Vikipeedia:Üldine arutelu/Arhiiv 24

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Eelnev:
Arhiiv 23
Üldise arutelu
Arhiiv 24

21. detsember 2012
Järgnev:
Arhiiv 25

Läti pildid eestikeelses Vikipeedias[muuda lähteteksti]

Möödunud nädalavahetuse vikiekspeditsioon Lätti tõi hea hulga saaki. Mul yksi on yle 1500 foto, millest lõpuks võiks Vikipeediasse jõuda mõnisada. Nyyd tuleb aga lahendada kysimus autoriõigusega: Lätis pole nimelt samuti panoraamivabadust. Teoreetiliselt on muidugi lootus, et yhel ilusal päeval saame suruda Eesti autoriõigusse panoraamivabaduse ning sellest võtab eeskuju ka Läti, aga selleni läheb hea tykk aega. Kui tahame Läti fotosid kasutada, peame vastu võtma samasuguse otsuse erandi kohta, nagu meil on Eesti teemal. Siis saame laadida fotod siiasamma. Kas mõni vilunud hääletaja tahab korraldada hääletuse? --Oop (arutelu) 14. august 2012, kell 17:35 (EEST)

Mis on panoraamivabadus ja kuidas on see eesti vikipeedias piiratud? Ei leidnud vikipeediast kohta, kus oleks säärasest asjast arutelu olnud või oleks seda seletatud. Valju (arutelu) 14. august 2012, kell 18:02 (EEST)
Panoraamivabadus. --Oop (arutelu) 14. august 2012, kell 19:04 (EEST)
Peaks lihtsalt küsima, kas keegi on vastu, ning laiendama praegust erandit. Ja siis peaks juba laiemalt laiendama, mitte ainult Lätile. Andres (arutelu) 14. august 2012, kell 19:45 (EEST)
Kus seda praegust erandit on hääletatud?--Morel (arutelu) 14. august 2012, kell 22:58 (EEST)
Mina ei tea, kus selle üle hääletatud on, aga arutletud on selle üle SIIN.
Mina saan asjast nii aru: Vikipeedia ideoloogia on, et info oleks vabalt kasutatav, sh ka ärilistel eesmärkidel. Eestis panoraamivabadust ei ole, aga meie oleme kokku leppinud, et kuivõrd autoriõiguse seadus lubab hariduslikel eesmärkidel (nt referaadi või lihtsalt viki artikli illustreerimine) kaitstavat materjali kasutada, siis me ei piira sedalaadi fotode üleslaadimist. --kanakukk (arutelu) 14. august 2012, kell 23:25 (EEST).
Põhileht: Vikipeedia:Mittevaba sisu kriteeriumid. Arutelu: Vikipeedia arutelu:Mittevaba sisu kriteeriumid.
Me võime otsustada, et kasutame eestikeelses Vikipeedias ka neid avalikus ruumis tehtud kunstiteoste fotosid, mida sealsed kohalikud seadused lubavad kasutada mitteäriliselt ning mille kasutamine Vikipeedia systeemis on seetõttu Commonsi reeglite järgi keelatud, kuid oleks põhimõtteliselt legaalne. (Sealtkandi kohalik Vikipeedia võib selle kohta erandeid teha või mitte teha, meile loeb seaduste järgi lubatavus või lubamatus.)
Võime muidugi ka otsustamata jätta, sel juhul saab suurema osa ekspeditsioonil tehtud fotodest laadida yksnes läti Vikipeediasse (kui neil on see erand tehtud, seda tuleks kontrollida). --Oop (arutelu) 17. august 2012, kell 09:38 (EEST)
Mina olen sellise erandi vastu. Tuletan meelde, et Vikipeedia on eeskätt vaba entsüklopeedia, mittevaba sisu tuleks kasutada võimalikult vähe ja igasuguste sellekohaste erandite lisamist tuleks hoolikalt kaaluda. Kohalikke erandeid puudutava kokkuleppe eesmärk peaks olema kasutatava mittevaba sisu võimalikult kitsalt defineerimine, mitte mittevabal sisu võimalikult laialdane kasutuselevõtt. Vikipeedia pole kaugeltki viimane oaas, kuhu mittevaba sisu veel üles saab riputada ja lihtsalt sellepärast ei tuleks pakkuda võimalust panna võimalikult suurel hulgal mittevabu pilte üles just vabasse entsüklopeediasse Vikipeedia.
Teistel maadel avalikes kohtades asuvaid hooneid ja skulptuure kujutavate piltide lubamine teeb mittevabade piltide ringi oluliselt laiemaks. Kui selliseid Eestis tehtud pilte lubada, siis see võib olla enam põhjendatud, kuna eesti Vikipeedia lugejatele ja kirjutatajatele pakuvad tõenäoliselt eeskätt huvi Eesti teosed ja eestikeelne Vikipeedia on see Vikipeedia, kus Eesti teostest eeskätt kirjutatakse.
Mis üldiselt panoraamivabaduseta ja mittevabade piltide kasutamist puudutab, siis kõigepealt tuleks paika panna kriteeriumid, mis on ka tegelikult kriteeriumid ja kus selgitataks, millal on põhjust mittevaba sisu kasutada. Seda eriti silmas pidades mõnd hiljuti üles laaditud kaevukaant või kivi või mõnd muud vähegi teose mõõtu väljaandvat asja kujutavat pilti, mis tegelikult artiklitele kuigivõrd midagi juurde ei anna või nende teksti ei illustreeri nagu siin selgitatud või pidades silmas neid paarikümmend panoraamivabduseta pilti, mida üheski artiklis ei kasutata või teisi juba üles laaditud sama teost kujutavaid sarnaseid pilte, mis kõik on sellist üsna ühemõtteliselt Wikimedia litsentsipõhimõtetega vastuolus. Pikne 19. august 2012, kell 12:04 (EEST)
PS Ülalmainitud hariduslike eesmärkide seadusklauslist on mittevaba sisu arutelus juttu, see ei tohiks Vikipeediat puudutada. Pikne 19. august 2012, kell 12:04 (EEST)
No ma ju räägin, et ei saa niisugusi asju ilma hääletamata teha. Aga hea, et mõne inimese peale võib alati kindel olla. --Oop (arutelu) 19. august 2012, kell 17:25 (EEST)
Jah, aga hääletamisega peaks kaasnema diskussioon.
Kui asi on selles, et mittevabad pildid on mujal saadaval, siis pole minu meelest vahet, kas tegu on Eesti asjadega.
Ja kui kaevukaaned on teosed, siis on iga inimese käega tehtud asi teos. Ka riideesemed, mis pildistavatel seljas on, on teosed. Andres (arutelu) 21. august 2012, kell 02:59 (EEST)
Peale selle, me ei pea pooldama keskuse poliitikat. Piisab sellest, kui me ei tee midagi otseselt keelatut. Andres (arutelu) 21. august 2012, kell 03:01 (EEST)
Keskuse poliitikat võib mitte pooldada aga seadustest võiks siiski kinni pidada: see, et seadus ei meeldi ja tahaks seda muuta ei vabasta täitmisest. Igasuguseid erandeid võiks olla võimalikult vähe ja need võimalikult kitsad. Ja hääletused tuleks teha korralikud, mitte nagu see naljahääletus: Vikipeedia arutelu:Mittevaba sisu kriteeriumid#Raamatute, ajakirjade, plaatide jms. kaanepildid - ühed on poolt tingimusteta ja teised poolt, kui luba on olemas. Sisuliselt on hääletatud kahe erineva asja poolt. Enne konkreetsete erandite loomis võiks äkki hoopis mingites üldistes põhimõtetes kokku leppida.--Kyng (arutelu) 21. august 2012, kell 10:29 (EEST)
Oot-oot-oot, me ei tee ju erandeid seaduste täitmistest (seda me ei saa kuidagi teha). Jutt on eranditest keskuse poliitikale mitte kasutada mittevabasid pilte, mille kasutamine on seadusega kooskõlas.
See, et luba peab teatud juhtudel olemas olema, on iseenesestmõistetav, sest muidu me rikuksime seadusi. Selle üle hääletus ei käi.
Noh, meil tuleb teha kompromiss kahe põhimõtte vahel: kasutada pilte nii palju kui võimalik ning mitte kasutada mittevabu pilte. Kitsendus on ainult see, et keskus ei luba kasutada mittevabu pilte, mis on asendatavad. Andres (arutelu) 27. august 2012, kell 18:08 (EEST)
Jah, Läti ja teiste maade kunstiteoseid kujutavate piltide kasutamises iseenesest võib kokku leppida ja see poleks otseselt vale. Lihtsalt mina ei poolda seda. Aga igal juhul on vale lubada selliste piltide kasutamist tingimusteta, mida ülal kirjeldasin. Ja nagu kirjeldatud, eesti Vikipeedia jaoks on vahe, kas tegu on Eesti asjaga või välismaa asjaga, iseasi, kas see vahe on suur või väike. Pidasin silmas mõnd erilisemat kaevukaant, mis on näiteks mõne skulptori kätetöö ja võiks seetõttu enam teose mõõtu välja anda kui iga "tavaline" kaevukaas, aga mis pole objektina tähelepanuväärne ja mida kujutava mittevaba pildi kasutamine ei pruugi olla põhjendatud.
Miks peaks keskuse poliitikat mitte pooldama? Siis võiks ju teha kaastööd hoopis mõnele teisele väljaandele, millel on meelepärasem poliitika. Mittevaba sisu kasutavaid entsüklopeediad on oluliselt rohkem, mõni üksik võib ju olla orienteeritud ka vabale sisule. (Ja küllap Kyng pidaski seaduse all silmas keskuse poliitikat.)
Kompromiss tuleb leida siiski selle vahel, kas kasutada kohalikus vikis mittevaba sisu võimalikult vähe või seda üldse mitte teha. Et mittevaba sisu võimalikult vähe tuleb kasutada, on Wikimedia litsentsipõhimõtetes juba määratud. Kitsendusi on (või peaks olema) peale asendatavuse veel, need on eespool mainitud kriteeriumid (vrd inglise viki kriteeriumitega), mis tagavad selle, et mittevaba sisu võimalikult vähe kasutataks. Pikne 27. august 2012, kell 18:52 (EEST)
Ah, kurat, mul saab ka jaks otsa. Yhesõnaga: läti vikisse saab pilte laadida siit ja kasutada tuleb seda malli. Töö läheb mugavamalt, kui muudad seadeid nii, et näeksid menyysid inglise keeles (või vene, või mis kellelegi meeldib), ehkki läti keele õppimine on ka täiesti tõsiseltvõetav alternatiiv. --Oop (arutelu) 27. august 2012, kell 19:16 (EEST)
Ei, mulle jäi mulje, et kohati tahetakse ka autorikaitseseadustele vilistada - keskuse reegleid ma seadusteks ei nimeta. Ja see, et luba tuleb küsida mõnel juhul, ei tundu kõigile päris iseenesest mõistetav (vähemalt jääb selline mulje, kui hääletust vaadata).--Kyng (arutelu) 27. august 2012, kell 21:36 (EEST)
Meil on lihtsalt ysna erinevate vaadetega inimesi. Mõnele meeldiks, kui meil poleks yhtegi täisvaba pilti, mõni arvab, et igasugune ärikasutus on saatanast, ning mõni, kes pole teemaga eriti lähedalt tuttav, usubki, et "täisvaba" tähendab "mitteäriline" (sest raha muudab kõik räpaseks). (No ja mina usun, et kõik need kolm seisukohta on ennekõike usulised.) Sellistes tingimustes on raske arendada diskussiooni, kus inimesed samu sõnu samaviisi mõistaksid. --Oop (arutelu) 28. august 2012, kell 06:53 (EEST)
Tõepoolest oleks tore, kui sarnased arutelud/vaidlused ei kuluks valdavalt elementaarsete asjade selgitamisele. Sõnade tähendusi ei tule ise välja mõelda, need on üldjuhul varsemalt mujal määratud. Antud kontekstis ei ole täisvaba ega poolvaba sisu, on vaba ja mittevaba sisu ehk sisu, mis kas vastab või ei vasta Wikimedia litsentsipõhimõtetes viidatud vaba sisu definitsioonile. Ja äriline kasutus tõepoolest on selles definitsioonis kriteerium. Muidugi ei pea entsüklopeediat tegema vaid vaba sisu najal (usuküsimus?), aga Wikimedia projektide jaoks on erinevate võimaluste seast valitud see tee kõigi oma eeliste ja puudustega. Pikne 30. august 2012, kell 20:58 (EEST)
Kui täpne olla, siis "Wikimedia projektide jaoks on erinevate võimaluste seast valitud see tee kõigi oma eeliste ja puudustega" ja algusest peale ka olulises mahus eranditega. Teatud mõttes võiks isegi ytelda, et kurja juur on anglosaksi õigusest inglise Vikipeediasse jõudnud veendumus, et fair use on aktsepteeritav. See tekitab teistes jurisdiktsioonides segadust. Esiteks seepärast, et paljude arvates "kui nemad võivad, siis võime ju meie ka" (ja see argument kerkib Eestiski yha uuesti esile); teiseks seepärast, et kuna inglise Vikipeedia kõigi Wikimedia projektide seas domineerib, on teiste maade kohalikud erandid mingis mõttes ebavõrdses olukorras, nad on suures plaanis justkui vähem aktsepteeritavad kui "suure venna" erand. Eriti, kui mõnel pool arvatakse, et oleks parem, kui mingeid erandeid yldse ei tehtaks. Selline poliitika asetab väikevikid tõepoolest ebavõrdsesse olukorda. --Oop (arutelu) 31. august 2012, kell 09:54 (EEST)
Mis puutub poolvabadusse, siis suur osa inimesi ei saa yldse aru sellest loogikast, mille järgi mõni teine inimene leiab, et kõigeks, v.a äriliseks kasutuseks lubatud pilt on "mittevaba". "Mis mõttes mittevaba, kui äriline kasutus on kahtlane, ohtlik ja igatepidi kõrvaline? See on ju vaba! Või, noh, "yldiselt vaba, ainult..."." Neid keelekasutusi on nende jäigal kujul ysna raske niigi palju lepitada, et tekiks mingi mõttekas dialoog (mitte kaks monoloogi). --Oop (arutelu) 31. august 2012, kell 09:54 (EEST)
Sõnade tähenduse tekkemehhanismi kohta on tegelikult ysna mitmesuguseid teooriaid ning sugugi mitte kõik neist ei kinnita, et tähendus on määratud "mujal" ning sõnade kasutajate asi on leppida oma saatusega, lõuad pidada ja edasi teenida. Kui tähendus kujuneb igapäevases praktikas, keelemängus, siis on "mujal" kyll oluline, kuid mitte tingimata olulisem kui "siin". Kes arvab, et nyyd kaldusin ma teemast kõrvale, vaadaku eelmist lõiku. --Oop (arutelu) 31. august 2012, kell 09:54 (EEST)
Jätkan siis oma monoloogi ja palun vabandust, kuna leian su jutu tõesti üsna kõrvalise olevat. See on õige, et sõnade tähendusega on nagu on ja vaba kasutust võib erinevalt mõista. Erinevates jurisdiktsioonides on ta erinevalt defineeritud, erinevad Creative Commonsi litsentsid (sh ärilise kasutuse ja tuletatud teoste keeluga) on kõik vaba kasutuse litsentsid, seda lihtsalt erinevatel tasemetel. Aga antud kontekstis vastab vaba teos ikkagi sellele konkreetsele definitsioonile, millele siin viidatakse. Jah, erandid iseenesest on ka võimalikud, nagu siin samas teemaski eelnevalt tõdetud. Pikne 5. september 2012, kell 11:15 (EEST)

