Arutelu:Kalev Jaik

Kustutamise põhjused

Jaik on isehakanud vilusoohv, kelle kõik raamatud on WP:SELFPUB. Kuna tema toodetud lektüür ei sisalda midagi uut ega midagi huvitavat, siis ei ole päristeadlased ega pärisfilosoofid neile kordagi viidanud. Artikli põhiallikas on ilmselt Kristjan Laes, kes kõigi kolme raamatu juures asjaline on ja kellest teada on, et ta kõikvõimalikke enam või vähem relevantseid veebifoorumeid jaikismiga trollida püüab -- seega on siinkohal tegemist huvikonfliktse enesekergitusega. (Teisi näiteid: sihuke katse Nupuveres, sihuke katse juhuslikus majandusblogis, sihuke katse MTÜ Eesti Skeptik veebis.)

Kokkuvõttes ei ole Jaik piisavalt tähelepanuväärne, et temast entsüklopeedilist artiklit õnnestuks teha. Seega on kõige mõistlikum seesinane artikkel siin ära kustutada. Digwuren 17. november 2008, kell 16:52 (UTC)

Toetan. --Kriku 17. november 2008, kell 17:45 (UTC)

Pooldan artikli kustutamist, kuna Jaigi nimel ei näi olevat ühtki märkimisväärset saavutust ei filosoofias ega majanduses. Samuti pole märke tema raamatute laiast loetavusest ega mõjust nimetatud valdkondadele. Vikipeedia ei peaks sisaldama artikleid iga autori kohta.

No ta on vähemalt kolme raamatu autor. Vikipeedias ruumi on. Ei leia, et kustutamine oleks ilmtingimata vajalik. Põhjalik toimetamine kuluks siiski marjaks ära.--WooteleF 17. november 2008, kell 19:07 (UTC)

Aga miks mitte kirjutada iga autori kohta? Eesti Vikipeedias ei rakendata neid kriteeriume, mis kehtivad inglise Vikipeedias. Andres 18. november 2008, kell 07:59 (UTC)

Ingliskeelse Wikipedia kriteeriumid ingliskeelseteks kriteeriumeiks, terve mõistus peaks meile ütlema, et entsüklopeediasse kuuluvad inimesed, kes millegi poolest tuntud on. Jaik väidab, et tema on filosoof ja majandusteadlane, aga ükski majandusteadlane pole teda kunagi tsiteerinud, nagu Google Scholar'ist näha võib. Filosoofiks aga saab Jaigi arvates kehva naise võtmise teel. Mis järgmiseks -- artikkel KaptenTrummist? Erinevalt Jaigist on KaptenTrummi kohta lausa terve sõltumatu arvustus olemas! Digwuren 18. november 2008, kell 21:09 (UTC)

Need argumendid ju käivad ainult selle kohta, et ta pole filosoof ja majandusteadlane. Minagi ju kirjutasin siin ennist, et artiklist ei selgu, et ta oleks filosoof. Ka teadlane ta nähtavasti pole. Kirjutame siis lihtsalt, et ta on mõtleja. Tuntud on ta igatahes, selles pole minu meelest üldse küsimus. Andres 18. november 2008, kell 21:14 (UTC)

Mis vahe on filosoofil ja mõtlejal? nimelik 16. mai 2017, kell 13:13

Raske küsimus. Võib-olla on abiks artikkel Filosoofia. On ka artikkel Filosoof. Andres (arutelu) 17. mai 2017, kell 23:36 (EEST)

Mina loeksin küll huviga kuskilt kokkuvõtet tema ideedest. Andres 18. november 2008, kell 08:01 (UTC)

See kokkuvõte on minu meelest üsna hästi kirjutatud ja arusaadav. Sisuliselt küll mitte täiesti arusaadav.

Ainult et artiklis kirjutatu põhjal pole minu arvates põhjust teda filosoofiks pidada. Andres 18. november 2008, kell 12:59 (UTC)

Ma ei saa Digwureni argumentidest aru, peale selle, et inglise Vikipeedia kriteeriumide järgi ei ole Kalev Jaik piisavalt tähelepanuväärne. See, et artikli põhiallikas on Kristjan Laes, on ainult oletus. Igaühel on Kalev Jaigi kirjutisi lugedes võimalik veenduda, kas tema seisukohad on õigesti edasi antud. Huvide konflikt on ainult oletus, ja meie ei pööra huvide konfliktile suurt tähelepanu, sest määrav on siiski öeldu tõendatavus. Ja kui ma pean kellegi teooriat tähelepanuväärseks ning püüan seda tutvustada, kas mul on siis huvide konflikt? Mis siis sellest on, kui ta sellega foorumitel on lagedale tulnud? Miks see on trollimine? Minu meelest võib Vikipeedias rääkida ka alternatiivsetest seisukohtadest. Andres 18. november 2008, kell 13:15 (UTC)

Seda, et artikli põhiallikas on Kristjan Laes, tunnistab ta siin. Digwuren 19. november 2008, kell 22:56 (UTC)

No ja siis? Ta ütleb seal ka seda, et kirjutas artikli kuna peab Jaigi töid tähelepanuväärseks.--WooteleF 19. november 2008, kell 23:01 (UTC)

Aa, leidsin: Kristjan Laes on raamatu juures tegev olnud. Nojah, ta on kirjutanud eessõna. Miks ta on seda teinud? Küllap sellepärast, et ta hindab raamatut. Aga: "Where advancing outside interests is more important to an editor than advancing the aims of Wikipedia, that editor stands in a conflict of interest." Minu meelest pole sellise asja kohta mingit tõendit. Andres 18. november 2008, kell 13:19 (UTC)

Oletame, et Kalev Jaik kirjutab jama. Kui nüüd keegi juhtumisi loeb tema raamatut, siis oleks hea, kui ta Vikipeediast saaks lugeda ka näiteks seda, kuidas tema seisukohad on ümber lükatud (kui seda on tehtud). See on minu meelest kindlasti parem kui ignoreerimine (seda ütleb mulle minu terve mõistus). Andres 18. november 2008, kell 21:35 (UTC)

Põhiline kahtlus Jaigu relevantsuse kohta tulenebki sellest, et keegi pole eriti vaevunud tema seisukohti ymber lykkama. Kyll on sedalaadi vaated uuemal ajal ka väljaspool Eestit ysna levinud, eriti neomarksistide seas. Samas - ega Eesti ajakirjanduses keegi ka Alar Tammingu või Ron Pauli ideid eriti kommenteerida viitsi, ehkki vähemasti viimane neist väärib kindlasti artiklit (ja miks mitte ka esimene). David Ickest rääkimata, kelle teooriad inglisviki kenasti yles loeb. Pakun, et artikkel kui niisugune võiks siiski jääda - info on info. Kui inimesele satub poes sihuke raamat pihku, võiks tal olla võimalus Vikipeediast taustainfot vaadata. "Märkimisväärseid saavutusi" ei ole paraku kogu Eesti filosoofias ega ka majandusteaduses (mitu Eesti filosoofi on Oxfordi filosoofialeksikonis?), ega neid siis maha vaikida saa. Ent kindlasti vajab jutt ymbertöötamist - ja kui kriitikat kuskil leidub, siis ka selle refereerimist. (Sest ykskõik kui ebasympaatne keegi meile siin ka poleks, vastuargumendid peavad olema mujal avaldatud samamoodi kui ka kodaniku enda omad. Original research on teadupärast patt.) --Oop 18. november 2008, kell 22:48 (UTC)

Väike artikkel võib ikka olla. Aga praegust tuleks kõvasti toimetada. Kk 18. november 2008, kell 23:10 (UTC)

Kinnitan, et see artikkel Kalev Jaik´ist on minu kirjutatud. Andres, kui sa tahad kindlat tõendit selle kohta, et see olen tõesti mina, siis pakun võimalust kohtumiseks ja võtan isikut tõendava dokumendi kaasa. Kristjan Laes

Minu mõte oli just see, et pole oluline, kelle kirjutatud see on. Artikli autorlus ei saa minu meelest olla argumendiks selle kustutamise poolt ega vastu. Ma usun meeleldi, et see on Kristjan Laesi kirjutatud, aga tõendada seda ei minu meelest ei saa, ka mitte dokumendi ettenäitamise teel. Andres 20. november 2008, kell 10:12 (UTC)

Andres, ma tahaksin lisada Jaiki artiklile veel sellise lõigu:

"Skeptikute foorumis toimunud kriitilise diskussiooni käigus esitas anonüümsena esinenud kommenteerija KL Jaiki majanduskäsitluse matemaatilise esituse põhivõrrandid ja nimetas need Jaiki seadusteks:

Üldistatud pakkumine = reaalvarade pakkumine + j*rahapakkumine (Jaiki seadus pakkumise kohta)

Üldistatud nõudlus = reaalvarade nõudlus +j*rahanõudlus (Jaiki seadus nõudluse kohta) Turutakistus =(Üldistatud nõudlus)/(Üldistatud pakkumine) (Say seaduse üldistatud kuju, ehk Say-Jaik`i seadus) Nendes seostes on j imaginaarühik, mis on defineeritud kui j= ruutjuur(-1). Nende seostega antakse edasi Jaiki majanduskäsitluse keskne seisukoht, milleks on väide, et varad ja omandiõigused on ortogonaalsed.

Mõiste Turutakistus asemel on korrektsem kasutada mõisted "Vahetuse võrdväärsustegur"."

Ma ei tea, kas Vikipeedia nõuded lubavad seda siin praegu avaldada. Neid matemaatilisi seoseid ei ole Jaiki raamatus esitatud, kuid need on plaanis sinna lisada, kui tekib vajadus kordustrüki järele.

Too oleks kindlasti eksitav. Nii näiteks ei olnud KL tegelikult anonüümne -- kõik asjalised teadsid, kes nonde initsiaalide taga peitub ning paar tükki mainisid selle isegi kõva häälega ära.

Siis on loomulikult veel huvitav, et "anonüümne" KL mõtles imaginaarsuse keset argumenti välja; varem polnud Jaik seda kuskil maininud. Kui vanade raamatute kesksed seisukohad niimoodi aastaid hiljem maa alt välja kaevuvad, kuidas siis veel nende perifeersete seisukohtadega ringi käiakse? Ja kuidas saab KL'i leiutatut Jaigi teooriasse liigitada? Digwuren 20. november 2008, kell 12:15 (UTC)

Ka mina leian, et neid siin avaldada pole tarvis. Andres 22. november 2008, kell 00:48 (UTC)

• Kustutada - nõustun Digwureniga. Wikipedia ei tohiks olla koht, kus kõiksugu tegelased oma fantaasiaid teaduse pähe võiks esitada, ega koht, mida kasutada oma marginaalsete teooriakeste propageerimiseks. Wikipedia tegeldu teadusega, mitte eba-, pada- ja pseudoteaduse promomisega. Ja iga inimene kes kunagi siin planeedil on elanud ja miskit oma kulu ja kirjadega avaldanud, ei vääri veel kohe oma artiklit.
  Hiljuti en.wikis sattusin millelegi sellisele: [1]. Olgugi et tüüp ise on relevantne, on ta aastatega niipalju spämmi, väljamõeldisi ja irrelevantset prahti postitanud, et nüüd on tõsine tegemine, kuidas tema propagandaoopustest (nagu see [2]) lahti saada. Ärgem tehkem kunstlikku hüpet (info-)entroopia kasvus... --Miacek 11. detsember 2008, kell 16:47 (UTC)

Ma ei poolda niisugust seisukohta, et Vikipeedia tohib kirjutada ainult teaduslikest ideedest, mitteteaduslikest ja teaduse poolt mittetunnustatutest aga mitte. Sellega olen aga küll nõus, et kui kellegi vaated ei ole teadlaste poolt teaduslikeks tunnistatud või enamik asjatundjaid neid ei poolda, siis tuleb seda öelda.

