Jevgeni Prigožin

Allikas: Vikipeedia
Jevgeni Prigožin
Jevgeni Prigožin (2023)
Sündinud 1. juuni 1961
Leningrad
NSV Liit
Surnud 23. august 2023 (62-aastaselt)
Venemaa
Rahvus (Venemaa kodanik)
Jevgeni Prigožin ja Vladimir Putin 2010. aastal
Jevgeni Prigožin Uljanovskis juunis 2023

Jevgeni Viktorovitš Prigožin (vene keeles Евгений Викторович Пригожин; tuntud kui Putini kokk[1], 1. juuni 1961 Leningrad – 23. august 2023 Tveri oblast Kuženkino alev[a][2]) oli kriminaalse taustaga[3] Vene ärimees, kellel olid lähedased sidemed Venemaa presidendi Vladimir Putiniga.[4][5][6][7]

Prigožinile kuulus ettevõte Concord Management and Consulting, mille rahalisel toel tegutseb Peterburis asuv, hübriidsõjas aktiivne internetitrollivabrik Internet Research Agency.[1] Ettevõte Concord Management and Consulting tegeles Venemaal riigi juhtkonna toitlustamise korraldamisega, tänu millele sai Prigožin meedias hüüdnime "Putini kokk".[8]

Väljaanne Delovoi Peterburg (Деловой Петербург) asetas 2019. aastal miljardäride reitingus Prigožini 72. kohale, hinnates tema varanduseks 14,6 miljardit rubla.[9] Bellingcati, The Insideri ja Der Spiegeli 2022. aastal tehtud uurimuse kohaselt oli Prigožini tegevus tihedalt seotud Venemaa kaitseministeeriumi ja selle luureüksuse GRU-ga.[10]

Prigožin oli Wagneri eraarmee[11] asutaja ja teadaolevalt ka üks omanikke. Ta ise eitas oma seotust eraarmeega kuni 2022. aastani, mil üks talle kuuluva Concord grupi ettevõte kinnitas sotsiaalmeedias levitatud pressiteates, et Prigožin asutas Wagneri eraarmee (väidetavalt 1. mail 2014).[12]

Elukäik ja tegevus[muuda | muuda lähteteksti]

1977. aastal lõpetas ta Leningradi 62. spordiinternaatkooli, erialaks murdmaasuusatamine, mida talle õpetas kasuisa, suusaõpetaja Samuil Žarkoi.[13]

29. novembril 1979 mõistis Leningradi Kuibõševo rajooni rahvakohus talle varguse eest kaheaastase tingimisi vanglakaristuse ja 1981. aastal Leningradi Ždanovi rajooni rahvakohus varguse, röövimise, pettuse ja alaealise kaasamise eest kuritegelikku tegevusse 13-aastase vangistuse. 1988. aastal anti talle armu ja 1990. aastal lahkus ta koloonia-asulast.[14][15]

Naasnud Leningradi (praegusesse Peterburisse) rajas ta koos kasuisaga hot dog'ide müügivõrgustiku. Alates 1993. aastast oli ta supermarketite keti Kontrast finantsjuht. 1995. aastal rajas ta Vassili saarele veinibaari. 1996. aastal avas ta Peterburi Kunstkamera vastas esimese kvaliteetrestorani Staraja Tamožnja, mis sai väga populaarseks Peterburi uusrikaste seas. 1996. aastal avas ta toitlustusettevõtte Concord Catering. Peterburis avas ta seejärel kolm restorani: juudi köögiga Sem Sorok, Stroganovski Dvor ja Russki Kitš. Väga edukaks kujunes 1998. aastal Peterburis jõelaevale rajatud New Island, millest kujunes Peterburi väidetavalt populaarseim restoran. Selles ujuvrestoranis kohtus 1999. aastal Venemaa peaminister Sergei Stepašin IMF-i peategevdirektori Michel Camdessus'ga, 2001. aastal toimus seal Venemaa ja Prantsusmaa presidentide, Vladimir Putini ja Jacques Chiraci ühine õhtusöök. Samas kohas võttis 2002. aasta mais Putin vastu Ameerika Ühendriikide presidendi George W. Bushi; 2003. aasta sügisel tähistas Putin laeval oma sünnipäeva. Just Putini ja Chiraci külaskäik, kus Prigožin isiklikult presidente teenindas, lõi väidetavalt alguse Prigožini usalduslikule suhtele Putiniga. Aastatel 2002–2012 omas ta Peterburis kiirtoiduketti "Blin! Donalts", mille ühe restorani avamisel osalesid Peterburi kuberner Vladimir Jakovlev ja Tšiili president Ricardo Lagos.

