi kontekstuaalsemat selgitust, mis näiteks spetsialiseerunud "Ökoloogialeksikonis" pole sama tarvilik kui universaalentsyklopeediast Vikipeedias; lyhendid tuleks välja kirjutada.
ja minu meelest tuleks võimalusel alati viidata, kas või yldisema viitamisharjumuse tekitamiseks -- siin eestikeelses Vikipeedias on praegu tohutult palju viideteta infot, mille algallikate leidmine ja usaldusväärsuse kontrollimine on viite puudumise tõttu keeruline. -- Ohpuu 14. jaanuar 2012, kell 14:01 (EET)
No problemaatiliseks teeb asja yksnes see, kui on tahtmine kirjutada definitsioon kusagilt maha (et oleks vähemalt millestki lähtud) ning pole mahti otsida lisamaterjali mujalt. Nendesama 4-6 lause otsese tsiteerimisega pikas artiklis, kus neid kõrvutatakse teiste allikate määratlustega, pole ju probleemi. Samas, kyll need teised allikad ka tulevad. --Oop 14. jaanuar 2012, kell 15:54 (EET)
Ei tea, kui asjakohane see on, aga mõnedes en.wiki artiklites on kirjas umbes nii, et "Entsüklopeedia Btitanica defineerib X-i kui...". Teinekord on oma sõnadega definitsiooni andmine raske, eriti, kui tegemist on mingi väga konkreetse tähendusega terminiga.Kyng 14. jaanuar 2012, kell 16:43 (EET)

Minule sisu üks-ühele ületoomine head muljet ei jäta, ükskõik, kas tsiteeritakse või kasutatakse vaba litsentsi all. Nii palju kui võimalik, tuleks edasi anda oma sõnadega. Vikipeedias üldiselt ei levitata teiste sisu, vaid luuakse uut. Autoriõigusega kaitstust on minu meelest mõistlik eeldada ka 2–6 lause puhul. Kui üht lauset või lauseosa on raske paremini sõnastada, siis vahest tõesti jäetagu nagu on. See, et teksti võidakse hiljem muuta ei puutu minu meelest asjasse, eriti kui ta tõenäoliselt pikaks ajaks muutmata kujul seisma jääb. Viidata tuleb ka siis, kui kasutatakse üht ümbersõnastatud mõtet (lauset). 88.196.241.249 14. jaanuar 2012, kell 17:09 (EET)

Tegelikult ei ole see päris õige. Vikipeedia just nimelt refereerib teisi allikaid, kusjuures ideaalis peaks iga fakt olema tõendatud viitega. Sellises olukorras on tsiteerimine kohati täiesti loomulik, eriti juhul, kui võrreldakse mingi nähtuse eri definitsioone. Autoriõigus tsitaadi puhul muidugi kehtib, kuid mõistikus ja vajalikus mahus tsiteerimine on autoriõigusseadusega lubatud, tähtis on vaid autorile viidata. Originaaluurimused Vikipeediasse ei kuulu (en:WP:OR), siin avaldamiseks peavad need olema mujal ilmunud. --Oop 14. jaanuar 2012, kell 17:49 (EET)
Jah, olin ebatäpne, vabandust, uusi mõtteid muidugi ei levitata, aga vanu uuel kujul. 88.196.241.249 14. jaanuar 2012, kell 19:26 (EET)
ilmselgelt Vikipeedia kvaliteet tõuseb, kui me kirjutame otse teatmeteostest informatiivseid lauseid maha ja viitame korrektselt. Ma tean, et Andres rõhutab alati, et Vikipeedia pole ahv (s.t võimaluse korral tuleb kõik ümber sõnastada). Minu meelest Vikipeedia võib ajutiselt olla ahv (see pole halb stiil), sest ümbersõnastamine on suur töö ja ütleme ausalt – sageli mõttetu ajaraisk. Vikipeedia kui ahv on muidugi üksnes mingi artikli ajutine olek, sest nt EE erinevalt Vikipeediast ei täiene, ei parane. Suure tõenäosusega ka elektroonne EE ei ole võimeline kunagi Vikpeediaga konkureerima--Bioneer1 14. jaanuar 2012, kell 18:12 (EET)