Ükskõik mille kirjeldamist võib nimetada selle promomiseks. Leian, et ka marginaalsed teooriad pakuvad huvi.

Tõnu Trubetskyga on ka eesti Vikipeedias raskusi, aga ma ei näe siin midagi võrreldavat. Andres 12. detsember 2008, kell 08:45 (UTC)

Pseudoteadust (Kreatsionism, Flat Earth Society) ja vandenõuteooriaid (Jüri Lina) tuleb refereerida küll, aga alles siis, kui need teooriakesed mingitki kõlapinda on leidnud. Promomine on minu arust see, kui Wikipediat kasutatakse selleks, et mingit seni tundmatut vusserdist ja seal arutatavaid 'probleeme' (nagu see, kuidas 'kardinatagused' ülemaailmse finantsoligarhia tumedad jõud rahvast 'reaalvaradest riisuvad' jne) 'laiale publikule tutvustada'.--Miacek 12. detsember 2008, kell 09:03 (UTC)

Sellist väidet ei olegi artiklis mainitud. Aga mingi tuntus Kalev Jaigil ikkagi on, ja seetõttu peaks ka tema vaateid minu meelest kirjeldama. Iseasi, millises mahus seda teha. Andres 12. detsember 2008, kell 09:17 (UTC)

taust

Ühel päeval saatis Kristjan Laes skeptikufoorumile kirja, mis sisaldas kaastööna "Jaiki majandusõppe kokkuvõtet".

Skeptikufoorumi taga olevad inimesed võtsid tolle kirja arutusele. Mina googeldasin lühidalt Jaigi nime, märkasin, et paar korda teda ikka kuskil mainitakse -- ju tal siis järgijaid on -- ning kuivõrd ilmselgelt tegemist jamaga on, soovitasin too kirjutis ette võtta, temas sisalduvat jama põhjalikult lahata ning edaspidigi aeg-ajalt majandusjamaga tegeleda. Pärast lühikest !vote-protseduuri otsustati artikkel avaldada, kuid "ametlikke" kommentaare mitte lisada.

Hilisema täpsema analüüsi käigus tuli aga välja, et Jaigil on ainult üks järgija -- Kristjan Laes -- ja, et just niimoodi, juhuslikele pahaaimamatutele foorumitele "kaastööd" saates ta kõikvõimalikke raamatutrükkimisest odavamaid avaldamiskanaleid otsibki. Nähtavasti on päris-majandusteadlased sellele küll otsa vaadanud, kuid neil ei ole tavaliselt kombeks jaburatele kirjutistele rohkem tähelepanu pöörata kui jaburatele katsetele tõestada, et π on ratsionaalne ning ükski neist pole põhjalikku arvamust avaldanud. Kõige põhjalikum arvamuse moodi asi siiamaani paistab olevat see kommentaar ühelt ajakirjanduse ja meedia uurijalt -- ka see kommentaar sündis ainult seetõttu, et Jaik järjekordsele juhusliku blogi autorile oma kirjutise saatnud oli ja saaja seda lihtsalt prügikasti ei visanud, vaid huumorina veebi välja riputas. Tolle blogiposti kommentaariumis üritab Laes juba järgmist potentsiaalset lugejat värvata, lubades talle Vesipruuli kombel isegi, et kui sellele Jaigi kirjutised ei meeldi, ostab Jaik raamatu tagasi -- lugegu Marc Adenauer ainult too raamat läbi.

Kui vaatamata aastatepikkustele katsetele kõikvõimalikele ja -võimatutele majandusteadlastele, filosoofidele ja mõtlejatele Jaigi kirjutisi pihku suruda nii vähe tulemusi on, siis saab sellest ainult järeldada, et Jaik ei ole majandusteadlasena, filosoofina ega mõtlejana tõsiseltvõetav ega tähelepanuväärne. Erinevalt KaptenTrummist ei ole Jaik isegi Interneti-fenomenina tähelepanuväärne. Digwuren 19. november 2008, kell 23:36 (UTC)

Millist kahju see Sinu meelest Vikipeediale tekitab, kui siin Kalev Jaigi kohta artikkel on? Minu meelest on sellest pigem kasu, sest sellisest artiklist me saame teada, kes Kalev Jaik on ja millised on tema seisukohad. Samuti saab vähemalt välislinkide kaudu teada, kuidas neile on reageeritud. Andres 20. november 2008, kell 10:12 (UTC)

Jah, Andres, sama mõte oli ka minul, sest kuidas ma sulle tõestan, et just mina kirjutasin, minuga kokkusaamine tõendab sulle ainult asjaolu, et ma olen olemas. Kristjan Laes (ma ei saa pihta, kuidas siin vestluses osaletakse, vist kuidagi teisit kui mina seda praegu teen redigeerimise nupu alt)

Niimoodi osaletaksegi vestluses. Mul ei ole kahtlust Kristjan Laesi olemasolus. Andres 21. november 2008, kell 07:26 (UTC)

Millist kahju tekitab see, kui siin dig'i kohta artikkel on?

Kui Sa sellele küsimusele vastad, saad ka omaenda küsimusele vastuse. Digwuren 20. november 2008, kell 12:15 (UTC)

dig'i puhul on küsimus eelkõige selles, et kasutajanimede all esineva isiku identsust ei saa avalike allikate alusel tõendada, seetõttu on artikli kui terviku sisu mittekontrollitav. Mittekontrollitava info edastamine tekitab väärinfo riski. Peale selle muidugi on kahjulik infomüra, mis tekib ebaolulise info edastamisest (ebaolulisuse kaudne näitaja on mittekontrollitavus). Olulisuse astme hindamine on lõppkokkuvõttes tahes-tahtmata subjektiivne. Arvamuste avaldamine foorumites ja kommentaariumides kui niisugune ei tundu mulle olevat piisavalt oluline. Andres 21. november 2008, kell 07:26 (UTC)

See möga dig'i kasutajanimedest on naeruväärne! Kõnealune kasutajanimede loetelu on väga hoolikalt valitud kui nimekiri erinevatest viisidest, mida üks ja sama kasutajakonto on ingliskeelses Wikipedias pruukinud; selle kontrollimine on triviaalne ja selle üle irisemine näitab mõistmatust probleemi olemusest. Aga infomüra on õigesuunaline märksõna.

Tegelik põhjus, miks dig entsüklopeediasse ei kuulu, on palju lihtsam -- kodanik dig ei ole veel teinud midagi niisugust, mida tegevatest inimestest entsüklopeedilisi artikleid kirjutatakse. dig on küll teinud hulka asju -- mõned neist teleris ja mõned ajalehtedes -- aga mitte midagi niisugust, mille pärast mõni sõltumatu kõrvaltvaataja teda entsüklopeedia kontekstis tähelepanu väärivaks peaks.

Sarnane lugu on ka Jaigiga. Jaik ei ole midagi entsüklopeedilist ära teinud; ta on isehakanud vilusoohv, kes üritab filosoofia pähe toota jaburaid ideid omamata filosoofiaalast annet ega arusaamist (mis, muide, on oluliseks diagnostiliseks kriteeriumiks nii mõneski Jüri Saarma Kliinilises psühhiaatrias loetletud meditsiinilises probleemis). Erinevalt dig'ist on Jaigil aga nii suur ego, et ta usub, et terve maailm peab tema jaburaid ideid lugema ja heaks kiitma; tema jaoks on Wikipedia ainult üks jaburate ideede avaldamise koht. Aga Wikipedia püüab olla entsüklopeedia, mitte all the thoughts, fit for print or otherwise almanahh või blogi. Selleks, et üks jabur idee või tema autor Wikipedias äramärkimist vääriks, peaks ta vähemalt üldiselt tuntud olema nagu Jüri Lina.

Niipalju siis isiku mittetähelepanuväärsusest. Ideede mittetähelepanuväärsusega on lugu veel lihtsam.

Selleks, et isehakanud igiliikurileiutajaid "viisakalt" Wikipediast eemal hoida, on leiutatud NOR reegel. Tähelepanuväärne on, et NOR sõltub allikareeglist, mis omakorda välistab (üksikute eranditega) isepublitseeritud materjali lugemise adekvaatseks allikaks. Selleks, et üks teaduslikkusele (või õpetlaslikkusele) pretendeeriv ideedekogum saaks üldse mingilgi määral entsüklopeediline olla, on tarvis, et sõltumatu kolmas osapool oleks selle üle vaadanud ja tähelepanuväärseks kiitnud. Kõik see peaks olema loomuliku entsüklopeediakirjutamise osa, ükskõik, mis keeles seda entsüklopeediat kirjutatakse.

Tänapäeva õpetlastel on olemas terve hulk standardseid protseduure niisuguste kolmanda osapoole heakskiitude võrgustiku ehitamiseks ja kontrollimiseks. Üks peamine komponent selles masinavärgis on eelretsenseeritud teadusajakirjade süsteem. Kui üks teaduslik idee tõesti teaduslik on, siis ei ole tema autoril mingit probleemi selle eelretsensioonist läbisaamisega. Kui idee on juba teadusajakirjas ära trükitud, siis -- palun väga -- Wikipedia on tema jaoks sobiv koht. Aga ükski Jaigi idee ei ole niikaugele jõudnud! Sellepärast on kõik Jaigi ideed praegu algupärase mõttemõlgutuse kategoorias ja ei kuulu Wikipedias avaldamisele. Inimesed, kes nende ideedega tutvuda tahavad -- kui neid tõesti olema peaks --, võivad seda väga hästi teha tema blogi vahendusel või neid ideid tema käest mailitsi küsida või lugeda tema raamatuid. Digwuren 23. november 2008, kell 12:06 (UTC)'

Noh, muidugi! "Möga", "naeruväärne" ja "irisemine" on iseenesest muidugi mõjusad argumendid, aga Vikipeedia soovitatavate argumenteerimisviiside hulka nad ei kuulu. Seda, et teatud nimi on ingliskeelse Vikipeedia raames kasutatud ühe kasutaja poolt, saab mõistliku tõenäosusega muidugi kontrollida, eri projektide puhul on see tõlikam ja küsitavam )näiteks minu kasutajanime kasutab mitu isikut. Seda aga, et skeptikute foorumis ja Vikipeedias sama nime all esinevad isikud on identsed, minu meelest mingil hõlpsal moel kontrollida ei saa. Kuigi ka juhul, kui esinetakse just nagu oma nime all, on v'imalik pettus ja segiajamine, on see v'imalus minu meelest siiski oluliselt väiksem. Mulle tundub küll, et just sellepärast üldjuhul kasutajanimede all esinevatest isikutest artikleid ei saa teha. Andres 23. november 2008, kell 14:06 (UTC)

Sa ei kommenteerinud seda, mis tuli pärast esimest kaht lauset minu kommentaarist. Kas see on sellepärast, et Sa ei lugenud ülejäänut -- või sellepärast, et Sa oled nõus? 82.131.108.200 23. november 2008, kell 21:37 (UTC)

Kohe siin all ongi minu vastuse jätk. Millegipärast ei ole allkirjas minu kasutajanime. Andres 24. november 2008, kell 09:49 (UTC)

Kui meie ei tea, kes see kodanik dig reaalelus on, kuifas me siis saame väita, et ta pole teinud midagi niisugust, mille pärast temast Vikipeedias rääkima peaks?'