Tema toitlustusettevõte Concord toitlustas osalejaid Peterburi rahvusvahelisel majandusfoorumil ja 2008. aastal Venemaa presidendi Dmitri Medvedevi inauguratsioonipidustustel. 2009. aastal rajati Venemaa valitsushoonesse firma restoran. 2010. aastal alustas koolitoidu pakkumist esialgu 14-le Moskva üldhariduskoolile. 2011. aastal omandas ta õiguse toitlustada kõiki Moskva kagu- ja põhjaosa 400 kooli ja kolledžit. Lepingute maht ületas 10,5 miljardit rubla. Samal aastal omandas ta ka õiguse toitlustada Venemaa Eriolukordade Ministeeriumi töötajaid ja kursante. 2013. aastast kuulub Venemaa sõjaväe toitlustamine 92 protsendi ulatuses sellele firmale.[16]

Peterburi Lahta piirkonda on Concord püstitanud Põhja-Versailles' elamukompleksi, mis koosneb 45 kolmekorruselisest 18.–19. sajandi Peterburi arhitektuuriga hoonest koos oma pargialaga.

2013. aasta septembris sai avalikkus teada Peterburis Savuškina 55 asuvast nn trollivabrikust, kus palgatöötajad kirjutavad internetti Venemaa juhtkonda ja poliitikat toetavaid kommentaare. Häkkerirühmitus Šaltai-Boltai andmetel rahastas trollivabrikut Prigožin.[17]

2013. aastal hakati Venemaa kaitseministeeriumis valminud plaani kohaselt värbama endisi sõjaväelasi eraarmeesse, mis sai 2014. aastal nime Wagneri grupp. Grupi rahastaja ja omanikuna on nimetatud Prigožinit.[18]

2015. aasta juulis kirjutas meediaettevõte RBC (РБК), et perioodil 2014. aasta lõpust kuni 2015. aasta keskpaigani võitis Concord Management and Consulting 10,3 miljardi rubla suuruse hankemenetluse Venemaa kaitseministeeriumi kasarmute ja õppeasutuste hooldamiseks.[19] Prigožiniga seotud ettevõte Megaline sai lepingu 3,3 miljardi rubla mahus ja alustas 2015. aasta septembris Belgorodi oblastis Valuikis sõjaväebaasi ehitamist. Sama firma võitis Omski oblastis Svetlõi külas 161,6 miljoni rubla mahus sõjaväelaagri rajamise hanke.[20] 2015. aasta sügisel võitsid mitmed Concorde'iga seotud ettevõtted kaitseministeeriumi hankeid. Lepingu järgi pidid ettevõtted 26 miljardi rubla eest üle võtma Moskva, Brjanski ja Tveri oblasti sõjaväeehitiste elamu- ja kommunaalteenuste korraldamise. Kokku said 2015. aastal kõik Jevgeni Prigožiniga seotud ettevõtted RBC andmetel kaitseministeeriumilt lepinguid toitlustus-, puhastus- ja ehitusteenuste pakkumiseks 68,6 miljardi rubla ulatuses.[21]

2018. aasta detsembris sai teatavaks, et Peterburi ühe linnakvartali ehitustööde alltöövõtjateks 35,7 miljardi rubla ulatuses valiti Prigožiniga seotud struktuurid ja ettevõtted ilma hanget läbi viimata.[22]