WLM-i mobiilirakendus Androidile[muuda lähteteksti]

WLM-i rakenduse testversiooni leiab siit: https://play.google.com/store/apps/details?id=org.wikipedia.wlm&pk_campaign=mobile-org

ning rakenduse eestindust saab muuta siit: http://translatewiki.net/w/i.php?title=Special%3ATranslate&taction=translate&group=out-wlm-mobile&language=et&limit=100&task=view --WikedKentaur (arutelu) 21. august 2012, kell 14:39 (EEST)

Tähelepanuks[muuda lähteteksti]

Kõik taksonid, mis ma kolme päeva jooksul olen loonud, panen pärast hoogtööd loenditesse. Panekut abistab skript[1] ja AutoWikiBrowser--Bioneer1 (arutelu) 24. august 2012, kell 17:42 (EEST)

panin kõik u 250 artiklit loenditesse, paar päeva jooksul vaatan ka nende interwikid üle--Bioneer1 (arutelu) 25. august 2012, kell 23:51 (EEST)
kõik on üle vaadatud--Bioneer1 (arutelu) 27. august 2012, kell 11:34 (EEST)

Eestikeelse Vikipeedia sünnipäev[muuda lähteteksti]

MTÜ Wikimedia Eesti Pressiteade 24.08.2012

Eestikeelne Vikipeedia tähistab 10. sünnipäeva fotonäitusega Tartu vaksalis

Laupäeval, 25. augustil kell 15.00 avatakse Tartu raudteejaamas näitus mulluse üleeuroopalise kultuurimälestiste fotovõistluse Wiki Loves Monuments võidutöödest Eestis ja Venemaal. Näitusega tähistatakse eestikeelse Vikipeedia 10. sünnipäeva ja 100 000 eestikeelse artikli künnise ületamist.

Vikipeedia sünnipäeva puhul saab sõna Vikipeedia lugeja Berk Vaher. Samuti tutvustatakse tänavu septembris taas algavat fotovõistlust, kõlab muusika ja pakutakse pruukosti.

Näitusel on väljas fotovõistluse parimad tööd Eestist ja Venemaalt, Iisaku katedraalist ja Peterburi mošeest Saula Siniallikate ja Keri saare majakani. Kõigi fotode autorid on Vikipeedia vabatahtlikud kaastöölised, pildid on kõigile vabalt saadaval Vikipeedias.

Näituse korraldavad ühiselt MTÜ Wikimedia Eesti ja Wikimedia Russia.

Pärast näituse avamist korjame vikipedistid kokku, lähme teeme 100 000. tartlase monumendi man pilti, siis tutvustame huvilistele meie uut pesa Domus Dorpatensise MTY-majutuses Raekoja platsil, ja kuna selleks ajaks on kõigil kõht tyhi, lähme sööma-jooma. Olge head, andke mulle yhel või teisel viisil teadust, kes tuleb - meil oleks jube kasulik ligikaudset hulka varem teada. --Oop (arutelu) 24. august 2012, kell 09:42 (EEST)

100 000[muuda lähteteksti]

Nii, mis nyyd siis 100 000. artikkel oli? Sadama tänav‎, Johan Cruijff Schaal‎ või Wulfi turbasammal‎? --Oop (arutelu) 25. august 2012, kell 12:35 (EEST)

"Viimaste muudatuste" järgi Johan Cruijffi karikas. --KungFuDuck (arutelu) 25. august 2012, kell 12:38 (EEST)
No palju õnne! --Oop (arutelu) 25. august 2012, kell 13:15 (EEST)

Kuhu see kavandatud 100000-ga logo on jäänud ? suwa 25. august 2012, kell 14:32 (EEST)

Tundub, et logo jaoks polnud kellelgi aega, kõik kirjutasid artikleid. Selle tempoga jõuame 200 000ni vaid paari aasta jooksul. --Oop (arutelu) 26. august 2012, kell 00:30 (EEST)

Позравляю Эстонскую Википедию с преодолением отметки в 100 000 статей! :) (от участника Русской Википедии). --Brateevsky (arutelu) 25. august 2012, kell 17:16 (EEST)

Спасибо! --Oop (arutelu) 26. august 2012, kell 00:30 (EEST)
Congratulations from Italy! Welcome to the club of 100 000s! :-) --Phyrexian ɸ 2. september 2012, kell 12:45 (EEST)

Infokastid ja muud tabelid[muuda lähteteksti]

Tere,

tahtsin üle küsida, kuidas ma saan wiki lehele lisada algusesse foto ja päisega infokasti, nagu on enamiku ansamblite lehtedel. Ehk siis mida teha et saada kohe loo algusesse paremale poole kast, kus oleks artisti nimi, foto koos fotoallkirjaga ja ülevaatlikult artisti taustainfo (päritolu, žanr, tegevusaastad, plaadifirma, veebileht) ja liikmete loend omaette alapealkirjaga. Enda teada HTML-i keelt ei valda, nii et kui keegi oskaks mind selles suhtes aidata, oleksin väga tänulik :) Merilyn

Selleks kasutatakse malle, vaata näiteks http://et.wikipedia.org/wiki/Mall:Muusikute_info Edu!--KungFuDuck (arutelu) 29. august 2012, kell 00:20 (EEST)

Veel kord ajaloosündmuste algustähe ortograafiast[muuda lähteteksti]

Ehkki see teema on juba arhiveeritud, tõstaks selle veel kord päevakorda. Nimelt on ajaloolased koostanud emakeele seltsile keeletoimkonnale (väiketähed on taotluslikud!) pöördumise, kus esitavad minu arust väga mõistlikud argumendid, miks ikkagi suurtähe kasutamist jätkata: [2].

Kõige lühemalt ja olulisimat kokku võttes (minu arvates): 1) väiketäht muudaks tähendusvälja hägusemaks, nõuaks pidevalt konteksti täpsustamist; 2) see vähendaks omakorda keele väljendusrikkust, "ilukirjanduslikke" võimalusi, mis ajalootekstide puhul on paraku küllaltki olulised.

Seetõttu arvan, et ka Vikipeedias võiks neid asju edasi kirjutada nagu vanasti on tehtud, loodetavasti selts võtab mõistuse pähe ja ei lähe ajaloolaste enamiku arvamuse vastu. Athanasius Soter (arutelu) 29. august 2012, kell 10:55 (EEST)

Nõus. --Oop (arutelu) 29. august 2012, kell 12:03 (EEST)
Poolt.--Kyng (arutelu) 29. august 2012, kell 12:30 (EEST)
Praegu on mõlemad kirjaviisid lubatud ja me ei saa kirjutajatele midagi dikteerida. Andres (arutelu) 30. august 2012, kell 16:30 (EEST)
Ja ometi on dikteeritud, et ilma kirjavigadetta ja eesti keeles...--Kyng (arutelu) 30. august 2012, kell 16:40 (EEST)
Noh, siis on see parandaja suva, kui ta parandab õige õigeks, ja nii võib tekkida lahendamatu redigeerimissõda. Aga jah, eks meil ole siin kokkuleppeid ka, aga need saavad kehtida ainult seni, kuni keegi need vaidlustab. Nagu näiteks Hardi, kes praegu teeb teistmoodi, kui meil kombeks. Andres (arutelu) 30. august 2012, kell 16:56 (EEST)
Kui mõlemad on lubatud, siis ongi nii, et kumbki pole viga. Ave Maria (arutelu) 30. august 2012, kell 16:48 (EEST)
Ma ei mõelnudki, et on viga vaid vihjasin, et ma ikka dikteerime teatud asju. Mida see Hardi siis nii erinevat teeb?--Kyng (arutelu) 30. august 2012, kell 17:38 (EEST)
Tsiviilyhiskonnas võivad inimesed sõlmida omavahel kokkuleppeid ka siis, kui neid ei sunnita. Sõlmida võib isegi selliseid kokkuleppeid, mis ei ole teistele kohustuslikud. Mis selles nii arusaamatut on? Õigekirjareeglid lubavad paljusid asju, mis Vikipeedias tavaks ei ole. See ei tähenda, et me õigekirja asjus ise midagi otsustada ei tohi ("sest kõik, mida antakse ylevalt, on paratamatu ja pyha"). --Oop (arutelu) 30. august 2012, kell 17:40 (EEST)
Kui meil on konsensus, siis on lihtne kokkulepet sõlmida. Aga iga uus inimene võib kokkuleppe vaidlustada ning öelda, et me sunnime talle seda oma suva järgi peale. Vast ikkagi läheb läbi, kui me kuskile paneme oma suvalise kokkuleppe kirja ning apelleerime sellele, et kuigi kokkulepe on suvaline, on see tehtud ühtluse huvides.
Hardi leiab, et punaste linkide asemel peaks olema rasvane kiri ja ümbersuunamised, kuni artiklites midagi sisulist pole. Raske (kuigi vast mitte võimatu) on põhjendada, miks me teeme teisiti. Mõlemad lähenemised on põhimõtteliselt õiged. Andres (arutelu) 30. august 2012, kell 17:52 (EEST)
Ma ei kiirustaks sellise kokkuleppe sõlmimisega. Võiks oodata, mis keeletoimkond vastab ja kas arusaamad ühtlustuvad mingil moel. Kusjuures see on ühe osa ajaloolaste pöördumine, teine osa ajaloolasi oli kaasatud otsuse väljatöötamise juures. Ja mulle on segane, mille poolest need argumendid siis nii mõistlikud on. Rõhutatakse küll, et selguse huvides tuleks kasutada keerulisemat väljendusviisi ja lisada nimetuse juurde toimumisaeg, aga kontekstist peaks ju selletagi selguma, mida silmas peetakse. Sama põhjendusega võiks vältida igasuguseid homonüüme.
Aga kui peaks valima, siis keeleasjades tahaksin toetuda pigem keelemeestele, kes vähemasti antud küsimuses on siiski ka erialainimestega konsulteerinud. Nii nagu pole erilist põhjust kirjutada kõigi stratigaafiliste üksuste nimetusi suure tähega lihtsalt sellepärast, et üks osa geolooge nii tahab teha. Pikne 30. august 2012, kell 20:58 (EEST)
Nagu ma asjast aru sain, siis konsulteeriti 2 ajaloolasega, kellest vähemalt üks vist ei toetanud ka seda otsust.--Kyng (arutelu) 30. august 2012, kell 21:31 (EEST)

Muide, Vikipeedias pannakse niikuinii link juurde, kui mõnd sündmust mainitakse. Andres (arutelu) 31. august 2012, kell 14:22 (EEST)

Mõnikord on see link vigane. Ja mõnikord ei saa kontekstist arugi, mida mõeldi. Aga noh, see on teine teema. Kui ma lingin artiklile Oktoobrirevolutsioon, on link yhene isegi juhul, kui ma kirjutan selle kohale tekstis "oktoobrirevolutsioon", "1917. aasta revolutsioon", "Vene revolutsioon", "vene revolutsioon", "oktoobrimäss", "novembrirevolutsioon", "bolševistlik veresaun" või "porgand". Identifitseeritavus ei tähenda, et ortograafiale ei peaks tähelepanu pöörama. --Oop (arutelu) 31. august 2012, kell 14:34 (EEST)
Lihtsalt see on lisavõimalus vahetegemiseks, mida mujal ei ole.
"Oktoobrirevolutsiooni" puhul pole arusaadavuse seisukohast vahet, kas on suur või väike algustäht. Ja Vikipeedias vist tehakse õigekirjavigu rohkem kui linkimisvigu. Andres (arutelu) 31. august 2012, kell 14:52 (EEST)

Ajaloosündmuste õigekirjutuse eelnõu[muuda lähteteksti]

Emakeele Seltsi veebist on leitav niisugune eelnõu (16. nov 2012). --kanakukk (arutelu) 6. detsember 2012, kell 19:50 (EET).