Minu meelest ei ole olemas vaieldamatuid kriteeriume selle kohta, mis on entsüklopeedilise tähtsusega. Kriteeriumid kujunevad ikkagi niimoodi, et me võrdleme oma intuitsioone selle kohta ning arutame asja. Seetõttu ongi minu meelest intuitsioon reeglite suhtes primaarne. Praegusel juhul tundub, et meil ei ole ligilähedastki konsensust, et Jaik oma ideedega on mittetähelepanuväärne. Kui Jaigi ideedest on v'imalik kokkuvõtet teha, siis ei ole minu meelest ka põ'hjuyst neid lihtsalt hullumeelseteks kuulutada, samuti mitte jaburateks. Mis puutub ususse, et maailm peab su ideid lugema, siis klasikute hulgas on säherduse usuga inimesi vaöldav enamik, nii et seda ei saa minu meelest pahaks panna. Usun küll, et Kalev Jaik on vähem tuntud kui Jüri Lina, aga ta on ju tuntud, eks ole?

Minu meelest ei rakendu selle artikli juures originaaluurimuse keeld,. sest siin refereeritakse ideid, mis on juba avaldatud. Samuti möönad Sa ka ise, et isepublitseerimine ei ole absoluutne kriteerium. Igatahes, kui küsimus on selles, mis on Kalev Jaigi ideed, siis tema kirjutised on piisavalt usaldusväärne allikas. Kalev Jaik ei püüa avaldada oma ideid Vikipeedias, vaid meie kirjutame isikust, kes on avaldanud oma ideid mujal.

Samuti leian, et kui me ei nimeta Kalev Jaiki teadlaseks ega filosoofiks, siis ei ole ka tähtis, mida teadlased ja filosoofid temast arvavad. Me kirjutamegi tunnustamata, kuid tuntud mõtlejast. Meil ei ole ju sellist piirangut, et me tohime kirjutada ainult teadlaste ja filosoofide ideedest. Mitteteasduslikkus ja mittefilosoofilisus iseenesest ei tee ideid väärtusetuteks ega mittetähelepanuväärseteks. Peale selle, ka teaduses ja filosoofias on nii, et tõeliselt uutel ideedel kipub olema raske eelretsenseeritavatesse ajakirjadesse pääseda. 23. november 2008, kell 14:41 (UTC)

Noh, kolme raamatu autor, kelle teosed nähtavasti päris menutud pole (eelmist kaht pole ma lettidel kohanud), ei ole Eesti mastaabis suvalise hulgusega päris võrdselt tähtsusetu - isegi, kui paljud tema teoste tõsiseltvõetavuses karmilt kahtlevad. Eelpoolnimetatud Linale lisaks on Vikipeedias ju Vigala Sass ja Kaika Laine ning kyllap tulevad kord ka Enn Kaljo ja Veeliks Jalakas. Eks ta muidugi sinna relevantsuse piiri peale jääb, ent kahtluse korral jätaks ma info pigem alles. Kui - hypoteetiliselt - kunagi näiteks Uno Mereste peaks yllitama raamatu, milles ta Jaigu seisukohad yksipulgi ymber lykkab, või ilmub mõnest Jaigu raamatust piisavalt laineid lööv ingliskeelne väljaanne, kerkib Jaik juba selgelt relevantsuskynnise kohale - ehkki ta teosed on endiselt ise kirjastatud ning ideedki samad mis varem. Ainult meil tuleb kogu töö otsast uuesti teha. Nii et minu puhtisiklik arvamus on: kõpitseme seda artiklit veel natuke ja laseme tal siis rahus puhata. Kuni me ei väida, et tegemist on Eesti juhtiva majandusteadlasega, ei tee tema ideede äramainimine kah kellelegi kurja. Jaigu personaalkysimusele liigne ajaraiskamine teeb kyll, sel ajal võiks midagi olulisemat teha. --Oop 23. november 2008, kell 15:20 (UTC)

---

Kuidas siis jääb? Kas lisate need täiendused matemaatiliste formuleeringute kohta Kalev Jaiki artiklisse või tuleb meil enne kordustrükk välja anda? Mul ei ole mõtet neid sinna ise panna, juhul kui need sealt seejärel kohe maha võetakse. Kristjan Laes

Yldiselt on yks Vikipeedia põhimõtteid siiski refereerida teisi allikaid ning mitte avaldada originaaluurimusi. Nii et kena oleks, jah, kogu see kaunis matemaatika enne kuskil mujal avalikkusele ilmutada. --Oop 21. november 2008, kell 23:48 (UTC)

Tõstsin järgneva lõigu tekstist välja. Kui see jutt kuskil trykis avaldatud saab, paneme sisse tagasi. --Oop 22. november 2008, kell 00:42 (UTC) Sobib. Kristjan Laes

"Skeptikute foorumis Kalev Jaiki artikli „Revolutsioon majandusteaduses” vastusena toimunud kriitilise diskussiooni käigus esitas Kristjan Laes (pseudonüüm KL) Jaiki majanduskäsitluse võimaliku matemaatilise esituse põhivõrrandid ja nimetas need Jaiki seadusteks: Üldistatud pakkumine=reaalvarade pakkumine+j*rahapakkumine (Jaiki seadus pakkumise kohta) Üldistatud nõudlus=reaalvarade nõudlus+j*rahanõudlus (Jaiki seadus nõudluse kohta) Üldistatud pakkumine=Vahetuse võrdväärsuse tegur*Üldistatud nõudlus (Say seaduse üldistatud kuju, ehk Say-Jaik`i seadus), milles j=√(-1). Nende seostega antakse edasi Jaiki majanduskäsitluse keskne seisukoht, milleks on väide, et varad ja omandiõigused on ortogonaalsed."

---

Eemaldasin kategooria "Vandenõuteoreetikud", sest ma ei leidnud artiklist materjali, mis viitaks sellele, et Kalev Jaik on vandenõuteoreetik. Üldse tundub see kategooria mulle problemaatiline, sest sellega saab oponente negatiivselt märgistada. Andres 21. november 2008, kell 07:26 (UTC)

Nii Jaik kui Laes on korduvalt viidanud ülemaailmsele majandusteadlaste ja juristide vandenõule, mille eesmärgiks on globaalse pettuse teel inimeste "reaalvara riisumine". Üks Jaigi kolmest raamatust nimetab tolle globaalse pettuse koguni pealkirjas ära. Seega on Jaik ilma igasuguse kahtluseta vandenõuteoreetik. Digwuren 23. november 2008, kell 12:10 (UTC)

Sellest ei ole artikli tekstis juttu. Kategooriad peaksid minu meelest tuginema artikli tekstile. Viiteid ei saa ju külge riputada kategooriale. Andres 23. november 2008, kell 14:15 (UTC)

Ma ei tunne ta raamatuid kyll eriti põhjalikult, ent mul on mulje, et "vandenõu" on seal umbes samavõrd kui Marx kapitalismi rikaste vandenõuks pidas. Pigem väidab Jaik, et systeem on vildak ning teatud klassid ja riigid kasutavad seda ära. Sarnast juttu ajavad Lääne uusmarksistid ning vandenõuks saab seda nimetada vaid sõna väga laias tähenduses. --Oop 23. november 2008, kell 15:20 (UTC)

---

Jah, nüüd läks ikka paremaks.

Mul on mõni sisuline märkus. Minu meelest on nii, et kui inimene ütleb, et teadus on maailmatunnetuse kõrgeim vorm, siis ei maksa seda kohe siduda konkreetse filosoofiasuunaga. Enne tuleb ju teada, mida ta teaduse all mõistab (vrd nt Aristoteles või Hegel). Ja üldse, kui Jaik seejuures eksplitsiitselt kellelegi ei toetu, võib seda võtta lihtsalt Jaigi iseseisva arvamusena või tänapäeva käibetõe omaksvõtuna. Kui langeb ära tema filosoofiline liigitamine selle väite põhjal, siis tekib küsimus, kas see väide on tema õpetuse seisukohast oluline. Kui on, siis peaks siinse esituse tekst eksplitsiitselt näitama, kuidas ta sellele väitele edasises toetub. Andres 22. november 2008, kell 07:44 (UTC)

See asi on ikka hulga paremini juba kirjutatud, kui mina seda enne tegin. Panen siia selles kirjutises leitud vead, mis tuleks ära parandada. "Nii on laen üksnes laenatud rikkus, mitte vara." See ei ole õige järeldus. Jaiki seisukohast on laen laenatud rikkus ja on vara. Mida ta tahab aga eriti rõhutada on see, et laenatava asja omanik ei muutu: kui keegi saab laenu, siis ta ei muutu sellega laenu omanikuks ja kui keegi annab laenu, siis ta jääb endiselt selle vara omanikuks. Parandage palun see asi ära. Kristjan Laes Selle leiu taustal toon siin artiklist välja sellise lause: "Objektiivseid nähtusi kirjeldavad Jaigi teoorias mõisted rikkus, kapital, omand, tooted, kaubad jne." Siia loetellu võib lisada ka sõna laen vastavalt minu eelmisele kommentaarile siin. Kristjan Laes

Laenu suhtes õige jutt. Marxile on Jaik siin-seal ikka viidanud, mõnikord ka positiivselt. Aga see neomarksism on tõesti pigem mu yldmulje. Ei jaksa iga asja kohta tsitaati otsida, pealegi on mul vaid yks ta kolmest raamatust (ja seegi ajutiselt). Registrit ju ka ei ole, las lappab neid mõni siiras poolehoidja. Kindlasti tuleks refereerida Jaigi kirjeldust sellest, kuidas rahvusvaheline finantsoligarhia arengumaid riisub - selles on teatud sarnasusi Chomsky jts-ga. Yhtlasi võiks lisada mingeid eluloolisi andmeid; mina mõistaks ytelda vaid, et millaski elas Jaik Tartus Jaama tänaval ja oli Andres Bergmanni naaber. --Oop 22. november 2008, kell 15:26 (UTC)

Sa oled teinud head tööd ja muidugi pole Sinu kohus kogu see artikkel kirjutada. Tahtsin lihtsalt tähelepanu juhtida niisuguste omistuste problemaatilisusele ja üldse refereerimise probleemidele. Andres 23. november 2008, kell 14:41 (UTC)

Parandada tuleks seda lauset: "Samas leiab ta, et Adam Smithist ja Karl Marxist alates[2] on kaasaegne majandusteadus ning selle naaberteadused muutunud pseudoteadusteks"

Adam Smithist alates küll mitte! Jaik hindab teoreetikutena Smithi ja Sayd üldse kõige rohkem. Kui kedagi on vaja Karl Marxi kõrvale panna, siis on see pigem David Ricardo, kellel Jaik veel leiab enese jaoks väärtuslikke ideid, kuid kellel hakkavad ilmnema juba kõrvalekalded Say ja Smithi suunast. Kristjan Laes. Isegi kui Majandusalastes mõistetes peaks olema selline väide, et alates Smithist, siis on see raamatu toimetamise viga, mille ma läbi lasksin. Kristjan Laes.