4. oktoobril 2019 teatas interneti väljaanne Otkrõtõje Media (Открытые медиа) meediaettevõtte Patriot loomisest, mis hõlmas osa Media Factory väljaannetest (Föderaalne uudisteagentuur, Narodnõje Novosti, Ekonomika Segodnja ja Politika Segodnja). Venemaa riikliku juriidiliste isikute registri andmetel oli 2018. aastal kõigi nelja väljaande kogutulu umbes 300 miljonit rubla, selle hoolekogu juhtis Jevgeni Prigožin.[23]

Prigožiniga seotud ettevõtted on alates 2011. aastast sõlminud vähemalt 5393 riiklikku lepingut koguväärtuses 209 miljardit rubla, varustades toiduga kaitseministeeriumi, tervishoiuministeeriumi, aga ka koole ja lasteaedu.[24]

Sanktsioonid[muuda | muuda lähteteksti]

20. detsembril 2016 kehtestasid Ameerika Ühendriigid seoses Venemaa Ukraina poliitika toetamisega tema suhtes viisa- ja majandussanktsioonid.[25] 20. juunil 2017 kehtestas USA sanktsioonid tema firmadele Concord Catering ja Concord Management and Consulting, mis on mitmete restoranide ja šokolaadimuuseumi butiikide keti haldusfirma.[26] 16. veebruaril 2018 esitas USA eriprokurör Robert Mueller Jevgeni Prigožinile ja veel 12 Venemaa kodanikule süüdistuse USA presidendivalimistesse sekkumises.[27][28] 2019. aasta septembris määrati sanktsioonid veel kolmele Prigožini ettevõttele (Autolex Transport, Beratex Group ja Linburg Industries) seoses Venemaa sekkumisega 2016. aastal Ameerika Ühendriikide valimistesse.

16. veebruaril 2018 andis USA Columbia ringkonna ringkonnakohus välja tema arreteerimismääruse. Juunis 2020 kuulutas FBI ta tagaotsitavaks ja lubas veebruaris 2021 tema vahistamiseni viiva teabe eest 250 000 dollarilise tasu.[29][30]

15. juulil 2020 kehtestas USA rahandusministeerium sanktsioonid kolme Venemaa kodaniku ja viie Venemaa, Sudaani, Hiina ja Hongkongi ettevõtte vastu, kuna nad on seotud Prigožiniga. Sanktsioonid on kehtestatud USA valimistesse ja Ukraina asjadesse sekkumise ning ebaseadusliku kübertegevuse eest.[31]

Prigožin oli pikka aega eitanud oma rolli Venemaa sekkumises USA valimistesse. 2022. aasta novembris tunnistas ta aga oma osalust selliste operatsioonide korraldamises, öeldes, et need jätkuvad.[32]

Septembris 2020 kehtestas USA rahandusministeerium sanktsioonid seitsme Venemaa, Soome ja Kesk-Aafrika Vabariigi organisatsiooni ning kaheksa Venemaa kodaniku suhtes, kes on seotud Prigožiniga ja tegutsevad tema nimel Kesk-Aafrika Vabariigis.[33]

2020. aasta oktoobris kehtestas Euroopa Liit sanktsioonid Jevgeni Prigožini vastu seoses Wagneri grupi tegevuse rahastamisega Liibüas.[34] 2022. aasta aprillis kehtestas Euroopa Liit talle uued sanktsioonid tema rolli tõttu Venemaa sissetungis Ukrainasse.[35]

Prigožini suhtes kehtisid Austraalia, Euroopa Liidu, Kanada, Jaapani, Šveitsi ja Ühendkuningriigi sanktsioonid.

Vene-Ukraina sõda[muuda | muuda lähteteksti]

Prigožin on öelnud, et asutas 2014. aasta mais sõjalise erafirma Wagneri grupp, et toetada Vene vägede tegevust Donbassi sõjas.[36] Grupi juhiks sai Dmitri Utkin, kunagine Prigožini turvateenistuse juht, kes oli Concord Managementi peadirektor ja kes väidetavalt juhtis ka Prigožini toitlustusäri. 2018. aasta veebruaris eitasid Concord Management ja Prigožin aga igasugust seost Wagneri grupiga.[37] Wagneri grupp on mänginud olulist rolli Donbassi piirkonnas nii enne Venemaa 2022. aasta sissetungi Ukrainasse ja ka selle ajal. Prigožin viibis korduvalt piirkonnas, et isiklikult rühmituse tegutsemist jälgida.