Eesti Entsüklopeedia[muuda lähteteksti]

No nii, http://entsyklopeedia.ee/ on siis nüüd veebi ilmunud (ma ei tea millal, aga tundub veel poolik olevat). Tundub, et vikitarkvara baasil. Tõsine väljakutse vikipeediale.--Morel (arutelu) 29. august 2012, kell 14:29 (EEST)

Kuidas võtta. Artikleid on vähem ja suur osa pisemad kui meil. (Kas keegi on iial mõelnud, kui suur osa ENE artiklitest on nupsakad?) Praegu on suur osa linkegi katkised, nii et neil läheb sellega hea hulk aega. Õhinapõhisusega ei ole lihtne võistelda, ses mõttes ma muretsema ei hakkaks. Aga eks me muidugi peame ka ise usinad olema. --Oop (arutelu) 29. august 2012, kell 19:45 (EEST)
Mu meelest võimas toetus Vikipeediale. Tuleb ainult loota, et see rahalistel põhjustel ei suletaks. PS! Pikemaid lauseid sealt kopeerida ei saa, sest nende litsents keelab ärieesmärkidel kasutamise. Aga viitamiseks on see suurepärane allikas--Bioneer1 (arutelu) 29. august 2012, kell 21:16 (EEST)
Ma natuke tahaks selle entusiasmi vastu vaielda ja öelda, et üldiselt ei ole entsüklopeedia viitamiseks väga sobiv allikas, eriti veel teises entsüklopeedias. Ja ma leian, et oleks kohutavalt halb Vikipeedia mainele kui me hakkame kopeerima ükskõik kui nappi sisu Eesti Entsüklopeediast ja oma artiklites sellele viitama. Jah, olen kunagi ühel-kahel korral seda tõesti ise ka teinud, aga tõesti seetõttu, et ühtegi paremat eestikeelset allikat ei olnud käepärast. Nii et pigem halb erand kui järgimist vääriv eeskuju. -- Toomas (arutelu) 30. august 2012, kell 17:17 (EEST)
Praegusel kujul see E(N)E Vikipeediale veel väljakutset ei esita, suuresti Oobi mainitud põhjustel. Kogu asi on veel lünklik ja kuna näiteks biograafiad pärinevad esialgu suuremas osas Väikesest Entsüklopeediast, siis need on heal juhul paarirealised, mitte enamat. Eks ta muidugi kasvab ja täieneb ning muidugi on tegemist korraliku andmepangaga, aga tegelikult mind üllatab, et nad sellise tooriku üles panid. Sellega nad praegu kasutajates usaldust küll ei tekita. -- Toomas (arutelu) 30. august 2012, kell 17:17 (EEST)
Ehk oli tarvis näidata, et midagi ikka toimub. Aga nende arenguplaanid jäävad üsna ebamääraseks. Pigem konkureerime en.wikiga, EE ainus eelis on ilmselt see, et neil on teemad süstemaatiliselt kaetud.
See on tõsine eelis. Aga sel ajal, kui nemad arenevad, areneme meie ka. Ja paljusid märksõnu, mis on meil, ei ole jälle neil. Rääkimata asendist otsimootorite tulemustes. Neid ulatuslikult tsiteerima me tõesti ei peaks, nõus, samas võime nende faktistikku siiski kasutada. Paljude teemade kohta tõesti ei ole mugavat, kiiresti leitavat allikat (ehkki suure osa neist on nad kahjuks välja visanud, nt Nõukogude-aegsed yhiskonnategelased). --Oop (arutelu) 30. august 2012, kell 17:44 (EEST)

Teele Vaalma Kukus[muuda lähteteksti]

Täna, 31. augustil kella 14:45 paiku peaks olema Kuku raadio "Saates" intervjuu Wikimedia Eesti juhatuse liikme Teele Vaalmaga. Ave Maria (arutelu) 31. august 2012, kell 14:14 (EEST)

Soovitus paranduste ja muudatuste ülevaatajaile[muuda lähteteksti]

Et kooliajal võib eeldada Vikipeediasse tehtavate muudatuste arvu kasvu, siis ratsionaalsuse ja aja piiratuse tõttu, on soovitatav prioriteedina vaadata üle kindlasti need muudatused: [3]. See on kunagi Ahsoouse tehtud lahendus mu ettepanekule, et ei näidataks administraatorite tehtud muudatusi, mida vist meie vikis on vähemalt 50%--Bioneer1 (arutelu) 31. august 2012, kell 16:27 (EEST)

Pikne[muuda lähteteksti]

Nõuan, et kasutajalt Pikne võetakse ära administraatori õigused ja tema blokeerimisst alatiseks. -- Ahsoous 5. september 2012, kell 10:43 (EEST)

Sellise nõudmisega peaks põhjendus ka kaasnema.--Kyng (arutelu) 5. september 2012, kell 11:49 (EEST)
Mul on ausalt siiber igasugusest ironiseerimisest, irvitamisest ja teiste töö hävitamisest. Ma ei hakka siia pikka ajalugu kirjutama, aga minu jaoks viimaseks piisaks karikasse sai lause: "Loeks justkui vaid see, et kui "mina, suur ja tark administraator, kord nii tegin, siis see on hea ja nii jääb"" [4] -- Ahsoous 5. september 2012, kell 12:07 (EEST)
Põhjendus puudub, isiklik solvumine ei ole põhjendus. Taustaks: Malli arutelu:ESBL.--Morel (arutelu) 5. september 2012, kell 14:52 (EEST)
Minu meelest on üsna kohatu alustada niisuguset arutelu ilma igasuguste selgitusteta. Ainult lihtkasutaja puhul oleks ehk tema tormakus mõistetav.
Kui siseneda lehele Vikipeedia:Administraatorikandidaadid ning otsida sealt sõna "usaldama" (EKSS-i järgi "kelleski kindel olema, mitte kahtlema, kellegi aususes, heatahtlikkuses, tarkuses jne. veendunud olema") tema kõiksugustes erivormides, siis täheldate kindlasti, kuivõrd palju on viimast kasutatud. Arvan, et vastuvaidlejaid ei ole, kui ütlen, et see on üks ütlemata tarvilik omadus, mis privileegidega kaastöölisel peaks alati kaasas käima.
Mis puutub nüüd kellegi õiguste äravõtmisse, siis kahtlemata oli Pikse sõnavõtt järsk, kas just üdini kohatu, ei oska öelda. Aga et Pikne on oma sõnavõtu eest vabandanud, ja et mujal ei ole ma tema puhul mingisugust äkilist laadi sõnavõtte täheldanud, samas silmas pidades sedagi, et tal oli teise kaastöölise (administraatori, muide) nõusolek (või koguni ehk kõigi osaliste heaksiit: minu meelest on asjakohane eeldada, et kui Moreli teatele 4. aprillist kl 20:55 ei vastatud, siis jäädi selles toodud seisukohtadega samale meelele) malli muutmiseks, siis ma ei näe põhjuseid, miks peaks sedavõrd rangeid meetmeid tarvidusele võtma. --kanakukk (arutelu) 11. september 2012, kell 23:16 (EEST).

Hardi27[muuda lähteteksti]

Andres juba ühes eelmises arutelus vihjas alljärgnevale probleemile. Nimelt: kasutaja Hardi27 püüab vist inglise viki eeskujul teha koondartikleid. Nt termini ja mõiste "kõrvunurgad" on ta suunanud artiklisse nurk. See on üks paljudest näidetest. Ma olen aru saanud, et meil on vikis kirjutamata "seadus" pigem eraldi mõiste eraldi artikliks teha (koondartikkel tuleb niikuinii teha!). Mis teha? Ja kuidas asja selgitada Hardile, kes üldiselt teeb minu meelest reaalteaduste vallas väga head tööd?--Bioneer1 (arutelu) 10. september 2012, kell 09:49 (EEST)

Minu seisukoht on, et eesti vikipeedias minnakse jällegi eraldi artiklitega tihti liiale (näiteks igale raamatu kõrvaltegelasele oma artikkel Harry Potteri raamatute kohta). Minu jaoks on mõõdupuuks see, kui palju on artiklisse üldse midagi kirjutada. Kui teemat on kolm lauset, siis olgu pigem alapeatükk kui eraldi artikkel.--Kyng (arutelu) 10. september 2012, kell 14:50 (EEST)
Siin on üks küsimus tähelepanuväärsuses. Mõnest Harry Potteri kõrvaltegelasest saaks kirjutada palju rohkem kui kolm lauset, aga ega ta selle pärast veel tingimata eraldi artiklit väärt ei ole. Samas näiteks "kõrvunurgad", "alusnurk" jne on sellised mõisted, mis vähemalt minu arvates väärivad artiklit.
Teine asi on minu arvates see, et ühes artiklis defineeritakse üht mõistet. Artiklis on paksus kirjas toodud mõiste ja selle sünonüümid (sünonüümidelt ümbersuunamised). Hardi tehtud artiklites on paksus kirjas mitmed terminid, mis pole märksõna sünonüümid (ja teinud nendelt ümbersuunamised). See on halb näiteks sellepärast, et pikemast artiklist on raske siis mingit ühte sinna suunatud mõistet üles leida. Ja teistes artiklites läheb see link siniseks, kuigi seal taga sellele mõistele pühendatud artiklit ei ole. Mõisted, millel ei ole veel oma artiklit, aga seletus on mingis muus artiklis juhuslikult olemas, leiab otsinguga ka üles, pole vaja ümbersuunamist. Adeliine 10. september 2012, kell 15:11 (EEST)

muudatuste eemaldamine[muuda lähteteksti]

Minu meelest see ei tööta. Üritasin, aga mitte kuidagi ei õnnestu muudatusi ei eemaldada, ega isegi ka mitte varjata. Kas keegi oskab öelda milles asi olla võib? -- Ahsoous 11. september 2012, kell 17:17 (EEST)

Oletan, et üritasid artiklis Eesti tähestik muu hulgas viimast redaktsiooni varjata, aga seda tõenäoliselt ei saa teha. Minu meelest seal suurt midagi varajata pole, need mõned pahad sõnad seal ajaloos pole isikustatavad. Ja blokeerimine on asjatu, kui kasutaja aru sai, et tehtud polnud ilus ja ise oma muudatused tühistas. 88.196.241.249 11. september 2012, kell 17:32 (EEST)
Minu meelest ka üks neist anonüümseist kasutajaist muutis teksti tagasi, ei näe blokeeringuks praegu vajadust.--Morel (arutelu) 11. september 2012, kell 17:40 (EEST)
Muudatuste varjamine nagu õnnestus?--Morel (arutelu) 11. september 2012, kell 17:42 (EEST)
See teine anonüümne mitte ei pööranud tagasi vaid sodis omakorda juurde (kusjuures too oli ka kunagi varem sodimise eest blokeeritud – täpselt ei hakanud uurima). Ja ma nagu tahtsin muudatusi eemaldada – varjamine tähendab nagu hoopis midagi muud – aga kas mul siis hoopiski õnnestus muudatused varjata? Enda meelest ka seda mitte ja seda ma ka ei üritanud. -- Ahsoous 11. september 2012, kell 19:06 (EEST)
Võib-olla jääb selline mulje, et on mul täna paha tuju, kuna ma olen täna juba 4 isikut blokeerinud, aga enda arvates siiski põhjusega. -- Ahsoous 11. september 2012, kell 19:11 (EEST)
Ma varjasin ise ühe redaktsiooni. Eemaldada minu meelest ei saa.--Morel (arutelu) 11. september 2012, kell 21:16 (EEST)
Minu meelest ei peaks ühekordse sodimise peale blokeerima nii kauaks, igal juhul mitte kauemaks kui üheks päevaks. --Morel (arutelu) 11. september 2012, kell 21:19 (EEST)
Noh ma blokkisin 3 päevaks. Need kellele pikema bloki panin – kui inimene end kasutajaks registreerib, siis ta nagu võiks millegi eest ka vastutada ja siis sellele kes lihtsalt sodis panin nädalakese, aga kes lausa peab vajalikuks kuulutada, et ta on troll, siis minu meelest pole sellistel siin midagi teha -- Ahsoous 11. september 2012, kell 21:56 (EEST)
Nii või naa on blokeerimine õigstatud vaid siis, kui pahalane järjekindlalt sodib ja ta tuleb "peatada". See teine kasutaja, kes oma muudatust ei tühistanud (või kellel selleks võimalust polnud), jõudis vaid korra proovida, kuidas redigeerimine käib. Blokeerimine pole karistusmeede. 88.196.241.249 13. september 2012, kell 23:01 (EEST)
Kui ma olen avastanud värske vandalismi, mõni minut tagasi tehtud, siis olen tegija kiiresti 15 minutiks blokkinud. Annab signaali, et tema tegemisi jälgitakse. Ma eeldan, et kes soovib tõsiselt kaasa täätada ei kustuta lehe sisu ja ei kirjuta asemele "Pets on mu**! :)" lihtsalt selleks et proovida, kas töötab. Ja on ikka küll karistusmeede: inimese tegutsemisvabadust vikipeedias piiratakse halva käitumise eest ja selle jätkumise välistamiseks.--Kyng (arutelu) 13. september 2012, kell 23:21 (EEST)
Kui järjekindel sodija peatatakse, et tegevus jätkuda ei saaks, on blokeerimine ennetav. Kohut pole tarvis mõista [1]. 88.196.241.249 13. september 2012, kell 23:54 (EEST)
Protseduraalne märkus: inglisviki reeglid võivad, kuid ei pea teistes vikides kehtima. Kohustuslikud on vaid WMFi otsused. Ses mõttes on viited inglisviki reeglitele kui ylimuslikele asjatud. Viide argumendi yksikasjalikumale käsitlusele võib muidugi kohane olla, aga selles tähenduses on viide inglisvikile võrdne viitega suahiili Vikipeedia reeglistikule. --Oop (arutelu) 14. september 2012, kell 00:12 (EEST)

Viidete normeerimisest[muuda lähteteksti]

Artikli "Pagari tänav" printimisversiooni uurides ilmnes, et kasutame komasid viisil, mis kuigi head muljet väljatrükkimisel ei jäta (üleliigne tühik jätab komad ebamääraselt "hõljuma"). Kas seda on võimalik tehniliselt kuidagi parandada või tuleks edaspidi kasutada mõttekriipsu, nagu see on tavaks mõnedes teadusajakirjades? --kanakukk (arutelu) 11. september 2012, kell 21:27 (EEST).

Mina ei näe seal mingeid hõljukkomasid. Kus need yleliigsed tyhikud on ja on kindel, et need ei sõltu brauserist või ekraani laiusest? --Oop (arutelu) 11. september 2012, kell 22:45 (EEST)
Ma komade kohta ei oska öelda, küll aga tuleks ilmselt lisada redigeerimisjuhendisse märkus, et kui kirjutatakse aadresse, siis oleks mõtet need kirjutada nii, et tänavanime ja majanumbri vahel on murdmatu tühik   -- Ahsoous 11. september 2012, kell 22:55 (EEST)
Problemaatiliseks pean Ehitusuudiste viidet, kus pärast hüperlingile järgnevat sulgu on üleliigne tühik. Lõin artikli "Edgar Savisaar" põhjal ka illustreeritud näite. Proovisin ka just Chromega ning seal on seis samasugune. --kanakukk (arutelu) 11. september 2012, kell 23:26 (EEST).
Sulu järele tekib jah liiga pikk vahe. Huvitav, millest see tuleb? Aga mitte just väga ohtralt pruugitava printversiooni pärast viiteformaati muuta ei tundu siiski mõttekas. Vikipeedia väljaprintimine on tänapäeval samalaadi eksootiline hobi kui elektripostidele kampsunite tegemine: seda muidugi saab ju teha, aga milleks? --Oop (arutelu) 12. september 2012, kell 08:19 (EEST)
Viga pole mitte ainult prindiversioonis, vaid need tühikud tulevad algtekstist. Kui linki lõpetava kandilise sulu ] eest võtta tühik, siis kaob tühik nii prindi- kui tavalisest vaatest. Valju (arutelu) 12. september 2012, kell 10:38 (EEST)

Sipsik[muuda lähteteksti]

Kas Eno Raua teemaga seotud võib arutada Teiega? Sooviks Sipsiku tegelaskuju elustada! OÜ Õnneliis

Mina ei saa küsimusest aru. Eestikeelses Vikipeedias on artikkel nii Sipsikust kui ka raamatust. Ave Maria (arutelu) 16. september 2012, kell 21:20 (EEST)

Põnev loeng 21. septembril![muuda lähteteksti]