Toimetamisvigu ei saa entsyklopeedias parandama hakata. Tsiteerida saab ikkagi yksnes seda, mis kirjas on, mitte seda, mida keegi tahtnuks (võib-olla) kirjutada. Viidatud kirjakoht (MM lk 53) on pealegi ysna otsesõnaline: "Seega on töö yks kapitali alaliik - nimelt inimkapital, ega vastandu kapitalile. Senise pseudo-majandusteaduse tõlgenduste järgi aga on töö hoopis midagi muud kui kapital ja vastandub kapitalile. Selline töö ja kapitali vastandamine saab alguse juba alates Adam Smith'ist, saavutab oma kulminatsioonipunkti arvatavasti Karl Marxi õpetuses, ning hõlmab ka kogu ylejäänud senist majandusteadust kuni tänapäevani välja." Võib muidugi väita, et Smithi asemel pidanuks olema kirjas Friedman, Jaanus Raidal või Kunksmoor, ent selle pretensiooniga palun pöörduda autori poole. --Oop 22. november 2008, kell 19:22 (UTC)

Oleksin tahtnud pilti lisada, kuid ei saa kuidagi aru, et mis moodi seda tehakse. Väga jaburalt kukkus praegu välja. Kristjan Laes.

Kõigepealt tuleb pilt vikipeediasse üles laadida. Vasakul pool tööriistakastis on link "Faili üleslaadimine". Seda kasutagi.--WooteleF 9. detsember 2008, kell 16:34 (UTC)

Nüüd sai pilt küll üles laetud, kuid suurus on vale. Kas seda saab ka kuidagi reguleerida? Kristjan Laes.

Artiklis saab teda väiksemaks teha küll kui kirjutada juurde vajalik suurus. Aga minumeelest tasuks üleliigne valge äär ära croppida.--WooteleF 15. detsember 2008, kell 15:47 (UTC)

---

Miks artikli teksti näha pole? Andres 15. detsember 2008, kell 22:42 (UTC)

Lahmakas pilt oli, nii et tundus, nagu teksti poleks. Andres 15. detsember 2008, kell 22:48 (UTC)

---

Ma ei leia, et siia oleks tarvis kategooriat "Pseudoteadused". Pseudoteaduse mõiste on küll olemas, aga millegi nimetamine pseudoteaduseks on minu meelest põhimõtteliselt vaieldav. Kas on olemas mõni üldtunnustatud objektiivne pseudoteaduslikkuse kriteerium? Minu teada pole teadusfilosoofid seda leidnud. Pealegi ei ole Kalev Jaik pseudoteadus. Andres 16. detsember 2008, kell 17:41 (UTC)

Pseudoteaduste tunnustest on kirjutanud näiteks akadeemik Peeter Saari: [3]. Digwuren 16. aprill 2009, kell 19:20 (UTC)

---

See kustutusmärkus ripub juba jupp aega õhus. Niivõrd kui ma arutelu sirvides sotti sain, on kustutamise poolt otseselt ca 3 inimest ka vastu teist samapalju, aga selgelt sellestg aru ei saa. Lahendaks selle jama kuskil konkreetse hääletusega ära? --Oop 10. jaanuar 2009, kell 16:18 (UTC)

Võtsin selle ära, sest kustutamiseks vajalikku konsensust ilmselt pole ja arutelu on ammu lõppenud. Andres 10. jaanuar 2009, kell 16:22 (UTC)

Kuidas saab kapitali alajaotuse kirjelduse kustutada põhjusel, et Kalev Jaik on seisukohal, et erakapitali omamine on tänapäevases majanduskeskkonnas võimatu? Et omamine on võimatu, ei tähenda seda, et poleks põhjust rääkida kapitali liikidest, mida muudel tingimustel muidu oleks võimalik omada. Kristjan Laes.

On olemas üks demagoogiline võte, mida nimetatakse ad hominem, ja seda kasutatakse siin praegu usinalt. KL

Ka mind häirib arutelulehe mittesihipärane kasutamine.

Kui ad hominem on ka artiklilehel, siis palun korrigeeri. Andres 24. aprill 2009, kell 20:05 (UTC)

Vandenõuteooriad

Ohtralt vandenõuteooriaid KJ sulest leiab <http://www.geocities.com/kolmekeelne/teised/KalevJaik/kalevielu.htm> otsast.

Muuhulgas vihjatakse seal ka psühhiaatrilist sekkumist nõudnud episoodidele, väidetavalt umbes kolmekümne aasta vältel. Muidugi mõista kuulutab KJ need KGB toimetatud erirepresseerimiseks ja ei vaevu sääraseid pisiasju nagu diagnoos või määratud ravi täpsustama. Digwuren 9. märts 2009, kell 09:52 (UTC)

Minule meenub loetust üks haiguslugu, mida on kirjeldanud ENSV psühhiaatria 'grand old man' Jüri Saarma (allakriipsutused minu lisatud). Tahaksin jagada seda lugu kollegidega wikis:

F.U., 37-aastane mees, hakkas huvi tundma filosoofiliste probleemide vastu, mille mõistmiseks tal polnud ei piisavalt haridust ega loomupärast taipu. Ta kogus igasuguseid raamatuid, brošüüre ja lehti, tegi neist hoolikaid väljakirjutusi, kuid ilma mingi süsteemita. Pikkamööda hõivas filosoofilisiahuvi teda niivõrd, et ta jättis unarusse kutsetöö, suhted kaaslastega ja omastega. Päevade kaupa istus ta laua taga lugedes ja kirjutades, nagu oleks ta tõeline teadlane. Ta ise oli veendunud, et on jõudnud 'vabaduse filosoofia' valdkonnas kaugemale, kui kõik seni elanud filosoofid. Oma ülimat tarkust tahtis ta jäädvustada kirjalikul kujul: haiglasse paigutamiseni oli ta jõudnud kirja panna juba paarkümmend paksu kladetäit 'loomingut'. See sisaldas seostamata, siit-sealt väljanopitud õõnsaid fraase, millele oli omalt poolt veelgi õõnsamaid täidislauseid lisatud.

'Kliiniline psühhiaatria', Tln: Valgus 1980, lk 37-38

--Miacek 19. aprill 2009, kell 13:46 (UTC)

Nii ja naa. Kliiniline psühhiaatria üritas tollal klassifitseerida haigusjuhtudeks igasuguse vabadusetaotluse või -käsitluse, mis erines partei programmist ja oli esitatud kellegi kohaliku poolt. Teisalt, kui peaks õige igat ebaloogilisust haiglaseks .... Kk 19. aprill 2009, kell 18:44 (UTC)

Ega KGB hull olnud. Lihtveidrike jaoks oli palju odavam kasutada muid represseerimismeetodeid. Peale selle on 'kliiniline psühhiaatria' meditsiinitermin, mitte poliitiline sõnakõlks. Digwuren 25. aprill 2009, kell 12:56 (UTC)

Veebifoorumid allikana

Kristjan Laes on usinasti skeptik.ee diskussiooni allikana kasutada üritanud. Huvitav, kas LHV foorumi diskussiooni ka allikana peaks kasutama? Ma olen kindel, et järgmine oleks entsüklopeediasse äärmiselt sobilik:

Kalev Jaigi majandusteooriate üle on diskuteeritud LHV foorumis. Pärast Jaigi hättajäämist lihtsa raamatupidamisülesandega leidsid mitmed kriitikud, et Jaigi ebakompetents majandusarvestuse alal viitab tõenäolisele ebakompetentsile majandusfilosoofia alal. (1) Vastuväitena märkis Kalev Jaik ära, et vastavalt tema seisukohtadele on raamatupidamine ning selle terminid valed ning leidis, et seetõttu ei ole Jaigil võimalik raamatupidamistermineid kasutada.(2)

Analüüsides Jaigi seisukohta võlakirjade laenamise võimatuse kohta (3) jõudis üks aktiivsemaid kriitikuid, veebikommentaator 1932, järeldusele, et Kalev Jaik on lollim kui lauajalg.(4) Diskussiooni käigus tõsteti esile ka teisi reaalse maailmaga mitteühilduvaid seisukohti Kalev Jaigi töödest ja sõnavõttudest.

:-P Digwuren 16. aprill 2009, kell 19:16 (UTC)

Digwuren :-P on ehk nii lahke ja lisab lhv foorumi threadi linkide nimistusse. Kristjan Laes.

allikad

Jaigist oli tänavu üks pikem lugu Postimehes, sellele sobiks viidata. Kk 16. aprill 2009, kell 19:29 (UTC)

Ei leia seda. Andres 19. aprill 2009, kell 18:59 (UTC)

Leidsin, lisasin. Kk 19. aprill 2009, kell 19:19 (UTC)

Lugesin täna tema elulugu. See on mingi humoristi väljamõeldis. See ei saa olla reaalsest inimesest. --Improvisaator 17. aprill 2009, kell 13:01 (UTC)

Optimist. Digwuren 17. aprill 2009, kell 15:19 (UTC)

Ma arvan, et suure mõtleja autobiograafiat võiks siin artikliski refereerida. On ju see usaldusväärne allikas Jaigi kohta, pealegi võiks seda teatud mööndustega esile tõsta kui omanäolist panust eesti autobiograafia žanri arengusse.--Miacek 19. aprill 2009, kell 12:38 (UTC)

@Improvisaator: kahjuks 'on sellised inimesed'. Vrdl. ülal minu teine tänane kommentaar. --Miacek 19. aprill 2009, kell 13:45 (UTC)

Minu meelest tuleks toetuda eelkõige Jaigi enda tekstidele. Foorumis toimunu ei ole oluline. Samuti pole tarvis ilkuda, näpuga näidata ega vihjeid teha. Andres 19. aprill 2009, kell 18:37 (UTC)

Jah. Digwuren viitaski ülal Jaigi autobiograafiale, kus too kurdab, et KGBlased ja arstid ei lubanud tal kraanajuhiks hakata, autojuhiks saada ega edutatud teda ka - vastupidiselt laopidaja soovitusele! - laojuhi abiks. Vaesel vähjal isegi 'õigust kusagil töökohas töötamiseks (...) kui vaimuaigeks tunnistatud isikul ei olnud, ning töötaminegi käis (...) pooleldi illegaalselt ja neid asjaolusid varjates'. --Miacek 20. aprill 2009, kell 13:58 (UTC)

Peaksin enda kohta ka mingi sarnase eluloo välja mõtlema ja seda levitama hakkama... Kõigele muule lisaks, ma ei saa aru, kuidas tal kui dokumentideta (kas hoiukassas isiku tõendamist ei nõutud?), teovõimetul ja vaimuhaigel lasti aastakümneid raha hoiukassasse koguda, kui tal isegi töölkäimine nii võimatu oli. See on mingi fiktsioon. Elasin pidevas hirmus, et mind võidakse eitea kuna ja mis põhusel jälle ilma kohtuta ja mulle süüdistust esitamata mingisuguste KGB ametnke korradusel kinni panna ja siis minuga teha kellegi suva järgi ja täiesti karistamatult mida iganes, kaasa arvatud piinamine, sandistamine ja tapmine. Aastakümneid pidin olema pidevalt valvel, et kuhu ja kuidas mul õnnestub ära põgeneda, kui mind tullakse KGB agentide poolt jälle järjekordselt kinni võtma ja piinamisele või koguni tapale viima. Mind oli tunnstatud invaliidiks ja teovõimetuks isikuks, ning minult olid ära võetud isegi passi omamise ja abiellumise õigused. Töötasin ainult periooditi ja lihttöölisena, mul polnud mingit õpitud elukutset, ning minu palk lihttöölisena oli umbes 1/3 võrra väiksem keskmisest palgast. Erinevalt teistest inimestest, ma peaaegu üldse ei kulutanud oma teenitavat palka, invaliidsuspensionit ega muud sissetulekut tarbeesemete ega isiklikus omanduses olevate asjade ostmiseks, vaid kogusin selle raha panka hoiuarvele.