26. septembril 2022 lükkas Prigožin ümber oma varasemad väited, et tal ei ole Wagneri grupiga mingit seost. Ta avaldas Venemaa sotsiaalmeedia veebisaidil VK avalduse, milles ta tunnistas, et asutas selle üksuse 2014. aasta mais, et "kaitsta Donbassi venelastest elanikkonda genotsiidi eest".[38]

23. oktoobril 2022 teatas Prigožin, et tema relvaüksused liiguvad Bahmutis edasi 100–200 meetrit päevas, mis vastavat tema väitel tänapäeva sõjapidamise normile. Ta kiitis ukrainlastest Bahmuti kaitsjaid, öeldes: "Meie üksused kohtuvad pidevalt vaenlase väga ägeda vastupanuga ja ma pean ütlema, et vaenlane on hästi ette valmistatud, motiveeritud ning töötab enesekindlalt ja harmooniliselt."[39]

Peale Kremlile mais 2023 sooritatud droonirünnakut hoiatas Prigožin tuumarelvade kasutamise eest vastusena, öeldes: "Me näeme välja nagu klounid, kes ähvardavad lapse poolt saadetud droonile vastuseks tuumarelvi kasutada."[40]

Kriitika juhtkonna suhtes[muuda | muuda lähteteksti]

1. oktoobril 2022 väitis ta Vene armee komandöride kohta, et "Kõik need pätid tuleks paljajalu rindele saata ainult kuulipildujaga." Ta nimetas Putini kontrolli all oleva Venemaa parlamendi liikmeid "kasutuks" ja teatas, et "saadikud peaksid minema rindele" ja "need inimesed, kes on aastaid tribüünidel rääkinud, peavad hakkama midagi tegema."[41] Washington Post kirjutas, et Prigožin oli üks väheseid inimesi, kes julges Putinile rääkida Venemaa sõjaväe juhtkonna "vigadest" Ukraina sõjas.

5. mail 2023 teatas ta, et laskemoona puudumise tõttu lahkuvad tema võitlejad Bahmutist ning annavad oma positsioonid üle Venemaa kaitseministeeriumi üksustele, kui nad laskemoona juurde ei saa. Ta süüdistas Wagneri grupi isikkossseisu kaotustes Venemaa kaitseministrit Sergei Šoigut ja Vene relvajõudude ülemat kindral Valeri Gerassimovi, öeldes: "Nad tulid siia vabatahtlikena ja surevad, et saaksite nagu paksud kassid istuda oma luksuslikes kontorites."[42]

2023. aasta mais mõistis ta hukka Venemaa kõrgeimate ametnike laste luksusliku elustiili ja tõstis eriti esile Šoigu väimehe Aleksei Stoljarovi käitumist, kes ei astunud Vene relvajõudude liikmeks. Prigožin kurtis, et "eliidi lapsed määrivad end kreemidega ja näitavad seda Instagramis, YouTube'is ja mujal, samal ajal kui tavainimeste lapsed naasevad koju tsinkplekiga vooderdatud kirstudes."[43]

27. mail 2023 süüdistas Igor Girkin Prigožinit plaanis kasutada Wagneri rühmitust Venemaal riigipöörde korraldamiseks ja selles, et Prigožin rikkus aktiivselt Venemaal 2022. aastal kehtestatud sõjatsensuuri seadusi, kritiseerides Venemaa sõjaväelist juhtkonda üle ning et tema väeosa on mässueelses valmiduses.[44] 29. mail teatas Prigožin, et Wagneri grupil puuduvad riigipöörde läbiviimiseks vajalikud jõud ning teatas, et hoopis Šoigu võib kavandada riigipööret.

