Mine sisu juurde

Ulf Kristersson

Allikas: Vikipeedia
Ulf Kristersson
Ulf Kristersson
Ulf Kristersson (2023)
Rootsi peaminister
Ametis
Ametisse asumise aeg
18. oktoober 2022
Eelnev Magdalena Andersson
Isikuandmed
Sünninimi Ulf Hjalmar Ed Kristersson
Sünniaeg 29. detsember 1963 (60-aastane)
Lund, Rootsi
Erakond Mõõdukas Koalitsioonipartei
Abikaasa Birgitta Ed
Alma mater Uppsala Ülikool

Ulf Hjalmar Ed Kristersson (sündinud 29. detsembril 1963 Lundis) on Rootsi poliitik, alates 18. oktoobrist 2022 Rootsi peaminister.[1]

Alates 2017. aastast on ta Mõõduka Koalitsioonipartei juht ja oli kuni valitsusjuhiks saamiseni opositsiooniliider. Kristersson oli Riksdagi liige 1991–2000 ja 2014–2022. [2] Aastatel 2010–2014 oli ta sotsiaalminister.

Aastatel 1983–1984 läbis Kristersson ajateenistuse.[3]

Aastatel 1988–1992 juhtis ta moderaatide noorteühendust. 1992. aastal kaotas ta koha kolme häälega hilisemale peaministrile Fredrik Reinfeldtile. Kristerssonis nähti moderaatide neoliberaalsema tiiva esindajat, Reinfeldtis konservatiivsema tiiva esindajat.[4]

Tal on majandusteaduste kraad Uppsala Ülikoolist.[3]

Aastatel 1995–1998 töötas Kristersson parempoolse mõttekoja Timbro kirjastuse juures, olles samal ajal ka Riksdagi liige.

Aastal 1994 andis kirjastus välja Kristerssoni raamatu "Non-working Generation". Kristersson kritiseerib seal Rootsi heaoluriiki, mis muutvat inimesed passiivseks. Kristerssoni hinnangul on Rootsi mudel võrreldav apartheidiga.[5]

2000. aastal suundus Kristersson parlamendist erasektorisse, kus töötas kommunikatsiooni valdkonnas.

Pärast 2002. aasta valimisi hakkas ta kaasa lööma omavalitsuse taseme poliitikas, tegutsedes algul Strängnäsi vallas ja hiljem Stockholmi linnas.

Aastatel 2010–2014 oli ta Fredrik Reinfeldti valitsuses sotsiaalminister, pärast seda Riksdagi liige.

2017. aasta 1. oktoobril valiti ta aasta enne üldvalimisi moderaatide juhiks.

2018. aasta Riksdagi valimiste järel tegi spiiker Andreas Norlén Kristerssonile ettepaneku valitsuse moodustamiseks, kuid Kristerssoni peaministrikandidatuur ei saanud Riksdagis vajalikku toetust.[6] Pärast neljakuist valitsuskriisi jätkas peaministrina sotsiaaldemokraat Stefan Löfven.

„See on poliitiline naiivsus ja abitus, mis on meid siia toonud. See on vastutustundetu sisserändepoliitika ja ebaõnnestunud integratsioonipoliitika, mis on meid siia toonud.”

Peaminister Ulf Kristersson[7]


Kristersson abiellus 1991. aastal Birgitta Ediga. Paaril on kolm Hiinast adopteeritud tütart. [8]