Nõus ...249-ga. Minu meelest ei parane ka kvaliteet tingimata. Võib ju tõesti olla selliseid juhtumeid, mille puhul saab ainult ühtmoodi öelda, aga valdavalt pole minu meelest mingit põhjust sõna-sõnalt kopeerida. Ja kas nt TEA entsüklopeediast tohib ka maha kirjutada? Mulle tundub see kahtlane. Võtame näiteks kolm juhuslikult ette sattunud artiklit: Vesinikuenergeetika, Õhutransport ja Faktor 10. Kõik need pärinevad Säästva arengu sõnaseletuste lehelt. (Ma ei osanud sealt leida, mis tingimustel nende sisu kasutatav on). Miks ei saa neil konkreetsetel juhtudel teisiti sõnastada? Minu meelest on kõiki neid põhjust ümber sõnastada. Mõnel juhul võiks ju tõesti esimene lause jääda, kui see on hästi sõnastatud. Aga nt õhutranspordi puhul räägitakse asjast peamiselt säästva arengu seisukohast; artiklist Faktor 10 ei selgu aga üldse, millest räägitakse. Mina olen küll kopipeisti vastu; me pole ju päris robotid. --Epp 14. jaanuar 2012, kell 18:37 (EET)

Kui korrektselt viidates tohib EE-st otse informatiivseid lauseid maha kirjutada, siis mille poolest TEA entsüklopeedia erineb? Lihtsalt viitamist ei tohi ära unustada.--Bioneer1 15. jaanuar 2012, kell 18:02 (EET)
Kust pärineb seisukoht, et korrektselt viidates tohib EE-st maha kirjutada?--WooteleF 15. jaanuar 2012, kell 18:07 (EET)
Bioneer1, nagu WooteleF eespool tähelepanu juhtis (14. jaanuar 2012, kell 12:30), siis teksti kasutamisel haridus-teaduslikel eesmärkidel mingeid muresid pole (kui on korrektselt viidatud). Probleemseks muutub asi siis, kui Vikipeediasse sisestatut tahetakse ärilistel eesmärkidel kasutada. Samas, tuletan siinkohal meelde, et faktidele ei kohaldata autoriõigust (AõS § 5), s.t ma saan asjast nii aru, et kui sõnastus on parim võimalikest, siis ei pea kopeeritut hakkama kehvemaks muutma (niisuguse tegevusega kaasneb oht, et me muudame fakte) või tegelema lollustega (sidesõnu asendama ekvivalentsetega, a la "ja" asemel "ning" jne). --kanakukk 15. jaanuar 2012, kell 18:43 (EET).

Olen päri Epuga ja anonüümse kasutajaga. Andres 15. jaanuar 2012, kell 19:38 (EET)

Võõrkeelsete nimede õigekirjutus[muuda lähteteksti]

Paljude võõrkeelsete nimede õigekirjutuse kohta on raamat: Tiiu Erelt, Olev Jõgi, Ain Kaalep, Artur Laast, Harald Rajamets, Henn Saari, Ly Seppel, Haljand Udam, Uno Ussisoo. "Nimekirjutusraamat." (Vene, ukraina, valgevene, gruusia, armeenia, aserbaidzhaani, kasahhi, kirgiisi, tadzhiki, turkmeeni, usbeki keel.) Tallinn, Valgus 1993. Pikk eessõna, nimede võõrkeelsed ja eestikeelsed vormid, hääldusmärkused. 304 lk. ISBN 5-440-01201-X. --Niki 17. jaanuar 2012, kell 13:11 (EET)

See on tegelikult mõnevõrra aegunud. Isegi Peeter Pälli doktoritöö on 12 aastat uuem (vt linki artiklist). Neid allikaid tuleks meil kyll tegelikult refereerida. --Oop 17. jaanuar 2012, kell 13:52 (EET)
Emakeele Seltsi keeletoimkond on nimetatud keelte kohta kinnitanud nimekirjutustabelid, need peaks kuidagi eki.ee domeenist kättesaadavad olema, st olen saanud. seal peaks olema ka värskemaid kui 1993. need tabelid kuuluvad kirjakeele normi hulka. -- Ohpuu 17. jaanuar 2012, kell 14:23 (EET)