23. juunil 2023 avaldatud videos ütles Prigožin, et Venemaa valitsuse õigustused Venemaa sissetungi kohta Ukrainasse põhinesid valedel. Ta süüdistas Šoigule alluvat Venemaa kaitseministeeriumi "katses ühiskonda ja presidenti petta rääkides, kui vajalik Ukrainasse tehtud agressioon oli ning et Ukraina kavatsevat Venemaa rünnata koos kogu NATO-ga". Prigožin ütles, et sõda polnud vajalik "Ukraina demilitariseerimiseks või denatsifitseerimiseks".[45]

2023. aasta juunikuu mäss[muuda | muuda lähteteksti]

 Pikemalt artiklis Wagneri mäss

23. juunil 2023 väitis Prigožin, et Vene regulaarsed relvajõud on alustanud raketirünnakuid Wagneri vägede vastu, mis tõi kaasa suure ohvrite arvu. Ta kutsus üles vastutegevuseks, öeldes: " Wagneri komandöride nõukogu on teinud otsuse – kurjus, mida riigi sõjaline juhtkond endaga kaasa toob, tuleb peatada." Seepeale esitas föderaalne julgeolekuteenistus FSB Prigožinile kriminaalsüüdistuse relvastatud mässu õhutamises.[46] Peale seda Wagneri grupi üksused lahkusid Ukrainast, okupeerisid Doni-äärse Rostovi linna Venemaal ja alustasid liikumist Moskva suunas. Edasitungil tulistati alla õhudessantvägede komandopunkti lennuk Iljušin Il-22M ja mitu sõjaväehelikopterit. President Putin taunis seda tegevust kui riigireetmist ja lubas ülestõusu maha suruda.[47]

Pärast Prigožini ja Valgevene presidendi Aleksandr Lukašenka kõnelusi loobus Venemaa süüdistustest ja Wagner grupp lõpetas oma marsi Moskva suunas. Lepingu alusel viidi Prigožini juhitav väeosa Valgevenesse, kavatsusega need suunata hiljem taas Ukrainasse, kuid need plaanid tühistati, kuna Wagneri grupi liikmed keeldusid sõjalisi lepinguid kaitseministeeriumiga allkirjastamast.[48]

2023. aasta juulis käskis Prigožin oma võitlejatel valmistuda "uueks reisiks Aafrikasse". 28. juulil 2023 ilmus Prigožin ebaõnnestunud mässukatse järel esimest korda avalikkuse ette, kui ta kohtus Peterburis 2023. aasta Venemaa-Aafrika tippkohtumise ajal Kesk-Aafrika Vabariigi presidendi nõuniku Freddy Mapouka ja Kameruni venemeelse meediaväljaande Afrique Média juhiga.[49]

Lennuõnnetus[muuda | muuda lähteteksti]

 Pikemalt artiklis 2023. aasta lennuõnnetus Tveri oblastis

Venemaa eriolukordade ministeeriumi andmetel hukkus Prigožin 23. augustil 2023 lennuõnnetuses, kui toimus lend Moskvast Peterburi. Väidetavalt hukkusid kõik lennuki pardal olnud 10 inimest. Venemaa riiklik meediaagentuur TASS teatas, et Prigožin oli lennureisijate nimekirjas.[50] Prigožini pressisekretär ei olnud aga veel kinnitanud, kas mees lennukis oli. Wagner grupiga seotud Telegrami kanal väitis, et Venemaa õhutõrje tulistas Tveri oblasti kohal alla lennuki, milles Prigožin viibis.[51]

Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]

Mälestuse jäädvustamine[muuda | muuda lähteteksti]

Aprillis 2024 avati Venemaal Krasnodari krais Gorjatši Kljutšis asuva Wagneri grupi kabeli ees Jevgeni Prigožini ja Dmitri Utkini monument.[59]