Max Ogden USA-st peab reedel, 21. septembril IT Kolledžis avaliku loengu teemal "A Node.js Case Study: How collaboration works in a large open source community". Minge kindlasti kuulama. Lisainfo siin, huvilised peaksid registreeruma. Adeliine 17. september 2012, kell 12:56 (EEST)

Teadaanne: oskussõnastike arvustused[muuda lähteteksti]

Igaks juhuks ütlen, et v-o lähiajal hakkavad TÜ keeleteaduse magistrandid kirjutama Vikipeediasse oma nimeruumidesse oskussõnastike (siit:[5]) arvustusi. Artiklitena need arvustused ei kajastu. Ilmselt kestaks see pilootprojekt 1 kuu (oktoobrikuu) ja orienteeruvalt tuleks Vikipeedia rubriiki Viimased muudatusted u 500 redigeerimist. Ehk lisandub ka mõni uus vikipedist. Lisan, et kaalusin ka selle pilootprojekti viimist Vikiülikooli, kuid seal on liiga palju miinuseid --Bioneer1 (arutelu) 26. september 2012, kell 21:37 (EEST)

Huvi pärast küsin, et kui see projekt on Vikipeedia sisuga seotud vaid üsna kaudselt, siis miks neid arvustusi üldse just Vikipeediasse üles pannakse, miks neid mingis muus keskkonnas või muu suhtlusvahendi abil ei esitata? Kui erinevate Wikimedia projektide vahel valida, siis sõnastikud kui sellised on arvatavasti Vikipeediast enam seotud Vikisõnastiku sisuga. 88.196.241.249 27. september 2012, kell 14:13 (EEST)
Selgitan pisut. Siin ([6]), kus on sõnastikud valdkonniti saab hõlpsasti valdkonna teemadelt minna Vikipeedia artiklitesse, nt raamatukogundus. Teiseks ei saa ma teistest keskkondadest viltuläinud pealkirju kustutada (pole nt vikiülikoolis, vikisõnaraamatus administraatori staatusega). Häid külgi leiaks veel. Negatiivsed küljed on, et otseselt artikliteks need arvustused ei kvalifitseeru (ehkki, nt nendest sõnastikest saaks juba artiklid teha ja siis välislingiks panna arvutus), ning Viimastesse muudatustesse tuleb pisut infomüra juurde, aga see vast kedagi ei tapa. Lisaksin, et tõesti nt inglise vikis oleks see ilmselt keeruline, ehkki ka seal on paljudel kasutajatel oma nimeruumides tuhandeid lehekülgi tehtud, mis pole alati otseselt Wikipediaga seotud--Bioneer1 (arutelu) 27. september 2012, kell 22:02 (EEST)
Inglise viki kasutajalehed peaks olema seotud tegevusega Vikipeedias ja minu meelest üldiselt on ka. Müra viimastes muudatustes vast ei häiri, üldiselt ju tahetaksegi, et kaastööd oleks palju rohkem. Üliõpilasarvustused vaevalt üldjuhul välislinkide all viitamiseks küllalt tähelepanuväärsed on. Mitte et ma seda väga oluliseks pean, mis projekti- ja kasutajalehtedel tehakse ja ei tehta, aga antud juhul kasutatakse Vikipeediat siis lihtsalt pigem kui tasuta veebiruumi ja see ei tundu õige. 88.196.241.249 28. september 2012, kell 22:08 (EEST)
ma arvan, et sellel ettevõtmisel on suur kasu Vikipeediale, sest arvustajad õpivad ära viki süntaksi, ja mõnelt keeleteaduse magistrandilt võib kindlasti oodata ka sisukat koostööd. Raske on muidugi hiljem näidata konkreetseid arve või sisukaid redigeerimisi, aga see on anonüümse rahvaentsüklopeedia puhul paratamatu. Kui argumendid pole veenvad, siis saab nt teha eraldi artikli "Eestis ilmunud oskussõnastikud" vms (sinna lisavad need magistrandid ka uusi juurde; praegu on see kaudselt integreeritud arvustustega), aga praegu ma jätan selle kõik oma nimeruumi. Nõus, et konkreetseid arvustusi võib tõlgendada "selleks, mis Vikipeediasse ei peaks kuuluma", aga eraldada neid pole otstarbekas. Loomulikult, kui Vikipeedia kogukond jõuab konsensusele, et ettevõtmine tuleb lõpetada, siis ma seda ka teen; aga, et meie väikese viki prioriteete on ka uute tegijate leidmine, siis ei ole mõttekas seda ettevõtmist maha suruda. Ranget vikipoliitikat ajades oleks see ehk võimalik--Bioneer1 (arutelu) 28. september 2012, kell 22:57 (EEST)
Tõepoolest: midagi kurja see askeldamine ei tee, aga kui ykski kaastööline juurde tuleb, on kasu juba olemas. Mis pagana valu peaks meil olema inimesi Vikipeedia juurest kaikaga minema peksta? --Oop (arutelu) 29. september 2012, kell 00:41 (EEST)
Nojah, tehniliselt võttes ilmselt selline tegevus ei ole Vikipeedia päris sihtotstarbeline kasutamine ja õigem oleks kasutada Vikiülikooli. Süntaksi saab ka seal selgeks teha. Samas pole Bioneeril seal administraatori õigusi ja seega raske tekkinud probleeme lahendada. Tulevikuperspektiivis võiks vaadata Vikiülikooli poole, seda ka teiste kursuste puhul, mille raames vikipeediasse ka artiklid tulevad. Aga hetkel las olla nii nagu on.--Kyng (arutelu) 29. september 2012, kell 07:38 (EEST)
Vikiülikooli mõte on, et sinna koostataks kursuste õppematerjale, mille järgi inimesed õppida saavad, mitte et sinna riputataks koolitöid, mis "Vikipeediasse ei peaks kuuluma". --Oop (arutelu) 29. september 2012, kell 11:28 (EEST)
"Vikiülikool on viki. See tähendab seda, et see toimib täpselt selliste reeglite järgi, kuidas kasutajad soovivad." Nii seisab seal esilehel. Vaatasin ka inglise keelset versiooni, otseselt selliseid piiranguid ei näe. Nii et kuidas asju täpselt korraldada on üsna lahtiseks jäetud.--Kyng (arutelu) 29. september 2012, kell 12:32 (EEST)
Ikka on tore, kui kaastöölisi juurde peaks tulema, aga siis võiks ju enamvähem sama hästi Vikipeedias näiteks üldist blogiteenust pakkuda, võimaldada oma perepiltide albumeid siit kaudu maailmaga jagada, peegeldada Postimehe uudisvoogu või kui natuke rohkem liialdada, siis avada kuskil projektiruumis vallalistele tutvusmisnurgakese, sest mõni inimene, keda see kõik ligi meelitab, võib ühtlasi märgata ka entsüklopeediaartikleid kirjutada.
Seni küll paistab, et võimalike kaastööliste eest on Bioneer ise need arvustused siia üles pannud. Ühtlasi pole praegu tõendatav, et tegelikud autorid on olnud nõus arvustuste avaldamisega vaba litsentsi all.
Teiste kursuste juures on olnud enamvähem mõistetav, miks seda Vikipeedias tehakse: tulemuseks on olnud uued artiklid või vanade täienemine. 88.196.241.249 29. september 2012, kell 19:19 (EEST)
need on üle toodud siit: [7]. Autoriõigustega ei ole probleeme, sest need on avaldatud sama litsentsiga, mis vikisse sobivad [8]--Bioneer1 (arutelu) 29. september 2012, kell 20:54 (EEST)

Oluline info eriti üldtoimetajatele[muuda lähteteksti]

Kuna üldtoimetajatel on viimaste muudatuste jälgimisega keeruline järge pidada, siis üheks prioriteediks tuleks seade mitteadministraatorite ja bottide paranduste ülevaatamine. Siin on see Ahsoouse tehtud nutikas lahendus [9].
Kirjutan seda seetõttu uuesti, et mul on mure eriti viidatud lausetes/lõikudes olevate faktide ära muutmisega nõnda, et viidet ennast ei muudeta – see kompromiteerib Vikipeediat tugevasti.
Tulevikus võib muidugi loota mõnda (pool)automaatset koodijuppi, mis selle kontrollimise ära teeks, või siis saksa või vene viki eeskujul üle võetav süsteem, kus veel kontrollimata artikli alguses on asjakohane märge, et viimast (viimaseid) redaktsiooni pole üle vaadatud [10]--Bioneer1 (arutelu) 10. oktoober 2012, kell 10:34 (EEST)

Otsing[muuda lähteteksti]

Miks otsingukast ei lase enam otsida lehekülgi, milles otsitav sõna sisaldub? Nt otsin "Gauja" ja valin "sisalduv", aga tema viskab mind leheküljele "Gauja", mitte otsingutulemuste lehele. Sama siis, kui vajutan suurendusklaasi märki. Nii Firefoxis kui Chrome'is. Ei meeldi. Adeliine 12. oktoober 2012, kell 10:53 (EEST)

mul Firefoxis on ikka vanaviisi, s.t ei viska vastavale leheküljele. Viki kasutajakonto eelistuste leheküljel on mul valitud MonoBook--Bioneer1 (arutelu) 12. oktoober 2012, kell 10:57 (EEST)
MonoBookiga tõesti töötab aga Vektoriga (mis on vist vaikeväärtus, mitte). Asendusvariant on kasutada google otsingut kujul otsisõna site:et.wikipedia.org ehk Gauja site:et.wikipedia.org. Milles viga ei tea.--Kyng (arutelu) 12. oktoober 2012, kell 11:01 (EEST)
Ma ei teadnudki sellisest võimalusest. Aga kui vajadus sarnaseks toiminguks tekkis, siis panin sõnale tärni (võib ka mõnd teist sümbolit kasutada) lõppu. Antud juhul, siis "Gauja*" või "Gauja#" jne. --kanakukk (arutelu) 14. oktoober 2012, kell 23:56 (EEST).

Sisu SA-240[muuda lähteteksti]

Tere. Ma olen kirjutanud selle artikli: Kasutaja:Gwafton/Sisu SA-240. Ma ei räägi eesti keelt emakeeleks ja seetõttu artiklis on kindlasti palju vigu. Kas keegi võib seda kontrollida? Tänan palju. --Gwafton (arutelu) 14. oktoober 2012, kell 23:24 (EEST)

See artikel on nüüd siin: Sisu SA-240. Oleks hea, kui keegi võib selle kontrollida. --Gwafton (arutelu) 16. oktoober 2012, kell 14:29 (EEST)

Tehnilistest vahenditest[muuda lähteteksti]

wikiEd rakendusvaade artikli Sergei Ahromejev põhjal.

Leidsin hiljuti ühe vahva plugina, mis on abiks artiklite kirjutamisel või nende muutmisel, kuna eristab värvide abil tavatekstist viiteid ja linke. Teeb ka muid asju, aga seni pole neid mul vaja olnud.

Rakendust saab installeerida, kui siseneda kasutajakonto eelistuste menüüsse ning valida "ilme", ja sealt parasjagu kasutatava kujunduse (nt monobook.js või vector.js) või kõigi kujunduste kohandatud javascripti faili (common.js) kirjutada järgnev:

  • importScriptURI('//en.wikipedia.org/w/index.php?title=User:Cacycle/wikEd.js' + '&action=raw&ctype=text/javascript');

Lisainfot saab lugeda inglise vikist. – Eelneva allkirjata kommentaari kirjutas Kanakukk (arutelukaastöö) .

Ma küll ei tea, mis tagajärgi see plugin otsesel kasutamisel tekitab, aga GreaseMonkey kaudu installituna (nii saab teda kasutada suvalises vikis) võib ta teatavate kohtade peal tekitada lehekülje redigeerimisel teatavaid ebamugavusi. Use at Your own risk täpselt nii nagu Vikipeediatki en:Wikipedia:Risk_disclaimer :P -- Ahsoous (arutelu) 15. oktoober 2012, kell 22:05 (EEST)
Proovisin ka ise seda. Ei usu, et see mingeid ebameeldivaid tagajärgi korralikul kasutamisel tekitab. Eeliseid ja lisafunktsioone, mis hõlbustavad vikis toimetamist ja muudatuste kontrollimist (erinevuste konrollimise vaade on teatud juhtudel märksa parem) on tal küll. Mõned silmatorkavad funktsioonid redigeerimismenüüs: sorteerimine alfabeetiliselt, vikivälisest ja vikisisesest keskkonnast viki artiklisse toodava teksti vormistuse säilitamine või vikiformaadi kaotamine ühe klõpsuga, omaette süsteem on artikli sees sõnade otsimiseks ja asendamiseks, nagu nt Microsoft Wordiski on, toimetatava teksti viimine täisekraani (fullscreen mode) ja normaalolekusse--Bioneer1 (arutelu) 18. oktoober 2012, kell 21:46 (EEST)
Selle GreaseMonkey versiooniga, mis mind igal juhul häiris on selline asi, et mingitel puhkudel (ega ma teda küll palju katsetanud ei ole) eelvaate tegemisel lõi ta loetavuse huvides eri ridadele murtud malli teksti vähematesse ridadesse kokku, ehk siis kaotas ära reavahetused. -- Ahsoous (arutelu) 19. oktoober 2012, kell 00:17 (EEST)

Kas keegi saaks pildistada Vene konsulaati Tartus?[muuda lähteteksti]

Commonsi kasutaja Russavia kirjutas mulle ja küsis, kas mul on mõnda fotot Venemaa konsulaadist Tartus (Ülikooli 1). Ta soovib sellega illustreerida vastavat artiklit. Kahjuks mul endal ei ole, kuid lubasin uurida teiste käest. Kas on kellelgi ehk pilti sellest hoonest või saab ehk keegi teha selle pildi?-WooteleF (arutelu) 16. oktoober 2012, kell 13:33 (EEST)

Hoone uuemapoolse välimuse põhjal võib üsna kindel olla, et sellest piltide kasutamine pole kahjuks väljaspool eestikeelset Vikipeediat võimalik autoriõiguste tõttu (panoraamivabadus). —Quibik (arutelu) 17. oktoober 2012, kell 15:53 (EEST)
Suurel osal Google streetviewil näha olev uuemapoolne hoone on Vallikraavi 2, mis on Ülikool 1-ga kokku ehitatud (maaameti kaart). Ülikooli 1 on ehitatud 1931. aastal (allikas) ja selle insener F. Kangro suri 1932. aasta novembris. Selle pildistamine pole tõenäoliselt kohutav patt.--Kyng (arutelu) 18. oktoober 2012, kell 23:48 (EEST)
Juriidiliselt võttes soovitan oodata 1. jaanuarini, siis on kõik korrektne. --Oop (arutelu) 19. oktoober 2012, kell 13:15 (EEST)

Kontrollkasutajad[muuda lähteteksti]

Taivo on tõstatanud küsimuse, et kas ka meil oleks vaja kontrollkasutajat (või mitut). Seega, mida keegi asjast arvab?

