Arutelu:Neidan

SIIN ON MIDA MINEMA VISATA!

Jah. Terve artikkel. Arvestades, et taoismist kirjutav autor ei suuda järgida ei eesti õigekirja ega yhtki järjekindlat hiina transkriptsiooni, tekib kysimus, kas siinsest tekstist on yldse võimalik midagi päästa. Taoistlik alkeemia väärib kahtlemata artiklit, ent kuna autori yldine stiil ei tekita erilist usaldust, tuleb iga viimne kui aastaarv ja nimi ylse kontrollida. --Oop 5. november 2010, kell 14:41 (EET)[vasta]

Artikleid budismist, kus ei järgita ei eesti õigekirja ega algkeele transkriptsiooni, on meil juba mitu aastat vähemalt sada tükki. Leian, et asjalikum lähenemine on ikkagi neid toimetada. Kontrollida on tarvis ka usaldust äratava stiiliga artiklite sisu. Andres 5. november 2010, kell 23:14 (EET)[vasta]

Seda hullem. Järgmine siia alla ilmunud kommentaar selgitab minu arvamust märksa paremini kui ma ise seda iial suudaksin. --Oop 6. november 2010, kell 01:19 (EET)[vasta]

Oli ju veel üks kolmas gümnaasium. Seal Ateena linnast väljas.

Mt 7.6

Mina leidsin siit ainult ühe nime, mis ei oleks pinyin'is, kui mitte rääkida sidekriipsudest ja sõnavahedest. Artikkel vajab muidugi toimetamist. Andres 6. november 2010, kell 11:26 (EET)[vasta]

Kas väljend "elu-toitmis kunstid" pärineb taoismist? Kust peaks lugeja teadma, mida see tähendab? Andres 6. november 2010, kell 21:53 (EET)[vasta]

Seda, et miski paneb imestama, ei peaks entsüklopeedia ütlema. Võib-olla on mõnikord tarvis öelda, et keegi on millegi üle imestanud. Andres 6. november 2010, kell 21:55 (EET)[vasta]

Elu toitmis kunst (kunstid) on Hiinas enne taoismi väljakujunemist. Praegugi kasutatakse seda sõna. Ja ei peagi. Tuleb muidugi eraldi välja tuua. Aga see lahti kirjutada... Tegelikult näib et just selle ümber taoism tekkiski liites endasse teisi uskumusi. Loe natuke kõrvalartikli Taoismi alaosa Ajalugu. Ma olen selle ka juba ära rikkunud. --Ivo Vahur 6. november 2010, kell 22:10 (EET)[vasta]

Kuidas see hiina keeli on? Andres 6. november 2010, kell 22:18 (EET)[vasta]

Kui see on mingi üldkasutatav mõiste, siis tuleb see varustada siselingiga artikli juurde, mis selle avab. Andres 6. november 2010, kell 22:19 (EET)[vasta]

Jang sheng aga kasutavad eristamaks meetodina (kunstina) ka väljendit jang sheng fa. Tõlgitakse ka elulisuse treenimiseks. Otseseim tõlge vist oleks isegi tekke kasvatus jne. Igivana asi.

Muidugi on imelik hinnang. Ega see tekstki polnud siia kirjutatud ja otseselt mõeldud. Mõni asi on muu kui paistab. Imelik nimi see imelik. Edasi läheb tekst kohati veel imelikumaks. Teeks. --Ivo Vahur 6. november 2010, kell 22:43 (EET)[vasta]

Nüüd sa viskasid selle kaanoni viimase täienduse aasta ka välja. Aga seda ei maini ei siin ega inglise viki. 1607 lisati veel 56 teost. 50. Taevaste Õpetajate patriarh juhtis veel komisjoni tööd. Üldehitus ei muudetud. Teinud mingi teine vorm lausest, jätnud hinnagulisus välja... --Ivo Vahur 6. november 2010, kell 23:19 (EET).[vasta]

See ei kuulu ju siia, me räägime siin alkeemiast. Teeme Daozangi kohta eraldi artikli. Andres 6. november 2010, kell 23:24 (EET)[vasta]

Tegin eraldi artikli hakatuse ja mainisin seal seda aastat. Andres 6. november 2010, kell 23:32 (EET)[vasta]

Võib ju kunagi loota. Aga niikaua võiks siin olla mingis vormis, et: Daodzang, mille tuumaks on alkeemilised tööd, sai oma praegu olemasoleva kuju 1607. Tegelikult alkeemia arenedes hakatakse järjest enam kõike nägema ja tõlgendama alkeemilise protsessi väljendusena. Ka teisi tekste. Daodejing on ka valdavalt elu toitmisega seotud väljendeid täis. Ma kirjutasin sellest natuke Taosimi Ajaloo lõigus.