Märkus[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. ↑ 1,0 1,1 "Putini kokk" nõuab USA-lt tagakiusamise eest 50 miljardit dollarit, ERRi uudised
  2. ↑ "Private plane crashes in Russia with Wagner group chief on board | Wagner chief Prigozhin among 10 on board plane that crashed in the Tver Region". aljazeera.com (inglise). Al-Jazīrah. 23. august 2023. Vaadatud 23. augustil 2023. “A private Embraer Legacy aircraft travelling from Moscow to Saint Petersburg crashed near the village of Kuzhenkino in the Tver Region.
  3. ↑ "Право на забвение Евгения Пригожина: Что хочет скрыть о себе ресторатор, обслуживавший президентов России — Meduza". Meduza (vene). 19.6.2016. Vaadatud 15.11.2019.
  4. ↑ "The oil field carnage that Moscow doesn't want to talk about". CNN.
  5. ↑ "Thousands of Russian private contractors fighting in Syria". AP News. Vaadatud 15.11.2019.
  6. ↑ Roger Boyes (15.11.2019). "Putin's private army is in a war with no rules | The mercenaries of the shadowy Wagner Group, which has been linked to the president's personal chef, are exporting the Kremlin's brand of brutality and conquest across the globe, says Roger Boyes". www.thetimes.co.uk (inglise). The Times. Vaadatud 15.11.2019. It was the first head-to-head confrontation between the two powers in Syria and though the Russians withdrew it wasn’t a great victory
  7. ↑ Miles Johnson (24. jaanuar 2023). "Wagner Inc: a Russian warlord and his lawyers". ft.com (inglise). London: AP News. Vaadatud 24. jaanuaril 2023.
  8. ↑ Евгений Пригожин был на переговорах Шойгу с ливийским маршалом. Русская служба BBC, 9 ноября 2018.
  9. ↑ Деловой Петербург: Справочник «Кто есть кто»: Пригожин Евгений Викторович. Деловой Петербург. Дата обращения: 31 декабря 2021
  10. ↑ Putin Chef's Kisses of Death.Bellingcat Investigation Team (14 August 2020).
  11. ↑ Presidendi eraarmee: lugu "Putini koka" Jevgeni Prigožini kõige delikaatsemast missioonist, Eesti Ekspress, 7. mai 2019
  12. ↑ Lauri Laugen (26. september 2022). "„Putini kokk" Prigožin tunnistas esimest korda, et on erasõjafirma Wagner asutaja". Delfi.ee.
  13. ↑ https://www.forbes.ru/kompanii/potrebitelskii-rynok/235779-rassledovanie-kak-lichnyi-kulinar-putina-nakormit-rossiiskuyu-a
  14. ↑ https://www.rosbalt.ru/piter/2018/09/21/1733712.html
  15. ↑ https://www.forbes.ru/kompanii/potrebitelskii-rynok/235779-rassledovanie-kak-lichnyi-kulinar-putina-nakormit-rossiiskuyu-a
  16. ↑ https://www.forbes.ru/kompanii/potrebitelskii-rynok/235779-rassledovanie-kak-lichnyi-kulinar-putina-nakormit-rossiiskuyu-a
  17. ↑ https://republic.ru/posts/79073
  18. ↑ https://thebell.io/41889-2
  19. ↑ Ресторатор и его ученики: кто поставляет 90% обедов в московские школы
  20. ↑ Военную базу на границе с Украиной построит Евгений Пригожин. РБК (11 сентября 2015).
  21. ↑ Призраки войны: как в Сирии появилась российская частная армия. РБК, 25 августа 2016.
  22. ↑ Анна Пушкарская. Вершители судебного, Газета «Коммерсантъ» (26 декабря 2018).
  23. ↑ "Это не Пригожин": как "Патриот" будет бороться с "антироссийскими СМИ". Русская служба BBC (4 декабря 2019.
  24. ↑ Компании "повара Путина" выиграли госконтракты на 209 млрд рублей.
  25. ↑ https://meduza.io/news/2016/12/20/prigozhin-i-kovalchuk-popali-pod-amerikanskie-sanktsii
  26. ↑ https://ria.ru/20170620/1496938187.html
  27. ↑ https://russian.rt.com/world/news/482604-minyust-ssha-obvinenie-rossiyane
  28. ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 24. veebruar 2018. Vaadatud 30. augustil 2021.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
  29. ↑ https://www.currenttime.tv/a/fbi-obyavila-yevgeniya-prigozhina-v-rozysk/31123513.html