Suuremates wikides on neil lai tööpõld ja väiksemates wikides kontrollkasutajaid üldiselt ei ole. Kas meie oleme kasvanud nii suureks, et meil oleks reaalne vajadust millegi sellise järele? Ivo (arutelu) 19. oktoober 2012, kell 21:10 (EEST)

Alustaks äkki sellest et põhjendaks seda vajadust: konkreetsed juhtumid jne.--Kyng (arutelu) 19. oktoober 2012, kell 23:44 (EEST)
Minu arvates pole tarvis. Minu meelest oleks see ühest küljest tarbetu nuhkimise moodi. Arvan, et meil on siin inimesi, kes tegutsevad mitme nime ja ka ip all; mõnel juhul ehk ka selle pärast, et keegi on nende ühe kasutaja isiku paljastanud. Minu poolest las tegutsevad, senikaua kuni nad ausad on ja nt mitu korda hääletama ei hakka. --Epp 20. oktoober 2012, kell 00:31 (EEST)
Koolitööde puhul pole minu arust asi nii traagiline. Nii või teisiti ei saa kunagi kindel olla, et töö esitaja ikka selle ise tegi. Ega ei tea ju ka seda, kas kasutaja nime all oli ikka sisse logitud õige inimene. Kui kasutaja samalt ip-aadressilt väidab, et see on tema, kes varem sisselogimata sellelt aadressilt kaastööd tegi, siis ei muudaks ju ka kontrollimine midagi. Kui juba sohki tahetaks teha, siis tehtaks osavamalt, igatahes arvaks, et esimene asi oleks hoolitseda selle eest, et töö õige inimese arvele läheks. Minu meelest pole sellega küll põhjust norida. Kasutajanimi on ju tegelikult sama tinglik nagu ip-aadress. --Epp 20. oktoober 2012, kell 00:31 (EEST)
Küsimus kerkiski üles sellest koolitööst ja siin olen ma sama meelt mis Epp ehk mingi kontrollimine vaevalt aitaks – kui keegi tahab ikka sohki teha, siis teeb lihtsalt osavamalt. Sama seletasin ka Taivole. Siiski ei tähenda aga võimaluse olemasolu ka seda, et oleks vaja "nuhkida" vms. Samuti ei rakendada seda suuremates vikides kellegi tagant luuramisele, vaid ikka ainult probleemide olemasolul. Seega küsimus olekski sisuliselt selles, et kas meil on vahest vajadus midagi kontrollida või see vajadus puudub. Mind ei häiri üldiselt ei kontrollkasutaja(te) olemasolu ega puudumine ja seega sobivad mulle võrdselt mõlemad variandid. Ivo (arutelu) 21. oktoober 2012, kell 15:46 (EEST)

Administraatorid[muuda lähteteksti]

Kui minna edasi poolakeelse Vikipeedia näitega, siis neil on seal ka nõnda, et

  • administraatoritel on oma suletud meililist probleemide arutamiseks;
  • kes ei ole aasta aega ühtegi muudatust teinud, need arvatakse administraatorite hulgast välja;
  • administraatorid on kohustatud võimaldama endale e-kirja saatmist.

Seega teeksin mõned ettepanekud. Näiteks isegi viimasest admistraatorikanditaatide valimiseset tuli välja, et administraatorite suhtes on teatud ootused ja puudub vajadus isiku valimise järele, kes ei pruugi neid täiendavaid võimalusi aktiivselt kasutama hakata. Samas on meil administraatorid, kes ei ole enam kui viis aastat ühtegi muudatust teinud! Seega teeksin ettepaneku arvata administraatorite hulgast välja isikud, kes ei ole näiteks viimase 3 aasta jooksul mitte ühtegi muudatust teinud, kuna nende naasmine Vikipeediasse on ülimalt vähetõenäoline ja isegi kui nad peaksid naasma, siis saavad nad kindlasti hakkama ka ilma võimaluseta midagi kustutada. Administraator ei ole Vikipeedias siiski mingi kõrgem staatus, vaid see märgib isikut, kes tegutseb Vikipeedias korra hoidmise nimel. Milleks märkida nõnda isikuid, kes on tõenäoliselt jäädavalt Vikipeedia juurest lahkunud?

Teiseks aga natuke omavahelisest suhtlusest. Arvan, et tasuks püüda lahkunud administraatoritega taas ühendust võtta. Lisaks teeksin ettepaneku, et kirjalikult fikseerida nõue, et administraator peab võimaldama talle e-kirja saatmise läbi Vikipeedia süsteemi (hetkel on see peaaegu kõigi aktiivsete administraatorite puhul võimaldatud, on ainult üks erand). Lisaks: kas meil võiks olla meililist administaatoritele? Hetkel on meililist MTÜ liikmete, aga see ei ole mõeldud Vikipeedia siseasjade arutamiseks. Ivo (arutelu) 21. oktoober 2012, kell 15:46 (EEST)

Arvan, et Vikipeediat puudutavat tuleb arutada Vikipeedias. Kinniseid liste pole tarvis. Kui on mõni isiklik tundlik teema, siis saab ka asjaosaliste vahel meili teel asju lahendada. Me ei tohiks mingil viisil mingit ülemuste ja alluvate hoiakut süvendada.
Ei poolda mitteaktiivsuse tõttu staatuse äravõtmist. Mõnel juhul võib ju asjaosalistelt küsida. Aga mida see muudaks? Pealegi, on hullemaid asju kui mitteaktiivsus, näiteks halva eeskuju andmine.
Arvan, et kui administraatoril on teistega võrdsed õigused ja kohustused, ei saa teda kohustada meilisaatmise võimalust tagama. Võib ju inimese tähelepanu sellele juhtida, aga sellist asja ei saa küll administraatorite valimisel eeltingimuseks seada. --Epp 21. oktoober 2012, kell 16:07 (EEST)
Ütlesid just ka ise, et tundlikke teemasid saab meili teel arutada. Ainult selliste asjade arutamiseks see mõeldud olekski. Ma ütleks küll, et kahe kasutaja vahelised privaatkirjad on "natuke" salajasem, kui üldine meililist ja samuti jõuab info listi teel kindlamalt ja kiiremini kõigini.
Kas siin on siis mingi ülemuste ja alluvate hoiak, et tuleks rääkida selle süvendamise vältimisest? Miks ütlesid "staatuse äravõtmist". Leian, et see on justnimelt selle rõhutamine justkui oleks admin. midagi kõrgemat. Ei ole ju?
Mitteaktiivsust võib samuti käsitleda halva eeskujuna. Ehk tooksid aga halva eeskuju kohta näiteid. Kas meil on siin veel mingeid lahendamist vajavaid probleeme?
Teistes keeleversioonides rõhutatakse järjest enam, et admin. on sisuliselt koristaja. Seda peetakse väga oluliseks, et seeläbi vältida sellise juba eelnevalt mainitud eksiarvamuse kujunemist või süvenemist, et admin. on midagi kõrgemat. Mina leian, et eluaegne administraatorina hoidmine ongi justkui "staatuse rõhutamine". Neid lisavõimalusi on vaja ikkagi ainult vandalismiga võitlemiseks ja süsteemi korrashoidmiseks ning mitte eksponeerimiseks. Milleks hoida neid isikute juures, kes on siit lahkunud.
Administraatoril ei ole teistega võrdsed õigused. Seega on kohane nõuda ka täiendavate kohustuste täitmist. Lisaks: nagu ma välja tõin, siis valdav enamus vastab sellele nõudele. Ning millega õigustada seda, et administraator ei oleks kättesaadav?
Ivo (arutelu) 21. oktoober 2012, kell 16:28 (EEST)
Kinniseid liste ei poolda. Olen ise vähemalt kahel korral saanud pragada, et teen midagi kuskil arutelus sõlmitud kokkuleppe vastaselt. Siis võis eeldada, et kuigi raskesti leitav, oli see kokkulepe kusagil avalikus kohas olemas (kuigi täpsustavad küsimused seadsid ka selle kahtluse alla). Kui asjad lepitakse kokku kinnises listis, siis pole tavakasutajal võimalustki neid näha.
Kontakteerumisvõimalus võiks kõigiga olemas olla. Segaste autoriõigustega materjali korral oleks teine kord väga vaja seda üles laadinud kasutajaga kontakt saada aga kuidas seda teha kui meili saata ei saa ja kasutaja aruteludes ei vasta. Muidugi, ka antud meiliaadress võib kaotada kehtivuse, olla harva või mitte üldse kasutusel või ei vasta kasutaja ikkagi. Siiski ma pooldan meiliaadressi nõudmist: kõigil võib olla mitteaktiivseid perioode ja vajadus nendega kontakteeruda võib just siis ette tulla. Ja laiendatud tehniliste võimalustega kaasnevad teinekord suuremad nõuded isikuandmete osas: stjuuardid ja varem jutuks olnud kontrollkasutajad (checkuser) peavad Wikimedia Fondile oma reaalse isiku paljastama.
Staatuse ära võtmise üle on varem ka vaieldud. Pooldasin seda siis ja pooldan endiselt. Üks peamisi argumente oli siis (ja nüüd ka) pädevuse kadu aja jooksul. Ühendusevõtmist võib alati katsetada aga 3 aastat mitteaktiivsust on piisav, et administraatori õigused eemaldada.--Kyng (arutelu) 21. oktoober 2012, kell 16:45 (EEST)
Mitu korda on eestikeelses Vikipeedias juhtunud, et pikka aega passiivne administraator on järsku osutunud rumalalt aktiivseks ning pole teiste kasutajate ega üldiste tavadega arvestanud? Ka igapäevaselt aktiivne administraator ei pruugi ühtviisi hästi teada kõike. Valju (arutelu) 21. oktoober 2012, kell 17:12 (EEST)
  • Meililistil oleks mõtet kui ühendust oleks vaja võtta sadade inimestega, paarikümne aadressi lisamine e-kirja saajate hulka pole probleem.
  • Passiivsus ei ole probleem, probleemiks saab olla kuritahtlik või rumal aktiivsus.
  • E-posti aadressi nõue võib ju olla, kuid see ei tohi eeldada vastamise kohustust. Valju (arutelu) 21. oktoober 2012, kell 16:58 (EEST)
Kas eestikeelses Vikipeedias on mõne administraatoriga probleeme? Kas on teada, et mõni administraator pole talle kirjutatud kirjale vastanud? Kas on teada, et keegi pole üldse saanud ühegi Vikipeedia administraatoriga ühendust? Kontakti lehele võib ju paigutada aktiivsete administraatorite nimekirja ning tõsta esile üldist meiliaadressi, mis praegu on teksti sees. Valju (arutelu) 21. oktoober 2012, kell 16:58 (EEST)
Meililisti roll olekski pigem ühelt poolt teavitada (nt üldises arutelus tõstatati nüüd selline probleem, kuhu sooviks võimalikult paljude tagasisidet) ja teisalt võimaldada delikaatsematel teemadel arutlemist. Kui midagi otsustatakse, siis tuleb see kindlasti ka Vikipeediasse kirja panna. Seega oleks küsimus esmalt ikkagi selles, et kas sellist täiendavat vahendit on vaja.
Väljatoodud pädevuse kadu aja jooksul oleks täiendav argument pikka aega mitteaktiivsete administraatorite kahjuks. Isegi, kui neist keegi peaks mingi ime läbi naasema, siis vahepealsel ajal on Vikipeedia ikka üksjagu muutunud.
Alati ei pea ootame probleemide ilmnemist, vaid võib neid ka ennetada.
Kui me ootame teatud tingimustele vastamist kellegi administraatoriks valimisel, siis miks ignoreerida neid tingimusi pärast kellegi valituks osutumist? Ivo (arutelu) 21. oktoober 2012, kell 17:31 (EEST)
Ega see, et keegi pidevalt aktiivselt tegutseb, pole mingi pädevuse garantii.
Milliseid asju seal listis arutataks? Üks list juba on, kus arutatakse asju, millest peaks Vikipeedias rääkima.
Halb eeskuju on näiteks kopipeistimine ja inimeste mõnitamine aruteludes. Ka teiste arvamusest ülesõitmine.
Igaüks otsustab ise, millest ta administraatorikandidaadi hääletamisel lähtub. --Epp 21. oktoober 2012, kell 17:51 (EEST)
Pahatahtlikku või oskamatut kasutajat, ka administraatorit saab blokeerida ning tehtud muudatused tagasi võtta. Ma ei näe tarbetute reeglite kehtestamiseks mingit vajadust. Valju (arutelu) 21. oktoober 2012, kell 17:58 (EEST)
Siin kuskil oli kirjas, et võimalikult paljude seisukohta on vaja siinses teemas. Ma olen sada protsenti Valju ja Epuga nõus, ei hakka neid seisukohti teist/kolmandat korda siia kirja panema. Ave Maria (arutelu) 21. oktoober 2012, kell 18:02 (EEST)
Tegelikult ma pooldan administraatori staatuse äravõtmist aga see peaks olema umbes samasugune hääletamine vist nagu administaatoriks hääletamine. Ja igaüks siis paneks kirja, miks võiks tema arust administraatori staatuse sel või tol kasutajal ära võtta. Ave Maria (arutelu) 21. oktoober 2012, kell 18:14 (EEST)
Antud hetkel ongi sisuliselt arutluse all, et kas mõne administraatori puhul teostada seda äravõtmist või mitte. Näiteks üle kolme aasta ei ole ühtegi muudatust teinud Priitp, Peep, Lulu, KS ja Boy.
Mõneti ohtlik on väita, et nõusolek kellegagi on 100%. Kas Epu ja Valju seisukohad üldse 100% ühtivad?
Just nagu Epp ütles, et me ei tohiks "ülemuste ja alluvate hoiakut süvendada", siis minu meelest on ka kellegi püsivalt administraatoriks jätmine selle "süvendamine". Administraatoriõigused on vajalikud teatud toimingute tegemiseks (nt kustutamine). Kui isik ei tee mitte midagi, siis milleks need õigused? Ivo (arutelu) 21. oktoober 2012, kell 18:41 (EEST)
Tundub, et pean ennast kordama, kuigi ma olen vikis korduvalt öelnud, et ei kannata, kui mind pannakse ennast kordama. Mina saan Ivost aru, et kui adminnil on mingi periood täis saanud ilma muudatuste tegemiseta, võiks temalt arutamata administraatoristaatuse ära võtta. Mina leian, et administraatoristaatuse äravõtmine peaks käima täpselt samamoodi nagu selle andmine (kogukond hääletab mingi perioodi jooksul). Ave Maria (arutelu) 21. oktoober 2012, kell 18:47 (EEST)
Mitte keegi ei ole nõudnud, et sa ennast kordama peaksid. Ivo (arutelu) 21. oktoober 2012, kell 22:25 (EEST)
Yks argument administraatoristaatuse aegumise poolt võiks olla sama mis meiliaadressi aktiveerimise kohustuse poolt: Vikipeedias on tavaks soovitada, et inimesed pöörduksid probleemide korral adminide poole, aga kui adminid ei reageeri, tekitab selline soovitus yksnes pettumust ja viha. Eks igayks otsustagu ise, kas peab seda oluliseks või tähtsusetuks.
Mis meilisaatmisse puutub, siis juhin tähelepanu pisiasjale, et enamikul administraatoritest pole kõigi teiste administraatorite meiliaadresse. Kas kellelgi yldse on, ei tea.
Kuna praktikas on administraatoristaatus eestikeelses Vikipeedias eluaegne, teen ettepaneku astuda samm edasi ja muuta see päritavaks. Samadel põhjustel, mille Epp elumärkideta administraatoritelt staatuse eemaldamise vastu esitas. Paluks poolt- ja vastuhääli. --Oop (arutelu) 21. oktoober 2012, kell 19:23 (EEST)
Sa veidi eksid, administraatoristaatus eestikeelses Vikipeedias pole mitte eluaegne, vaid igavene ja kestab isegi siis kui Päike on muutunud punaseks hiiuks. Kui nüüd edasi tõsiselt rääkida, siis praeguses arutelus on kokku viidud kaks erinevat asja.
  • Üks on arutelulehele kirjutatud küsimustele ja personaalselt saadetud e-kirjadele mittevastamine. Selle probleemi lahenduseks võiks muuta malli {{Mall:Kasutaja:Administraator}} nii, et kui administraator pole teinud ühe kuu jooksul ühtegi muudatust, täieneb mall hoiatusega, et administraator on passiivne ja ei pruugi aidata. Samuti võiks passiivsed administraatorid administraatorite nimekirjas peita või eraldi tõsta. (Kuigi passiivne administraator võib ju sellegi poolest e-kirjale vastata)
  • Teine on passiivselt administraatorilt õiguste äravõtmine. Äravõtmisel puudub sisuline väärtus, sest nn uinunud admin niikuinii õigusi ei kasuta. Õigused tuleb ära võtta siis kui administraator kuritarvitab neid ja äravõtmiseks peab igal juhul korraldama hääletuse. Valju (arutelu) 21. oktoober 2012, kell 20:37 (EEST)