Et ma raha panka kogusin, siis elasin ma, võrreldes teiste inimestega, väga vaeselt. Teised ehk tavalised inimesed, kes suurema osa oma sissetulekust kulutasid tarbimise ja tarbeesemete ostmise peale, elasid vähemalt kolm korda rikkamalt kui mina. Ka mina oleksin võinud umbes nii rikkalt elada, või ajuti koguni veelgi rikkamalt, kui ma poleks sissetulekuna saadavat rikkust panga kaudu ja raha vahendusel riigile laenanud riiklike kaptaliinvesteeringute ja oma tuleviku kindlustamise jaoks. Olin oma raha panka kogumise poolest, tohutu suurte pangaarvete ja ebatavaliselt vaeselt elamise poolest, teiste inimeste silmis veel täiendavalt pilkeobjektiks. Kui ta nii hirmsasti kartis, kuidas ta selle peale ei tulnud karta, et KGB tema rahahunniku hoiukassast lihtsalt ära võtab? --Improvisaator 20. aprill 2009, kell 14:33 (UTC)

(ec) Eile just lugesin PMst, et Valgevenes alkohoolikute palgaraha kantakse abikaasa arvele (üpris ratsionaalne). Parem ja praktilisem oleks vast tõesti olnud, kui Jaigi 100 000 rublane arve oleks ta ema käsutada jäetud. Minu vanaemal näituseks läks ka suur hulk rublasid kaotsi, aga noh, tikke ja seepi jätkub see-eest tänase päevane. --Miacek 20. aprill 2009, kell 14:43 (UTC)

Improvisaatori küsimus on huvitav. Võib-olla sai Jaik passi kuuekümnendate lõpus tagasi? Ma ei tea päris täpselt, kuidas Nõukogudemaal teovõimetutega ümber käidi, aga tundub usutav, et see partei peajoone kõikudes mõnevõrra muutus.

Jaigi aktsiaid

Seda, et Jaik on usinasti aktsiaid ostnud, kinnitab näiteks see googletsi leitav link, mille andmeil Jaigile kuulub 6835 AS Trigon Property Development aktsiat nominaalväärtusega 10 EEK. Sama veebilehte natuke näppides nähtub veel, et Jaigile kuulub 20 000 Arco Vara AS aktsiat, 10 833 AS Baltika aktsiat, 2310 AS Harju Elekter aktsiat, [http://statistics.e-register.ee/shlist/show.php?isin=EE3100004250&lang=en 4842 AS

Luterma aktsiat], 1425 AS Nordecon International lihtaktsiat, 2548 AS Norma aktsiat, 692 AS Silvano Fashion Group aktsiat, 225 Tallinna Vesi AS'i A-aktsiat ning 6835 AS Viisnurk aktsiat. Digwuren 20. aprill 2009, kell 19:43 (UTC)

Jaik ise pühendab sellele teemale lausa terve peatüki oma autobiograafiast: Pettus ja libaaktsiad. Jaik meenutab:

Peale selle, kui Eesti Vabariigi kolm esimest aktsaseltsi olid minult ära röövinud viimased terve eluaja jooksul kogutud varanduse riismed, jätkasin ma lausa idioodi järjekindlusega uute aktsiaseltside aktsiate ostmist, pannes selleks mängu kaugelt suurema osa oma närusest sissetulekust. Terve oma eluaja olen püüdnud maksku mis maksab järjest rikamaks ja kapitalistiks saada ning selleks rikkust aina kogunud, juba alates nendest aegadest 1960. aastate alguses, kui keegi teine meie ühiskonnas ei näinud mingisugusest kapitalismile üleminekust üldse veel undki. Nõukogude ajal kogutud tohutu suur rikkus ja kapital rööviti küll minult käest ära ja tehti mind puupaljaks nii öelda kerjuseks, kuid mina jätkasin rikkuse ja oma arvates ka kapitali kogumist ka stabiliseerunud Eesti Vabariigis peale 1993. aastat. Kuna ainukene vähegi reaalsem võimalus kapitali soetamiseks ja kogumiseks on ettevõtete aktsiate omandamine või ostmine, siis seda ma ka tegin. Kasvõi nälgisin, kandsin seljas räbalaid ja külmetasin kütmata toas, kuid aktsiaid ostsin ikkagi ja sageli kogu oma raha eest.

--Miacek 25. aprill 2009, kell 15:33 (UTC)

Jaigi töö

Kas vastab tõele, et oma igiliikuri-raamatus üritab Jaik mõõta tööd kilogramm-meetrites? Digwuren 25. aprill 2009, kell 12:48 (UTC)

---

Sellega peab midagi ette võtma. Mulle tundub, et tahetakse inimest lihtsalt peedistada. Selle asemel peaks minu meelest tema tekste refereerima, nii palju kui see võimalik on. Andres 25. aprill 2009, kell 14:23 (UTC)

Entsüklopeediatega on see paha lugu, et kui neis imelikest inimestest artiklid on, siis on need artiklid imelikud. Aga kuna Jaigi tähelepanuväärsus märkimisväärselt kasvanud pole, on minu poolest kustutamisargumendid jätkuvalt jõus. Digwuren 25. aprill 2009, kell 15:40 (UTC)

See on arusaadav, et inimene on ise imelik. Aga mina näen teie töös püüdu tema imelikkust tõestada, rõhutada just seda, mis ei ole tõsiseltvõetav. Kas see on osa teie püüdest saavutada artikli kustutamist? Kui ta ei ole tähelepanuväärne, miks te siis nii palju vaeva näete?

Selle asemel, et teda paljastada (just kui tal oleks mingi teenimatu autoriteet), tuleks kiretult refereerida seda, mida ta räägib, nii palju kui see arusaadav on. Küll siis lugeja juba otsustab ise, mis sellest arvata, pole tarvis näpuga näidata.

Pärast seda, kui Postimehes on ilmunud temaga asjalik intervjuu, ei saa minu meelest küll öelda, et ta tähelepanuväärne ei ole. Teie argumendid ei olnud ka enne piisavalt veenvad, et tekiks konsensus kustutamisvajaduse asjus. Andres 25. aprill 2009, kell 15:51 (UTC)

Jaigi teenimatu autoriteet tuleb ilmselt Kristjan Laesi kihutustegevusest.

Üks entsüklopeediate olulisi tööpõhimõtteid on, et nad annavad lugejale seostatud ülevaate ratsionaalsest maailmapildist. Nad võivad rääkida, missuguseid regoliite Kuu peal leidub ja kui palju seal kraatreid on, aga nad ei hakka väitma, et Kuu on juustust tehtud või "leidub inimesi, kes Kuud Coca-Cola reklaamiks peavad". Suur osa Jaigi mõlgutustest paraku niisugusesse formaati ei mahu. Me võime küll kirja panna, et Jaik arvab, et raha pangas hoiustada ei saa, aga pikk, lai ja täiesti jabur mõlgutus selle järel sellest, kuidas just pangas hoiustamine võimatu on, oleks entsüklopeediasse täiesti sobimatu. Muide, kui pärisfilosoofide puhul on mõtet kriitilistest vaadetest kirjutada, siis raha hoiustamise võimatus on nii absurdne seisukoht, et sinna pole mitte kõige vähematki mõtet mingisugust kriitikat neutraalsuse huvides kõrvale panna.

Muidugi-muidugi, oleks meil KaptenTrummoPedia, oleks Jaigi tsitaadid täis linke nagu Jaik avastas, et raha ei ole võimalik laenata ning paljastas vandenõu, kes sellest kasu lõikab. Aga meil ei ole KTP. Ja kui mingitel segastel asjaoludel mõni Jaigi mõistetest üleüldse omaette artikli peaks saama, siis kindlasti märkusega, et jutt on Jaigi fiktsioonist. Jaigi raha-ettekujutus kõlbaks äärmisel juhul artiklisse raha (Kalev Jaigi järgi), kindlasti aga mitte artiklisse raha. Digwuren 7. mai 2009, kell 13:56 (UTC)

@Andres: viimasel ajal on artikkel minu meelest just õiges suunas arenend. Jaigi enda sõnade läbi leiab kajastust see pikk (haigus-?)lugu. Ega tal miskit autoriteeti pole jah, aga kommentaarid viimasele PM loole Jaigist olid ähvardavalt positiivsed KJ suhtes. 'Kommarite', neegrite ja 'tiblade' needjatel oli vahelduseks tahtmist vist 'reaalvarade riisujatega' arveid õiendada, nii et mule tekkis lausa hirm et vbla panevadki Tartus Jaama tänaval oma Pol Poti vaimus 'rahata ühiskonna' komuuna püsti. Nii et kui meil siuke naljakas artikkel juba on, siis arendagem teda, et tavalugejal kah selge pilt oleks, millega tegu. --Miacek 8. mai 2009, kell 10:14 (UTC)