  30. ↑ https://www.fbi.gov/wanted/counterintelligence/yevgeniy-viktorovich-prigozhin
  31. ↑ https://www.rbc.ru/politics/15/07/2020/5f0f4a829a794767c98aa6b3
  32. ↑ Russia's Prigozhin admits interfering in U.S. elections. Reuters. 7 November 2022.
  33. ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 30. august 2021. Vaadatud 30. augustil 2021.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
  34. ↑ https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/PDF/?uri=OJ:L:2020:341:FULL&from=EN
  35. ↑ Switzerland Imposed Sanctions on Wagner Group. European Pravda. 27 April 2023.
  36. ↑ Russian oligarch Yevgeny Prigozhin admits he created the mercenary Wagner Group. Politico. 26. september 2022.
  37. ↑ The oil field carnage that Moscow doesn’t want to talk about. CNN. 18. February 2018.
  38. ↑ Russian oligarch Yevgeny Prigozhin admits he created the mercenary Wagner Group. Politico. 26. September 2022.
  39. ↑ Russian tactics on eastern front 'crazy', says Zelensky The Star. 27 October 2022.
  40. ↑ Russia Accuses U.S. of Helping Kyiv to Plan Kremlin Attack. The Wall Street Journal. 4. May 2023.
  41. ↑ Putin’s ally Yevgeny Prigozhin urges Russian MPs to join Wagner Group on front line EuroWeekly News. 11 October 2022.
  42. ↑ Wagner chief says his forces are dying as Russia’s military leaders ‘sit like fat cats’ CNN. 5 May 2023.
  43. ↑ A portrait of Alexey Stolyarov, Russian defence minister’s son-in-law Novaya Gazeta. 20 June 2023.
  44. ↑ Russian Offensive Campaign Assessment, May 27, 2023". Institute for the Study of War..
  45. ↑ Wagner mercenary chief calls for armed rebellion against Russian military leadership. ABC News. 23 June 2023
  46. ↑ Prigozhin Charged With 'Inciting Armed Revolt' After Vowing to Stop 'Evil' Military Leadership The Moscow Times. 23 June 2023.
  47. ↑ Putin accuses Wagner boss of treason and vows to squash uprising. Axios.
  48. ↑ Russian mercenary group revolt against Moscow fizzles but exposes vulnerabilities. AP News. 24 June 2023
  49. ↑ Prigozhin: Wagner boss spotted in Russia during Africa summit. BBC News. 28 July 2023.
  50. ↑ Russland: Privatjet abgestürzt – laut Tass war Prigoschin auf der Passagierliste. Der Spiegel. 23 August 2023.
  51. ↑ Wagner chief Yevgeny Prigozhin presumed dead after Russia plane crash. BBC News. 23 August 2023.
  52. ↑ Указ Президента Российской Федерации от 22.05.2014 г. № 357. Архивировано 24 октября 2017 года.
  53. ↑ "Деловой Петербург: Справочник «Кто есть кто»: Пригожин Евгений Викторович". Деловой Петербург. Originaali arhiivikoopia seisuga 26. jaanuar 2022. Vaadatud 31. detsembril 2021.
  54. ↑ 54,0 54,1 Пригожин предложил стать посредником для урегулирования ситуации в Судане
  55. ↑ Илья Фурсеев (25. juuni 2022). "Песков ответил на информацию о присвоении «Героя России» Пригожину". РБК. Vaadatud 6. august 2022.
  56. ↑ Лилия Яппарова, Андрей Перцев, Алексей Славин (13. juuli 2022). "Грубо говоря, мы начали войну. Как отправка ЧВК Вагнера на фронт помогла Пригожину наладить отношения с Путиным — и что такое «собянинский полк»". Meduza. Vaadatud 6. august 2022.{{cite web}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
  57. ↑ Анна Павлова, Елизавета Нестерова (6. august 2022). "«В первую очередь интересуют убийцы и разбойники — вам у нас понравится». Похоже, Евгений Пригожин лично вербует наемников в колониях". Медиазона. Vaadatud 6. august 2022.
  58. ↑ OCCRP: Yevgeny Prigozhin 2022 PERSON OF THE YEAR IN ORGANIZED CRIME AND CORRUPTION
  59. ↑ На территории часовни ЧВК «Вагнер» установили памятник Евгению Пригожину и Дмитрию Уткину, 5. aprill 2024

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Jevgeni_Prigožin&oldid=6618695"