Minu seisukohad:

  • Meililisti pole vast vaja, neid asju peaks arutama Vikipeedias.
  • Administraatoritega peab olema võimalik igaühel meilitsi kontakteeruda. Valju kirjutas, et "E-posti aadressi nõue võib ju olla, kuid see ei tohi eeldada vastamise kohustust". Mina leian, et see peaks eeldama vastamise kohustust. Adminnidel on teatud kohustused, küsimustele vastamine nende hulgas.
  • Mitteaktiivsetelt administraatoritelt võiks tõesti õigused ära võtta. Selleks, et tööd korralikult teha, on vaja päris tihedat sidet Vikipeediaga. Olin tänavu vaid mõne kuu eemal ja isegi selle ajaga tekkis tunne, et olen kuidagi maha jäänud. Kui endine administraator hakkab uuesti kaastööd tegema ja on näha, et tal on oskusi ja tahmist adminnitööd teha, siis on tõenäoline, et ta saab kerge vaevaga oma staatuse tagasi. Minu poole on korduvalt pöördunud tavakasutajad, kes on kirjutanud mõnele mitteaktiivsele adminnile ja tulutult vastust oodanud.--WooteleF (arutelu) 21. oktoober 2012, kell 20:00 (EEST)
Kirja saatjat ei rahulda ka kuu ootamist. Me ei hakka ju kuuajalise passiivsuse eest administraatoreid kustutama. Lahendus on ikka aktiivsete administraatorite nimetamine juhendi ja kontaktandmete juures ning passiivsete administraatorite peitmine nimekirjast. Valju (arutelu) 21. oktoober 2012, kell 20:52 (EEST)
Väike vahekokkuvõte
Ivo:
  • ei tea kas meililisti vaja oleks, aga sellel oleksid igatahes oma plussid (inimeste teavitamine olulisest küsimusest, võimalus tundlikku teemat esialgu mitteavalikult arutada, kõik otsused alati Vikipeediasse, mitte arutada üldisi teemasid).
  • kes ei ole 3 aastat mitte ühtegi muudatust teinud, tuleks admin. õigused ära võtta. ei poolda eluaegset staatust.
  • admin. peaksid kõik võimaldama endale e-kirja saatmist.
Epp:
  • kinnine list paha, kõik hoida Vikipeedias (aga tundlikud teemad meili teel);
  • ei poolda mitteaktiivsuse tõttu staatuse äravõtmist;
  • ei pea võimaldama e-kirja saatmist.
Kyng:
  • kinnine list paha, sest tavakasutaja ei tea;
  • 3 aastat mitteaktiivsust on piisav, et administraatori õigused eemaldada;
  • kontakteerumisvõimalus on vajalik.
Valju:
  • meililisti pole vaja. kui vaja kirjutada, siis kirjutab.
  • passiivsus ei ole probleem, probleemiks saab olla kuritahtlik või rumal aktiivsus;
  • e-posti aadressi nõue võib ju olla, kuid see ei tohi eeldada vastamise kohustust.
Ave Maria:
  • listi ei ole tarvis;
  • admin. õigusi ära võtta ainult hääletamise teel;
  • ei pea võimaldama/ ei pea vastama.
Oop:
  • teiste meiliaadresse ju ei ole ja seega ilma listita ei saaks teistele kirjutada;
  • kui juba admin. staatust mitte kunagi ära võtta, siis muudaks selle üldse päritavaks;
  • inimesed peavad saama admin. poole pöörduda.
WooteleF:
  • meililisti pole vast vaja, neid asju peaks arutama Vikipeedias;
  • mitteaktiivsetelt administraatoritelt võiks õigused ära võtta;
  • admin. peaks võimaldama endale kirjutamist ja olema kohustatud vastama.
Sai õigesti? Ja kuidas on teistega?
Seega paistab, et meililisti ei pooldata, kuigi teema kaldub asjalt väga kõrvale (nt ei ole keegi öelnud, et seal tuleks hakata kõike arutama).
Passiivsetetelt administraatoritelt õiguste äravõtmine vajab kindlasti edasist arutelu. Ave Mariale: see siin sisuliselt ongi see sinu küsitud hääletus.
Meiliaadresside nõuet just nagu kergelt pooldatakse.
Ivo (arutelu) 21. oktoober 2012, kell 22:25 (EEST)
Ma üritasin kahel korral oma seisukohta kirja panna ja ikka sai Ivo valesti aru, et ma arvan, et hääletama peaks selle üle, kas adminnidelt staatus ära võtta. No ma kirjutan siis kolmas kord veel, aeglaselt: hääletuse peaks korraldama iga administraatori osas eraldi ja ka mingi kindla ajavahemiku jooksul, täpselt samamoodi nagu administraatoriks hääletatakse. Ma loodan, et ma ei pea ennast enam kordama? Ave Maria (arutelu) 21. oktoober 2012, kell 22:38 (EEST)
Ma sain väga hästi aru, et sa mõtlesid ERALDI, aga põhjus on neil kõigil identne (ehk igasuguse aktiivsuse puudumine väga pikka aega). Siin sisuliselt ongi arutelu selle üle, et kas neilt kõigilt ära võtta või mitte kelleltki ära võtta ning vahepealet varianti ei eksisteeri. Selle täiendav jupitamine on jaburus kuubis ja no sellest võiks vähemasti aru saada. Ivo (arutelu) 21. oktoober 2012, kell 22:57 (EEST)
Aga muidu, see on hea mõte. Paneme kõik siia kirja oma tõlgenduse ja ümbersõnastuse teiste arvamustest. Ja siis tõlgenduse tõlgenduse jne. --Epp 21. oktoober 2012, kell 22:42 (EEST)

Inimesed, kas teil pole tõesti sõpru, perekonda, elukaaslast, televiisorit, raamatuid või Google'it, et te selliste diskussioonide peale kena pühapäeva õhtupoolikut kulutate? Ma tõtt öelda ei viitsinud isegi enam lõpuks lugeda. Kirjutage või toimetage artikleid, kui midagi paremat pähe ei tule.

Aga kui juba kõigi seisukohta teada taheti, siis puust ja punasest ja punkthaaval, et kellelegi midagi arusaamatuks ei jääks.

  1. Mingit suletud meililisti ei ole vaja. Ma ei kujuta ette ühtegi küsimust, mida ei võiks avalikult Vikipeedia arutelulehtedel arutada. Kui see list oleks ainult selleks, et adminidele teada anda, et mingi taoline arutelu on Vikipeedias käimas ja palun võtke kindlasti vaevaks osaleda, siis see eesmärk on üllas ja võiks toimida, aga mitte enamat. Aruteluprotsess jäägu ikka ja alati avalikuks.
  2. Administraatorile kirjutamise võimalus on elementaarne ja see võiks küll edaspidi kohustuslikuna olla sätestatud.
  3. Mis puudutab administraatori staatust, siis statistika mõttes pole tõesti mõtet inimesi adminide nimekirjas hoida. Milline võiks olla optimaalne tähtaeg administraatoritelt staatuse äravõtmiseks, ma ei tea. Tundub, et kolm aastat on optimaalne piir. Kui see edaspidi reeglitesse sisse kirjutada, siis ei pea ka hääletusi korraldama. Hääletus tuleks korraldada reegli vastuvõtmisel nende suhtes, kelle administraatoriks valimise ajal see reegel veel ei kehtinud. Igasuguseid surnud hingesid pole ma iial mõttekaks pidanud kuskil lihtsalt numbri pärast hoida ja kui meil on võimalus neid lihtsalt kõrvaldada, siis laskem käia.

Need olid siis minu viis senti. Sorry kui esimene lõik kedagi solvas, aga tõesti – lehekülgede kaupa vaidlemist teemal, mis pole isegi sekundaarne, vaid parimal juhul tertsiaarne?!? Ma ei saa isegi oma teksti postitada, sest vahepeal on keegi jõudnud teha veel umbes kolm postitust samal teemal. No kuulge, see pole ju normaalne?! Saate ise ka aru. -- Toomas (arutelu) 21. oktoober 2012, kell 22:59 (EEST)

Kui õigused ära võtta põhjusel, et inimene ei ole 3 aastat kaastööd teinud, siis minu meelest võiks lihtsalt hääletada selle üle, kas me oleme põhimõtteliselt nõus, et mitteaktiivsuse järel kaob ka staatus. Hiljem võib siis iga kaastööline anda Andresele märku, et too kasutaja ei ole n aastat kaastööd teinud, palun õigused eemaldada. Ma ei suuda näha neid põhjuseid miks keegi peaks kasutaja X puhul staatuse äravõtmise poolt hääletama ja kasutaja Y puhul vastu, kui kumbki pole näiteks z aastat kaastööd teinud.
Mis puutub nüüd õiguste äravõtmisse üldse, siis ma pean tunnistama, et minu kaastöö sellest küll paremaks või halvemaks ei lähe, kui meil on kuskil loendis 5 mitteaktiivse asemel 0 mitteaktiivset adminni. Valjul on õigus, kui ta ütleb, et ka aktiivse administraatori puhul on nõme, kui e-mailile peab vastust nt 30 päeva ootama. Niisiis tuleks minu arvates selgeks teha, kas meil on olemas võimalus ühendust võtta aktiivsete administraatoritega. Võimaluse all pean silmas seda, et kontakteerumine on kasutaja jaoks meeletult lihtsaks tehtud. --kanakukk (arutelu) 21. oktoober 2012, kell 23:08 (EEST).
Lihtsalt märgiks, et Andres ei saa kelleltki admin. õigusi ära võtta. Natuke kõrgemale peab pöörduma :P Aga see ei ole ka asi, mis eriti sageli ette tuleks ja keeruline oleks. Ivo (arutelu) 21. oktoober 2012, kell 23:15 (EEST)
Ma loen välja, et saab küll: en:Wikipedia:Bureaucrats. Oleks natuke loomuvastane, kui saab lisada, aga ei saa eemaldada. --kanakukk (arutelu) 21. oktoober 2012, kell 23:45 (EEST).
Ma ei arva, et passiivsete administraatorite teema oleks praegu eriti oluline. Kui meil oleks aktiivseid vähem kui passiivseid, siis ehk võiks taolise purgatooriumi peale mõelda. Reeglite tekitamist seal, kus nende järele otsest vajadust ei ole, pean ma tarbetuks.
Meilile vastamist ma samuti kohustuslikuks ei teeks, kas või sel põhjusel, et see on ühtlasi ka kirjutaja identiteedi paljastamine. Seda ei saa alati nõuda.--Morel (arutelu) 22. oktoober 2012, kell 00:20 (EEST)
Administraatorite meililist võiks olla vajalik ehk selleks, et teada anda, et mingi oluline arutelu käib. Aga kui Vikipeedia sisu küsimusi hakata arutama kuskil eemal ja pärast ikka siia kopeerida, siis see oleks topelttöö, millele ei tahaks aega raisata. Ma ei poolda "surnud hingi", aga otsest vajadust administraatoriõiguste äravõtmiseks passiivsuse korral ei näe. Administraatorile meili saatmise võimalus/vajadus tundub üsna loomulik. Kui administraator ei taha meilile vastates oma identiteeti paljastada, siis saaks ehk sobival viisil vastata kasutaja arutelulehel. Ssgreporter (arutelu) 22. oktoober 2012, kell 00:46 (EEST)
Teemat võib pidada mitte eriti oluliseks aga ometi on sellest alguse saanud juba teine pikem arutelu. Kui nüüd ka jäetakse asi õhku rippuma ja otsuseid ei tehta, siis paari aasta pärast algatatakse see lihtsalt kolmandat korda jne jne jne.--Kyng (arutelu) 22. oktoober 2012, kell 10:20 (EEST)

Mis mina arvan. Meililisti vaja ei ole. Sest. Võtan eelduseks, et administraatorid on need, kes peaksid/võiksid olulistes aruteludes osalema. Võtan eelduseks, et kui administraator on aktiivne, siis kiikab ta Vikipeediasse vähemalt ühe korra nädalas (isegi kui ühtegi muudatust ei tee või teeb ühe). Kui oluline arutelu on tõesti oluline, siis peaks see talle kindlasti silma jääma (eriti olulise arutelu kohta võiks panna kuskile nähtavasse kohta teate). Kui ta ei ole aktiivne ehk tal ei ole lühema/pikema aja vältel aega/huvi Vikipeedia jaoks, siis on väga suur tõenäosus, et ta ei tutvu aruteluga ka siis, kui talle selle kohta meil saata. Tal ei ole kohustust arutelus osaleda.

