Uurali keeled

Allikas: Vikipeedia
Uurali keelkond (tumeroheline) teiste keelkondade seas.
Uurali keelte harude ja allharude ning nendega võib-olla suguluses oleva jukagiiri keele geograafiline paiknemine. Lilla – jukagiiri keel; kollane – samojeedi keeled; roheline – ugri keeled; sinine – soome-permi keeled.

.

Uurali keeled on Põhja-Euraasia kõige keelterohkem keelkond: sellesse kuulub vähemalt 30 keelt, sealhulgas eesti keel. Teistest keeltest on tuntumad soome keel ja ungari keel.

Nimetus "uurali keeled" võeti kasutusele 19. sajandil. Seda ajendas asjaolu, et enamikku neist keeltest kõneldakse Uurali lähedal ning ka Uurali keelte ürgkodu, kus kõneldi Uurali algkeelt, paigutatakse Uurali piirkonna lõuna- või keskossa.

Uurali keeli ja nende kõnelejate kultuuri uurib uralistika, mis jaguneb soome-ugri keeli uurivaks fennougristikaks ja samojeedi keeli uurivaks samojedistikaks.

Levik ja põhiharud[muuda | redigeeri lähteteksti]

Neid kõneldakse Põhja- ja Ida-Euroopas ning Aasia loodeosas laial alal, mille läänepoolne piir jääb Norrasse ja Ungarisse ja idapoolne piir Taimõri poolsaarele ning Jenissei ja Obi jõe äärde Lääne-Siberis.[1]

Kaks põhiharu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Uraali keeled jagatakse kaheks selgepiiriliseks põhiharuks, mis nähtavasti lahknesid teineteisest vähemalt 6000 aastat tagasi:

  1. suurem läänepoolne haru soome-ugri keeled, mis tänapäeval hõlmab 24 keelt ja üle 99& uurali keelte kõnelejatest;
  2. väiksem haru samojeedi keeled, mida kõneldalse Uuralist põhjas ja idas ning mille hulgas on tänapäeval ainult neli keelt, mida kõneleb kokku kõigest kuni 30 000 inimest Põhja-Siberi hõredalt asustatud aladel.

Soome-ugri keelte hulka kuuluva eesti keele ja ungari keele keeleline kaugus teineteisest on umbes sama suur kui saksa keelel ja vene keelel. Soome-ugri keeled on samojeedi keeltest veel palju erinevamad.

Soome-ugri keeled[muuda | redigeeri lähteteksti]

Maailmas tuntumad soome-ugri keeled on ungari keel (13,6 miljonit kõnelejat)[2], soome keel (5,2 miljonit)[3] ja eesti keel (1,1 miljonit)[4]. Soome keel on üks kahest Soome riigikeelest, ungari keel on Ungari ainus ametikeel ja eesti keel on Eesti riigikeel.

Saami keeled ehk saami keel on 11 keelest koosnev rühm (neist üks on välja surnud ja üks on peaaegu välja surnud), mille kõnelejaid on 23–35 tuhat. Saami keeldi kõneldakse peamiselt Norras ja Rootsis, vähemal määral ka Soomes ning Venemaal Koola poolsaarel. Liivi keel on peaaegu väljasurnud keel Lätis, eesti keele lähedane sugulane. Kõiki teisi uurali keeli kõneldakse Venemaal.