Mis loota? Ma panin selle kirja teise artiklisse. Ja seda, et teisi tekste hakatakse alkeemia valguses nägema, võib ju siin mainida. Aastaarv seda niikuinii ei ütle. Andres 7. november 2010, kell 00:34 (EET)[vasta]

Selge. Tõmba edaspidi peale mu vastusi materjal mida ühistoimetamiseks teistel pole vaja lihtsalt maha. Ivo --Ivo Vahur 7. november 2010, kell 01:13 (EET)[vasta]

Alajaotus "Taoistliku alkeemia keel" peaks olema asjalikum. Andres 7. november 2010, kell 14:04 (EET)[vasta]

Midagi peaks ju saama asja kohta ka entsüklopeedias öelda. Selline väljendusviis, nagu alajaotuses "Taoistliku alkeemia keel", entsüklopeediasse ei sobi. Andres 7. november 2010, kell 15:21 (EET)[vasta]

"Taiyi jinhua zongzhi" ei ole Liu Huayangi teos. Andres 7. november 2010, kell 15:10 (EET)[vasta]

Et mitte oma aega raisata jäta alles vaid kaks esimest lauset. Need on tõesed ja olemas. Viimane Tortsinovi tõlkeraamatust.

Pane siis omistatav. Seal on vanade asjadega igavene segapuder. Eriti veel ähmastega. Kes ja kunas.

Peamine ühisväljend psühhosomaatiliste ja psüühiliste tehnikate kompleksile on elu kasvatamine (toitmine), millest peamiseks on kuldse elliksiiri (kinaveri) kunst. Või Kuldse ravimpilli. Või vaid elliksiir. Ravimi.

Alkeemiaks tõlgitu nimeks on Dan või ljan dan. Kõige lühemalt: ravim (elliksiir) ehk dan

Euroopalikud praegusaegsed entsüklopeediad. Oli ju ka taoistlikke sõnastikke. jne

Vaata Liu Huayangi kohta: Fabrizio Pregado (toim). The Encyclopedia of Daoism, kd 2, lk 688–689. See on veebis olemas. Kui Sul on võtta taoistlikke, eks kasuta siis neid.

Liu Huayang on "Taiyi jinhua zongzhist" hilisem; viimane ei kuulu 18. sajandisse.

Võtsin alajaotuse taoistliku alkeemia keele kohta välja, sest seda ei saa siin kasutada. Andres 7. november 2010, kell 15:50 (EET)[vasta]

Nii on õigem jah: Tai yi jin hua zong zhi jin yi Dongbin Lü Tegelikult on vist raamatust peaaegu kuus versiooni ja ma ei loe praegu välja kelledele neid omistatakse. Aga ja see Dongbin Lü läheb peale küll. Levinud ja tõlgitud Dongbin is known as the patriarch of Quanzhen 43. Tegelikult on veel arvatud: Jinhua zongzhi in 13 chapters in the Daozang jiyao by Jiang Yuanting (1755-1819). Ka osana Dan Ranhui raamatus. Ja veel Shao Zhilin. No enam vähem. Pane esimene. Patriarhi nimi... Asi selles et Dongbin oli (on) üks surematutest. Pealegi Qingi ajal kirjanduse patroon (jumalus) siis omistati talle. Arvatavasti raamat kujunes mitmete kirjutajate läbi... Jiang Yuanting olevat ka läbi vaimu selle talt saanud. Mitte üksi.

Võtsid välja. Ammu juba ütlesin. Aitäh et sind see asi üldse kuidagi köidab.

PS Nimeta Clyni liikumine ümber Clyni reformiliikumiseks. Põhjendus on seal arutelus,

Kas ei piisa sellest, kui öelda, et Cluny liikumine on reformiliikumine? Ma ei ole eestikeelsetest allikatest leidnud väljendit "Cluny reformiliikumine", küll aga "Cluny liikumine". Andres 7. november 2010, kell 21:59 (EET)[vasta]

TRANSACTIONS OF THE INTERNATIONAL CONFERENCE OF EASTERN STUDYS No. XLIII 1998 190lk teeb oma uuringust kokkuvõtte et raamatu päritolu ja autorlus on sama müstiline (salapärane) kui selle sisugi.

Autorid on selles traditsioonis sageli lihtsalt üldnimed ja fiktsioonid. Nagu Laozi-gi. On tõesti ka kindlate autoritega tekste. Kellele saab kuuluda tekst mida on lihvitud niikaua kui selles on 4096 hieroglüüfi? 64 ruudus, (Mõnes versiooni 3 rohkem, mõnes...) Või tekst milles on 384+64 hieroglüüfi või lühemas 364. St Muutuste raamatu joonte arv ja teises sellele liidetud kuusjoonte arv. Veel versioonid 450-nene kui IC raamatu tekstiühikute hulk. Kasutati tekste ka näiteks teoste loenditeks kataloogides. Nende teksti hieroglüüfid oli lugejaks. Arvan et ka ajaarvamiseks. See pärineb vist pärimuslikust ajaarvestamis vajadusest, kus kindlaarvulise silpidega tekstiga säilitati ja anti edasi mälu. Aja arvestamiseks. Analoogmatemaatiliste vahendite tekke probleem.