Jaikgi represseerimine KGB poolt

Sattusin KGB huviorbiiti 1959. aastal 16 aastaselt seoses minu põgenemiskatsetega välismaale ja ekslemistrega keelatud piiritsoonides. Istusin lühiajaliselt mitmetel kordadel kokku umbes 30 vanglas. KGB suhtumine oli igal pool väga viisakas, prokurör, kelle oleks võinud kaevata, oli igal pool ees ja taga, ning mingeid kuritarvitusi minu suhtes ei tehtud. Viimasest arreteerimisest vabastati mind samal aastal kuriteokoosseisu puudumise tõttu. Edasi jäin KGB erilise järelvalve alla. Mind vaid hoiatas üks eestlasest KGB ohvitser, kelle nime olen unustanud, et kui ma oma lollusi ei jäta, siis pannakse mind sellisesse kohta, kust ma enam tagasi ei tule. Lollusteks pidas ta minu tema arvates võimalikke eelseisvaid ekslemisi mööda piiritsoonisid , Ameerika Hääle raaoiosaadete kuulamisi ja teistel kuulamise võimaldamisi, Nõukogude-vastase laimu levitamist ja agitatsiooni tegemist. Nimelt kippusin ma igal pool vaidlema enamuses kommunistidega poliitilistel teemadel. Kuid muidu oli kõik korras, käisin ehitusel tööl, ning mingit süüdistust mulle ei esitatud. KGB ähvardustesse ma kah ei suhtunud tõsiselt, vaid jätkasin kommunustidega vaidlemist. Nii kestis see kõik rahulikult ilma igasuguste vahejuhtumiteta ligi kaks aastat kuni 22.aprillini 1961. Tollel päreval olin kodus ja pidin õhtusse vahetusse tööle minema nagu ikka, ning parajasti lugesin ühte Lenini teost. Korraga ja minu jaoks täiesti ootamatult tungis minu korterisse pangaröövlite kombel suur gupp minule enamuses tundmatuid isikuid, kelledest kaks olid erariides minule näo järgi tuttavad KGB Tartu osakonna töötajad, üks miilitsamundris mees, ja üks valges kitlis mees. Mind viidi vägivaldselt inimröövi kombel nendega kaasa. Mulle öeldi, et mind viiakse sõjakommisariaati minu tervise kontrollimiseks, ning et selline on sõjakomissariaadi korraldus, mis on kõikidele kohustuslik, ja mille vastu protesteerimist loetakse kuriteoks. Sõjakomissariaadi asemel aga viidi mind autoga Tatu hullumajja ja suleti seal trellide ja riivide taha nagu vanglasse, kuigi need 30 vanglat , kus mina varem olin olnud, olid nagu paradiis selle vangla ehk maapealse põrgu kõrval. Seal siis hakkasid arsti nimelised isikud, kelledest kõige jõhkram sadist oli Maret Värk, mind süüdistama selles, et ma loen Marxi ja Lenini teoseid ja teen oma haigusliku seisukorra tõttu Nõukogude-vastast propagandat, minnes vastuollu seadustega ja ühiselu reeglitega, et ma olevat ühiskonnale ja iseenesele ohtlik. Ise aga ma sellest aru ei saavat, et ma haige olen. Mis õigus neil mind seal nende vanglas kinni pidada on, siis selle kohta seletati, et kolme arsiti korraldusel võivat igat inimest seal kinni pidada, pealegi olevat veel sõjakomissariaadi korraldus minu seal kinnipidamise ja ravimise kohta. Prokurörile kaevata ebaseadusliku kinnipidamise kohta mul ei lastud, ega ei võimaldatud üldse prokuröriga ühendust võtta. Peaekspert minu läbivaatamise, diagonoosi panemise ja sundravi üle otsustamise kohta oli dotsent Jüri Saarma, kuna teised KGB "arstidest" timukad olid tema alluvad ja truud käsutäitjad, kaasa arvatud ka näiteks Heiti Kadastiku nimeline. Sellest siis sai alguse minu represseerimine tegelikult KGB poolt selle teenistuses olevate "arsitide" kaudu, mis kokku kestis ligi 30 aastat. Et tegemist oli nimelt KGB poolt teostatavate represseerimistega, mitte aga mingi "arstide" kuritegeliku omaloominguga ja isegi Nõukogude seaduste jämeda rikkumisega, nagu ebaseaduslik inimrööv , ebaseaduslik kinnipidamine ja julm vägivald, seda tõendavad järgmised asjaolud. Pärast selgitasin välja, et sõjakomissariaat polnud andnud mingit korraldust minu kuhugi paigutamise kohta, ning järelikult minu arreteerijad ja Jüri Saarma ühes tema kambaga valetasid mulle, et see on sõjakomissariaadi korraldus. Kui ma aga pärast kaebasin prokutatuuri selle kohta , mis minuga tehti, esimest korda juba 1961.aastal, siis esialul prokurörid ei uskunud, et midagi taolist võiks üldse toimuda. Pärast aga prokurörid uurisid asja, ning üks prokurör tunnistas mulle neljasilmavestlusel seda üsna avalikult , et selles asjas on KGB käsi mängus, ning et ei nemad ega keegi teine ei taha KGB-ga konflikti sattuda. Ükski minu kaebus tulemusi ei andnud, sest kõik minu kaebused vaatas läbi ja langetas otsusi nende kohta seesama Jüri Saarma oma kambaga. Kui ma uuesti esitasin kaebused kõikvõimalikesse organitesse kõige selle kohta 1991. aastal, siis suunati mind ekspertiisile psühhiaatrite konsiiliumisse minu tervise kontrollimiseks. Tookordne konsiiliumi otsus oli selline, et ma ei ole vaimuhaige. Kuid Jüri Saarma, kes siis veel elas, salgas selle maha, et ta kunagi mind üldse läbi vaadanud, näinud, ja minu kohta mingeid otsuseid teinud oleks. Ka kõik dokumendid, mis oleksid tõendanud KGB ja Jüri Saarma osalust minu represseerimisel, olid igalt poolt Tartu hullumaja arhiividest jäljetult kadunud. Need dokumengid olid veel olemas seal veel 1986.aasal, nagu mul õnnestud ühe hullumaja töötaja abil kindlasks teha ja nendega selaja tutvuda, kuid 1991. aastal, kui asi arutlusele võeti, olid need kadunud. Kui ma siis pärast Eesti Vabariigile esitasin taotluse tunnistada mind represseeritud isikuks, et vähemalt minu represseerimise aeg arvestataks tööstaazi hulka, millal ma ametlikult tööd teha ei saanud, ning mul polnud sellist õigustki, siis oli prokuratuuri otsus selline. Pole mingit alust minu tunnistamise kohta represseeritud isikuks, sest minu kohta pole tehtud ühtagi kohtuotsust ega erinõupidamise otsust, ning minu vastu pole isegi esitatud mitte ühtegi süüdistust ei KGB ega ühegi teise Nõukogude organi poolt. Nii et olen selle otsuse kohaselt täiesti puhas poiss.

http://www.lhv.ee/forums/index.cfm?id=241253&start=1901

Tema vanaisa olevat raamatukaupmees Konstantin Jaik, kes väärib ilmselt täiesti omaette artiklit. --Improvisaator 7. mai 2009, kell 13:46 (UTC)

Ei vaidle vastu. Too K. Jaik oli tõesti tähelepanuväärne ja silmapaistev tegelane. Digwuren 7. mai 2009, kell 13:48 (UTC)

Üks Konstantin Jaik (Jak), Konstantini poeg, sündinud 7. septembril 1911 Tartus, õppis 1932–1935 ja 1939–1940 Tartu Ülikoolis majandusteadust, oli ettevõtja Tartus, 1944 põgenes Saksamaale, 1949 USA-sse, 1961 pangaametnik New Yorgis – kas Kalev Jaigi isa? --Improvisaator 7. mai 2009, kell 14:22 (UTC)

Pole kindel. Toona olid pered tavapäraselt suured ning IIRC mainib Jaik oma eluloos näiteks nelja erinevat tädi. Pole teada, kui palju tal onusid ja onude onupoegi on. Digwuren 7. mai 2009, kell 14:30 (UTC)

Näppimispõhine omandus

Kas Jaigi avastatud näppimispõhise omanduse printsiip kuulub sellesse artiklisse? Digwuren 7. mai 2009, kell 14:11 (UTC)

Igiliikurid?

Kas Kasutajad Andres ja Digwuren on seda raamatut lugenud? Ma pole veel jõudnud, aga teie ekspertarvamus oleks huvitav. Mul on endal kuri kahtlus, et seekord pole raamatu autoriks mitte vana Don Quijote ise, vaid pigem tema truu Sancho Panza. Oma nime all üks TTÜ õppejõud selliseid mitteortodoksseid arvamusi vast avaldada ei tahaks, a Jaik ise vist on liiga hõivatud oma finantsimperialistidega et kohe loodusseadusi ümber mõtestama hakata. Eks aga neid isemõtlejaist 'teadlasi' tule ikka ette, netis lugesin kunagi kellegi isehakanud Eesti 'foneetiku' suuri avastusi, millega ta TÜd ja Aristet pommitas ja mis talle Jaigi saatuse, s.t. psühhoosi diagnoosi kaasa tõi (ei leidnud praegu linki). --Miacek 8. mai 2009, kell 10:25 (UTC)

2. märtsil on Jaik valmis saanud oma kauaoodatud teadusartikli igiliikuri-asjandusest. See on ingliskeelne ja teadusartiklile igati vääriliselt publitseeritud LHV foorumis. Artikli keeleline tase ei vasta Jaigile ei keelekasutuse ega inglise keele poolest -- küllap isand Panza aitas. -- Digwuren, kes istub akna all ilma nööpideta kitlis ja kellel on nüüd ühte värvi sokid 3. märts 2010, kell 20:21 (UTC)

Raamatut mul ei ole, aga ma olen lugenud üht Jaigi igiliikuri-kirjeldust sellest ajast, kui see raamat välja tuli. Selle põhjal näib mulle, et igiliikuri-leiutaja ja finantsimperialismi vastu võitleja mõtteviisid on piisavalt sarnased, et uskuda, et Jaik ise igiliikureid leiutab. Tõsi küll, insenerihärralt võib ta vihjeid saada.

Need kilogramm-meetrid on üks oluline vihje. Osutub, et arhailises MKS (meeter, kilogramm, sekund) süsteemis mõõdetakse jõudu jõukilogrammides (ühik kgf, umbes 9.8 njuutonit) ning tööd jõukilogramm-meetrites. Säherduste vanaaegsete ühikute kasutamine on ehk usutav Jaigi noorusest pärit kooliõpikutes, aga iga vähegi korralik tänapäeval koolitatud insener kasutaks instinktiivselt SI'd. Digwuren 8. mai 2009, kell 12:42 (UTC)

Leidsin lingi foneetiku tegemiste ja arvamiste kohta: [4]. --Miacek, Poola kuningas 30. juuli 2009, kell 13:34 (UTC)

Jaigi muu looming

Oma eluloo järgi on Jaik kogu oma teadliku elu tegelnud filosoofia ja rahakogumisega. Kas tema muu looming (peale majandusteaduse ja igiliikurite) on ka kuskilt kättesaadav? Nagu aru saan, on tema praegune majandusteadus suhteliselt hiline saavutud ja tema enda isikliku pankroti tagajärg.

Arvasin varem, et Jaik on mingi Kozma Prutkovi taoline fiktsioon ja pole praegugi päriselt vastupidises veendunud. --Improvisaator 9. mai 2009, kell 09:51 (UTC)

Loomingu kohta pole teada, aga Jaigi rikaste naabrite küsimuses on SL Õhtuleht Jaiki 1999. aastal intervjueerinud. See oli mitu aastat enne seda, kui ta Laesiga kokku sai ja raamatuid kirjutama hakkas. Digwuren 9. mai 2009, kell 12:55 (UTC)

---

Kasvuhoonegaase käsitlev lõik tuleb eemaldada kuna ajalehe veebiväljaande kommentaarium ei ole autoriteetne allikas.--WooteleF 11. mai 2009, kell 13:37 (UTC)

Küsi Jaigi käest üle, kas see on tema kirjutatud, kui ei usu. Minu arvates näeb see täiesti autentse Jaigi tsitaadina välja. Digwuren 11. mai 2009, kell 14:21 (UTC)

Ei ole selline üleküsija. Üldiselt me blogisid, foorumeid ja kommentaariume ei arvesta usaldusväärsete allikatena.--WooteleF 11. mai 2009, kell 14:23 (UTC)

Allikas ei ole siin foorum, allikas on Jaik. Mart Laar peab ka blogi -- ega tolles blogis kirjutatu sellepärast kõlbmatu ole, et ta blogis ilmus. Digwuren 11. mai 2009, kell 14:51 (UTC)

Jah, me ei kasuta allikana kommentaariumi. Andres 11. mai 2009, kell 20:41 (UTC)

Siin ongi ju suur osa viiteid foorumitele; ja neid tuleb kogu aeg juurde. --Epp 11. mai 2009, kell 23:20 (UTC)

Sellest materjalist tuleb minu meelest loobuda. Andres 12. mai 2009, kell 05:08 (UTC)

Mitte sellepärast, et on kahtlus autorluses, vaid sellepärast, et seda ei tule lugeda oluliseks. Andres 12. mai 2009, kell 05:09 (UTC)

Hakkasin välja tõstma:

Jaik toob põhjenduseks, et majandusteadlasi ei ole veel olemas, kuna keegi pole varem majandust teaduslikule alusele viia üritanud.

Andres 12. mai 2009, kell 07:42 (UTC)

See on Jaigi seletus, miks tema teoseid teadusajakirjanduses avaldatud ei ole. Kas Sa tõesti tahad, et me ainult ühekülgselt teataksime, et Jaigi teoseid pole avaldatud, ja Jaigi põhjendused, miks, täiesti tähelepanuta jätaksime? Nii poleks artikkel ju kaugeltki neutraalne!