Eesti keele naabrid ja lähemad sugulased Venemaal laial alal kuni Koola poolsaaremi välja on vadja keel, isuri keel (mõlemad peaaegu välja surnud), vepsa keel (6000 kõnelejat)[5] ja karjala keel (128 000, peamiselt Karjala Vabariigis)[6]. Volga keskjooksu piirkonnas kõneldakse põhiliselt Mordvas mordva keeli (ersa keel ja mokša keel kokku 800 000 kõnelejaga)[7][8], mari keeled põhiliselt Mari Elis (600 000 kõnelejat)[9][10] ja udmurdi keel põhiliselt Udmurtias (565 000 kõnelejat)[11]. Kaugemal põhjas kõneldakse komi keeli (põhiliselt Komis; sürjakomi keelt ja permikomi keelt, kokku umbes 400 000 kõnelejat).[12][13]

Uuralist idas Handi-Mansimaal kõneldakse obiugri keeli (handi keelt 12 000 kõnelejaga[14] ja mansi keelt 3000 kõnelejaga)[15]. Need on kaugele läände tunginud ungari keele kõige lähemad sugulased. Koos moodustavad need ugri keelerühma.

Samojeedi keeled[muuda | redigeeri lähteteksti]

Samojeedi rahvad, kes hoolimata Nõukogude võimude püüdest neid paikseks muuta on jäänud tänini osalt rändrahvasteks, asustavad laia ala Põhja-Venemaal Valgest merest kuni Taimõri poolsaareni. Kõige suurem rahvas nende seas on neenetsid (umbes 35 000). Nad on Neenetsimaa ja Jamali Neenetsi autonoomse ringkonna (varem ka Taimõri (Dolgaani-Neenetsi) autonoomses ringkonnas) nimirahvus. Peale selle elab umbes 1200 metsaneenetsit Handi-Mansimaal ja umbes 800 Arhangelski oblastis. Neenetsi keelt kõneleb veel 27 000 inimest, seega umbes 77% neenetsitest.[16] Neenetsite lähedasi keelesugulasi eenetseid Jenissei suudmealal on järel vaid 200, kellest eenetsi keelt kõneleb umbes 70 vanemat inimest.[17][18]

Neist põhjas ja idas elavad nganassaanid, kellest umbes 500 kõneleb nganassaani keelt,[19] ja sölkupid kagus Obi keskjooksul, kellest sölkupi keelt kõneleb 1570 inimest.[20] Lõunasamojeedi keeled matori keel ja kamassi keel on välja surnud. Matori keele kõnelejad võtsid 19. sajandi alguses üle ühe turgi keele, kuid seda keelt on tänu kunagisele välitööle palju uuritud. Kamassi keele viimane kõneleja suri 1989.

Kõnelejate arv[muuda | redigeeri lähteteksti]

Uurali keeli kõneleb kokku umbes 25 miljonit inimest.

Tüpoloogia[muuda | redigeeri lähteteksti]

Uurali keeled erinevad üksteisest märkimisväärselt, olles tüpoloogiliselt mitmekesised nii fonoloogia, morfoloogia kui ka süntaksi poolest.[1]

Morfoloogias on valdav aglutinatsioon. Iseloomulik on käänete rohkus (kuni 20). Paljudes keeltes kasutatakse eitusverbi. Grammatilist sugu ei ole.

Levinud on vokaalharmoonia.

Taksonoomia[muuda | redigeeri lähteteksti]

Uurali keelte jagunemise mudel niinimetatud meiootilise amööbi kujul Daniel Abondolo järgi.

Uurali keelkonda kuulub kaks põhiharu, mis jagunevad keelerühmadeks[21]:

Uurali keeli on kokku vähemalt 31, neist 3 on välja surnud, kõnelejaid kokku 22 miljonit.

Uurali keeli on 19. ja 20. sajandil rühmitatud kokku altai keeltega, nimetades neid kahte keelkonda koos uurali-altai keelteks ja turaani keelteks.

Keeleajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Uurali keelte ürgkodu asukoht on teadmata, kuid tõenäoline ürgkodu oleks Daniel Abondolo hinnangul üsna suur ja hõredalt asustatud piirkond Uurali mäestiku lõunapoolse otsa läheduses.[1]

Uurali keelkonna sisemiste jagunemiste kohta pole täielikku selgust, kuid keeleteadlaste hulgas peaaegu üldiselt levinud arvamuse kohaselt oli esimene jagunemine samojeedi ja soome-ugri keelteks.[1]

Samojeedi keeli arvatakse põlvnevat osalt migratsiooni ja osalt keelelise ekspansiooni kaudu ida poole levinud Uurali algkeelest, mis selle leviku käigus omandas eripärased jooned ja eripärase sõnavara.[1] Algkeele lahknemine algas vähemalt 6000 aastat tagasi.