Administaatust ära võtta passiivsuse põhjendusega ei ole vaja. Passiivne admin ei tee Vikipeediale kahju. Staatuse äravõtmise protseduur ise on liigne bürokraatia. Adminide nimekirjas on passiivsed eraldatud.

Aktiivne administraator peaks olema kontakteerutav selles ulatuses, mis puudutab tema enda tegevust Vikipeedias. Nt tema korralekutsumiseks või tegevuse kohta aru pärimiseks. Administraator (kui selline) ei ole vaikimisi kohustatud tegelema tavakasutajate muredega. Aktiivne ja tavakasutajale silma jääv (pöördutaksegi ju ikka nende poole, kes on aktiivsed) admin võiks seda siiski teha (või suunata vähemalt edasi kellegi teise juurde). Kuna e-kirja saatmise võimalus ei ole tehniliselt kohustuslik, ei saa meiegi seda kohustuslikuks teha.

Kokkuvõtteks. Aktiivne admin on Vikipeedias olemas, osaleb tahtmise korral aruteludes, vastab tema enda tegevust puudutavatele küsimustele, tegeleb tahtmise korral tavakasutajatega või suunab nad edasi. Passiivne admin on, kahju küll, Vikipeedia jaoks (hetkel) kadunud, aga pole vajadust talt õigusi ära võtta. Kuna ta on passiivne, siis tavakasutajad temaga kokku ei puutu ja tema poole ei pöördu. Adeliine 22. oktoober 2012, kell 13:01 (EEST)

Nagu öeldud: ärme teeme midagi. Las kadunukesed olla meie keskel, ei ole tarvis surnuaiarahu rikkuda. (Ainult et miks ikkagi päritavaks ei võiks muuta? Ma ei näinud yhtki vastuargumenti.) --Oop (arutelu) 22. oktoober 2012, kell 13:17 (EEST)
Minul isiklikult ei ole selle vastu midagi, kui kasutajanime Oop alt kirjutab terve toimetajate kolleegium või hoopistükkis viis marslast. Kui kaastöölise nime alt hakkab mingit korralagedust välja imbuma, küllap siis sellega operatiivselt ka tegeletakse.
Kõik paraku ei ole elus päritav. Nõnda jääb Kim II Sung alati Igaveseks Presidendiks (maiuscula maiestatis!) ja sm Stalin generalissimuseks (mitte nii maiuscula maiestatis, aga siiski) ning null jagamatuks. Teisalt jälle tundub see pärimise idee täitsa huvitav. Kui arvad, et pärandi ülevõtnud seisavad oma ülesannete kõrgusel, palun väga!
Oop, aga mis sellest täpsemalt muutub, et me need õigused ära võtame? Eeldades, et inimesed kasutavad kontakteerumiseks lehekülge Vikipeedia:Administraatorid#Administraatorite_loend, siis miks peaks keegi võtma ühendust inimesega, kes "pole muudatusi teinud 12 kuu jooksul"? Kui näiteks Oop otsustab kuuks või paariks Mount Everestile sõita, ja seal parasjagu tükimat aega internetti pole, siis on ka juba paha ju – oleks tarvis suhelda, tähtsat teadet elektronide abil teele saata, aga vastust ei tule ja ei ole. Ma, muide, ei ole vastu õiguste äravõtmisele, sest neid saab ju alati tagasi anda, aga samas ei ole ka väga veenvaid põhjuseid, miks staatuse eemaldama peaks. --kanakukk (arutelu) 22. oktoober 2012, kell 14:05 (EEST).
Alati võib veel viis aastat oodata ja kui siis on mitteaktiivsete hulk juba 2/3 jõudnud, siis ehk hakatakse ka kadunukestega tegelema. Või vähemasti samal teemal uuesti vaidlema. Mina eelistaks seda varianti ennetada. Olud muutuvad ja mitte tegutsemine ei hoia aega paigal. Väljakäidud kolm aastat mitteaktiivsust on ikka väga pikk aeg. Või hoiame neid nagu statistika mõttes alles? Nagu Eesti erakonnad oma liikmeid (mis sest, et liikmemaksu maksab murdosa ja pooltest ei ole keegi aastaid midagi kuulnud – ikkagi 10 000 liiget!).
Paistab selge olevat, et meililisti ei ole vaja. Vähemalt praegu.
Ivo (arutelu) 22. oktoober 2012, kell 15:20 (EEST)

Mulle on soov surnud hingedest lahti saada tuttav ja mõistetav. Mõnikord on see ka mõistlik. Näiteks asjad, mida kolm aastat pole vaja läinud, võib ilmselt ära visata (erandeid muidugi on). Nii on rohkem ruumi ja vähem segadust. Kas see aga kehtib ka antud juhul on natuke kaheldavam. Pigem on antud juhul tegemist pseudoprobleemiga, sest reaalset kahju kadunukesed ju ei tee. Aga kuna ma ise olen ka kadunud admin, siis võib-olla ma ei peaks selle koha pealt sõna võtma. Ma ei protesteeriks, kui mult aktiivsuse puudumise eest admini õigused võetaks, aga samas täna oli mul neid kohe vaja. Tulin Avjoska kutse peale asja kaema ja kohe nägin, et mingi alaarenenud mollusk oli ühe mu jälgimisnimekirja kuuluva artiklile ebasobivat jama lisanud, mida aktiivsed adminid/koristajad polnud (veel) märganud. Eks ma siis käin edaspidi iga kolme aasta tagant midagi muutmas, et ikka õigused säiliks. Soovin kõigile adminidele jõudu ja meelekindlust. Selle saasta koristamine siin pole mitte lihtne töö. Siim (arutelu) 22. oktoober 2012, kell 19:49 (EEST)

Äraviskamisest saaks rääkida siis, kui kasutamata seisvad kontod kustutataks. Mingi muudatuse tühistamiseks pole minu teada admini õigusi tarvis. Vähemalt en ja de vikides saan ma seda küll ilma nende õigusteta teha. Aga võiksid läbi astuda tihemini kui kord kolme aasta jooksul :). --Kyng (arutelu) 22. oktoober 2012, kell 20:15 (EEST)
Teema lähemaks selgitamiseks teeksin siin ühe võrdluse. Ütleme, et meil on vikipedistide partei, millel on müstilised 20 000 liiget (mis sest, et aktiivseid on kaduvväike %). Küsimus, ei on mitte selles, et mitu aastat peab olema mitteaktiivne, et erakonnast välja arvataks (sest seda viimast meil ei juhtu nagu ühele õigele Eesti erakonnale kohane), vaid sellest, et kaua peab olema mitteaktiivne, et "juhatusest" taas lihtliikmeks asuda. Nagu Kyng eelnevalt ütles, siis äraviskamisest siin rääkida ei saa ning toimetada on võimalik väga edukalt ka ilma selle lisamärgiseta. Minu küsimus ongi selles, et kas meil on vaja sellist Potjomkinit ehitada. Asjaolud muutuvad ja nõnda võiks ka administraatorite nimekirja ajakohastada.
Aga nagu ma aru saan, on seisukoht selline, et ootame veel viis aastat ja kui siis on aktiivsete admistraatorite hulk juba tugevalt vähemuses, vaidleme taas natuke sellel teemal. Ehk jõuab siis hääletusel ka väärt ettepanek antud kõrge staatus päritavaks muuta, et veelgi enam põlistada seda ümbritsevat kõrget aupaistet.
Ivo (arutelu) 9. november 2012, kell 00:14 (EET)

"Poolikud" artiklid[muuda lähteteksti]

Hetkel võib kohata mitme aasta vanustes artiklites malle Mall:Pooleli, Mall:Pooleli peatükk, Mall:Tõlkimine pooleli. Et vikipeedia artiklid pole kunagi lõplikult valmis, siis pole need mallid kuigi informatiivsed. Pakun välja, et need mallid võiks ära kaotada. Esimesed kaks malli saab asendada malliga Mall:Lisa materjali. Selliste artiklite kirjutamist, kus on tarvis kolmandat malli, tuleks aga vältida. Erilisel kohal on Mall:Oodake, mis kuulub ligikaudu samasse kategooriasse. Leian, et ka sellest mallist võiks loobuda. Kui mitu inimest samaaegselt üht artiklit kirjutavad, siis peaks nad omavahel suhtlema.

See oleks praeguses toimetamismallinduses üsna suur muudatus. Mida siinne kogukond sellest mõttest arvab? --Hardi (arutelu) 23. oktoober 2012, kell 15:37 (EEST)

Sarnast seisukohta on väljendatud ka Mall:Pooleli arutelus ja korduvalt. Ave Maria (arutelu) 23. oktoober 2012, kell 15:39 (EEST)
Mall:Oodake on muidugi selleks, et toimetamist alustanud inimesel ei tekiks toimetamise jooksul redigeerimiskonflikti, selle eesmärk (vähemalt minu silmis) on hoopis teine. Ave Maria (arutelu) 23. oktoober 2012, kell 15:41 (EEST)
Ei poolda nende kõigi hoobilt ärakaotamist. Kui mingil hetkel vaatasin artikleid üle ja eemaldasin selgelt üleliigseid pooleli-malle, tõusis "kisa". See mall on ikka teatud juhtudel hea. "Pooleli peatükk" on tõesti ka minu arvates suhteliselt ebavajalik. "Tõlkimine pooleli" ärakaotamist tuleks arutada, mina vastu ei ole, sest tõlkimata teksti ei tohiks artiklis hoida. "Lisa materjali" on sisuliselt "täienda"-malli järglane, seega selle kasutamine on rangelt ebasoovitatav ja põhjendatud ainult erandjuhtudel, aga neid erandjuhte on. "Oodake" on vajalik mall redigeerimiskonfliktide vältimiseks. See mall ise ongi sel juhul see kasutajatevaheline suhtlus. Adeliine 23. oktoober 2012, kell 16:28 (EEST)
Tjah, "Pooleli"-mall oleks ju hea, kui inimesed paneksid selle yksnes artiklitele, millega homme edasi töötavad. Paraku enamik meist nii järjekindlad ei ole. Tõlkimisega on täpselt samamoodi: tekstist võib olla tõlgitud yks, teine ja kolmas jupp, samas mõnes lõigus olla yksik keerulisem lause pooleli - ja nii jäädagi. Hea see ei ole, sundida ka ei saa. Aastate kaupa ei peaks "Pooleli" artikli kyljes kyll rippuma; selliste artiklite korrastamiseks võiks yritada teha laupäevakuid. - "Oodake" on kindlasti vajalik, kuni meil ei ole mingit muud viisi redigeerimiskonflikti vältimiseks. Õigupoolest peakski seda märksa sagedamini kasutama. Praegu pole konflikte tihti vaid selle tõttu, et meil on vähe kaastöölisi ning isegi pool päeva yhe artikli kallal istudes keegi lihtsalt ei satu sinna. --Oop (arutelu) 23. oktoober 2012, kell 16:37 (EEST)
"Pooleli peatükk" pole praktiliselt kasutusel, "Pooleli" on, aga kas selle kaotamine tegelikult mingeid erilisi muudatusi kaasa tooks? "Tõlkimine pooleli" osas Adeliinega põhimõtteliselt nõus aga: kui keegi mingil põhjusel ikka kopeerib võõrkeelse teksti kuhugi (mujale kui oma kasutaja alamleht) ja mingil põhjusel unustab selle, siis oleks see mall ju sobiv lipuge, mille järgi see tekst üles leida. Kui seda malli ei ole, siis unustatud võõrkeelse teksti saab leida ainult meetodil "juhuslik otsakoperdamine". Seetõttu võiks see mall (ja võõrkeelse teksti salvestamine üldse) olla rangelt ebasoovitatav, kuid erandjuhtumite tarbeks siiski jääda. Hetkel on võimatu teada saada, et ühe või teise artikli kallal keegi parajasti töötab ja "Oodake" mall on selle info edastamiseks sisuliselt ainuke moodus. Ülal loetutest on see ilmselt ainus, mida kohe päris kindlasti ei tohiks ära kaotada.
Natuke teemavälist porinat ka: see et mall "Lisa materjali" on rangelt ebasoovitatav on mulle täiesti uus info. Tõenäoliselt jälle selline asi, et kui pahaaimamatult kasutad, saad näotäie sõimu, et mida sa idioodist lambaaju teed, meil on ju ammu kokku lepitud, et nii ja naa. See, et et kuskil juhendis, malli enda arutelus, dokumntatsioonis või mujal loogilises kohas midagi sellist kirjas ei ole, pole mingi vabandus: iga normaalne inimene peaks selle oma kristallkuulist või selle puudumisel vähemalt oma kohvipaksult ikka välja lugema ja teadma. Das point siis see, et kui mingi malli kasutamist tahetakse pigem vältida või mingite X juhtudega piirata, siis PANGE SEE KA KUSAGILE JUHENDISSE JA MALLI ENDA JUURDE KA KIRJA, sest muidu keegi ei tea seda.--Kyng (arutelu) 23. oktoober 2012, kell 17:06 (EEST)
Ühendada neid ei saa, sest nad on kõik eri otstarbega. "oodake" on ilmselt kõige selgem, see on ainult ühekordne ja selleks ajaks, kui parajasti redigeerid. Seda külge ei tohiks jätta. "Tõlkimine pooleli" ei tähenda minu arusaamist mööda seda, et artiklis on tõlkimata teksti, selle märkimiseks on mall "tõlkida". Tõlkimata teksti ei tohiks mingil juhul artiklisse ka varjatud kujul jätta, aga kui parajasti pole aega seda välja rookida, on see mall hädapärane lahendus. "Pooleli" on selle jaoks, kui artikkel on sisuliselt poolik. No nt biograafiaartikkel, kus on lapsepõlvest põhjalikult kirjutatud, aga ülejäänud elust mitte; lahingu artikkel, kus räägitakse ainult esimesest päevast; auhinna artikkel, kus on 5 esimest saajat, aga ülejäänud on puudu; jne; aga seda muidugi ei tuleks panna sel põhjusel, et artikkel on lühike. Minu meelest peaks panema siis, kui võib muidu eksitav olla. "Lisa materjali" on selline mall, mille võiks panna kõigile artiklitele, seega see on küll minu arvates ülearune. See, et artikkel on lühike, on niigi näha. Ja kes täiendada tahab, see ju täiendab. "Lisa pildid" on veel hullem; kas kellelegi saab märkamata jääda, et artiklis pole pilte? Kuskil vist oli juttu, et seda on tarvis kategooria tekitamiseks. Siis võikski ju hoopis kategooria panna. Ka materjali lisamiseks võib sel juhul kategooria panna. Need mallid on nii lahmakad, et on lihtsalt koledad. --Epp 23. oktoober 2012, kell 17:26 (EEST)
Mul on pahatihti tahtmine taas kasutada malli Kirjutada, mida nagu näha isegi juba üle kahe aasta enam ei eksisteeri. Ja põhjus on tegelikult selline – kui ma tean, et ilma täpsustuseta lehele tuleb mingi muu jutt ning mul pole vähimatki viitsimist või aega vms. sellega parasjagu tegeleda, aga tahan teha täpsustusega artiklit, siis jääb praeguses seisus paraku artikkel minu poolt enamasti üleüldse tegemata. Kui oleks võimalik toda malli kasutada, saaks panna viite täpsustusega artiklile ja läheks edasi. -- Ahsoous (arutelu) 23. oktoober 2012, kell 18:52 (EEST)