Mõned ingliskeelse Wikipedia poliitikad ei pruugi eestikeelses Wikipedias kehtida, aga juriidilistel põhjustel kehtib siin kindlasti en:WP:BLP. See tähendab, et tasakaalustatuse ja Jaigi ärakuulamise saavutamiseks tuleb hoolsust üles näidata. Digwuren 12. mai 2009, kell 18:03 (UTC)

Arvan, et Jaigi seisukoht, et majandusteadust pole olemas, on leitav ka tema raamatust. Sellest minu meelest piisaks. Tahaksin, et foorumid jäetaks mängust välja. Andres 13. mai 2009, kell 06:57 (UTC)

Oma raamatutes ei käsita Jaik põhjuseid, miks tema teoseid teadusajakirjanduses avaldatud pole. Kui me raamatutsitaadist majandusteaduse olematuse kohta iseseisvalt järeldaksime, et sellepärast Jaiki ei avaldata, oleks tegemist en:WP:SYN'iga. Digwuren 14. mai 2009, kell 09:12 (UTC)

Lugeja võib ise järeldusi teha. Ei leia, et seda mõtteavaldust oleks tingimata tarvis tsiteerida. Andres 13. mai 2009, kell 10:27 (UTC)

Peale selle, pole ka tarvis kirjutada, mida pole. Andres 13. mai 2009, kell 10:28 (UTC)

Jaigi raamatud on en:WP:SELFPUB. Üleval võib näha, et see polevat väidetavalt probleem. Foorum on täpselt samamoodi en:WP:SELFPUB. Miks foorumid kehvemad on?

Kui asi on ainult paberis, võin ma foorumipostitused välja trükkida ja väljatrüki Eesti Vikipeedia Keskarhiivi hoiule saata. Digwuren 14. mai 2009, kell 06:40 (UTC)

Isik ei ole nii tähelepanuväärne, et tuleks arvestada iga tema sõnavõttu foorumis. Autori pikemate tekstide refereerimisest peaks piisama. Andres 14. mai 2009, kell 08:27 (UTC)

Sellest isikust adekvaatse pildi saamiseks tuleb tasakaalustada tema sõnavõtte vabal teemal tema sõnavõttudega vastustes torkavatele küsimustele. Oma raamatutes pole ta torkavatele küsimustele kunagi vastanud.

Jätkuvalt olen ma seisukohal, et paberil selfpub'i eelistamine elektroonilisele selfpub'ile on paha. Kui keegi pahaks ei pane, hüüan ma seda paha mõistet edaspidi paberismiks. Digwuren 14. mai 2009, kell 09:08 (UTC)

Tegelikult oleks veel parem tasakaalustada Jaigi seisukohti tema kriitikute seisukohtadega. Õnnetuseks aga ei ole ükski Jaigi kriitik nii hull, et hakata Jaigi kritiseerimiseks raamatut kirjastama -- ja ma ei ole kindel, et ma suudan kaitsta seisukohta, et kriitikute uurimused Jaigi mõlgutuste alal ei ole originaalsed. Digwuren 14. mai 2009, kell 09:10 (UTC)

Kui kunagi peaks loodama Jaigi lehekülg wikiquote'i, siis arvan et aukohale tuleks seal panna

See teooria ja valem on ju jama. Ma ei saa küll aru selles valemis toodud sümbolite tähendusest, kuid oletan ometi, et valem on põhimõtteliselt vale

see tsitaat. Artiklisse tõesti nagu hästi ei sobi ega mahu enam, aga see on tipp jah. Esimest korda nägin kellegi kommis seda, siis arvasin et see on kellegi paroodia, üldistus Jaigi teooriakeste taseme kohta. Aga ei, eksisin, vanameister ise on selle mõttetarkuse autor.--Miacek, Poola kuningas 14. mai 2009, kell 09:07 (UTC)

Tsitaat on kontekstist välja rebitud.

Leian, et Kalev Jaigi seisukohad tuleb esitada sellisel kujul, nagu tema pikemad teosed ja ajaleheintervjuu võimaldavad. Andres 14. mai 2009, kell 11:19 (UTC)

Pole ta miskit väljarebitud, täpselt samas vaimus on seal kogu Jaigi diskussioon. Arvan, et Jaigi seisukohad on praeguseks teoste ja tema lhv foorumi selgituste abil adekvaatselt välja toodud. Kui kellegi arvates olevat just 'mittetõsiseltvõetavad' ja 'naeruvääristavad' asjad välja pikitud, siis arvan, et see kriitik eksib. Vähemalt Jaik ise pole küll kusagil arvamust avaldanud, et 'kardinataguseid' jõude ei tasu nii 'üksüheselt võtta' vms. Ei, ta on uhke oma perestroika, riisumise ja sabotaaži avastustele. Need on lihtsalt tema seisukohad. Küll aga nõustun, et rohkem pole tarvis Postimehe kommentaariumist Jaigi komme välja noppida, sellise n-ö paberitega hullu peale pole rohkem vaja wiki ruumi kulutadagi. --Miacek, Poola kuningas 14. mai 2009, kell 13:40 (UTC)

Ma ei väida, et kõik tsitaadid on kontekstist välja rebitud. Aga see tsitaat on. Loodan, et ma ei pea seda tõestama hakata. Mul pole midagi Jaigi seisukohtade esitamise vastu, aga see siin pole mingi seisukoht, ja see tsitaat pole tema seisukohtade esitamiseks vajalik. Andres 15. mai 2009, kell 04:45 (UTC)

Pole viga. Kui Offf särgiga maha saab, siis tsiteerime Jaigi teoseid särgi vahendusel. Digwuren 15. mai 2009, kell 12:44 (UTC)

"Teoreetik"

"Alkoholism ei ole üldse haigus" - Kas tõesti sellist jama kirjutavast inimesest on artiklit vaja. Iga teine sopajoodik ju väidab sama.--Rünno 23. september 2009, kell 16:30 (UTC)

On, sest tema mõtted on tänavu Eestis kõvasti levinud (ehkki loodetavasti vähe uskujaid leidnud). Me kirjutame ka Osama bin Ladenist, sest tema mõtteid on samuti Eestis palju kajastanud, ehkki neid loodetavasti keegi pooldama ei hakka. Taivo 23. september 2009, kell 17:28 (UTC)

Jaigi atmosfäärifüüsika

„

Metaan kasvuhoonegaasinna on küll tegelikult olematu ja see metaanijutt on suur bluff. Sest metaani hulk õhus ei saa mitte kuidagi suureneda. Metaan õhus lihtsalt põleb ära ehk ühineb hapnikuga kõikides kütteseadmetes,tulekahjudes, pikselahendustes ja atmosfääri ülemistes kihtides, kus temperatuur tõuseb päikesekiirguse mõjul üle 500*C. Sellepärast on metaani õhus väga vähe ja selle hulk ei suurene mitte mingil moel.

“

Mis imevalemiga on anonüümne kommentaar http://et.wikipedia.org/wiki/Kalev_Jaik#Jaigi_atmosf.C3.A4.C3.A4rif.C3.BC.C3.BCsika omistatud Jaigile? --WikedKentaur 4. märts 2010, kell 14:52 (UTC)

Eeldatavasti oli sel kommentaaril kirjutamise ajal nimi ka. Ja ma usun, et Jaik kirjutas selle ise. Kuid seda, et selle autor on Jaik, ei saa minu meelest tõendada ja sellepärast ma võtsin selle välja. Taivo 4. märts 2010, kell 19:33 (UTC)

välja tõstetud allikata väited

Jaik meenutab:

„

Selle meetodi raamidesse kuulus näiteks see, et mind isoleeriti vägivaldselt ja korduvalt ühiskonnast alates aastast 1961, ning suleti psühhiaatrilistesse vanglatesse ning mõnitati ja piinati seal julmalt. Samuti kuulusid selle meetodi raamidesse sellised nähtused, et mulle kui vaimuhaigeks tunnistatud isikule, kuigi ma tegelikult vaimuhaige ei olnud, keelduti andmast passi aastatel 1964 kuni 1969, et mulle keelduti andmast liiklusvahendi juhiluba ja kraanajuhi luba, et mul keelati lahkuda oma elukohast, et mul oli keelatud abielluda ja kasutada perekonnanõuanda teenuseid, et mulle keelduti andmast arstiabi minu selgroovigastuse korral, et mind ei edutatud 1969. aastal laopidaja abiks, vastupidiselt laopidaja soovitustele, et mind käidi minu töökohtades ja igal pool mujal blameerimas ja sealseid ülemusi ja inimesi üldse minu kui kahtlase tüübi ja “hullu” eest hoiatamas jne. Seetõttu olid näiteks ka kõik koolid ja mingi muu väljaõppe saamine minu ees tegelikult suletud. Isegi päris ametikku õigust kusagil töökohas töötamiseks mul kui vaimuaigeks tunnistatud isikul ei olnud, ning töötaminegi käis mul pooleldi illegaalselt ja neid asjaolusid varjates.

“

Oma teostes nimetab ta neid rühmi 'kardinatagusteks rahvavaenulikeks jõududeks', kelle käes on tegelikult nii riigivõim kui majandus. Need tumedad jõud valitsevat ka Eesti Vabariiki oma marionettide abil. Jaik leiab, et elu Eesti Vabariigis kujundati üleminekuperioodi ajal, mida Jaik iseloomustab kui ´´rahvamajanduse sihiliku laostamise ehk sabotaazi, riigi vara ja rahva vara enneolematu riisumise, ühiskonna üldise allakäigu, rahva enneolematu lollitamise ja altvedamise, ning üldise hävingu´´ perioodi.

Jaigi vaated majandustegevusele Eestis

Praeguses Eesti Vabariigis aga Kalev Jaigi arvates tegelikke kapitaliste pole, Eesti on “läbilõhki palgatööliste ja lumpenite ühiskond. Tegelikult on nii need “kapitalistid” (ehk “ärimehad”) kui ka mitteprivilegeeritud palgatöölised mõlemad palgatöölised, ning erinevus nende vahel seisneb vaid selles, et ühed on eriliselt privilegeeritud ja teised ei ole [...]“ Lisaks on Jaigi andmetel

„

umbes kolmandik Eesti tööjõulisest elanikkonnast nii nimetatud PKV-d(persse kukkunud vend) ehk lumpenproletaarlased. Need on igasugused töötud, juhutöölised ja juhuseotsijad, vargad, prügikastide geoloogid, turgudel kaubitsejad, lõbumajade prostituudid jne.

“

Seega leiab Jaik, et Eesti Vabariik on veelgi inimvaenulikum riik, kui ENSV.

Kapital Jaigi maailmanägemuses

Vastavalt Jaigi maailmanägemusele ei ole erakapitali omamine võimalik. Selle võimatuse põhjusena postuleerib Jaik tumeda kardinataguse jõuna kuritegeliku finantsimperialismi.

Jaigi meditsiin

„

Alkoholism ei ole üldse haigus. See on selline inimese väärtushinnangute süsteem või elulaad. Kui tõlgendada alkoholismi haiguseks, siis tuleks tõlgendada ka sellised harrastused haigusteks, nagu näiteks margikogumine, harrastuslik kalastamine, daamidel enese mukkimine, huligaanidel huligaanitsemine, või siis näiteks koeral öösel hulgumine.