Samojeedi algkeelt kõnelnud kogukond pidi Daniel Abondolo hinnangul olema väga väike ning tema hinnangul pole põhjust arvata, et see märkimisväärselt suurenes enne lahknemist, mis võis toimuda sajanditel vahetult enne Kristust.[1]

Juha Janhuneni järgi võib samojeedi ühissõnavaraks kindlalt pidada 650 juurmorfeemi, millest 150 on ühised uurali algkeelega. Selline soome-ugri ja samojeedi keelte ühise sõnavara võrdlemisi väike osatähtsus viitab Janhuneni hinnangul sellele, et Uurali keelte esialgne hargnemine soome-ugri ja samojeedi haruks võis toimuda kuus aastatuhandet tagasi või veel varem, arvestades algsamojeedi rahvastiku arvatavaid sotsioloogilisi ja demograafilisi omadusi ja sellest tulenevat võimalikku muutuste kiirust.[1]

Paljud samojeedi algkeele järglaskeeled on Daniel Abondolo hinnangul praeguseks jäljetult kadunud. 17. sajandist saati on maadeuurijad ja 1854. aastast saati keeleteadlased alustades Matthias Alexander Castréniga kirjeldanud kuut eraldi samojeedi keelt, mis põhja poolt lõuna poole lugedes on nganassaani keel (varasema nimega tavgi keel), eenetsi keel (varasema nimega jenisseisamojeedi keel), neenetsi keel (varasema nimega juraki keel), sölkupi keel (varasema nimega ostjakisamojeedi keel), kamassi keel ja matori keel.[1]

Kamassi ja matori keelt tänapäeval enam ei kõnelda. Matori keele kõnelejad võtsid 19. sajandi esimesel poolel omaks turgi murded. Matori keelt tuntakse tänapäeval sõnaloendite ja nende kallal tehtud intensiivse filoloogilise töö kaudu. Viimane kamassi keele emakeelne kõneleja suri aastal 1989.[1]

Samojeedi keeltest on suurima kõnelejaskonnaga neenetsi keel, millel on ligikaudu 27 000 kõnelejat. Suurte omavaheliste murdeerinevustega sölkupi keelt kõneleb vähem kui 2000 inimest, nganassaani keelt ligikaudu 600 inimest ja eenetsi keelt arvatavasti 100 inimest.[1]

Võrreldes samojeedi haruga on soome-ugri keelte haru kahest uurali keelkonna harust suurem ning Daniel Abondolo hinnangul võib olla seda ka kogu aeg olnud, seda nii kõnelejate absoluutarvu kui ka haru seesmiste jaotuste arvu poolest. Vähemalt üks neist jaotustest peaks Daniel Abondolo hinnangul pärinema vähemalt kolmandast aastatuhandest enne Kristust, kuid keeleteadlaste hulgas pole üksmeelt, millised kaks keelerühma või millised algkeeled selle eraldumisega sündida võisid.[1]

Hinnangud soome-ugri keelte omavahelistele sugulusseostele on püsinud enam-vähem muutusteta alates 1879. aastast.[22] Esmakordselt 1879. aastal Otto Donneri kirjatöös avaldatud traditsioonilise seisukoha järgi jagunevad soome-ugri keeled "soome" ja "ugri" haruks:[23]

Uurimislugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Esimesed soome-ugri keelesugulusest kirjutanud ning ungari keele, soome keele ja saami keelte sugulust maininud autorid olid teadaolevalt Martin Fogel ja János Sajnovics.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]