Minu meelest on vajalikud mallid "Oodake", "Pooleli" ja vast ka "Lisa pilte". Esimese vajalikkust on siin juba selgitatud, ja see ei tohiks jääda üles üle ühe ööpäeva, sest ta on mõeldud ainult selleks ajaks, kui redigeerimine otseselt käib. Andres (arutelu) 23. oktoober 2012, kell 23:26 (EEST)

Pooleli-mall on esiteks selleks, et selgitada artikli karjuvat imelikkust, ja teiseks selleks, et juhtida tähelepanu poolikusele, mis on oluline, kuid põgusal vaatlusel silma ei torka. Minu meelest seda ei tohiks ära võtta, kuni poolikus on kõrvaldatud. Aeg ei ole seejuures oluline. Andres (arutelu) 23. oktoober 2012, kell 23:32 (EEST)

... kõik Vikipeedia artiklid on põhimõtteliselt pooleli, materjali lsamist ootavad jne. Kas paneme need siis iga artikli juurde? Tegelt peaks vist ka nende mallide kasutamisel taotletama või koguni nõudma, et malli lisamise põhjendus oleks artikli arutelus ära toodud. -- Ahsoous (arutelu) 24. oktoober 2012, kell 00:07 (EEST)
Sellega on nii, et kui inimesel juba jääb midagi aja- või jõupuudusel pooleli, siis ta samal põhjusel ei hakka enam ka selgitama, milles asi on. Enamasti peaks see niigi näha olema, aga kui pole, siis võib küsida, küllap siis ka vastus tuleb. Andres (arutelu) 24. oktoober 2012, kell 15:58 (EEST)
Mina kasutasin seda malli selles artiklis – Märtsiküüditamine#V.C3.A4ljasaadetavate_kindlaksm.C3.A4.C3.A4ramine – sellepärast, et tuleks lahti kirjutada, kuidas teadis Stalin Eesti NSV lähtearvuks panna just 7500, mitte näiteks 2200 või 48293, s.t milline oli selle arvu saamise metoodika. Kuidas oleks niisugune olukord otstarbekas antud juhul lahendada?
Võib-olla kasutada seda malli juhul, kui kasutajale tuleks rõhutada, et kuigi kõik näib kirjas olevat, siis tegelikult on osa teemast jäänud käsitlemata või puuduvad allikad vms. --kanakukk (arutelu) 13. november 2012, kell 01:27 (EET).
Sel juhul kirjeldab olukorda paremini Mall:Lisa materjali. --Hardi (arutelu) 13. november 2012, kell 02:48 (EET)

"Oodake" malli vastu pole mul midagi, kui seda korralikult kasutatakse. "Pooleli" mall on ütleb lugejale sisuliselt sama, mida "oodake", ainult et pooleli mall jääb artikli külge aastateks. Esiteks on täiesti arusaadav, miks seda malli kasutatakse. Selle malli kaotamisega, võiks kaduda ka praktika artikli kirjutamine poole lause pealt aastateks edasi lükata. Teiseks võiks mall öelda midagi artikli sisu mitte autori ajapuuduse vms kohta. Kui artikkel pole ülevaatlik, siis peaks mall ka seda kajastama. Kui artikkel on ülevaatlik, siis pole malli tarvis. Viimase lause lõpetamine ja otste kokkutõmbamisega saavad ehk kõik hakkama.

Öelda, et kõik artiklid on poolikud ja vajavad materjali lisamist pole päris õige. Kuigi materjali saab ilmselt alati lisada pole seda ilmtingimata vaja. Lisa materjali mall peaks teavitama lugejat, et antud artikkel annab käsitletavast teemast piiratud ülevaate. Olen nõus, et selle malli lisamise põhjuseid tuleks arutelulehel seletada, kuigi ma pole seda ka ise kuigi järjepidevalt teinud. Sama nõue peaks kindlasti kehtima ka malli "poolik" jaoks. Ajapuudus pole vabandus. Kui keegi otsustabki artikli kirjutamise pooleli jätta, siis andku enne uute artiklite juurde liikumist arutelulehel lühidalt teada, mida sellele artiklile veel lisada tuleks. --Hardi (arutelu) 13. november 2012, kell 02:48 (EET)

Novembris: Ukraina nädal Eesti Vikipeedias (ja vastupidi)[muuda lähteteksti]

Ukrainlased on teinud ettepaneku korraldada vastastikune nädal, kus meie kirjutaksime-täiendaksime artikleid Ukrainast ja nemad Eestist. Nemad saavad võtta aluseks meie Eesti 100 ja Eesti 200, nemad koostavad midagi nimekirja "top articles about Ukraine" põhjal. (Vt ka Kasutaja arutelu:Oop#Estonia-Ucraina.) Ukrainlaste meelest pole mõtet pikalt edasi lykata, teeks novembris ära. Meil on novembri algus kohe käes, ettevalmistusteks võiks pisut aega varuda, ning novembri keskel on Wiki Loves Monumentsi autasustamine ja näituse avamine (koht ja aeg täpsustub peagi). Kas keegi oskab tuua mõne hea vastuargumendi või ma pakun neile välja, et see võiks olla emb-kumb novembri kahest viimasest nädalast, kas siis 19.-25. november või 26. november - 2. detsember? --Oop (arutelu) 23. oktoober 2012, kell 19:56 (EEST)

Minu meelest oleks Topist parem teha kõigepealt korda artikkel Ukraina (ja siis artiklid, millele sealt lingid lähevad), sest muidu ei teki süsteemi. Andres (arutelu) 23. oktoober 2012, kell 23:23 (EEST)
Iga riigiartikkel lingib nii paljudele artiklitele nii paljudes valdkondades, et ka neist ei teki mingisugust systeemi. Mis systeem on loendis "Ida-Euroopa, Must meri, Aasovi meri, Rumeenia... UNESCO maailmapärand, päevalill, tarpan, karu, ilves, 1980, Karpaatide rahvuspark... oblast, autonoomne vabariik... maavarad, rasketööstus"? Jah, paljud lingid riigi artiklis seostuvad selle riigiga, aga paljud ka ei seostu. Selle loogika järgi peaksime ka kõigile teistele soovitama, et kui tahate Eestist kirjutada, alustage artiklitest Riik, Põhja-Euroopa, Soome laht, Soome Vabariik ja Läänemeri - kuni ykskord jõuate artikliteni E-aruandluskeskkond, E-lahendus, E-valitsus, Euroopa finantskriis ja Economist. Just need annavad Eesti kohta kõige olulisema edasi! --Oop (arutelu) 24. oktoober 2012, kell 01:40 (EEST)
Noh, ära loe nii sõna-sõnalt :) Mul pole praegu mahti pikalt ja täpselt kirjutada. Loomulikult pean silmas, et edasi minna tuleks relevantsete artiklitega.
Kõige olulisem Ukraina kohta peaks olema artiklis Ukraina. Kui niisugust baasi pole, siis tekib vähesidus, mitte väga entsüklopeediline materjal. Andres (arutelu) 24. oktoober 2012, kell 15:55 (EEST)
See "Eesti 200" on meil nõnda kehvake, et sellega ma ei vehiks väga. Üldse teeksin ettepaneku nimekirjast "Eesti 100" kõik inimesed välja jätta ja teha nimekiri "Eesti 100 inimest". Siis oleks kokku 200 olulist artiklit üles loetletud ja miski ei kattuks. Ivo (arutelu) 23. oktoober 2012, kell 23:27 (EEST)
"Eesti 100" mõte oli tekitada kõige esmane nimekiri 100 artiklist, mille kordategemine oleks ka väikeses vikis alustuseks jõukohane. Mitte eraldi loendid 100 inimesest, 100 kylast, 100 puust, 100 firmast jne. Ei poolda. --Oop (arutelu) 24. oktoober 2012, kell 01:40 (EEST)
Ma tean väga hästi, mis tarvis see Eesti 100 loodud sai. Ma ise olingi see, kes sellega algust tegi. Miks paganama pärast aga Eesti 200 loodud sai, jääb juba hulga hämaramaks. Hetkeseisuga ei ole ka see 200 artikli loend valmis ning niiväga terviklik. Ivo (arutelu) 24. oktoober 2012, kell 07:55 (EEST)

Cuisine of Estonia[muuda lähteteksti]

Hello from Belarus.

There is a collaboration project in process now at Belarusan Wikipedia about your country. And I've found out there are only a little bit of images at Wikimedia Commons about Estonian cuisine. That's why I decided to add some more, though I've never ever tasted any of the Estonian dishes before. :)

The book I used for cooking was one of the Russian author William Pokhlyobkin. The problem is that he gives the names of the dishes in Russian and transliterated into Russian. Now I would like to ask you if I wrote it back in Estonian correctly.

The first dish is named as Silgud pekikastmes or so, and I transliterated it back as «Kaste räim». There is almost no mention about such dish on the Internet though.

The second one is Hernes-tatar puder, which is obviously simply concatenated into hernetatrapuder by Pokhlyobkin. Is it the real name of the dish in Estonian?

Finally, the third dish was just named as «Mustikas supp» with (probably) kama? Do you have any special name for it in Estonian, too?

Thanks in advance. --Renessaince (arutelu) 28. oktoober 2012, kell 22:02 (EET)

"Räimekaste" and "mustikasupp" would be my versions for the two latter, but I have never heard of herne-tatrapuder. "Mustikasupp kamaga" would be possible, although I've never heard of that, either. --Morel (arutelu) 28. oktoober 2012, kell 22:31 (EET)
I've met "mustikasupp", consisting of milk, sugar and bilberries (Vaccinium myrtillus). "Hernepuder" is usually made of boiled peas, possibly with pork (preferrably smoked). "Tatrapuder" is your average buckwheat porridge (Fagopyrum esculentum), sometimes with some kind of meat and a little sour cream on top. But while it might be possible to mix buckwheat and peas, I don't believe there could be a common estonian dish I know nothing about. "Räimekaste" might mean several sorts of sauces made of Atlantic herring (Clupea harengus): cold, warm, sour cream- or milk-based, with or without onions or scallions, etc. To mix it with bacon or lardons might be, again, possible, but not very common (pork-based sauces are rather used to accompany potatos, pea or other legume porridges etc). All in all, cookbooks made outside Estonia might present a little bit strange view, mixing traditions with modern innovation. In English, I can recommend a website called "Estonian cuisine" though, built during a promotion campaign by Estonian Ministry of agriculture. Unfortunately, it contains very few pictures. We still have a lot of work to do in that particular area. --Oop (arutelu) 29. oktoober 2012, kell 12:26 (EET)
To clarify:
  1. Räimekaste — made of Atlantic herring (Clupea harengus) (Pokhlyobkin's version is Clupea harengus membras), fried in a sauce consisting of onion, pork (or not common?), milk and cream. Pokhlyobkin's term for the dish is Silgud pekikastmes.
  2. Hernepuder or Tatrapuder are real, but there is no dish mixing these ingredients together (though we find it rather tasty, and I've cooked something similar made of boiled potatoes + peas once before).
  3. Mustikasupp probably is what I've tried to cook of bilberry (Vaccinium myrtillus) with mmm... knödel (little floury pieces to be boiled).
I was aware of Pokhlyobkin's book isn't the best source to know about Estonian cuisine — as he is also criticised here for his presentation of Belarusan cuisine :) — but I had no another reliable source nearby (except Wikipedia). Thanks for the link, Oop!
--Renessaince (arutelu) 30. oktoober 2012, kell 14:22 (EET)
Bilberry... knödel?! I might have believed if you'd said it's Czech or Austrian cuisine. Estonian? Maybe after a hundred years. (BTW, knödel should be pretty much klimp - plural klimbid - in Estonian. Well-known, but not very much loved these days.) --Oop (arutelu) 30. oktoober 2012, kell 17:58 (EET)
Yes, these pastries added at the end of the boiling, I referred them as knödel because I don't know how you name it in Estonian, probably klimbid.
OK, another question. I recently uploaded August Kitzberg's monument photos in Karksi-Nuia, but now I'm afraid they were not presented at Commons earlier because of possible copyright protection. Do you have freedom of panorama in Estonia? --Renessaince (arutelu) 31. oktoober 2012, kell 11:10 (EET)
Nope. We're pushing the laws to that direction, but it takes some time. The current situation is described quite well in the Commons. --Oop (arutelu) 31. oktoober 2012, kell 11:37 (EET)

Kustutajatele[muuda lähteteksti]

Palun ärge jätke resümeesse inimeste kohta kirjutatud roppusi. --Epp 31. oktoober 2012, kell 20:20 (EET)

Eelistustes saab tööriistade lehel rististada ühe kasti, mille tulemusel eemaldatakse edaspidi resümee kustutamisel automaatselt. Adeliine 31. oktoober 2012, kell 22:51 (EET)

Statistikale viitamine[muuda lähteteksti]

Palun ärge kasutage viitena statistikaameti lehe yldist aadressi stat.ee. Niisugune viide kodulehele, kus on hulk kõikvõimalikku kraami ning tohutu andmebaas, on totter ja kasutu. Et viitest oleks mingitki kasu, tuleks anda lehekylje täpne aadress ja juhul, kui kasutate SA andmebaasi, andmebaasi tabeli number ja pealkiri. Samuti on väga oluline andmebaasi kasutamise kuupäev, kuna andmeid korrigeeritakse pidevalt, nii et järgmise kontrolli ajal võivad arvud olla juba muutunud. Viide stat.ee-le on sama mõttetu kui viide Vikipeediale ilma ytlemata, mis keelest, artiklist ja kuupäeval andmed Vikipeediast võeti. --Oop (arutelu) 4. november 2012, kell 23:25 (EET)