“

Üldajalugu Jaigi järgi

„

Napoleoni mõju kogu järgnevale inimkonna ajaloole on tegelikult veelgi suurem, kui seda senini on osatud arvata. Nimelt oli Napoleon see, kellest sai alguse see poliitiline absurd, mis kestab alates temast kuni tänapäevani ja on juba ammugi ülemaailmne üleüldine nähtus. Inimkonna ajaloos toimus selline väga tähtis revolutsiooniline pöördepunkt, millest alates kõik poliitkud, väejuhid ja riigid hakkasid käituma loogikavastaselt ja põhimõttelselt absurdselt. See toimus siis, kui Napoleon oli võitnud Borodino lahingu ja sisenenud Moskvasse. Kuni selle hetkeni enam kui 5000 aasta jooksul oldi käitutud oma aja kohta alati loogiliselt, kuid sealt edasi hakati käituma absurdselt. Esimene, kes absurdselt käituma hakkas, oli Napoleon, kes loobus Venemaa vallutamise jätkamisest ja jättis oma armee ilma õige juhtimiseta tegevusetult seisma, nälgima ja organiseerimatult marodööritsema. Sellest ajast kuni tänapäevani käituvad kõk riigid niimoodi absurselt, sõdu peetkse absurdselt, kõik rahud ja majandussuhted jne. on absurdsed, ning nii edasi lõputult. Miks on poliitika ja poliitilised sündmused alates Napoleoni Moskva sõjakäigust absurdsed, see seletub sellega, et edaspidine kogu poliitika ei olegi tõeline politika, vaid on korraldatav absurditeatri lavastus. Edaspidised sõjad, alates Moskvast 1812. aastal, on mitte tõelised sõjad, vaid gladaatoritega korraldatavad tsirkuseetendused. Borodino lahing aga oli viimane tõelne sõjaline kokkupõrge riikide vahel inimkonna ajaloos. Sest sellest ajast alates ei olegi maailmas enam mitmeid riike, kes võiksid omavahel sõdima või muidu rivaalitsema hakata. Venemaa oli viimane suurriik maailmas, kes sunniti Briti-Pransuse maailmarigile alistuma pärast Borodino lahingut, ja liideti selle koosseisu järjekordse satraapiana.

“

Tule mõistusele, kui Jaigi enda raamat, kus ta kirjutab 'kardinatagustest jõududest' pole allikas, mis see artikkel siis üldse siin teeb? Mis allikaid siin veel leidub, teadusartiklid teemal Jaigi majandusteooria või?!--Miacek 7. märts 2010, kell 10:59 (UTC)

Kui see on raamatust võetud, tuleb panna juurde selge ja täpne viide. Andres 7. märts 2010, kell 11:17 (UTC)

WikedKentaur on võib-olla küll ilmaasjata asju välja tõstnud, aga kui tsitaadid on võetud raamatutest, oleks parem neile täpselt viidata.

Küsimus pole selles, et sünnikuupäeva ja -kohta pole võimalik kindlaks teha, vaid et tuleks näidata allikad. Andres 7. märts 2010, kell 11:25 (UTC)

Ja kui allikat ei leia, ega sellepärast pea kogu artiklit kustutama. Nii mõnegi tuntud teadlase sünniaeg ja -koht pole avalikult teada. Andres 7. märts 2010, kell 11:29 (UTC)

---

Ja ongi selline ajakiri: en:Infinite Energy (magazine). Päriselt ka. --Oop 1. juuni 2011, kell 18:54 (EEST)

---

Alajaotuses "Majandusarvestus" on kommentaar, sellepärast NPOV-märkus. Andres 24. juuli 2011, kell 07:38 (EEST)

---

Mäletan, et 1988. aastal avaldati Jaigi majandusteemalisi artikleid "Edasis". Seda ei ole artiklis üldse mainitud. 90.191.119.98 5. juuli 2013, kell 14:46 (EEST)

Aastal 1992, vist I poolel, avaldas Postimees Jaigi kirjutise (kui mälu ei peta siis tiitel: Rahareform Jeltsini moodi), kus autor 'paljastab' Jeltsinit, Gaidari jt. 'finantsimperialiste'.--Fennomaani (arutelu) 16. detsember 2014, kell 21:29 (EET)

Kalev Jaigi uus raamat

https://www.dropbox.com/s/onnkfu5ak15vr5o/Minu%20kaotatud%20eluv6itlus%5B1%5D.pdf IFrank (arutelu) 29. august 2013, kell 00:04 (EEST)

Tsitaate:

Näiteks kui tänaval sõitsid veoautod, siis tundsin suurt vaimustust juba ainuüksi sellest faktist, nii et mu käedki hakkasid värisema. Sest esiteks olid need autod minu jaoks kindel tunnistus stalinliku industrialiseerimise edust ja suurtest saavutustest, kuivõrd tänu Nõukogude tööstuse ja majandus tohutule edule olid need autod üldse olemas. Teiseks aga vedasid need autod mingit kaupa mie rahvamajanduse jaoks, mis tähendas seda, et miski ikka liigub ja areneb, et areneb ikkagi suurema täiuslikkuse ja seega lõpuks kommunismi suunas. Tundsin suurimat rõõmu ja vaimustust sellest, et meie suurel kodumaal valmis jälle mõni elektrijaam, kõrgahi, tehas, kanal või kasvõi siinsamas Tartus Autoremonttehase juurdeehitus, kui Võidu vabrikus valmistati niipalju põllutöömasinaid, et terve Kalmistu tänav oli uhiuutest masinatest ummistunud. Minu jaoks oli see kõik kindel märk tohutu suurtest saavutustest ja kommunismi peatsest saabumisest. See aga valmistas suurt rõõmu ja elevust. (Lk. 45)

12-ne aastaselt tunnistati mind debiilikuks, 16-ne aastaselt debiilikuks ja psühhopaadiks, 17-ne aastaselt samuti alaarenenuks, ning alates 18-ndast aastast tunnistati mind skisofreenikuks, kellena mind tunnistati kogu järgneva 30-e aasta jooksul. Lisaks sellele on minu suhtes korduvalt kohaldatud psühhiaatrilist sundravi ja ma olen olnud aastaid "ravil" psühhiaatrilistest vanglates. (Lk. 73)

Hullud sanitaridele niisama lihtsalt api ei läinud minu ründamisel, vaid nõudsid selle eest suitsu. Üks sanitar siis hõikaski hulludele, et kes tuleb appi sellele mehele (minule) süsti ära tegema, saab terve sigareti või koguni kaks tema käest suitsu. Vaevalt jõudis see sanitar need sütitavad revolutsioonilised sõnad hulludele ära öelda, kui terve tohutu suur hullude kari kargas mulle kallale. Mind ründasid kümned inimesed kõige innukamalt. Olin ümbritsetud agressiivsest arutust inimmassist. (Lk. 188)

--IFrank (arutelu) 17. september 2013, kell 22:11 (EEST)

Artikli seisukord

Eemaldasin esialgu vähemalt internetifoorumitest pärit materjalid. Selle Vikipeedia artikli probleem on minu meelest eeskätt see, et sellega tehakse inimene olulisemaks ja tähelepanuväärsemaks kui ta tegelikult on. Inglise Vikipeedias pole iseavaldatud materjalide kasutamisele ranged piirangud ju ometi ilmaasjata. Võimalik, et raadio ööülikooli toimetaja ja Postimehe ajakirjaniku huviorbiiti on isik sattunud osalt just Vikipeedias kirjutatu tõttu. Iseavaldatud raamat pole oluliselt parem allikas kui foorumi- või blogipostitus. Minu meelest ei peaks siin nende iseavaldatud raamatute sisu põhjalikult käsitlema, kui üldse siis pigem väga põgusalt ja raadio ööülikooli ja Postimehe intervjuu põhjal. Võib-olla peaks üldse hääletama artikli kustutamise üle? Pikne 17. september 2013, kell 23:34 (EEST)

olemata kalev jaigi seisukohtade osas mingi asjatundja, aga jälginuna seda arutelu siin, on samaväärne ettepanek: äkki peaks hääletama vikipeedia kustutamise asjus? – Eelneva allkirjata kommentaari kirjutas 88.196.238.246 (arutelu • kaastöö).

---

Minu meelest ei hakka pikemad artiklid paremini silma kui lühemad. Rohkem hakkavad silma need, mida palju toimetatakse või arutatakse. Andres (arutelu) 18. september 2013, kell 10:55 (EEST)

Need on ju vähesed, kes viimaste muudatuste kaudu artiklisse satuvad. Ennemini jõutakse siia Google'i otsingu kaudu. Võib-olla ma ei saa õigesti aru saan, mida silmas pead. Pikne 18. september 2013, kell 11:17 (EEST)

Nojah, aga otsitakse ju seda, mis on juba tuttav. Andres (arutelu) 18. september 2013, kell 12:26 (EEST)

Või siis seda, mis pole veel tuttav, kui on kuuldud vaid nime. Artikkel entsüklopeedias (Vikipeedias) näitab minu meelest juba iseenesest, et tegu on olulise ja tähelepanuväärse asjaga, kuigi tegelikult ei pruugi see olla ilmne. Pikne 18. september 2013, kell 13:47 (EEST)

Mõtlengi, et nimi peab olema juba tuttav. Andres (arutelu) 18. september 2013, kell 14:00 (EEST)

Nimi, aga mitte isik. Võib ju olla, et otsitakse kedagi teist samanimelist.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 18. september 2013, kell 14:35 (EEST)

---

Minu meelest on nii, et kui isik on tähelepanuväärne, siis võib tema iseavaldatud materjale, milles ta kirjutab iseendast ja oma mõtetest, ka kasutada. Andres (arutelu) 26. september 2013, kell 10:23 (EEST)

Aga antud juhul isik pigem pole tähelepanuväärne, millele viitabki see, et valdav osa võimalikest materjalidest on iseavaldatud. Ülalviidatud en:WP:SELFPUB kirjeldab, mida inglise vikis antud juhul mõistlikuks peetakse. Siin iseavaldatud materjalide kasutamine minu meelest õigustatud pole. Pikne 26. september 2013, kell 11:04 (EEST)

---

Vaidlustan kustutamisettepaneku. Autor on kas või juba ainuüksi oma kirjandusliku tegevuse tõttu tähelepanuväärne. Velirand (arutelu) 22. september 2014, kell 16:08 (EEST)

Igasugune kirjanduslik tegevus pole ju ühtviisi tähelepanuväärne. Pikne 25. september 2014, kell 19:32 (EEST)

Omakirjastuslikku tegevust ei pea tähelepanuväärseks, küll aga pean tähelepanuväärseks, et Postimees on teda mitmel korral avaldanud. WikedKentaur (arutelu) 29. september 2014, kell 16:41 (EEST)

Minu meelest see pole kuigi märkimisväärne. Ka nüüdisajal on võimalik ajalehes lugejakirju või vahel ka kolumne avaldada, ilma et kirjutaja publitsistina või omal alal muidu tähelepanuväärne oleks. Pikne 29. oktoober 2014, kell 23:26 (EET)

Teeme hääletuse, kas artikkel kustutada või mitte. Velirand (arutelu) 26. november 2014, kell 14:31 (EET)

Tegin. Pikne 16. detsember 2014, kell 20:15 (EET)

Hääletus lõppes 30. detsembril 2014. Kustutamise poolt oli 2 kasutajat ja vastu 4 kasutajat. Järelikult tuleb nüüd artiklilt kustutamise märgis eemaldada. Velirand (arutelu) 4. jaanuar 2015, kell 10:46 (EET)

Kui näed, et midagi on valesti või tegemata, siis tegutse julgelt. Andres (arutelu) 4. jaanuar 2015, kell 11:15 (EET)

Miks kõik ta seisukohad üldse ära kustutatud on? Kui juba öeldud on, et subjekt on "iseõppijast mõtleja", tekib lugejal ehk ka küsimus, et mida ta siis õieti mõtleb. Mina igatahes huumorist lugupidava inimesena võtsin seda lehekülge alati kui head naljalehte.Miacek (arutelu) 4. juuni 2018, kell 19:05 (EEST)

https://fp.lhv.ee/forum/threadView?locale=et&topic=forum_topic.free&threadId=121915 Kalev Jaik on surnud. --193.40.110.66 28. juuli 2021, kell 12:41 (EEST)